Choisissez les fonctionnalités expérimentales que vous souhaitez essayer

Ce document est extrait du site web EUR-Lex

Document 52012AG0010

    Nõukogu esimese lugemise seisukoht (EL) nr 10/2012 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet Nõukogu poolt vastu võetud 4. oktoobril 2012

    ELT C 352E, 16.11.2012, p. 1–22 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    16.11.2012   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    CE 352/1


    NÕUKOGU ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHT (EL) nr 10/2012

    eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet

    Nõukogu poolt vastu võetud 4. oktoobril 2012

    (10/2012/EL)

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

    olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

    võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

    olles konsulteerinud regioonide komiteega,

    toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002, (3) mis võeti vastu reaktsioonina naftatanker Erika õnnetusele, asutati Euroopa Meresõiduohutuse Amet (amet) meresõiduohutuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise kõrge, ühetaolise ja tulemusliku taseme tagamiseks.

    (2)

    Pärast 2002. aastal naftatankeriga Prestige toimunud õnnetust määrust (EÜ) nr 1406/2002 muudeti, et anda ametile rohkem ülesandeid reostustõrje valdkonnas.

    (3)

    On vaja täpsustada, mis tüüpi merereostus peaks olema hõlmatud määruse (EÜ) nr 1406/2002 eesmärkidega. Seega tuleks nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostust mõista reostusena, mille on põhjustanud nafta või mis tahes aine, mis ei ole nafta, ning mis kujutab merekeskkonda sattudes tõenäoliselt ohtu inimtervisele, kahjustab elusressursse ja mereelu ning maastikku või häirib muul viisil mere õiguspärast kasutamist, vastavalt 2000. aasta protokollile ohtlikest ja mürgistest ainetest tingitud reostusjuhtumiteks valmisoleku, nende tõkestamise ja sellealase koostöö kohta.

    (4)

    Vastavalt määruse (EÜ) nr 1406/2002 artiklile 22 tellis ameti haldusnõukogu (haldusnõukogu) 2007. aastal selle määruse rakendamise sõltumatu välishindamise. Selle hindamise põhjal esitas ta soovitused muudatuste tegemiseks ameti toimimises, selle koosseisus, pädevusalades ja selle töökorralduses.

    (5)

    Välishinnangu järelduste ning haldusnõukogu soovituste ja haldusnõukogu poolt 2010. aasta märtsis vastu võetud mitmeaastase strateegia põhjal tuleks määruse (EÜ) nr 1406/2002 teatavaid sätteid selgitada ja ajakohastada. Kuigi peamiselt keskendutakse neile esmajärgulise tähtsusega ülesannetele, mis on seotud meresõiduohutusega, peaks amet saama mitu uut põhi-ja abiülesannet, mis on seotud meresõiduohutuspoliitika muutustega liidus ja rahvusvahelisel tasandil. Arvestades liidu eelarve piiranguid, on kulude ja eelarve tõhususe tagamiseks ning dubleerimise vältimiseks vaja hoolikalt kontrollida ressursse ja teha ümberpaigutusi. Personalivajadused, mis on seotud uute põhi- ja abiülesannetega, tuleks põhimõtteliselt katta tööjõu ametisisese ümberpaigutamise teel. Samal ajal tuleks ametit rahastada vajaduse korral liidu eelarve muudest osadest, eelkõige naabruspoliitika rahastamisvahendist. Ameti poolt võetavad uued põhi- ja abiülesanded täidetakse kehtiva finantsperspektiivi ja ameti eelarve piires, ilma et see piiraks läbirääkimisi mitmeaastase finantsraamistiku üle ja selle kohta tehtavaid otsuseid. Kuna käesolev määrus ei ole rahastamisotsus, peaksid eelarvepädevad institutsioonid otsustama ametile antavate vahendite üle iga-aastase eelarvemenetluse raames.

    (6)

    Ameti ülesanded peaksid olema kirjeldatud selgelt ja täpselt ning dubleerimist tuleks vältida.

    (7)

    Amet on tõendanud, et teatavaid ülesandeid saab tulemuslikumalt täita Euroopa tasandil, mis võiks teatavatel juhtudel võimaldada liikmesriikidel nende riiklike eelarvete osas kokku hoida ning, kui see on aset leidnud, pakkuda tõelist Euroopa lisandväärtust.

    (8)

    Teatavaid sätteid ameti juhtimise eripära kohta tuleks selgitada. Võttes arvesse, et Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud liidu poliitika rakendamine on eelkõige komisjoni ülesanne, peaks komisjon andma ametile poliitilisi juhiseid tema ülesannete täitmisel, arvestades samas täielikult ameti õiguslikku seisundit ja selle tegevdirektori sõltumatust, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1406/2002.

    (9)

    Haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamisel, haldusnõukogu esimehe ja aseesimehe valimisel ning osakonnajuhatajate ametisse nimetamisel tuleks võtta täielikult arvesse sugupoolte võrdse esindatuse tagamise olulisust.

    (10)

    Viiteid asjakohastele liidu õigusaktidele tuleks mõista viidetena õigusaktidele meresõiduohutuse, meresõiduturvalisuse, laevade põhjustatud reostuse vältimise ja tõrje ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostustõrje valdkonnas.

    (11)

    Käesolevas määruses mõistetakse meresõiduturvalisust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 725/2004 (laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta) (4) mitmete ennetusabinõudena, mis on mõeldud laevade ja sadamarajatiste kaitsmiseks tahtliku õigusvastase tegevuse ohtude eest. Turvalisuse eesmärk tuleks saavutada asjakohaste meetmete vastuvõtmise abil meretranspordipoliitika valdkonnas, ilma et see piiraks liikmesriikide eeskirju riikliku julgeoleku, riigikaitse ja avaliku julgeoleku valdkonnas, ning riigivastaste finantskuritegude vastu võitlemisel.

    (12)

    Amet peaks tegutsema liidu huvides. See peaks hõlmama olukorda, mille puhul ametile on tehtud ülesandeks oma pädevusaladel tegutseda väljaspool liikmesriikide territooriumi ja anda tehnilist abi asjaomastele kolmandatele riikidele, edendades liidu meresõiduohutuse poliitikat.

    (13)

    Amet peaks andma liikmesriikidele tehnilist abi, mis peaks hõlbustama liidu acquis’ rakendamiseks vajaliku riigisisese suutlikkuse loomist.

    (14)

    Amet peaks andma liikmesriikidele ja komisjonile operatiivabi. See peaks sisaldama selliseid teenuseid nagu liidu meresõiduohutuse teabevahetussüsteem (SafeSeaNet), Euroopa satelliidipõhine õlireostuse jälgimissüsteem (CleanSeaNet), laevade kaugtuvastuse ja kaugseire Euroopa Liidu andmekeskus (ELi LRIT andmekeskus) ja ELi sadamariigi kontrolli rakendamise süsteem (Thetis).

    (15)

    Ameti eksperditeadmisi elektroonilise andmeedastuse ja meresõiduohutuse teabevahetussüsteemi kohta tuleks kasutada laevade teavitusformaalsuste lihtsustamiseks, eesmärgiga kõrvaldada meretransporti takistavad asjaolud ja luua Euroopa piirideta meretranspordiruum. Eelkõige peaks amet toetama liikmesriike Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiivi 2010/65/EL (milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi) rakendamisel (5).

    (16)

    Amet peaks komisjoni rohkem abistama oma pädevusalaga seotud teadustegevuses. Liidu praeguse teadusstruktuuri töö dubleerimist tuleks siiski vältida. Kindlasti ei tohiks ameti ülesandeks teha teadusprojektide juhtimist.

    (17)

    Arvestades uute innovatiivsete rakenduste ja teenuste väljaarendamist ning olemasolevate rakenduste ja teenuste paremaks muutmist ning eesmärki kujundada välja Euroopa piirideta meretranspordiruum, peab amet Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) ja Maa seire Euroopa programmi (GMES) pakutavaid võimalusi täielikult ära kasutama.

    (18)

    Pärast seda, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2850/2000/EÜ (6) loodud liidu koostööraamistik õnnetuste või tahtliku merereostuse valdkonnas on aegunud, peaks amet jätkama teatavaid toiminguid, mida varem tehti nimetatud raamistiku alusel, tuginedes eriti merereostuseks valmisoleku ja reostustõrje tehnilise nõuanderühma eksperditeadmistele. Ameti tegevus selles valdkonnas ei tohiks vabastada rannikuriike nende vastutusest hoida alal asjakohaseid reostustõrjemehhanisme ning see peaks järgima juba olemasolevaid liikmesriikidevahelisi või liikmesriikide rühmade vahelisi koostööalaseid kokkuleppeid.

    (19)

    Soovi korral jagab amet liikmesriikidele üksikasjalikku teavet laevade põhjustatud võimaliku merereostuse kohta oma CleanSeaNeti kaudu, et liikmesriigid saaksid täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivist 2005/35/EÜ (mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest) (7) tulenevaid kohustusi. Kohustuste täitmise tulemuslikkus on aga väga erinev, ehkki taoline reostus võib sattuda teiste riikide vetesse. Selle direktiivi artikli 12 kohaselt esitatavas järgmises aruandes peaks komisjon seega andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet direktiivi jõustamise tulemuslikkuse ja sidususe kohta ning muud asjakohast teavet selle kohaldamise kohta.

    (20)

    Kannatada saanud riikide taotlused reostustõrje meetmete mobiliseerimiseks ameti poolt tuleks edastada nõukogu otsusega 2007/779/EÜ, Euratom (8) loodud ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu. Komisjon võib siiski leida, et muudel asjaoludel kui taotluste puhul valve-reostustõrjelaevade ja varustuse mobiliseerimiseks võivad arenenud infotehnoloogiat kasutavad alternatiivsed sidevahendid olla asjakohasemad, ja võib seega taotluse esitanud liikmesriiki sellest teavitada.

    (21)

    Hiljutised sündmused on rõhutanud ohtusid, mida kujutavad endast meretranspordi ja merekeskkonna jaoks nafta- ja gaasivarude uurimine ning nafta ja gaasi tootmine avamerel. Kannatada saanud riigi taotlusel tuleks ameti naftareostusele reageerimise suutlikkust ja tema eksperditeadmisi ohtlikest ja mürgistest ainetest tingitud reostuste valdkonnas kasutada nii, et see hõlmaks sellisest tegevusest tingitud reostuse tõrjet.

    (22)

    Eelkõige peaks amet kasutama CleanSeaNetti, mida praegu kasutatakse laevade põhjustatud naftareostuse kohta tõendite esitamiseks, ka avamerel nafta- ja gaasivarude uurimise ning nafta ja gaasi tootmise tõttu põhjustatud reostuse tuvastamiseks ja sellest teadaandmiseks, ilma et see mõjuks kahjustavalt meretranspordile osutatavatele teenustele.

    (23)

    Ametil on väljakujunenud ja tunnustanud väärtuslikud eksperditeadmised ja vahendid meresõiduohutuse, meresõiduturvalisuse, laevade põhjustatud reostuse vältimise ja tõrje valdkonnas. Need eksperditeadmised ja vahendid võivad olla asjakohased liidu meretranspordipoliitikaga seotud muude liidu meetmete seisukohalt. Taotluse korral peaks amet seega abistama komisjoni ja liikmesriike selliste liidu meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, tingimusel et haldusnõukogu on selle ameti iga-aastases tööprogrammis heaks kiitnud. Sellise abi suhtes tuleks läbi viia üksikasjalik kulude ja tulude analüüs ning see ei tohiks kahjustada ameti põhiülesannete täitmist.

