28.6.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 188/6

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 188/05

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„EICHSFELDER FELDGIEKER”/„EICHSFELDER FELDKIEKER”

EÜ nr: DE-PGI-0005-0773-14.04.2009

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Eichsfelder Feldgieker”/„Eichsfelder Feldkieker”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Saksamaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.2

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Tüüpilise mahedalt hapuka maitsega viilutatav toorvorst.

Vorst on toodetud sealihast, millele on lisatud tavapäraseid maitseaineid (kohustuslikud on sool, jahvatatud valge või must pipar, sageli koriander) ning mis on topitud põiekujulisse kesta (vasikapõis, linane kotike või muud looduslikust materjalist kestad).

Kasutatakse pikendatud nuumaperioodi läbinud, vähemalt 130 kg tapakaaluga sigade kõrge kvaliteediga tihkeid raietükke. Raietükid on saadud rümba valitud osadest (lihas, reis, selg; rasvana kasutatakse üksnes pehmet kõhu- või seljapekki). Tootmisprotsessi alguses peab sealiha olema veel tapasoe. Tapasooja liha töötlemine tähendab seda, et tapmise järel peab jahutamata liha vedu toimuma kuni kahe ja töötlemine kuni nelja tunni jooksul.

Keemilised omadused

—	valmistoote rasvasisaldus: ligikaudu 35 %,

—	kiulise valguta lihavalk: vähemalt 15 %,

—	toorainekadu laagerdumisel: vähemalt 33 %.

Füüsikalised omadused

—	õhu käes kuivatatud, viilutatav;

—	säästev laagerdumine kontrollitud keskkonnas, laagerdumisaeg sõltub põie kujust;

—	aastakümneid kultiveeritud flooraga kliimakambrid; uutesse kliimakambritesse tuuakse floora sisse eellaagerdunud tootega;

—	suurus: läbimõõt: 8–15 cm, pikkus 15–30 cm; viilutatud toote puhul: vähemalt 65 mm läbimõõduga sooled;

—	välimus: tavaliselt pirnikujuline, viilutatav, sügavpunast värvi lõikepinnaga toorvorst, mille tekstuuris on ühepalju peki- ja tailihatükke.

Organoleptilised omadused

—	poolpehmele vorstisordile iseloomulikud tugeva aroomiga maitsenoodid.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Vorsti „Eichsfelder Feldgieker” valmistatakse lihast, mis vastab konkreetsetele kvaliteedinõuetele. Kasutatakse kõrge kvaliteediga tihkeid lihalõike, mis on saadud vähemalt 130 kg tapakaaluga sigadelt. Häid nuumamistulemusi annavad suure stressitaluvusega kohalikku tõugu sigade ristandid (nt saksa maatõugu siga Deutsches Landschwein, saksa vääristatud tõugu siga Deutsches Edelschwein, osaliselt ka muude tõugude (v.a stressitalumatu pieträäni tõug)) kuldid. Selle vorstitoote tootmisel kasutatakse kõiki searümbast eraldatud raietükke, sh vääristükke.

Liha peab olema tapasoe, st selle töötlemine peab toimuma kuni nelja tunni jooksul.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kogu tootmisprotsess alates sobiva tooraine valikust kuni vorsti laagerdumiseni peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Eichsfeld on maakoht Kesk-Saksamaal. See piirkond hõlmab mitmeid liidumaid. Nende hulka kuuluvad:

—	Tüüringi liidumaal: kogu Eichsfeldi maakond; Unstrut-Hainichi maakonnas haldusüksused Dünwald, Anrode, Katharinenberg, Heyerode ja Hildebrandshausen/Lengenfeld unterm Stein;

—	Alam-Saksi liidumaal: Göttingeni maakonnas haldusüksused Gieboldehausen, Duderstadt ning Radolfshauseni haldusüksuses vaid Seeburgi ja Seulingeni omavalitsusüksused; Northeimi maakonnas vaid Katlenburg-Lindau omavalitsusüksus;

—	Hesseni liidumaal: Werra-Meißneri maakonnas vaid haldusüksus Neuseesen ning Witzenhauseni haldusüksusest vaid Werleshauseni omavalitsusüksus.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Eichsfeld on Alam-Saksi liidumaa kagu- ja Tüüringi loodeosas laiuv ajalooline maakoht, mis oma mulla- ja ilmastikutingimuste poolest erineb oluliselt muudest ümbruskonna piirkondadest (Wüstefeld, Karl: „Eichsfelder Volksleben”, Duderstadt 1919, lk 2, 2 lisa). Vorsti „Eichsfelder Feldgieker” tootmine on pika, kirjanduslikult tõendatud traditsiooniga, mis nähtub järgmistest ürikuviidetest:

1718. aastal Hilkerode linnas tehtud kontrolli käigus on kirja pandud, et „3 ½ naela kaaluva felt kycker-vorsti eest maksti neliteist krossi” (Wandregister, praegu Duderstadti linnaarhiiv).

