Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52012TA1215(19)

    Aruanne Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarveaasta 2011 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastusega

    ELT C 388, 15.12.2012, p. 110–115 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    15.12.2012   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 388/110


    ARUANNE

    Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarveaasta 2011 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastusega

    2012/C 388/19

    SISSEJUHATUS

    1.

    Budapestis asuv Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (edaspidi „instituut”) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 294/2008 (1). Instituudi eesmärk on aidata kaasa Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime suurenemisele, tugevdades liikmesriikide ja Euroopa Liidu innovatsioonivõimet. Instituut eraldab toetusi teadmis- ja innovatsioonikogukondadele, mis ühendavad endas kõrgharidus-, teadusuuringute ja ärisektorid, edendades seega innovatsiooni ja ettevõtlust (2).

    2.

    Instituut sai majanduslikult sõltumatuks 8. juunil 2011. Seetõttu auditeeriti 2011. aastaga seoses ajavahemikku 8. juunist kuni 31. detsembrini 2011.

    KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

    3.

    Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest kontrollimisest ning instituudi järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitatud teavet.

    KINNITAV AVALDUS

    4.

    Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda instituudi raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2011. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

    Juhtkonna kohustused

    5.

    Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas instituudi finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (6). Direktor kehtestab (7) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (8) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

    Audiitori kohustused

    6.

    Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (9) kinnitav avaldus instituudi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

    7.

    Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi kavandama ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et instituudi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

    8.

    Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, sealhulgas hinnangust riskidele, et finantsaruanded võivad sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikule. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor riskide hindamisel arvesse finantsaruannete koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid sisekontrollimehhanisme ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka juhtkonna poolt kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

    9.

    Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alljärgnevate arvamuste esitamiseks.

    Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

    10.

    Kontrollikoja hinnangul kajastab instituudi raamatupidamise aastaaruanne (10) kõigis olulistes aspektides õiglaselt instituudi finantsolukorda 31. detsembri 2011. aasta seisuga ning instituudi finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt keskuse finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele (11).

    Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

    11.

    Kontrollikoja hinnangul on instituudi 2011. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

    12.

    Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

    KOMMENTAAR EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

    13.

    Instituudi eelarve täitmise määr auditeeritud majandusliku sõltumatuse ajavahemikul (vt punkt 2) oli madal. Eelarve täitmise määr (maksete ja kulukohustuste suhe) oli I jaotise (personalikulud) puhul 56 %, II jaotise (halduskulud) puhul 30 % ja III jaotise (tegevuskulud) puhul 11 %.

    14.

    Toetuslepingutele, mille alusel tehti 2011. aasta maksed, kirjutasid Euroopa Komisjon (hariduse ja kultuuri peadirektoraat) ja instituut süstemaatiliselt alla siis, kui projekti tegevust oli juba alustatud. Ajavahemikus september–detsember 2011 tegi instituut lõppmaksed (12) kolmele toetuslepingule kogusummas 4,2 miljonit eurot. Nimetatud lepingud olid allkirjastatud tükk aega pärast tegevuse alustamist (13). See on hea finantsjuhtimise seisuohast probleemiks.

    IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 11. septembri 2012. aasta koosolekul Luxembourgis.

    Kontrollikoja nimel

    president

    Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA


    (1)  ELT L 97, 9.4.2008, lk 1.

    (2)  Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte instituudi pädevusest ja tegevusest..

    (3)  Raamatupidamise aastaaruandele on lisatud aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne, kus esitatakse lisateavet eelarve täitmise ja haldamise kohta.

    (4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

    (5)  Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

    (6)  Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72) artikkel 33.

    (7)  Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

    (8)  Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 VII jaotise 1. ja 2. peatükis, mida on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23), ning on tervikuna instituudi finantsmäärusse integreeritud.

    (9)  Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõige 2 (ELT L 248, 16.9.2002, lk 1).

    (10)  Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 28. juunil 2012 ning kontrollikoda sai selle kätte 10. juulil 2012. Komisjoni raamatupidamise aastaaruandega konsolideeritud lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgneva aasta 15. novembriks. Aruandega võib tutvuda järgmisel veebilehel: http://eit.europa.eu.

    (11)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel või nende puudumisel Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS) / rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

    (12)  Ettemaksed tegi Euroopa Komisjon.

    (13)  Ühel juhul kirjutati lepingule alla 14 päeva enne 13 kuu pikkuse rakendusperioodi lõppu.


    LISA

    Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (Budapest)

    Pädevus ja tegevus

    Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

    (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 173)

    Euroopa Liit ja liikmesriigid tagavad liidu tööstuse konkurentsivõimelisuseks vajalikud tingimused.

    Sel eesmärgil ning kooskõlas avatud ja konkurentsile rajatud turgude süsteemiga püüavad nad:

    kiirendada tööstuse kohanemist struktuurimuutustega;

    ergutada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks algatuslikkust ja ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengut kogu liidu ulatuses;

    ergutada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks ettevõtjatevahelist koostööd;

    edendada innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist.