    (24)

    Tehnilise abi kaudu, mida amet pakub, annab ta ka panuse keskkonnasõbralikuma meretranspordi arendamisse.

    (25)

    Mis puudutab klassifikatsiooniühinguid, siis enamik klassifikatsiooniühingutest tegeleb nii merelaevade kui ka siseveelaevadega. Tuginedes ameti kogemusele klassifikatsiooniühingutega merelaevade puhul, saaks amet anda komisjonile asjakohast teavet siseveelaevadega tegelevate klassifikatsiooniühingute kohta ja seega võimaldada suurendada tõhusust.

    (26)

    Transpordi infosüsteemide vahelise liidese osas peaks amet abistama komisjoni ja liikmesriike, uurides koos jõeteabeteenuste süsteemi pädevate asutustega võimalust jagada teavet selliste süsteemide vahel.

    (27)

    Ilma et see piiraks pädevate asutuste vastutust, peaks amet aitama komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja ja rakendada tulevast liidu e-merenduse algatust, mille eesmärk on suurendada Euroopa meretranspordi sektori tõhusust, hõlbustades arenenud infotehnoloogiate kasutamist.

    (28)

    Siseturu ja Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomise eesmärgil tuleks vähendada meresõidu halduskoormust, edendades seeläbi muu hulgas lähimerevedusid. Sellega seoses võiks „sinise vööndi” kontseptsiooni ja e-merendust potentsiaalselt kasutada liikmesriikide sadamatesse sisenevate või neist väljuvate kaubalaevade teavitusformaalsusi vähendavate vahenditena.

    (29)

    Tuletatakse meelde, et Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika kohaselt ja institutsioonilise tasakaalu põhimõtte järgimiseks ei või ametile anda volitusi võtta vastu üldiselt kohaldatavaid otsuseid.

    (30)

    Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1406/2002 sätestatud eesmärke ja ülesandeid, peaks komisjon hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist koostama ja esitama tihedas koostöös asjaomaste sidusrühmadega teostatavusuuringu, eesmärgiga hinnata erinevate rannavalve teenistuste koordineerimise ja koostöö tõhustamise võimalusi ja need kindlaks määrata. Selles uuringus tuleks arvesse võtta olemasolevat õigusraamistikku ja asjaomaste liidu foorumite asjakohaseid soovitusi, samuti ühise teabejagamiskeskkonna (CISE) praegust väljatöötamist, ja järgida täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, tuues Euroopa Parlamendile ja nõukogule selgelt välja kulud ja tulud.

    (31)

    Hea väljaõppe saanud Euroopa meremeeste ligimeelitamine on oluline liidu merendusvaldkonna konkurentsivõime jaoks. Seetõttu, võttes arvesse praegust ja tulevast nõudlust kõrge kvalifikatsiooniga meremeeste järele liidus, peaks amet vajaduse korral toetama liikmesriike ja komisjoni merendusalase väljaõppe edendamisel, hõlbustades parimate tavade vabatahtlikku vahetamist ja andes teavet liidu vahetusprogrammide kohta merendusalase väljaõppe valdkonnas. See võiks sisaldada pädevate Euroopa sidusrühmade abistamist tipptaseme poole püüdlemisel merendusalase hariduse ja väljaõppe puhul vabatahtlikkuse alusel, austades samal ajal täielikult liikmesriikide vastutust merendusalase väljaõppe sisu ja korralduse eest.

    (32)

    Selleks et võidelda piraatluse suurenenud ohuga, peaks amet jätkama, kui see on asjakohane, pädevatele riiklikele asutustele ja muudele asjaomastele organitele, sealhulgas operatsioonidele, näiteks ELi merevägede operatsioonile Atalanta, üksikasjaliku teabe edastamist liikmesriikide lipu all sõitvate ja kõrge riskiga piirkonnas liiklevate laevade asukoha kohta Lisaks on ameti käsutuses vahendid, mis võiksid olla kasulikud eelkõige CISE väljatöötamisel. Seetõttu on asjakohane, et amet saaks taotluse korral anda asjakohaseid laeva positsioneerimise andmeid ja Maa seireandmeid pädevatele riiklikele asutustele ja liidu organitele, näiteks Frontexile ja Europolile, et lihtsustada ennetavate meetmete võtmist tahtliku õigusvastase tegevuse suhtes, nagu seda mõistetakse asjakohases liidu õiguses, ilma et see piiraks liikmesriikide õigusi ja kohustusi ning kooskõlas kohaldatava siseriikliku ja liidu õigusega, eelkõige seoses nende organitega, kes andmeid taotlevad. Laevade kaugtuvastus- ja jälgimissüsteemi (LRIT) andmete esitamise kohta peaks andma nõusoleku asjaomane lipuriik kooskõlas haldusnõukogu poolt kehtestatava korraga.

    (33)

    Teabe avaldamisel sadamariigi kontrolli kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivile 2009/16/EÜ (mis käsitleb sadamariigi kontrolli) (9) peaksid komisjon ja amet tuginema vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi raames saadud eksperditeadmistele ja kogemusele, et tagada sidusus.

    (34)

    Ameti abi liikmesriikidele ja komisjonile seoses asjakohase tööga rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides ei tohiks piirata nende organisatsioonide ja liikmesriikide vahelisi suhteid, mis tulenevad liikmesriikide liikmesusest nendes organisatsioonides.

    (35)

    Liit on ühinenud järgmiste instrumentidega, millega on loodud piirkondlikud organisatsioonid (mille tegevus kattub ka ameti eesmärkidega): Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (Helsingi konventsioon, mis vaadati läbi 1992. aastal); (10) Vahemere saastekaitse konventsioon (Barcelona konventsioon) (11) ja selle 1995. aastal läbivaadatud versioon (12) ning mitmed protokollid; naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Põhjamere saaste vastu võitlemist käsitlev koostööleping (Bonni leping); (13) Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon (OSPARi konventsioon); (14) Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitlev koostööleping, millele kirjutati alla 17. oktoobril 1990. aastal (Lissaboni leping), (15) koos selle lisaprotokolliga, millele kirjutati alla 20. mail 2008. aastal, mis ei ole veel jõustunud (16). Samuti peab liit läbirääkimisi ühinemise üle Musta mere reostuse eest kaitsmise konventsiooniga, millele kirjutati alla 1992. aasta aprillis (Bukaresti konventsioon). Amet peaks seega andma liikmesriikidele ja komisjonile tehnilist abi, et osaleda nende piirkondlike organisatsioonide asjakohases töös.

    (36)

    Lisaks nendele piirkondlikele organisatsioonidele on olemas mitmed reostustõrjet käsitlevad muud piirkondlikud, allpiirkondlikud ja kahepoolsed koordineerimise ja koostöö alased kokkulepped. Reostustõrjega seotud abi andmisel kolmandatele riikidele, kes jagavad liiduga merepiirkonda, peaks amet tegutsema neid kokkuleppeid arvesse võttes.

    (37)

    Liit jagab naaberriikidega Vahemere, Musta mere ja Läänemerre merepiirkondi. Komisjoni taotlusel peaks amet andma nendele riikidele reostustõrjega seotud abi.

    (38)

    Maksimaalse tõhususe saavutamiseks peaks amet tegema võimalikult tihedat koostööd sadamariigi kontrolli käsitleva Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi kontekstis. Komisjon ja liikmesriigid peaksid jätkama tõhususe edasise suurendamise võimaluste uurimist ning võiksid esitada need võimalused arutamiseks Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi raames.

    (39)

    Tagamaks, et liidu siduvaid õigusakte meresõiduohutuse ja laevade põhjustatud reostuse vältimise valdkonnas rakendatakse nõuetekohaselt, peaks amet abistama komisjoni, tehes visiite liikmesriikidesse. Need visiidid riikide asutustesse peaksid võimaldama ametil koguda kogu teabe, mis on vajalik selleks, et esitada komisjonile põhjalik aruanne täiendavaks hindamiseks. Need visiidid tuleks läbi viia Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 osutatud põhimõtete vaimus ja sellisel viisil, et riikide veeteede ametite halduskoormus oleks viidud miinimumini. Lisaks tuleks need visiidid teha vastavalt haldusnõukogu poolt vastu võetud menetlusele, sealhulgas standardmetoodikale.

    (40)

    Amet peaks aitama komisjonil viia läbi tunnustatud organisatsioonide kontrolle vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (17). Neid kontrolle võib läbi viia ka kolmandates riikides. Komisjon ja amet peaksid tagama, et liikmesriike teavitatakse nõuetekohaselt. Lisaks peaks amet täitma komisjoni poolt talle delegeeritud kontrollimisülesandeid seoses meremeeste väljaõppe ja diplomeerimisega kolmandates riikides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivile 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (18). Komisjonile vastavalt komisjoni 9. aprilli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 324/2008 (millega kehtestatakse meresõiduturvalisuse alaste komisjoni kontrollide läbiviimise uuendatud kord) (19) meresõiduohutuse kontrollide läbiviimiseks ameti pakutava tehnilise abi üksikasjad ei peaks olema hõlmatud määrusega (EÜ) nr 1406/2002.

    (41)

    Selleks et tagada kooskõla poliitiliste eesmärkide ja liidu institutsioonilise struktuuriga, samuti kohaldatavate haldus- ja finantsmenetlustega, peaks komisjon esitama kirjaliku arvamuse vormis ametliku nõuande ameti mitmeaastase strateegia eelnõu ja iga-aastaste töökavade eelnõude kohta, mida haldusnõukogu peaks enne dokumentide vastuvõtmist arvesse võtma.

    (42)

    Selleks et tagada õiglane ja läbipaistev tegevdirektori ametisse nimetamise kord, peab järgitav valimismenetlus olema kooskõlas komisjoni suunistega, milles käsitletakse liidu ametite direktorite valimist ja ametisse nimetamist. Nendes suunistes nähakse ette, et mis tahes liikmesriigi kodanikud võivad esitada oma taotluse.

    Samal põhjusel peaks haldusnõukogu olema eelvaliku komitees esindatud vaatleja kaudu. Vaatlejat tuleks teavitada valimismenetluse edasiste etappide jooksul.

    Samal ajal kui haldusnõukogu teeb oma otsuse liikmete ametisse nimetamise kohta, peaks haldusnõukogu liikmetel olema võimalik esitada komisjonile küsimusi valimismenetluse kohta. Lisaks peaks haldusnõukogul olema võimalus intervjueerida väljavalitud kandidaate, kooskõlas üldise tavaga.

    Ameti tegevdirektori valimismenetluse kõigis etappides ja ametikohale ametisse nimetamisel peaksid kõik kaasatud pooled tagama, et kandidaatide isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (20).

    (43)

    Ametit rahastatakse peamiselt liidu vahendite abil, kuid ametil on ka tema teenustega seotud maksudest ja lõivudest saadavad tulud. Need maksud ja lõivud on seotud eelkõige ELi LRIT andmekeskuse tegevusega ja neid kohaldatakse vastavalt nõukogu resolutsioonile, mis võeti vastu 1. ja 2. oktoobril 2007 ja 9. detsembril 2008, mis on seotud ELi LRIT andmekeskuse loomisega ja eelkõige LRIT-aruannete rahastamist käsitlevate punktidega.

