8. juunil 2012 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Ungari

(Kohtuasi C-288/12)

2012/C 227/22

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Martenczuk ja B. D. Simon)

Kostja: Ungari

Hageja nõuded

Komisjon palub Euroopa Kohtul

Väited ja peamised argumendid

Direktiivis 95/46/EÜ on ette nähtud, et selle ülevõtmiseks vastu võetud liikmesriigi õigusnormide kohaldamise üle teostab või teostavad järelevalvet liikmesriigi ametiasutus või –asutused, kellel on täielik sõltumatus neile pandud ülesannete täitmisel.

Ungaris oli see ametiasutus kuni 31. detsembrini 2011 andmekaitse volinik. Kuni 31. detsembrini 2011 kehtinud Ungari õigusnormide kohaselt nimetas andmekaitse voliniku kuueks aastaks ametisse Országgyűlés (parlament). 31. detsembril 2011 ametis olnud andmekaitse voliniku ametiaeg algas 29. septembril 2008 ja oleks pidanud üldjuhul kestma kuni septembrini 2014.

Ungari asjassepuutuvaid õigusnorme muudeti 1. jaanuaril 2012. Nende muudatuste tagajärjel kaotati andmekaitse voliniku institutsioon ja alates 29. septembrist 2008 ametis olnud andmekaitse voliniku ametiaeg lõppes. Direktiivis 95/46/EÜ ette nähtud andmekaitse järelevalveasutuseks sai Ungaris uus Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság (riiklik andmekaitse ja teabevabaduse amet). Uute õigusnormide kohaselt on sellel ametil juht, kelle nimetab peaministri ettepanekul üheksaks aastaks ametisse vabariigi president. Sellele ametikohale ei nimetatud varasemat andmekaitse voliniku.

Komisjoni arvamuse kohaselt rikub andmekaitse järelevalveasutuse ametiaja enne tähtaega lõpetamine tema direktiivis ette nähtud sõltumatust. Direktiivis ei ole andmekaitse järelevalveasutuse ametiaja kestust sätestatud, mistõttu liikmesriigid võivad selle põhimõtteliselt vabalt kindlaks määrata. Selle ametiaja kestus peab aga olema mõistlik ning kui liikmesriik on kindlaks määranud ametiaja teatava kestuse, siis peab ta sellest tingimata ka kinni pidama. Kui ta seda ei tee, on oht, et ametiaja enne tähtaega lõpetamise võimalus võib mõjutada järelevalveasutust tema ülesannete täitmisel ning see oht riivaks järelevalveasutuse sõltumatust.

Komisjon märgib seoses hagi vastuvõetavusega, et kuna varasemat andmekaitse järelevalveasutust ei ennistatud põhjendatud arvamuses ette nähtud tähtajaks, siis esineb kohustuste rikkumine ka sel ajal. Rikkumise lõpetamine ei ole võimatu: Ungari peab võtma vajalikud meetmed selleks, et varasem andmekaitse volinik ennistataks tema direktiivist 95/46/EÜ tulenevasse ametisse tema ametiajast pärast 31. detsembrit 2011 veel alles jäänud ajavahemikuks. Komisjon ei saa lugeda vastuvõetavaks rikkumise lõpetamiseks sellist lahendust, et varasem andmekaitse volinik nimetatakse selleks ajavahemikuks uue asutuse juhi ametikohale. Ungari ei saa seoses sellega tugineda uue ameti praeguse juhi sõltumatusele, kuna ta tugineks siis enda kaitseks oma õigusrikkumisele. Rikkumise tagajärjed tuleb heastada, mitte aga alles jätta.

Komisjon on arvamusel, et ametiaja enne tähtaega lõpetamist võivad õigustada ainult olulised ja objektiivselt kontrollitavad põhjused, kuid Ungari ei ole sellistele põhjustele viidanud.

Komisjon ei eita, et Ungaril on õigus oma järelevalveasutust ümber korraldada, minnes näiteks varasemalt „andmekaitse voliniku” mudelilt üle Ungari õigusele omasele „ameti” mudelile. Institutsioonilise mudeli muutmine ei tinginud aga mingil moel varasema järelevalveasutuse ametiaja ette tähtaega lõpetamise. Ungari oleks võinud oma õigusnormides ette näha näiteks, et uut mudelit tuleb kohaldada alles pärast ametisoleva andmekaitse voliniku ametiaja lõppemist või et uue ameti esimeseks juhiks saab tema ametiajast alles jäänud ajavahemikuks varasem andmekaitse volinik.

Juhul kui liikmesriigi mudeli muutmisele tuginev väide oleks vastuvõetav, siis oleks komisjoni arvamuse kohaselt iga liidu andmekaitse järelevalveasutuse puhul alati oht, et selle ametiaeg lõpetatakse sellise õigusloome tagajärjel, millega kaotatakse parajasti olemasolev asutus ja luuakse selle asemel direktiivis 95/46/EÜ ette nähtud ülesannete täitmiseks uus asutus. Ei saa välistada, et selliseid reforme kasutataks selleks, et karistada ja kontrollida poliitiliste asutuste kriitikat esile kutsuvaid andmekaitse järelevalveasutusi. Ainuüksi sellise mõjutamise oht rikub järelevalveasutuste sõltumatust.

Komisjoni arvamuse kohaselt ei saanud Ungari varasema andmekaitse voliniku ajakirjanduses ilmunud ebamäärastele väidetele tuginedes ka oletada, et ta ei ole enam nõus täitma oma direktiivi 95/46/EÜ artiklis 28 ette nähtud ülesandeid, ja lõpetada sel alusel tema ametiaeg enne tähtaega.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, lk 31; ELT eriväljaanne 13/15, lk 355).