    Instituudi pädevus

    (Nõukogu määrus (EÜ) nr 294/2008)

    Eesmärgid

    Instituudi eesmärk on aidata kaasa Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime suurenemisele, tugevdades liikmesriikide ja Ühenduse innovatsioonivõimet. Sel eesmärgil edendab ja integreerib instituut innovatsiooni, teadust ja kõrgharidust kõige kõrgemate standardite kohaselt.

    Ülesanded

    Eesmärkide saavutamiseks teeb instituut järgmist:

    a)

    määrab kindlaks oma prioriteetsed valdkonnad;

    b)

    teeb võimalike partnerorganisatsioonide seas tutvustustööd ja edendab nende osalemist oma tegevuses;

    c)

    valib välja ja nimetab prioriteetsetes valdkondades teadmis- ja innovaatikakogukonnad ning määrab kokkuleppega kindlaks nende õigused ja kohustused; tagab neile vajaliku toetuse; rakendab nõuetekohaseid kvaliteedikontrolli meetmeid; teostab pidevalt seiret ja hindab perioodiliselt nende tegevust; tagab nendevahelise koordineerimise kohase taseme;

    d)

    mobiliseerib avalikest ja eraallikatest rahalised vahendid ja kasutab oma ressursse kooskõlas käesoleva määrusega; eelkõige püüab ta hankida märgatava ja üha suurema osa oma eelarvest eraallikatest ja oma tegevusest saadud tulust;

    e)

    edendab partnerorganisatsioonideks olevate kõrgharidusasutuste antud kraadide ja diplomite, mis võivad olla märgistatud ka kui EITi kraadid ja diplomid, tunnustamist liikmesriikides;

    f)

    edendab heade tavade levitamist teadmiste kolmnurga integreerimise nimel, et kujundada ühine innovatsiooni- ja teadmiste edasiandmise kultuur;

    g)

    püüab saada maailmatasemel innovatsiooni, kõrgema hariduse ja teadusuuringute pädevusasutuseks;

    h)

    tagab vastastikuse täiendavuse ja sünergia instituudi tegevuse ja ühenduse muude programmide vahel.

    Juhtimine

    Juhatus

    Koosseis:

    instituudi juhatus koosneb 18 määratud liikmest, kelle hulgas on nii ärikogemusega kui ka akadeemilise/teadusliku taustaga inimesi, ja neljast valitavast liikmest, kes valitakse teadmis- ja innovaatikakogukonna esitatud kandidaatide seast. Vastavalt määrusele liitusid 2011. aastal juhatusega neli teadmis- ja innovaatikakogukonna poolt määratud valitavat liiget. Euroopa Komisjonil on vaatleja staatus.

    Ülesanded:

    juhatus vastutab instituudi tegevuse juhtimise, teadmis- ja innovaatikakogukondade valimise, määramise ja hindamise ning kõigi teiste strateegiliste otsuste eest.

    Täitevkomitee

    Koosseis:

    täitevkomitee koosneb viiest juhatuse liikmest, kaasa arvatud juhatuse esimees ja aseesimees. Juhatuse esimees juhatab ka täitevkomiteed.

    Ülesanded:

    täitevkomitee instituudi juhtimist ning võtab vastu otsused, mida on vaja teha juhatuse koosolekute vahelisel ajal.

    Direktor

    Direktori määrab ametisse juhatus. Direktor vastutab juhatuse ees instituudi haldus- ja finantsjuhtimise eest ning on instituudi seaduslik esindaja.

    19. mail 2011 nimetati direktoriks Jose Manuel Leceta.

    Välisaudit

    Kontrollikoda.

    Eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

    Parlament nõukogu soovituse põhjal.

    2011. aastal instituudi käsutusse antud ressursid

    Lõplik eelarve

    65,85 miljonit eurot. Instituut sai majanduslikult sõltumatuks 8. juunil 2011. Kuni selle kuupäevani täitis eelarvet Euroopa Komisjon.

    Personali suurus seisuga 31. detsember 2011

    Ametikohtade arv: 52 (35)

    Täidetud ametikohti: 40 (24)

    Muu personal: 0 (0)

    Kokku: 40 (24), personali jaotus tegevuste kaupa:

    põhitegevus: 19 (10)

    haldus- ja toetustegevus: 21 (14)

    2011. aastal pakutud tooted ja teenused

    Juhatuse esimees osales 12. aprillil 2012 toimunud konkurentsivõime nõukogu mitteametlikul kohtumisel.

    14. aprillil 2011 korraldati Budapestis esimene sidusrühmade konverents „Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tulevikuvisioon”.

    15. juunil 2011 esitati Euroopa Komisjonile Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi strateegilise innovatsioonikava ettepanek.