    (44)

    Määruses (EÜ) nr 1406/2002 sätestatud eduaruande raames peaks komisjon analüüsima ka ameti potentsiaalset panust tulevase õigusakti, milles käsitletakse avamerel nafta ja gaasi geoloogilise luure, uuringute ja tootmise ohutust, mida praegu analüüsivad Euroopa Parlament ja nõukogu, rakendamisse seoses avamere nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud reostuse vältimisega, võttes arvesse ameti väljakujunenud ja tunnustatud eksperditeadmisi ja vahendeid.

    (45)

    Ameti tegevus peaks, kui see on asjakohane, andma panuse ka tõelise Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomisse.

    (46)

    Arvesse tuleks võtta nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust), (21) ja eriti selle artiklit 185.

    (47)

    Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1406/2002 vastavalt muuta,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määruse (EÜ) nr 1406/2002 muudatused

    Määrust (EÜ) nr 1406/2002 muudetakse järgmiselt.

    1.

    Artiklid 1 ja 3 asendatakse järgmistega:

    „Artikkel 1

    Eesmärgid

    1.   Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „amet”) meresõiduohutuse, meresõiduturvalisuse, laevade põhjustatud reostuse vältimise ja tõrje ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostustõrje kõrge, ühetaolise ja tulemusliku taseme tagamiseks.

    2.   Sel eesmärgil teeb amet koostööd liikmesriikide ja komisjoniga ning pakub neile vajalikku tehnilist, operatiiv- ja teadustuge käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud valdkondades artiklis 2 sätestatud põhiülesannete piires ja vajaduse korral artiklis 2a sätestatud abiülesannete piires, et eelkõige aidata liikmesriikidel ja komisjonil nõuetekohaselt kohaldada asjakohaseid liidu õigusakte. Seoses reostuse tõrje valdkonnaga annab amet operatiivtuge ainult kannatada saanud riigi (riikide) taotlusel.

    3.   Pakkudes lõikes 2 osutatud tuge, annab amet vajaduse korral panuse mereliikluse ja meretranspordi üldisesse tõhususse vastavalt käesolevas määruses sätestatule, et hõlbustada Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomist.

    Artikkel 2

    Ameti põhiülesanded

    1.   Et tagada artiklis 1 sätestatud eesmärkide nõuetekohane täitmine, täidab amet käesolevas artiklis loetletud põhiülesandeid.

    2.   Amet aitab komisjonil:

    a)

    ette valmistada asjaomaste liidu õigusaktide ajakohastamist ja edasiarendamist, võttes eelkõige arvesse rahvusvaheliste õigusaktide arengut;

    b)

    tulemuslikult rakendada asjaomaseid siduvaid liidu õigusakte, eelkõige viies läbi käesoleva määruse artiklis 3 osutatud visiite ja kontrolle ja andes komisjonile tehnilist abi talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 725/2004 (laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta) (22) artikli 9 lõike 4 kohaselt määratud kontrollimisülesannete täitmisel. Sellega seoses võib amet esitada komisjonile soovitusi nendesse siduvatesse õigusaktidesse paranduste tegemiseks;

    c)

    analüüsida käimasolevaid ja lõpetatud teadusprojekte, mis on ameti eesmärkide jaoks olulised; see võib hõlmata konkreetsetest teadusprojektidest tulenevate võimalike järelmeetmete kindlaksmääramist;

    d)

    täita muid komisjonile liidu õigusaktidega määratud ülesandeid seoses ameti eesmärkidega.

    3.   Amet teeb liikmesriikidega koostööd, et:

    a)

    korraldada vajaduse korral asjakohast väljaõpet valdkondades, mille eest vastutavad liikmesriigid;

    b)

    töötada välja tehnilisi lahendusi, sealhulgas osutada asjakohaseid operatiivteenuseid, ja anda tehnilist abi, et rajada vajalik riigisisene võimekus asjakohaste liidu õigusaktide rakendamiseks;

    c)

    anda liikmesriikide taotlusel artiklis 3 osutatud kontrollide tulemusel saadud asjakohast teavet, et toetada selliste tunnustatud organisatsioonide järelevalvet, kes täidavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/15/EÜ (laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta) (23) artikli 9 alusel liikmesriikide nimel sertifitseerimisülesandeid, ilma et see piiraks lipuriigi õigusi ja kohustusi;

    d)

    toetada kulutõhusal viisil lisavahenditega reostustõrjemeetmeid laevade põhjustatud reostuse ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse korral, kui seda taotleb kannatanud liikmesriik, kelle juhtimisel puhastusoperatsioone läbi viiakse, ilma et see piiraks rannikuriikide vastutust asjakohaste reostustõrjemehhanismide alalhoidmise eest, järgides selles valdkonnas olemasolevat liikmesriikidevahelist koostööd. Vajaduse korral esitatakse taotlused reostustõrje meetmete mobiliseerimiseks nõukogu otsusega 2007/779/EÜ, Euratom (24) loodud ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu.

    4.   Amet hõlbustab koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel:

    a)

    liiklusjärelevalve alal, mis on hõlmatud direktiiviga 2002/59/EÜ, edendab amet eelkõige kaldariikide koostööd asjaomastes meresõidupiirkondades ning arendab ja haldab nimetatud direktiivi artiklites 6b ja 22a osutatud laevade kaugtuvastuse ja kaugseire Euroopa Liidu andmekeskust ja liidu meresõiduohutuse teabevahetussüsteemi (SafeSeaNet) ning rahvusvahelise kaugtuvastuse ja kaugseire teabe andmevahetussüsteemi vastavalt Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) võetud kohustusele;

    b)

    andes taotluse korral ja ilma et see piiraks liikmesriigi või liidu õiguse kohaldamist, pädevatele riiklikele asutustele ja asjaomastele liidu organitele nende volituste raames asjakohaseid laeva positsioneerimise andmeid ja Maa seireandmeid, et lihtsustada meetmete võtmist piraatluse ohu ja tahtliku õigusvastase tegevuse suhtes, vastavalt meretranspordi valdkonnas kohaldatavas liidu õiguses ja rahvusvaheliselt kokkulepitud õigusaktides sätestatule, võttes arvesse kohaldatavaid andmekaitse eeskirju ja kooskõlas haldusnõukogu või kõrgetasemelise juhtrühma poolt direktiivi 2002/59/EÜ kohaselt kehtestatud haldusmenetlustega, kui see on asjakohane. Laevade kaugtuvastuse ja kaugseire andmete andmise kohta annab nõusoleku asjaomane lipuriik;

    c)

    laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite põhjuste uurimise valdkonnas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivile 2009/18/EÜ (millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse aluspõhimõtted) (25), annab amet asjaomase liikmesriigi taotlusel ja huvide konflikti puudumise eeldusel operatiivabi nendele liikmesriikidele raskete või väga raskete laevaõnnetustega seotud juurdluste läbiviimiseks ja analüüsib ohutusjuurdluste kokkuvõtteid, et välja selgitada, millistest saadud asjakohastest kogemustest võiks liidu tasandil õppust võtta. Amet koostab vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 17 igal aastal liikmesriikide esitatud andmete põhjal ülevaate laevaõnnetustest ja ohtlikest juhtumitest;

    d)

    esitades objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat statistikat, teavet ja andmeid, võimaldab komisjonil ja liikmesriikidel astuda vajalikke samme oma tegevuse parandamiseks ja olemasolevate meetmete tulemuslikkuse ja kulutõhususe hindamiseks. Nimetatud ülesanded hõlmavad tehniliste andmete kogumist, salvestamist ja hindamist, olemasolevate andmebaaside süsteemset kasutamist, sealhulgas nende vastastikust täiendamist ning vajaduse korral uute andmebaaside väljatöötamist. Kogutud andmete põhjal aitab amet komisjonil avaldada laevade kohta teavet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivile 2009/16/EÜ (mis käsitleb sadamariigi kontrolli) (26);

    e)

    vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivile 2008/106/EÜ (meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta) (27) esitatud ja kasutatud meremehi käsitlevate andmete kogumisel ja analüüsimisel;

    f)

    parandades õigusvastaselt heiteid vette laskvate laevade tuvastamist ning jälitamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivile 2005/35/EÜ (mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest) (28);

    g)

    nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud mere naftareostuse puhul, kasutades sellise reostuse ulatuse ja keskkonnamõju seireks oma Euroopa satelliidipõhise õlireostuse jälgimissüsteemi (CleanSeaNet) teenust;

    h)

    andes tehnilist abi, mis on liikmesriikidele ja komisjonile vajalik panustamiseks IMO, laevandust käsitlevas ulatuses Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi ning teiste asjaomaste piirkondlike organisatsioonide, millega liit on ühinenud, tehniliste organite asjakohasesse töösse liidu pädevusse kuuluvates küsimustes;

    i)

    seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiivi 2010/65/EL (milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi) (29) rakendamisega, eelkõige lihtsustades andmete elektroonilist edastamist SafeSeaNeti kaudu ja toetades ühtse liidese väljatöötamist.

    5.   Amet võib komisjoni nõudmisel seoses asjaomaste liidu õigusaktidega anda tehnilist abi, sealhulgas kohase väljaõppe korraldamine, riikidele, kes taotlevad Euroopa Liiduga ühinemist, ja vajaduse korral Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele ja sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi osalisriikidele.

    Amet võib samuti anda abi laevade põhjustatud reostuse ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse korral liiduga merepiirkonda jagavatele kolmandatele riikidele kooskõlas otsusega 2007/779/EÜ, Euratom loodud ELi kodanikukaitse mehhanismiga ja samadel tingimustel, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes vastavalt käesoleva artikli lõike 3 punktile d. Nimetatud ülesanded viiakse kooskõlla olemasolevate piirkondlike merereostust käsitlevate koostöökokkulepetega.

    Artikkel 2a

    Ameti abiülesanded

    1.   Piiramata artiklis 2 osutatud põhiülesannete täitmist abistab amet vastavalt käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatule komisjoni ja liikmesriike vajaduse korral ameti eesmärkidega seotud liidu meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel niivõrd, kuivõrd ametil on väljakujunenud ja tunnustatud eksperditeadmisi ja vahendeid. Käesolevas artiklis sätestatud abiülesanded:

    a)

    loovad põhjendatud lisandväärtust,

    b)

    väldivad jõupingutuste dubleerimist,

    c)

    on liidu meretranspordipoliitika huvides,

    d)

    ei kahjusta ameti põhiülesandeid ega

    e)

    ei riku liikmesriikide õigusi ega kohustusi, eelkõige lipu-, sadama- ja rannikuriikidena.

    2.   Amet aitab komisjoni:

    a)

    seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ (merestrateegia raamdirektiiv) (30) rakendamisega, panustades mereakvatooriumis hea keskkonnaseisundini eesmärgi saavutamisse selle laevandusega seotud elementidega, ning seoses olemasolevate vahendite, näiteks SafeSeaNeti ja CleanSeaNeti tulemuste kasutamisega;

    b)

    andes tehnilist abi seoses laevadelt pärinevate kasvuhoonegaaside heitkogustega, eelkõige toimuvate rahvusvaheliste arengute jälgimisel;

    c)

    seoses ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire programmiga (GMES), edendades GMESi andmete ja teenuste kasutamist merega seotud eesmärkidel GMESi juhtimisraamistikus;

    d)

    ELi merendusvaldkonna ühise teabejagamiskeskkonna arendamisel;

    e)

    seoses mobiilsete avamere nafta- ja gaasirajatistega, uurides IMO nõudeid ja kogudes põhiteavet võimalike ohtude kohta meretranspordile ja merekeskkonnale;

    f)

    andes asjakohast teavet siseveelaevadega tegelevate klassifikatsiooniühingute kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivile 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded (31). See teave on samuti käesoleva määruse artikli 3 lõigetes 4 ja 5 viidatud aruannete osa.

