Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52012TA1215(17)

Aruanne Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eelarveaasta 2011 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastustega

ELT C 388, 15.12.2012, p. 98–103 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

15.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 388/98


ARUANNE

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eelarveaasta 2011 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastustega

2012/C 388/17

SISSEJUHATUS

1.

Vilniuses asuv Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (edaspidi „instituut”) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1922/2006 (1). Instituudi ülesanne on koguda, analüüsida ja levitada soolist võrdõiguslikkust käsitlevat teavet, töötada välja, analüüsida, hinnata ja levitada metodoloogilisi vahendeid eesmärgiga toetada soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste kaasamist ühenduse kõikidesse tegevusvaldkondadesse ja nendel põhinevatesse siseriiklikesse poliitikatesse (2). Instituut sai täieliku sõltumatuse 2010. aastal.

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

2.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest kontrollimisest ning instituudi järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitatud teavet.

KINNITAV AVALDUS

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda instituudi raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2011. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

4.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas instituudi finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (6). Direktor kehtestab (7) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (8) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Audiitori kohustused

5.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (9) kinnitav avaldus instituudi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

6.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi kavandama ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et instituudi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, sealhulgas hinnangust riskidele, et finantsaruanded võivad sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikule. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor riskide hindamisel arvesse finantsaruannete koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid sisekontrollimehhanisme ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka juhtkonna poolt kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

8.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

9.

Kontrollikoja hinnangul kajastab instituudi raamatupidamise aastaaruanne (10) kõigis olulistes aspektides õiglaselt instituudi finantsolukorda 31. detsembri 2011. aasta seisuga ning instituudi finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt instituudi finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele (11).

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on instituudi 2011. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

12.

Instituudi eelarveassigneeringute suurus oli 7,5 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta assigneeringud olid 5,9 miljonit eurot. Kulukohustusi võeti summas 6,7 miljonit eurot. 2012. aastasse kanti üle assigneeringuid summas 3,3 miljonit eurot (50 % assigneeringute kogusummast). Nii kõrge ülekannete määr on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

KOMMENTAARID INSTITUUDI JÄRELEVALVE- JA KONTROLLISÜSTEEMIDE PEAMISTE KONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

13.

Kontrollikoja hinnangul vajavad parandamist põhivara inventuuri dokumenteerimine ning viitkulude prognoosimine.

14.

Komisjoni siseauditi talitus kontrollis instituudis 2011. aasta detsembris piiratud ulatuses sisekontrollistandardite rakendamist. Instituut aktsepteeris soovitusi, mis puudutasid tema sisekontrollistandardite rakendamise protseduuri lõpetamist ning juhtkond võttis vastu 2012. aastal elluviidava tegevuskava.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 11. septembri 2012. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA


(1)  ELT L 403, 30.12.2006, lk 9.

(2)  Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte instituudi pädevusest ja tegevusest.

(3)  Raamatupidamise aastaaruandele on lisatud aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne, kus esitatakse lisateavet eelarve täitmise ja haldamise kohta.

(4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(5)  Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6)  Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72) artikkel 33.

(7)  Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(8)  Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 VII jaotise 1. ja 2. peatükis, mida on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23), ning on tervikuna instituudi finantsmäärusse integreeritud.

(9)  Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõige 2 (ELT L 248, 16.9.2002, lk 1).

(10)  Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 6. Juunil 2012 ning kontrollikoda sai selle kätte 13. juunil 2012. Komisjoni raamatupidamise aastaaruandega konsolideeritud lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgneva aasta 15. novembriks. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://www.eige.europa.eu/.

(11)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel või nende puudumisel Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS) / rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).


LISA

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (Vilnius)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 2 ja 3.)

Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

Liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja lapse õiguste kaitset.

Instituudi pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1922/2006)

Eesmärgid

Aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ühenduse kõikides poliitikavaldkondades ja nendel põhinevates siseriiklikes poliitikavaldkondades, võitlusele soolise diskrimineerimisega ning ELi kodanike teadlikkuse tõstmisele soolise võrdõiguslikkuse küsimuses.

Ülesanded

Kogub, analüüsib ja levitab asjakohast, usaldusväärset ja võrreldavat teavet ning andmeid;

töötab välja meetodid ja standardid andmete võrreldavuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks Euroopa tasandil;

töötab välja, analüüsib, hindab ja levitab metodoloogilisi vahendeid, eesmärgiga toetada soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste kaasamist ühenduse kõikidesse tegevusvaldkondadesse ja nendele põhinevatesse siseriiklikesse poliitikatesse ning selleks et toetada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ühenduse kõikides institutsioonides ja organites;

viib läbi uuringuid soolise võrdõiguslikkuse olukorra kohta Euroopas;

asutab elektroonilise soolise võrdõiguslikkuse Euroopa võrgustiku ning koordineerib selle tegevust;

korraldab ekspertide kohtumisi instituudi uurimistöö toetamiseks;

korraldab koos asjaomaste huvirühmadega ELi kodanike soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse suurendamise eesmärgil üleeuroopalisi konverentse, teavituskampaaniaid ja kohtumisi ning esitab komisjonile nende käigus vastuvõetud järeldused;

levitab teavet naiste ja meeste mittestereotüüpsete rollide positiivsete näidete kohta erinevates eluvaldkondades, ning esitab oma järeldused ja algatused, mille eesmärgiks on need edulood avalikustada ja neid edasises tegevuses kasutada;

arendab koostööd ja dialoogi valitsusväliste ja võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate organisatsioonide, ülikoolide ja ekspertide, uurimiskeskuste ning sotsiaalpartneritega;

loob avalikkusele kättesaadavad dokumentatsiooniallikad;

teavitab avalik-õiguslikke ja erasektori organisatsioone soolisest süvalaiendamisest;

annab liidu institutsioonidele ning ühinevatele ja kandidaatriikidele teavet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning soolise süvalaiendamise olukorra kohta.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis

Iga asjaomase liikmesriigi ettepaneku alusel nõukogu poolt määratud kaheksateist esindajat ja komisjoni poolt nimetatud üks komisjoni esindav liige. Liikmed määratakse ametisse nii, et oleks tagatud pädevuse kõrgeim tase ning asjakohased javaldkondadevahelised laialdased teadmised soolise võrdõiguslikkuse kohta. Eesmärk on tagada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatus haldusnõukogus. Nõukogu määratud liikmed esindavad kaheksatteist liikmesriiki eesistumise rotatsiooni järjekorras.

Ülesanded

Haldusnõukogu võtab vastu instituudi iga-aastase tööprogrammi ja keskmise tähtajaga tööprogrammi, eelarve ning aastaaruande. Haldusnõukogu võtab vastu instituudi sisekorraeeskirjad ning haldusnõukogu töökorra.

 

Ekspertkogu

Koosseis

Ekspertkogu liikmeks määrab iga liikmesriik ühe esindaja soolise võrdõiguslikkuse küsimuses pädevast asutustest, Euroopa Parlament määrab kaks liiget teistest soolise võrdõiguslikkusega tegelevatest asjakohastest organisatsioonidest ning komisjon määrab kolm liiget.

Ülesanded

Instituudi direktori toetamine instituudi tegevuse kvaliteedi ja sõltumatuse tagamisel, võrdõiguslikkusega seotud teabe vahetamine ning teadmiste ühine kasutamine, tiheda koostöö tagamine instituudi ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

Direktori nimetab haldusnõukogu avaliku konkursi põhjal komisjoni ettepanekul koostatud kandidaatide nimekirja põhjal.

Ülesanded

Vastutab määruses (EÜ) nr 1922/2006 osutatud ülesannete täitmise eest, instituudi iga-aastase ja keskmise tähtajaga tööprogrammi ettevalmistamise ja elluviimise eest; haldusnõukogu ja ekspertkogu koosolekute ettevalmistamise eest; aastaaruande koostamise ja avaldamise eest; kõikide personaliküsimuste, igapäevaste haldusküsimuste ning tõhusate järelevalve- ja hindamismenetluste rakendamise eest, mis on seotud instituudi tegevuse tulemuslikkusega.

Välisaudit

Kontrollikoda.

Sisekontroll

Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2011. aastal instituudi käsutusse antud ressursid (sulgudes 2010. aasta andmed)

Lõplik eelarve

7,5 (5,9) miljonit eurot, millest liidu toetus moodustab 100 % (100 %).

Personali suurus seisuga 31. detsember 2011

27 (25) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 26 (23),

Lisaks 8 (4) muud töötajat (lepingulised töötajad, lähetuses viibivad riiklikud eksperdid, praktikant).

Personal kokku

35 (29), mis jaotub tegevuste kaupa järgmiselt:

põhitegevus: 24 (18)

haldustegevus: 8 (8)

mitmesugused ülesanded: 3 (3)

2011. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2010. aasta andmed)

Sihtvaldkonnad: soolist võrdõiguslikkust kajastav võrreldav ja usaldusväärne teave ning näitajad; soolise võrdõiguslikkuse alase töö meetodite ja praktika kogumine ja töötlemine; ressursi- ja dokumendikeskus; teavitustöö, võrgustiku rajamine ja teabevahetus.

Käivitatud uuringud: 6 (8)

Kaastöö eesistujariikidele: 2 (2)

Ekspertide ja töögruppide koosolekute arv: 19 (12)

Rahvusvahelised konverentsid: 1 (0)

Teaduslikud aruanded: 2 (0)

Aastaaruanded: 1 (1)

Allikas: instituudi esitatud teave.


INSTITUUDI VASTUSED

12.

Nõus. Alates 2011. aastast on EIGE kohaldanud nõuetekohast eelarve täitmise aruandlust ja järelevalvet. Nagu 2011. aastal kontrollikojaga arutatud, on EIGE kehtestanud ennetähtaegse kasutamise vastuvõetavad piirmäärad jaotiste kaupa, nt I jaotise korral kuni 10 %, II jaotise korral kuni 20 %, III jaotise korral kuni 35 %. Et oleme käivitamisetapis, siis 2011. aastal ootasime ja ka 2012. aastal ootame ennetähtaegse kasutamise kõrgemat määra, seda eriti III jaotises (tegevuskulud). Alates 2013. aastast tegutseb EIGE vastavalt piirmääradele.

13.

Nõus. Alustatakse kogu EIGE põhivara nõuetekohast dokumenteerimist, märgistamist ja registreerimist. Lisaks arendab EIGE välja ja kehtestab EIGE inventuurimenetluse, et tagada põhivara nõuetekohane haldamine. Dokumenteerimismenetlus hakkab kehtima direktori otsuse allkirjastamisel 2012. aasta viimasel veerandil. Parandatakse tekkepõhiste kulude hindamist.

14.

Nõus. EIGE tegevuskava on vastu võetud ja rakendamisel. Kontrollikojale teatatakse edusammudest enne järgmist lähetust Vilniusse.


Top