    21. septembril 2011 osales instituudi direktor üritusel „Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi sõbrad”, mille korraldas Euroopa Parlament koos volinik Vassiliouga ja teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevjuhtidega.

    20.–21. oktoobril 2011 korraldati Krakowis (Poola) esimene konverents „Noored ja ettevõtlus”, millest võttis osa 200 inimest.

    Koos teadmis- ja innovatsioonikogukondadega käivitati Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi foorum (platvorm regulaarse dialoogi loomiseks instituudi juhataja ja teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevjuhtide vahel). 11. novembril 2011 toimus Budapestis esimene foorum.

    Instituudi juhatuse esimehe, direktori ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevjuhtide ühine panus Euroopa Komisjoni poolt 5–6. detsembril 2011 korraldatud 1. Innovatsiooni kongressi korraldamisse. Teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite arv on stabiilselt kasvanud, 2010. aastal oli see 75, 2012. aastal juba 400. Instituudi osamaks ajavahemikuks 2010–2012 on ligikaudu 160 miljonit eurot (veidi alla 25 % teadmis- ja innovaatikakogukondade eelarvest). Teadmis- ja innovaatikakogukondade ajavahemikul 2010-2011 saavutatud peamised tulemused on järgmised:

    Climate KIC (kliimamuutustega kohanemine ja nende mõju leevendamine): juriidiline isik, majanduslikult struktureeritud, juhtkonna eesotsas on tegevjuht, rajati viis ühispaiknemise punkti ja kuus piirkonlikku innovatsioonikeskust. Lisaks muule tegevusele käivitati ka kontekstuaalse õppe suvekool, kus 2010. aastal oli 50 ja 2011 aastal 70 osalejat; koostati porfoolio 12 innovaatika-ja 4 rajaleidjaprojektiga; „Pioneers into Practice” programm.

    EIT ICT Labs (info- ja kommunikatsiooniühiskond): juriidiline isik, majanduslikult struktureeritud, juhtkonna eesotsas on tegevjuht, viis ühispaiknemise punkti. Lisaks muule tegevusele käivitati magistriõpe, mis põhineb innovatsiooni ja ettevõtluse 7 tehnilisel põhierialal ja 1 kõrvalerialal; suvekoolidest võttis osa 368 õpilast; ettevõtluse toetussüsteem igas keskuses; koolitati 19 ettevõtet, sh 4 uut idufirmat, millel teadmis- ja innovaatikakogukond areneda aitas; 5 uut potentsiaalset toodet ja teenust.

    KIC InnoEnergy (jätkusuutlik energia): juriidiline isik, majanduslikult struktureeritud, juhtkonna eesotsas on tegevjuht, kuus ühispaiknemise punkti. Lisaks muule tegevusele käivitati 4 teadusmagistri ja 3 tippjuhtide programi, milles on 155 õpilast, anti välja 120 stipendiumi; koostati portfoolio 35 innovaatilise projektiga kuues temaatilises valdkonnas, millega on seotud 45 tööstusharu; esitati 82 äriplaani uutele ettevõtetele; edendati 27 ettevõtte tööd; määratleti 56 potentsiaalset patenti; registreeriti 7 uut patenti; rakendati 45 uut teadmis- ja innovaatikakogukondade tehnoloogiaga seotud protsessi 29 VKEs; 20 potentsiaalset toodet ja teenust;

    teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuste rakendamisega seotud esimesed edusammud;

    129 332 veebilehe külastust (138 072).

    Allikas: instituudi edastatud teave.


    INSTITUUDI VASTUS

    14.

    Kulutused jaotuvad hooajaliselt, eelkõige toetuste osas. Toetuslepingud sõlmiti aasta algul, mistõttu ettemaksed tehti enne instituudi majandusiseseisvuse saavutamist. Et toetused moodustavad 90 % instituudi eelarvest, on neil suur mõju eelarve täitmisele. Kogu kalendriaasta eelarve täitmise määr on tunduvalt suurem kui majandusiseseisvuse perioodil, mida auditeeriti. Siiski kehtestas instituut eelarve täitmise parandamiseks igakuise aruandlus- ja läbivaatuskorra, et üksikasjalikult hinnata eelarve täitmist ja EITi tööprogrammi ning võtta parandus- ja ümberkorraldusmeetmeid vajaduse korral aasta jooksul.

    Muud kommentaarid

    EIT nõustub kontrollikoja kommentaariga ja püüab lühendada toetuslepingute algus- ja allkirjastamistähtpäevade vahele jäävat ajavahemikku. Seda ajavahemikku lühendati juba perioodil 2010–2012 (nt 2012. aasta toetusleping allkirjastati teadmis- ja innovaatikakogukondadega märtsis-aprillis). EIT töötas koos teadmis- ja innovaatikakogukondadega välja kava, mis hõlmab äriplaanide ja aruannete mallide koostamist ja võimaldab allkirjastada 2013. aasta toetuslepingud 2013. aasta alguses (jaanuaris).


    Top