    3.   Amet aitab komisjoni ja liikmesriike:

    a)

    Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomist toetavate poliitikasuundade ja projektide teostatavuse ja rakendamise analüüsimisel, näiteks sinise vööndi kontseptiooni ja e-merenduse, samuti meremagistraalide puhul. Selle tegemisel analüüsitakse eelkõige SafeSeaNeti lisafunktsioone, ilma et see piiraks kooskõlas direktiiviga 2002/59/EÜ loodud kõrgetasemelise juhtrühma rolli;

    b)

    analüüsides koos jõeteabeteenuste süsteemi pädevate asutustega võimalust jagada teavet selle süsteemi ja meretranspordi infosüsteemide vahel aruande alusel, mis on ette nähtud direktiivi 2010/65/EL artikliga 15;

    c)

    hõlbustades parimate tavade vabatahtlikku vahetamist merendusalase väljaõppe ja hariduse valdkonnas ning andes teavet merendusalase väljaõppega seotud liidu vahetusprogrammide kohta, pidades täielikult kinni Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklist 166.

    Artikkel 3

    Visiidid liikmesriikidesse ja kontrollid

    1.   Selleks et täita talle määratud ülesandeid ja abistada komisjoni talle ELi toimimise lepinguga antud ülesannete täitmisel, eelkõige asjakohase liidu õiguse rakendamise tulemuslikkuse hindamisel, viib amet läbi visiite liikmesriikidesse vastavalt haldusnõukogu kindlaksmääratud metoodikale.

    2.   Amet teavitab aegsasti asjaomast liikmesriiki kavandatud visiidist, volitatud ametnike nimedest ja visiidi alguse kuupäevast ning selle oodatavast kestusest. Ameti ametnikud, kellele on antud volitused visiite läbi viia, teevad seda, esitades ameti tegevdirektori kirjaliku otsuse, milles on nimetatud nende missiooni eesmärk ja suunitlused.

    3.   Amet viib komisjoni nimel läbi kontrolle, nagu on nõutud liidu siduvate õigusaktidega; kontrollitakse organisatsioone, mida liit on tunnustanud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 391/2009 (laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta) (32) ning meremeeste väljaõpet ja diplomeerimist kolmandates riikides vastavalt direktiivile 2008/106/EÜ.

    4.   Iga visiidi või kontrolli lõpus koostab amet aruande ja saadab selle komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile.

    5.   Amet analüüsib vajaduse korral, ja alati siis, kui visiidi- või kontrollitsükkel on lõpetatud, selle tsükli aruandeid, et teha nii horisontaalsed järeldused kui ka üldised järeldused võetud meetmete tulemuslikkuse ja kulutõhususe kohta. Amet esitab selle analüüsi komisjonile, kes võib seda liikmesriikidega täiendavalt arutada, et võtta sellest õppust ja hõlbustada heade töötavade levitamist.

    2.

    Artikli 4 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

    „3.   Haldusnõukogu võtab vastu praktilise korra lõigete 1 ja 2 rakendamiseks, sealhulgas vajaduse korral korra liikmesriikidega konsulteerimiseks enne teabe avaldamist.

    4.   Käesoleva määruse kohaselt komisjoni ja ameti poolt kogutud ja töödeldud teabe suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (33) ning amet võtab vajalikud meetmed konfidentsiaalse teabe turvalise käsitlemise ja töötlemise tagamiseks.

    3.

    Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Komisjoni taotlusel ja kokkuleppel ning koostöös asjaomaste liikmesriikidega ning võttes nõuetekohaselt arvesse mõju eelarvele, sealhulgas panust, mida võivad anda asjaomased liikmesriigid, võib haldusnõukogu otsustada luua piirkondlikke keskusi, mis on vajalikud mõningate ameti ülesannete kõige tulemuslikumaks ja tõhusamaks täitmiseks. Sellise otsuse vastuvõtmisel määrab haldusnõukogu kindlaks piirkondliku keskuse täpse tegevusulatuse, vältides seejuures tarbetuid finantskulusid ja tõhustades koostööd juba tegutsevate piirkondlike ja riiklike võrgustikega.”

    4.

    Artikli 10 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

    a)

    punkt b asendatakse järgmisega:

    „b)

    võtta vastu iga-aastane majandusaasta aruanne ameti tegevuse kohta ning saata see igal aastal hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele.

    Amet saadab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu teabe hindamismenetluste tulemuste kohta;”;

    b)

    punkt c asendatakse järgmisega:

    „c)

    vaadata tööprogrammi koostamise raames läbi komisjonile esitatud abitaotlused, millele on viidatud artikli 2 lõike 2 punktis d, liikmesriikide tehnilise abi taotlused, millele on viidatud artikli 2 lõikes 3, ja tehnilise abi taotlused, millele on viidatud artikli 2 lõikes 5, samuti abitaotlused, millele on osutatud artiklis 2a, ning need heaks kiita;

    ca)

    analüüsida ameti mitmeaastast strateegiat, mis hõlmab viit aastat, võttes arvesse komisjoni kirjalikku arvamust, ning võtta strateegia vastu;

    cb)

    analüüsida ja võtta vastu ameti mitmeaastane personalipoliitika kava;

    cc)

    kaaluda halduskokkulepete kavasid, millele on osutatud artikli 15 lõike 2 punktis ba;”;

    c)

    punkt g asendatakse järgmisega:

    „g)

    määrata kindlaks metoodika vastavalt artiklile 3 läbiviidavate visiitide jaoks. Kui komisjon teatab 15 päeva jooksul alates metoodika vastuvõtmise kuupäevast, et ei nõustu sellega, vaatab haldusnõukogu selle uuesti läbi ning võtab selle, muudetud kujul, kui see on asjakohane, teisel lugemisel vastu kas kahekolmandikulise häälteenamusega (sealhulgas komisjoni esindajate hääled) või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega;”;

    d)

    punkt h asendatakse järgmisega:

    „h)

    täita artiklite 18, 19 ja 21 kohaselt oma ülesandeid seoses ameti eelarvega ning teostada järelevalvet erinevate sise- ja väliauditi aruannete ja hindamiste tulemuste ning nendel põhinevate soovituste üle ja võtta asjakohaseid järelmeetmeid;”;

    e)

    punkt i asendatakse järgmisega:

    „i)

    teostada distsiplinaarvõimu tegevdirektori ning artiklis 16 osutatud osakonnajuhatajate üle;”;

    f)

    punkt l asendatakse järgmisega:

    „l)

    vaadata läbi käesoleva lõike punktis k osutatud üksikasjaliku kava rahaliste vahendite kasutamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri määruses (EÜ) nr 2038/2006 (Euroopa Meresõiduohutuse Ameti laevareostuse vastase tegevuse mitmeaastase rahastamise kohta) (34) sätestatud eelarvekohustuste täitmine.

    g)

    lisatakse järgmine punkt:

    „m)

    nimetada oma liikmete hulgast vaatleja, et jälgida komisjoni valimismenetlust tegevdirektori ametisse nimetamisel.”

    5.

    Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Haldusnõukogu liikmete ametissenimetamise aluseks on nende asjakohaste kogemuste ja teadmiste tase artiklis 1 osutatud valdkondades. Liikmesriigid ja komisjon püüavad saavutada haldusnõukogus meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse.”;

    b)

    lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Ametiaeg on neli aastat. Sama isikut võib ametisse tagasi nimetada.”

    6.

    Artikli 13 lõige 4 asendatakse järgmisega:

    „4.   Konfidentsiaalse küsimuse või huvide konflikti korral võib haldusnõukogu otsustada teatavaid päevakorrapunkte arutada asjaomaste liikmete kohalolekuta. Käesoleva sätte rakendamise üksikasjalikud eeskirjad nähakse ette töökorraga.”

    7.

    Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõikes 2 asendatakse punktid a ja b järgmistega:

    „a)

    ta koostab ameti mitmeaastase strateegia ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist vähemalt kaheksa nädalat enne asjaomast haldusnõukogu koosolekut haldusnõukogule, võttes arvesse haldusnõukogu liikmete esitatud arvamusi ja ettepanekuid;

    aa)

    ta koostab ameti mitmeaastase personalipoliitika kava ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist vähemalt neli nädalat enne asjaomast haldusnõukogu koosolekut haldusnõukogule;

    ab)

    ta koostab ameti iga-aastase tööprogrammi, milles on märgitud eeldatavad inimressursid ja rahalised vahendid, mis igale tegevusele eraldatakse, ja üksikasjaliku naftareostuseks valmisoleku ja reostustõrje kava ning esitab need pärast komisjoniga konsulteerimist vähemalt kaheksa nädalat enne asjaomast haldusnõukogu koosolekut haldusnõukogule, võttes arvesse haldusnõukogu liikmete esitatud arvamusi ja ettepanekuid. Ta võtab vajalikud meetmed nende rakendamiseks. Ta vastab liikmesriikide abitaotlustele vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile c;

    b)

    ta teeb pärast komisjoniga konsulteerimist ja järgides haldusnõukogu poolt kooskõlas artikli 10 lõike 2 punktiga g väljatöötatud visiitide metoodikat otsuse artiklis 3 sätestatud visiitide ja kontrollide läbiviimise kohta;

    ba)

    ta võib sõlmida halduskokkuleppeid teiste ameti tegevusvaldkondades tegutsevate organitega, tingimusel et halduskokkuleppe kavand on esitatud haldusnõukogule konsulteerimiseks ja et nõukogu ei lükka seda nelja nädala jooksul tagasi.”;

    b)

    lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

    „d)

    ta korraldab tulemusliku järelevalvesüsteemi, et võrrelda ameti saavutusi selle tegevuse eesmärkidega ja ülesannetega, mis on sätestatud käesolevas määruses. Selleks kehtestab ta kokkuleppel komisjoni ja haldusnõukoguga oludele kohandatud tulemusnäitajad, mis võimaldavad saavutatud tulemusi tulemuslikult hinnata. Ta tagab, et ameti organisatsiooni struktuuri skeemi kohandatakse regulaarselt muutuvate vajadustega asutuse käsutuses olevate rahaliste vahendite ja inimressursside piires. Selle põhjal koostab tegevdirektor igal aastal üldaruande projekti ning esitab selle haldusnõukogule konsulteerimiseks. Aruanne sisaldab eraldi jagu üksikasjaliku naftareostuseks valmisoleku ja reostustõrje kava rahaliste vahendite kasutamise kohta ja annab ajakohastatud ülevaate kõikide selle kava alusel rahastatud meetmete hetkeseisust. Ta kehtestab korralise hindamise menetluse, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele;”;

    c)

    lõike 2 punkt g jäetakse välja;

    d)

    lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3)   Tegevdirektor annab vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma ülesannete täitmisest aru.

    Eelkõige annab ta ülevaate olukorrast seoses mitmeaastase strateegia ja iga-aastase tööprogrammi koostamisega.”

    8.

    Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 16

    Tegevdirektori ja osakonnajuhatajate ametisse nimetamine ja ametist vabastamine

    1.   Tegevdirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist haldusnõukogu. Ta nimetatakse ametisse viieks aastaks pärast artiklis 10 osutatud vaatleja arvamuse ärakuulamist, pidades silmas tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning dokumenteeritud kogemusi artiklis 1 osutatud valdkondades. Tegevdirektor nimetatakse ametisse komisjoni esitatud vähemalt kolme kandidaadiga nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel. Enne ametisse määramist võib haldusnõukogu valitud kandidaadi kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Haldusnõukogu arutab ametist vabastamist komisjoni või ühe kolmandiku selle liikmete taotlusel. Haldusnõukogu võtab oma otsused ametisse nimetamiste või ametist vabastamise kohta vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega.

    2.   Haldusnõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ja võttes arvesse hindamisaruannet pikendada ühe korra tegevdirektori ametiaega kuni neli aastat. Haldusnõukogu võtab otsused vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega. Haldusnõukogu teatab tegevdirektori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Ühe kuu jooksul enne ametiaja pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Kui tegevdirektori ametiaega ei pikendata, jääb ta ametisse kuni uue tegevdirektori ametisse nimetamiseni.

    3.   Tegevdirektorit võib abistada üks või mitu osakonnajuhatajat. Kui tegevdirektor puudub või ei saa osaleda, täidab tema kohustusi üks osakonnajuhatajatest.

    4.   Osakonnajuhatajad nimetatakse ametisse, pidades silmas nende teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning teadmisi ja kogemusi artiklis 1 osutatud valdkondades. Osakonnajuhatajad nimetab ametisse või vabastab ametist tegevdirektor, kui haldusnõukogu on selle heaks kiitnud.”

    9.

    Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

    „c)

    tasud ja maksud trükiste, koolituse ja/või muude ameti pakutavate teenuste eest.”;

    b)

    lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Tegevdirektor koostab tegevuspõhise eelarvestamise põhjal ameti järgmise aasta tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ning edastab selle koos ametikohtade kava projektiga haldusnõukogule.”;

    c)

    lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmistega:

    „7   Komisjon edastab tulude ja kulude kalkulatsiooni aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.

    8.   Komisjon sisestab tulude ja kulude kalkulatsiooni aruandest lähtudes Euroopa Liidu üldeelarve projekti kalkulatsiooni, mida ta peab ametikohtade kava ja üldeelarvest eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks, ning esitab selle eelarvepädevatele institutsioonidele ELi toimimise lepingu artikliga 314 ettenähtud korras, koos kirjelduse ja põhjendusega mis tahes erinevuse kohta ameti eelarvestuse ja üldeelarvest eraldatava toetuse summade vahel.”;

    d)

    lõige 10 asendatakse järgmisega:

    „10.   Haldusnõukogu kinnitab eelarve. See jõustub pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist. Seda ja iga-aastast tööprogrammi muudetakse vastavalt vajadusele.”

    10.

    Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 22

    Hindamine

    1.   Haldusnõukogu tellib regulaarselt ja vähemalt kord iga viie aasta tagant sõltumatu välishinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta. Komisjon teeb ametile kättesaadavaks mis tahes teabe, mida viimane nimetatud hinnangu jaoks vajalikuks peab.

    2.   Hindamise raames hinnatakse käesoleva määruse, ameti ja tema töömeetodite kasulikkust, asjakohasust, saavutatud lisandväärtust ja tulemuslikkust. Hinnangu andmisel võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riigi tasandil. Eelkõige tuleks hinnangus käsitleda võimalikku vajadust muuta ameti ülesandeid. Kokkuleppel komisjoniga, pärast konsultatsioone kaasatud osapooltega annab haldusnõukogu välja erivolitusi.

    3.   Hindamisaruanne esitatakse haldusnõukogule, kes esitab soovitused käesoleva määruse, ameti ja tema töömeetodite muutmise kohta komisjonile. Komisjon edastab hindamise tulemused ja soovitused Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning need avalikustatakse. Vajaduse korral lisatakse tegevuskava koos ajakavaga.”

    11.

    Lisatakse järgmine artikkel:

    „Artikkel 22a

    Eduaruanne

    Hiljemalt … (35) ja võttes arvesse artiklis 22 osutatud hindamisaruannet, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb seda, kuidas amet on täitnud talle käesoleva määrusega antud lisakohustusi, eesmärgiga teha kindlaks, kuidas ameti tegevust veel enam tõhustada ja milliseid ameti eesmärke ja ülesandeid tuleks vajaduse korral muuta.

    12.

    Artikkel 23 jäetakse välja.

    Artikkel 2

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    …,

    Euroopa Parlamendi nimel

    president

    Nõukogu nimel

    eesistuja


    (1)  ELT C 107, 6.4.2011, lk 68.

    (2)  Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2011. aasta seiskoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. oktoobri 2012. aasta esimese lugemise seisukoht. Euroopa Parlamendi … seisukoht.

    (3)  EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.

    (4)  ELT L 129, 29.4.2004, lk 6.

    (5)  ELT L 283, 29.10.2010, lk 1.

    (6)  EÜT L 332, 28.12.2000, lk 1.

    (7)  ELT L 255, 30.9.2005, lk 11.

    (8)  ELT L 314, 1.12.2007, lk 9.

    (9)  ELT L 131, 28.5.2009, lk 57.

    (10)  Nõukogu otsus 94/157/EÜ (EÜT L 73, 16.3.1994, lk 19).

    (11)  Nõukogu otsus 77/585/EMÜ (EÜT L 240, 19.9.1977, lk 1).

    (12)  Nõukogu otsus 1999/802/EÜ (EÜT L 322, 14.12.1999, lk 32).

    (13)  Nõukogu otsus 84/358/EMÜ (EÜT L 188, 16.7.1984, lk 7).

    (14)  Nõukogu otsus 98/249/EÜ (EÜT L 104, 3.4.1998, lk 1).

    (15)  Nõukogu otsus 93/550/EMÜ (EÜT L 267, 28.10.1993, lk 20).

    (16)  Nõukogu otsus 2010/655/EL (ELT L 285, 30.10.2010, lk 1).

    (17)  ELT L 131, 28.5.2009, lk 11.

    (18)  ELT L 323, 3.12.2008, lk 33.

    (19)  ELT L 98, 10.4.2008, lk 5.

    (20)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

    (21)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

    (22)  

    (1*)

    ELT L 129, 29.4.2004, lk 6.

    (23)  

    (2*)

    ELT L 131, 28.5.2009, lk 47.

    (24)  

    (3*)

    ELT L 314, 1.12.2007, lk 9.

    (25)  

    (4*)

    ELT L 131, 28.5.2009, lk 114.

    (26)  

    (5*)

    ELT L 131, 28.5.2009, lk 57.

    (27)  

    (6*)

    ELT L 323, 3.12.2008, lk 33.

    (28)  

    (7*)

    ELT L 255, 30.9.2005, lk 11.

    (29)  

    (8*)

    ELT L 283, 29.10.2010, lk 1.

    (30)  

    (9*)

    ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

    (31)  

    (10*)

    ELT L 389, 30.12.2006, lk 1.

    (32)  

    (11*)

    ELT L 131, 28.5.2009, lk 11.”.

    (33)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.”

    (34)  ELT L 394, 30.12.2006, lk 1.”;

    (35)  Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.”


    NÕUKOGU PÕHJENDUSED

    I.   SISSEJUHATUS

    Komisjon esitas 28. oktoobril 2010 järgmise ettepaneku: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) […/….], millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (1).

    Nõukogule (transport, telekommunikatsioon ja energeetika) esitati selle ettepaneku kohta 31. märtsil 2011 eduaruanne. Ministritele esitati kaks küsimust, et saada mõningaid suuniseid ettepaneku analüüsimiseks nõukogu ettevalmistavate organite poolt (2).

    Nõukogu (transport, telekommunikatsioon ja energeetika) võttis 16. juunil 2011 ettepaneku suhtes vastu üldise lähenemisviisi (3).

    Euroopa Parlament hääletas oma esimese lugemise seisukoha üle 15. detsembril 2011 (4).

    Pärast hääletamist Euroopa Parlamendis toimusid läbirääkimised Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eesmärgiga saavutada ettepaneku suhtes kokkulepe. Kokkulepe saavutati 12. aprillil 2012 ja seejärel kinnitas selle alaliste esindajate komitee 17. aprillil 2012 ning Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjon (TRAN) 24. aprillil 2012.

    Võttes arvesse eespool nimetatud kokkulepet ja pärast õiguskeelelist viimistlemist võttis nõukogu 4. oktoobril 2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu oma esimese lugemise seisukoha.

    Oma töö käigus võttis nõukogu asjakohaselt arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse (5). Regioonide Komitee ei soovinud arvamust esitada.

    II.   ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHA ANALÜÜS

    1.   Üldist

    Kavandatud määruse eesmärk on laiendada Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) ülesandeid, et kajastada uusi vajadusi ja arenguid liidu ja rahvusvahelisel tasandil, eelkõige vajadusi, mis tulenevad „meresõiduohutuse kolmanda paketi” vastuvõtmisest. Veel üks eesmärk on kohandada ameti juhtimisstruktuuri, eelkõige võttes arvesse 2007. aastal tellitud välishindamist.

    Kuigi nõukogu nõustub komisjoniga ettepaneku eesmärgi osas (nimelt EMSA ülesannete ja juhtimisstruktuuri kohandamine vastavalt uutele tingimustele), hõlmab nõukogu seisukoht algse ettepaneku olulist kohandamist. Eelkõige leiab nõukogu, et komisjoni ettepanekus ei võeta piisavalt arvesse seda, et EMSA-l on vaja keskenduda oma põhitegevusele – meresõiduohutusele. Nõukogu arvates on piiratud rahaliste vahendite ja inimressursside ajal eriti oluline neid ressursse liiga paljude uute ülesannete vahel mitte hajutada; selle asemel peaks EMSA tegevus keskenduma nendele valdkondadele, mille puhul on ametil väljakujunenud ja tunnustatud eksperditeadmised ja vahendid. Seetõttu on nõukogu valinud lähenemisviisi, milles määratakse ameti eesmärgid selgelt kindlaks. Lisaks on ameti ülesanded jagatud põhi- ja abiülesanneteks. Abiülesandeid täidaks amet ainult pärast põhjalikku kulutasuvuse analüüsimust.

    Sellest lähenemisviisist tulenevalt muudetakse nõukogu esimese lugemise seisukohaga komisjoni algset ettepanekut oluliselt, sõnastades selle ümber ja jättes välja mitmed sätted.

    2.   Nõukogu seisukoht Euroopa Parlamendi ettepanekute suhtes muuta teatavaid põhiküsimusi

    i)   Ameti eesmärgid

    Euroopa Parlament tegi ettepaneku, et amet peaks pakkuma liikmesriikidele ja komisjonile vajalikku tehno- ja teadustuge ning kõrgetasemelisi teadmisi, et aidata neil nõuetekohaselt kohaldada liidu õigusakte, et tagada meresõiduohutuse ja turvalisuse kõrge, ühetaoline ja tõhus tase, kasutades nende olemasolevat suutlikkust merereostuse korral abi anda, merereostust vältida ja sellele reageerida, sealhulgas avamere nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud reostuse korral, ning luues Euroopa piirideta meretranspordiruumi (muudatusettepanek 29). Nende eesmärkidega määratakse kindlaks ameti põhilised vastutusvaldkonnad ning nende saavutamine on prioriteet (muudatusettepanek 30).

    Nõukogu tervitab Euroopa Parlamendi poolt välja pakutud ameti eesmärkide selget kirjeldamist ning ülesannete tähtsuse järjekorda seadmist. Sisuliselt liiguvad mõlemad muudatusettepanekud nõukogu üldise lähenemisviisiga samas suunas. Lisaks võib nõukogu mõista, et vajaduse korral on kasulik muuta Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomisele kaasaaitamine ameti tegevuse üldiseks eesmärgiks.

    Siiski ei ole nõukogu nõus ameti ülesannete laiendamisega nii, et need hõlmaksid avamere nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud reostuse vältimist (vt allpool punkti 2 alapunkti ii punkti c), ning seega ei ole see osa Euroopa Parlamendi muudatusettepanekust nõukogu seisukohta lisatud. Lisaks on nõukogu jaoks oluline ülesannete selgem tähtsuse järjekorda seadmine ja seetõttu tehakse nõukogu seisukohas vahet põhi- ja abiülesannete vahel.

    ii)   Ameti ülesanded

    Euroopa Parlament tegi ettepaneku anda ametile mitmeid uusi ülesandeid, millest kõige olulisem on seotud meremeeste väljaõppega, salakaubaveo ja piraatlusjuhtumite vastu võitlemisega ning avamere nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud reostusega.

    a)   Meremeeste väljaõpe

    Komisjoni esialgses ettepanekus ei sätestatud konkreetseid meremeeste väljaõppega seonduvaid EMSA ülesandeid. Oma üldises lähenemisviisis nõukogu selles suhtes komisjoni ettepanekut ei muutnud.

    Euroopa Parlament esitas siiski mitu muudatusettepanekut, eesmärgiga kaasata amet meremeeste väljaõppesse:

    Amet peaks aitama komisjonil välja töötada ja rakendada poliitikat Euroopa meremeeste väljaõppe kvaliteedi suurendamiseks ja merendusalase karjääri edendamiseks (muudatusettepanek 35).

    Amet peaks tegema koostööd liikmesriikidega, et koguda ja analüüsida andmeid meremeeste kvalifikatsiooni ja tööhõive kohta, et jagada Euroopa tasandil meremeeste väljaõppe parimaid tavasid (muudatusettepanek 41), kooskõlastada ühtsuse tagamiseks õppeasutuste õppekavasid (muudatusettepanek 42) ja aidata kaasa merendusalast väljaõpet pakkuvate asutuste vahelisele Erasmuse tüüpi vahetusprogrammi loomisele (muudatusettepanek 43).

    Tuleks lisada asjakohane põhjendus, mis hõlmab eespool nimetatud ülesandeid (muudatusettepanek 20).

    Nõukogu saab nõustuda Euroopa Parlamendiga selles suhtes, et EMSA võiks mängida rolli meremeeste väljaõppega seotud küsimustes, kuid see ei peaks kuuluma EMSA põhiülesannete hulka, välja arvatud statistika puhul, ning EMSA peaks täiel määral respekteerima liikmesriikide vastutust kutseõppe sisu ja korralduse eest (ELi toimimise lepingu artikkel 166). Nõukogu seisukohas kajastatakse seda järgmisel viisil:

    Põhiülesandena peab amet hõlbustama koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel vastavalt direktiivile 2008/106/EÜ (meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta) (6) esitatud ja kasutatud meremehi käsitlevate andmete kogumisel ja analüüsimisel (artikli 2 lõike 4 punkt e).

    Abiülesandena peab amet vajaduse korral abistama komisjoni ja liikmesriike, hõlbustades parimate tavade vabatahtlikku vahetamist liidu merendusalase väljaõppe ja hariduse valdkonnas ning andes teavet merendusalase väljaõppega seotud liidu vahetusprogrammide kohta, pidades täielikult kinni ELi toimimise lepingu artiklist 166 (artikli 2a lõike 3 punkt c). Seda sätet selgitatakse täiendavalt põhjenduses 31.

    b)   Piraatlus

    Meremeeste väljaõppe puhul ei näinud komisjon EMSA-le ette rolli piraatluse või muu meretranspordi vastu suunatud õigusvastase tegevuse vastu võitlemises. Oma üldises lähenemisviisis nõukogu selles suhtes komisjoni ettepanekut ei muutnud.

    Euroopa Parlament leidis teisest küljest, et piraatluse ja salakaubaveo vastu võitlemine peaks olema ameti põhiülesanne. Sel eesmärgil esitas Euroopa Parlament kolm muudatusettepanekut:

    ameti andmeseire ja -kogumise raames tuleks koguda ka põhiteavet näiteks piraatluse kohta (muudatusettepanek 21);

    amet peaks edastama ELi merevägede operatsioonile Atalanta üksikasjaliku teabe teatavates kõrge riskiga piirkondades liiklevate ELi lipu all sõitvate laevade asukoha kohta (muudatusettepanek 22);

    amet peaks toetama komisjoni ja liikmesriikide võetud meetmeid, et võidelda salakaubaveo ja piraatlusjuhtumite vastu (muudatusettepanek 45).

    Nõukogu on täiesti teadlik piraatlusjuhtumite ja meretranspordi vastu suunatud muu õigusvastase tegevuse suurenevast ohust ning ameti käsutuses on teatavad andmed, millest võiks sellega seoses kasu olla. Nõukogu seisukoht kajastab seda, lisades ameti põhiülesannete hulka asjakohaste laeva positsioneerimise andmete ja Maa seireandmete andmise pädevatele riiklikele asutustele ja asjaomastele liidu organitele, et hõlbustada meetmete võtmist piraatluse ohu ja tahtliku õigusvastase tegevuse suhtes. Tuleks märkida, et andmeid tuleks anda ainult taotluse korral, ilma et see piiraks liikmesriikide või liidu õigust, võttes arvesse kohaldatavaid andmekaitse eeskirju ja kooskõlas ameti haldusnõukogu või teatavatel juhtudel kõrgetasemelise juhtrühma poolt direktiivi 2002/59/EÜ (millega luuakse ühenduse laevaliikluse seiresüsteem) (7) kohaselt kehtestatavate haldusmenetlustega (artikli 2 lõike 4 punkt b). Laevade kaugtuvastuse ja kaugseire andmete andmise kohta annab nõusoleku ka asjaomane lipuriik (artikli 2 lõike 4 punkti b viimane lause). Nõukogu peab eriti oluliseks kasutada mõistet „tahtlik õigusvastane tegevus”, mis kehtestatakse ja määratletakse liidu ja rahvusvahelises õiguses. Lisaks osutatakse nõukogu seisukohas konkreetselt andmekaitsele ja sellest tulenevalt tehakse mõned muudatused artiklisse 4 konfidentsiaalse teabe turvalise käsitlemise ja töötlemise kohta, millele ei osutanud komisjon ega ka Euroopa Parlament.

    Lõpetuseks, põhjendus 32 sisaldab täiendavaid elemente eespool nimetatud sätete tõlgendamiseks.

    c)   Avamere nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud reostus

    Komisjoni esialgses ettepanekus anti EMSA-le piiratud roll avamere liikuvate gaasi- ja naftarajatiste ohutuse analüüsimisel. Oma üldises lähenemisviisis muutis nõukogu selle abiülesandeks, mis koosneb komisjoni abistamisest IMO nõuete uurimisel ja põhiteabe kogumisel võimalike ohtude kohta meretranspordile ja merekeskkonnale. Nõukogu täpsustas, et EMSA ei tohiks võtta kontrollimeetmeid või meetmeid, mis on konkreetselt seotud maavarade uurimise või kasutamisega.

    Teisest küljest võttis Euroopa Parlament vastu mitmed muudatusettepanekud reostuse sellise vältimise kohta. Eelkõige esitas Euroopa Parlament järgmised ettepanekud:

    jätta reostuse vältimist käsitlevatest ettepaneku viidetest välja sõnad „laevade põhjustatud” (muudatusettepanekud 29, 30, 71 ja 73);

    jätta avamere gaasi- ja naftarajatiste ohutuse analüüsimist käsitlevatest viidetest välja sõna „liikuvad” (muudatusettepanekud 14 ja 33);

    viidata ameti eksperditeadmiste väärtusele nafta- ja gaasivarude uurimist ning nafta ja gaasi tootmise litsentseerimist käsitlevate suuniste väljatöötamisel (muudatusettepanek 24);

    muuta merereostuse (sealhulgas avamere nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud reostuse) vältimine ja sellele reageerimine EMSA eesmärgiks (muudatusettepanek 29);

    EMSA annab abi seoses nafta- ja gaasivarude uurimise ning nafta ja gaasi tootmise litsentsimisega (muudatusettepanek 37);

    EMSA abistab liikmesriike ranniku ja avamere mererajatisi hõlmavate õnnetusjuhtumite uurimisel, sealhulgas nafta- ja gaasirajatisi mõjutavate õnnetusjuhtumite uurimisel (muudatusettepanek 47);

    EMSA hõlbustab koostööd liikmesriikide selliste kokkulepete hindamisel, milles käsitletakse hädaolukordadele reageerimise kavasid ja hädaolukordadeks valmisolekut seoses avamere nafta- ja gaasirajatistega (muudatusettepanek 49);

    EMSA hõlbustab koostööd sõltumatu kolmanda isiku järelevalve tagamisel merendusalaste aspektide üle, mis on seotud ohutuse, vältimise, keskkonnakaitse ja hädaolukordadeks varuplaani väljatöötamisega (muudatusettepanek 50).

    Kooskõlas komisjoni ettepanekuga usub nõukogu, et avamere rajatiste põhjustatud merereostuse tõrjes EMSA-le rolli andmine on võimalik ja asjakohane. Ametil on olemas reageerimise suutlikkus, et viia naftareostuse järel läbi puhastusoperatsioone, olenemata sellest, kas reostuse on põhjustanud laev või avamere rajatis. Lisaks on ametil ka nõutavad eksperditeadmised muudest ohtlikest ja mürgistest ainetest tingitud reostuste valdkonnas, et abistada sellisest reostusest mõjutatud riike. Siiski on nõukogu arvates ennatlik anda ametile suurem roll avamere nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud reostuse vältimisel. Nagu eespool märgitud, peaks EMSA keskenduma oma tegevuses valdkondadele, milles on ametil väljakujunenud ja tunnustatud eksperditeadmised ja vahendid. Sellest tulenevalt ei sisalda nõukogu seisukoht Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid selle küsimuse kohta.

    Siiski on nõukogu seisukohas käsitletud mõningaid Euroopa Parlamendi mureküsimusi. Eelkõige võtab nõukogu kasutusele uue laiema arusaama merereostusest, mis hõlmab mitte ainult naftat, vaid ka muid ohtlikke ja mürgiseid aineid (põhjendus 3). Ameti põhiülesannete hulka kuulub ameti CleanSeaNeti teenuse kasutamine nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud mere naftareostuse ulatuse ja keskkonnamõju seireks (artikli 2 lõike 4 punkt g ja põhjendus 22), mis on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutega 15 ja 48. Abiülesandena võiks amet vajaduse korral abistada komisjoni IMO nõuete uurimisel ja põhiteabe kogumisel võimalike ohtude kohta meretranspordile ja merekeskkonnale (artikli 2a lõike 2 punkt e).

    Lõpetuseks, eduaruande raames kutsutakse komisjoni üles analüüsima ameti potentsiaalset panust tulevase õigusakti (milles käsitletakse avamerel nafta ja gaasi geoloogilise luure, uuringute ja tootmise ohutust) rakendamisse seoses avamere nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud reostuse vältimisega, võttes arvesse ameti väljakujunenud ja tunnustatud eksperditeadmisi ja vahendeid (põhjendus 44).

    d)   Muud ametile antud uued ülesanded

    Nõukogu on võtnud väikeste muudatuste tegemisel arvesse Euroopa Parlamendi muudatusettepanekut 38, andes ametile ülesande anda liikmesriikide taotlusel EMSA poolt tunnustatud organisatsioonide kohta läbi viidud kontrollide tulemusel saadud asjakohast teavet, et toetada selliste tunnustatud organisatsioonide järelevalvet, kes täidavad direktiivi 2009/15/EÜ (laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta) (8) artikli 9 alusel liikmesriikide nimel sertifitseerimisülesandeid, ilma et see piiraks lipuriigi õigusi ja kohustusi (artikli 2 lõike 3 punkt c). Nõukogu leiab, et taotleva liikmesriigi jaoks võiks ameti poolt sellisel teabejagamisel olla lisaväärtus.

    Euroopa Parlament esitas terve rea muudatusettepanekuid Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomise kohta ja sellega tihedalt seotud küsimuste kohta, näiteks e-merendus ja sinise vööndi projekt (muudatusettepanekud 12, 16, 17, 19, 27, 29 ja 33).

    Euroopa Parlament tegi ettepaneku, et amet peaks abistama komisjoni sinise vööndi projekti väljatöötamisel ja rakendamisel (muudatusettepanekud 16, 17 ja 33). Nõukogu oli sarnase sätte oma üldisesse lähenemisviisi juba lisanud, kui abiülesandena. Seega on sinise vööndi kontseptsioon lisatud abiülesannete hulka artikli 2a lõike 3 punktis a ühe poliitikasuuna ja projektina, mis toetab Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomist.

    Enamgi veel, lisaks sellele, et Euroopa piirideta meretranspordiruumi on nimetatud ameti eesmärkide hulgas (artikli 1 lõige 3), on seda mainitud ka nõukogu seisukoha artikli 2a lõike 3 punktis a ja põhjendustes 15, 17, 28 ja 45. Nõukogu peab sellise piirideta ruumi saavutamise vahendina eriti oluliseks direktiivi 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi (9), ja seetõttu hõlbustab amet ühe oma põhiülesandena koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel, lihtsustades andmete elektroonilist edastamist SafeSeaNeti kaudu ja toetades ühtse liidese väljatöötamist (artikli 2 lõike 4 punkt i). Samuti toetab amet liikmesriike selle direktiivi rakendamisel (põhjendus 15).

    Vastupidiselt komisjoni ettepanekule ja nõukogu üldisele lähenemisviisile, tegi Euroopa Parlament ettepaneku, et amet ei peaks tegelema siseveeteedega seotud ülesannetega. Nõukogu leiab siiski, et sellest võiks olla kasu, kui ametile antakse piiratud, täpselt määratletud abiülesanded siseveelaevadega tegelevate klassifikatsiooniühingute kohta asjakohase teabe andmisel (artikli 2a lõike 2 punkt f ja põhjendus 25) ning jõeteabeteenuste süsteemi ja meretranspordi infosüsteemide vahel teabe jagamise võimaluste uurimisel (artikli 2a lõike 3 punkt b ja põhjendus 26). Seetõttu ei sisalda nõukogu seisukoht Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku 33 seda osa.

    iii)   Ameti juhtimisstruktuur

    EMSA määrust muutva komisjoni ettepaneku üks peamisi eesmärke on kohandada ameti juhtimisstruktuuri.

    Üldiselt nõukogu toetab komisjoni ettepaneku eesmärki, nimelt juhtimisstruktuuri kohandamist kooskõlas 2008. aasta juuni välishindamise tulemuste ja soovitustega. Siiski ei saa nõukogu nõustuda komisjoni ettepaneku kõigi seda küsimust puudutavate aspektidega. Lisaks esitas Euroopa Parlament arvukalt muudatusettepanekuid.

    Peamised lahkarvamused institutsioonide vahel puudutavad otsustamismenetlust seoses visiitidega liikmesriikidesse ja kontrollidega kolmandates riikides, sätteid soolise tasakaalu kohta, teatavaid sätteid haldusnõukogu liikmete kohta (seoses huvide konflikti ja ametiaja kestusega) ja tegevdirektori ametisse nimetamise korda ning tema ametiaja kestust.

    a)   Visiidid ja kontrollid

    Komisjon tegi ettepaneku, et kontrolle käsitlev poliitika tuleks kehtestada rakendusaktiga ja mitte haldusnõukogu otsusega, nagu see on praegu. Selles küsimuses esitas Euroopa Parlament muudatusettepanekud selle kohta, et kontrolle käsitleva poliitika üle tuleks otsustada delegeeritud õigusaktiga (muudatusettepanekud 25, 26, 55, 81, 82 ja 83).

    Nõukogu arvates ei sobi kumbki neist variantidest. Praegune süsteem töötab hästi ja haldusnõukogu on organ, mis sobib kõige paremini otsustama visiitide jaoks mõeldud metoodika üle. Siiski on nõukogu lisanud täiendava kaitsemeetme juhuks, kui komisjon ei ole nõus haldusnõukogu poolt otsustatud metoodikaga. Sel juhul peab nõukogu selle uuesti läbi vaatama ja võtma selle vajaduse korral muudetud kujul teisel lugemisel vastu kas kahekolmandikulise häälteenamusega (sealhulgas komisjoni esindajate hääled) või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega (artikkel 3 koostoimes artikli 10 lõike 2 punktiga g ja põhjendus 39).

    Mis puudutab muid selles kontekstis Euroopa Parlamendi poolt esitatud muudatusettepanekuid, siis nõukogu ei pea asjakohaseks ameti kaasamist keskkonnamõju hinnangute läbivaatamisse ja komisjoni taotlusel liikmesriikides kontrollide läbiviimisse (muudatusettepanek 54). Seoses muudatusettepanekuga 56 on nõukogu nõus sellega, et olemasolevate meetmete kulutõhusus on visiidi- või kontrollitsükli üldiste järelduste oluline aspekt, kuid ei pea vajalikuks lisada eeskirju, milles käsitletakse visiitide aruannete üldsusele kättesaadavaks tegemist, kuna üldsusele antava teabe eeskirjad leiduvad määruses mujal (vt kehtiva määruse artikli 4 lõget 2).

    b)   Sooline tasakaal

    Komisjoni ettepanek ei sisaldanud ühtegi konkreetset sätet soolise tasakaalu kohta. Oma üldises lähenemisviisis kasutas nõukogu tegevdirektorile viitamisel hoolikalt sooneutraalset keelt (kooskõlas kehtiva määrusega). Euroopa Parlament esitas siiski mõned muudatusettepanekud eesmärgiga tagada sugupoolte tasakaalustatud esindatus haldusnõukogus, samuti esimehe, aseesimehe ja kolmanda riigi esindaja valimisel (muudatusettepanekud 8, 88 ja 90).

    Loomulikult nõustub nõukogu soolise tasakaalu põhimõttega. Siiski võib haldusnõukogus täieliku soolise tasakaalu tagamine osutuda praktikas keeruliseks, seda eelkõige väiksemate veeteede ametite jaoks. Kolmanda riigi esindajate puhul ei saa liit ette kirjutada selliste esindajate ametisse nimetamise tingimusi.

    Nõukogu on lisanud artikli 11 lõikesse 1 siiski sätte selle kohta, et liikmesriigid ja komisjon peavad püüdma saavutada haldusnõukogus meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse. Lisaks sisaldab põhjendus 9 soovitust, et sugupoolte võrdse esindatuse tagamise olulisust tuleks võtta täielikult arvesse haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamisel, haldusnõukogu esimehe ja aseesimehe valimisel ning ameti osakonnajuhatajate ametisse nimetamisel.

    c)   Haldusnõukogu liikmeid käsitlevad sätted

    Komisjon ei esitanud ettepanekut erieeskirjade kohta, milles käsitletaks huvide võimalikku konflikti seoses haldusnõukogu liikmetega, ega ka praeguse ametiaja (viis aastat, üks kord pikendatav) muutmise kohta. Oma üldises lähenemisviisis ei esitanud nõukogu selles suhtes ettepanekuid komisjoni ettepaneku muutmiseks.

    Euroopa Parlament tegi ettepaneku lisada konkreetne huvide konflikti käsitlev säte, mis kohustaks nõukogu liikmeid allkirjastama kirjaliku avalduse, milles osutatakse otsesele või kaudsele huvile, mida võiks pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Samuti peaksid nad hoiduma hääletamisest selliste küsimuste üle (muudatusettepanek 62). Euroopa Parlament tegi ka ettepaneku lühendada ametiaega neljale aastale, seda saaks pikendada ühe korra (muudatusettepanek 63).

    Praegune määrus juba sisaldab huvide konflikti käsitlevat sätet nende nõukogu liikmete jaoks, kes on ametisse nimetatud enim seotud valdkondade professionaalidena (artikli 13 lõige 4). Seetõttu peab nõukogu asjakohasemaks ja lihtsamaks muuta seda olemasolevat sätet, nii et seda saaks kohaldada kõigi nõukogu liikmete suhtes.

    Mis puudutab nõukogu liikmete ametiaega, siis nõukogu esimese lugemise seisukohas lühendatakse seda neljale aastale, kuid sama isikut võidakse rohkem kui ühe korra ametisse tagasi nimetada, võttes arvesse raskusi, mis võivad teatavatel veeteede ametitel tekkida sobilike kandidaatide leidmisel (artikli 11 lõige 3).

    d)   Tegevdirektori ametisse nimetamise kord

    Praegu nimetab tegevdirektori ametisse haldusnõukogu ja komisjonil on õigus esitada kandidaadid.

    Komisjon tegi ettepaneku, mille kohaselt oleks tal ainuõigus esitada kandidaadid. Tegevdirektor nimetataks ametisse viieks aastaks ja tema ametiaega saaks pikendada mitte rohkem kui kolme aasta võrra. Lisaks võib valitud kandidaadi kutsuda enne ametisse nimetamist esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete poolt esitatud küsimustele.

    Oma üldises lähenemisviisis nõustus nõukogu pakutud ametiaja kestusega (viis + kolm aastat). Siiski leiab nõukogu, et sama isiku võiks ametisse tagasi nimetada ainult ühe korra. Lisaks ei nõustunud nõukogu komisjoniga Euroopa Parlamendi komisjoni kaasamise suhtes enne valitud kandidaadi ametisse nimetamist. Lõpetuseks saaks nõukogu nõustuda komisjoni ainuõigusega esitada kandidaate, kuid on lisanud mitmed kaitsemeetmed, et tagada avatud, õiglane ja läbipaistev valikumenetlus. See hõlmab komisjoni kohustamist esitama vähemalt kolm kandidaati (artikli 16 lõige 1) ja nõukogu liikmete hulgast vaatleja nimetamist, et jälgida komisjoni valikumenetlust (artikli 10 lõike 2 punkt m). Põhjendus 42 sisaldab täiendavaid elemente nende sätete tõlgendamiseks, sealhulgas osutamist isikuandmete kaitsele.

    Euroopa Parlament muutis komisjoni ettepanekut, pikendades võimaliku pikendamisperioodi viie aasta pikkuseks (muudatusettepanek 72). Lisaks tegi ta ettepaneku, et Euroopa Parlamendi komisjon peaks olema valikumenetlusse rohkem kaasatud, s.t ta peaks esitama valitud kandidaadi kohta arvamuse, mida tuleks arvesse võtta enne ametisse nimetamist (muudatusettepank 71) ja ametisse tagasi nimetamist (muudatusettepanek 72).

    Nõukogu esimese lugemise seisukohas sätestatakse, et võimalik pikendamisperiood on maksimaalselt neli aastat. Samuti antakse selles Euroopa Parlamendile õigus kutsuda valitud kandidaat arvamustevahetusele. Siiski ei pea nõukogu asjakohaseks Euroopa Parlamendi või nõukogu kaasamist valikumenetlusse, mis peaks olema komisjoni ja ameti nõukogu liikmete eelisõigus.

    3.   Muud Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud muudatusettepanekud

    Nõukogu seisukoht muude, eespool mainimata Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute kohta on esitatud allpool.

    Osutamine naftatankerite Erika ja Prestige õnnetustele (muudatusettepanekud 1 ja 2): nõukogu seisukoha põhjendustes 1 ja 2 sisaldub veidi ümber sõnastatud versioon nendest muudatusettepanekutest.

    Ameti pädevusalade muutmise mainimine välishinnangu soovituste hulgas (muudatusettepanek 3): see muudatusettepanek sisaldub nõukogu seisukoha põhjenduses 4.

    Osutamine prioriteetsetele ülesannetele, liidu eelarvepiirangutele ja dubleerimise vältimisele ameti uute ülesannete põhjendamisel (muudatusettepanek 4): veidi muudetud kujul sisaldub see muudatusettepanek nõukogu seisukoha põhjenduses 5.

    Ameti personali ümberpaigutamist tuleks kooskõlastada liikmesriikide ametitega (muudatusettepanek 5), samal ajal nõuavad ameti uued ülesanded tema vahendite suurendamist (muudatusettepanek 7): nõukogu seisukoht neid kahte muudatusettepanekut ei sisalda.

    Teatavaid ülesandeid saab tõhusamalt täita Euroopa tasandil (muudatusettepanek 6): veidi muudetud kujul sisaldub see muudatusettepanek nõukogu seisukoha põhjenduses 7.

    Amet peaks edendama liidu meresõiduohutuspoliitikat kolmandate riikidega tehtava tehnilise ja teaduskoostöö kaudu (muudatusettepanek 9): veidi muudetud kujul sisaldub see muudatusettepanek nõukogu seisukoha põhjenduses 12.

    Amet peaks võtma täiendavaid kulutõhusaid meetmeid, et toetada merereostustõrjet, sealhulgas avamere nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud reostuse tõrjet (muudatusettepanek 10): selle muudatusettepaneku mõte on edasi antud põhjenduses 21.

    Ameti ülesanded peaksid olema kirjeldatud selgelt ja täpselt ning dubleerimist tuleks vältida (muudatusettepanek 11): selle muudatusettepaneku sisu on toodud nõukogu seisukoha põhjenduses 6.

    Osutamine direktiivist 2005/35/EÜ (mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest) tulenevate kohustuste täitmise tõhususele ja karistustele (10) (muudatusettepanek 13): nõukogu seisukoha põhjenduses 19 sisaldub üleskutse komisjonile anda teavet selle direktiivi jõustamise tulemuslikkuse ja sidususe kohta.

    Astutuste (sealhulgas rannavalveteenistuste) vahel tuleks luua sünergia, et toetada Euroopa ühise merepiirkonna loomist (muudatusettepanek 18): nõukogu seisukoht sisaldab põhjenduses 30 üleskutset komisjonile valmistada ette teostatavusuuring rannavalveteenistuste tegevuse koordineerimise ja koostöö tõhustamise kohta, võttes arvesse rangeid tingimusi.

    Amet ja sadamariigi kontrolli käsitlev Pariisi vastastikuse mõistmise memorandum peaksid tegema tihedat koostööd (muudatusettepanek 23): nõukogu seisukohas viidatakse mitmel korral Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumile, sealhulgas üks kord tõhususe maksimeerimiseks tehtavale tihedale koostööle (põhjendused 33 ja 38, artikli 2 lõike 4 punkt h ning artikli 2 lõige 5).

    Osutamine finantsmäärusele (muudatusettepanek 28): veidi muudetud kujul sisaldub see muudatusettepanek nõukogu seisukoha põhjenduses 46.

    Tehnilise abi andmine komisjonile seoses sadamate turvalisusega (muudatusettepanek 31): nõukogu seisukoht seda muudatusettepanekut ei sisalda.

    Abi andmine komisjonile nende sätete ajakohastamisel ja väljatöötamisel, mis on vajalikud teatavate rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide töös osalemiseks (muudatusettepanek 32): nõukogu seisukoht seda muudatusettepanekut ei sisalda. Nõukogu arvates peaks ameti roll liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö hõlbustamisel selles valdkonnas piirduma tehnilise abiga (artikli 2 lõike 4 punkt h ning põhjendused 34 ja 35).

    Teabe vahetamine komisjoniga mis tahes muude poliitikameetmete kohta, mis võivad olla asjakohased ameti pädevusvaldkonna ja eksperditeadmiste ulatuses (muudatusettepanek 34): nõukogu seisukoht seda muudatusettepanekut ei sisalda. Tegelikult on see siiski hõlmatud artikli 2 lõike 2 punktiga d, kuid täpsemas sõnastuses.

    Teadusprojektide analüüs (muudatusettepanek 36): nõukogu seisukoht sisaldab selle muudatusettepaneku sisu (artikli 2 lõike 2 punkt c).

    Komisjoni abistamine teatavate määruses (EÜ) nr 391/2009 (laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta) (11) nimetatud ülesannete täitmisel (muudatusettepanek 39): nõukogu seisukoht seda muudatusettepanekut ei sisalda.

    Reostustõrjemeetmete toetamine, tehes asjakohased tehnilised vahendid kättesaadavaks (muudatusettepanek 40): nõukogu seisukoht sisaldab selle muudatusettepaneku sisu, kuid täpsemas sõnastuses (artikli 2 lõike 3 punkt d).

    Tehniliste eksperditeadmiste pakkumine laevaehituse ja teistes mereliiklusega seotud tegevusvaldkondades, et aidata kaasa keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamisele ja kõrge turvalisuse taseme tagamisele (muudatusettepanek 44): nõukogu muudatusettepanek ei hõlma muudatusettepanekut sellisel kujul, kuid põhjendus 24 sisaldab viidet keskkonnasõbralikumale meretranspordile üldiselt.

    Makropiirkondliku liidu poliitika väljatöötamine ja rakendamine (muudatusettepanek 46): nõukogu seisukoht seda muudatusettepanekut ei sisalda.

    Komisjonile ja liikmesriikidele olemasolevate meetmete kulutõhususe hindamise võimaluse andmine, pakkudes statistikat, teavet ja andmeid (muudatusettepanek 51): see muudatusettepanek sisaldub nõukogu seisukoha artikli 2 lõike 4 punktis d.

    Iga-aastane ülevaade laevaõnnetustest (muudatusettepanek 91): nõukogu seisukoht sisaldab selle muudatusettepaneku sisu (artikli 2 lõike 4 punkt c, milles käsitletakse laevaõnnetuste ja ohtlike olukordade uurimist).

    Tehniline abi Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele asjakohastel juhtudel (muudatusettepanek 53): nõukogu seisukoht seda muudatusettepanekut ei sisalda, kuid artikli 2 lõike 5 sõnastus on väga sarnane Euroopa Parlamendi poolt esitatule.

    Täiendavad tingimused piirkondlike keskuste rajamiseks (muudatusettepanek 57): nõukogu seisukohas sisaldub see muudatusettepanek veidi muudetud kujul (artikli 5 lõige 3).

    Mitmed muudatusettepanekud, millega kohandatakse eelarvemenetlused vastavalt muudatustele asjakohastes õigusaktides (muudatusettepanekud 58, 60 ja 68, esimene osa; muudatusettepanekud 70, 74, 75 ja 76): nõukogu seisukoht sisaldab kõiki neid muudatusettepanekuid.

    Euroopa Parlamendi arvamuse arvessevõtmine, kui ameti nõukogu võtab vastu mitmeaastase strateegia (muudatusettepanek 59), Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga konsulteerimine, kui tegevdirektor valmistab ette mitmeaastast strateegiat (muudatusettepanek 66) ja mitmeaastast personalipoliitika kava (muudatusettepanek 67), ning arvamustevahetus Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga iga-aastase tööprogrammi üle (muudatusettepanek 68, teine osa): nõukogu seisukoht neid muudatusettepanekuid ei sisalda, kuid selles on konkreetne viide komisjoni kirjaliku arvamuse arvessevõtmisele (artikli 10 lõike 2 punkt ca) või komisjoniga konsulteerimisele nende dokumentide suhtes (artikli 15 lõike 2 punktid a ja aa). Lisaks peab tegevdirektor aru andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule, eelkõige mitmeaastase strateegia ja iga-aastase tööprogrammi koostamise olukorra kohta (artikli 15 lõige 3).

    Nõukogu liikmetelt nõutavate kogemuste ja eksperditeadmiste kirjeldus (muudatusettepanek 61): nõukogu seisukoht seda muudatusettepanekut ei sisalda, kuid seisukohas lihtsustatakse teksti, lisades üldise viite kogemustele ja eksperditeadmistele artiklis 1 nimetatud valdkondades (s.t ameti eesmärgid).

    Sätted komisjoni häälte osakaalu kohta haldusnõukogus (muudatusettepanekud 64 ja 65): nõukogu seisukoht neid muudatusettepanekuid ei sisalda.

    Ameti välishinnangusse lisatavad elemendid (muudatusettepanekud 77 ja 78): nõukogu seisukohas sisaldub see muudatusettepanek veidi muudetud kujul (artikkel 22).

    Teostatavusuuring riikliku rannavalveteenistuste koordineerimissüsteemi kohta (muudatusettepanek 79): nõukogu seisukoht regulatiivosas seda muudatusettepanekut ei sisalda, kuid põhjendus 30 sisaldab viidet sellisele teostatavusuuringule.

    Eduaruanne tõhususe suurenemise kohta, mis on saavutatud EMSA ja Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi tihedama integreerimise abil, ning liikmesriikide poolt direktiivi 2005/35/EÜ jõustamise tulemuslikkuse kohta (muudatusettepanek 80): nõukogu seisukoht regulatiivosas seda muudatusettepanekut ei sisalda. Siiski, nagu eespool märgitud, sisaldab nõukogu seisukoht mitmeid viiteid Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumile (põhjendused 33 ja 38, artikli 2 lõike 4 punkt h ja artikli 2 lõige 5) ning põhjenduses 19 on viide komisjoni aruandele direktiivi 2005/35/EÜ jõustamise kohta.

    III.   KOKKUVÕTE

    Nõukogu on oma esimese lugemise seisukoha kehtestamisel võtnud täiel määral arvesse komisjoni ettepanekut ja Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukohta. Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute osas on nõukogu arvamusel, et nõukogu esimese lugemise seisukohas sisaldub kas täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt oluline osa Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutest.


    (1)  15717/10.

    (2)  7644/11.

    (3)  11769/11.

    (4)  T7-0581/2011.

    (5)  ELT C 107, 6.4.2011, lk 68.

    (6)  ELT L 323, 3.12.2008, lk 33.

    (7)  EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10.

    (8)  ELT L 131, 28.5.2009, lk 47.

    (9)  ELT L 283, 29.10.2010, lk 1.

    (10)  ELT L 255, 30.9.2005, lk 11.

    (11)  ELT L 131, 28.5.2009, lk 11.


    Haut