Seejärel on vorsti „Eichsfelder Feldgieker” nimetatud Bernhausi 1724. aasta dokumendis:

Duderstadti linna varahoidja väljaminekute raamatus on kirjas, et toompraostile ja Eichsfeldi asevalitsejale Duderstadti külaskäigu ajal 21.–23. oktoober 1744 pakutud „kahe suure feld gücker-vorsti eest” maksis varahoidja kaksteist krossi.

Duderstadti linna varahoidja 1748. aasta väljaminekute raamatus on seoses toompraosti ja Eichsfeldi asevalitseja 4. novembri 1748. aasta külaskäiguga kirja pandud: „neile anti hommikusöögiks vorste ja feltgieker-it ning lõunaks leiba”.

Reifensteini kloostri majapidamisraamatus on 1770. aastal kirjutatud: „76 naela Mainzi õukonnale saadetud”, sealhulgas on kasutatud ladinakeelset nimetust „Eichfeldicus Butulus” (Deutschlands kulinarisches Erbe, Cadolzburg 1998, lk 63).

Ajakirja „Unser Eichsfeld” 1927. ja 1937. aastakäigust selgub, et vorst „Feldgieker” oli välismaal hea mainega juba 18. sajandil. Nii anti vorsti tänukingiks Praha keisrilossis, nagu on kirja pannud seal kaptenina tegutsenud Joseph Rudolf (surnud 1816).

Ka selles seltskonnas, kus liikus Johann Wolfgang von Goethe, osati selle vorsti kvaliteeti hinnata. Näitleja ja ooperilaulja Karoline Jagemann, kelle vanemad olid pärit Eichsfeldist, kirjutas 4. aprillil 1793 nendest vorstidest oma Weimaris elanud isale.

1844. aastal on vorsti „Feldkyker” kohta antud põhjalik ülevaade: „Feldkyker” on paksu kestaga toorvorst, mis võib oma nime olla saanud sellest, et see kuuetaskusse või jahipauna pistetuna sealt välja ehk n-ö põllule vaatas (Feld kykt). Alumiseks otsaks nimetatakse esimese kategooria vorsti „Feldkyker”, mis on tehtud nuumsea soole kõige jämedamast otsast (Die goldene Mark Duderstadt, Carl Hellrung, 1844).

Koduloouurija Wüstefeld kirjutas 1919. aastal (lk 13): „Kuna tavaelus on Eichsfeldi elanikud kõike muud kui prassijad ja üliväga kiidetud vorsti „Feldgieker” (säilisvorst) ei sööda just iga päev, saavad nad endale erilistel puhkudel seda maitsvat suupoolist ikkagi lubada.”

Kõnealuse piirkonna vorstitootmise traditsioone järgitakse „Eichsfelder Feldgieker” vorsti tootmisel sellega, et toorvorstiks töödeldakse tapasoe liha. Tapasoojast lihast toodetakse Eichsfeldis traditsiooniliselt isegi värsket hakkliha. Saksamaal on see muidu keelatud, aga selles piirkonnas lubatud Saksa lihahügieeniseadusest tehtud erandi alusel. Selle õigusliku korra kehtestamisega väärtustatakse ajaloolist arengut, mille kohaselt on tapasooja sealiha töötlemine Eichfeldis sajandeid kasutatud ja tänapäevani säilinud lihatöötlemismenetlus.

5.2.   Toote eripära:

Objektiivsed omadused

Eichsfeldis toorvorsti tootmisel traditsiooniliselt kasutatav tapasooja liha töötlemine on muutunud haruldaseks (muidu kasutatakse seda menetlust veel üksnes vorsti „Hessischen Ahlen Wurscht” tootmise puhul). Vorst „Eichsfelder Feldgieker” on ainuke sedalaadi toode, mille puhul kõnealust menetlust kasutatakse (aga mitte vorsti „Göttinger Feldgieker” puhul). Toote erakordne kvaliteet on tingitud tapasooja liha töötlemisest.

Tapasoe liha erineb jahutatud lihast biokeemiliste protsesside poolest. Veel mõnda aega pärast tapmist on need protsessid sarnased elavas organismis toimuvatega. Need protsessid on tingitud kõrgemast pH-väärtusest ja veel tapasooja lihakeha rakkude energiarikastest ühenditest (adenosiintrifosfaat ehk ATP) ning nende ja kontraktiilsete valkude müosiini ja aktiini omavahelisest interaktsioonist. Sellest koostoimest on tingitud skeletimuskulatuuri erinevad omadused – lihaste hapram konsistents ning skeletilihase kahe valgustruktuuri eraldamise võimalus. See põhjustab omakorda vee ja rasva suuremat sidumisvõimet ning on tagatud paremad töötlemisomadused. Vajadus tehisainete (lisaained) järele on väike.

Vorsti „Eichsfelder Feldgieker” kõikidel tootjatel on kas oma tapamaja või nad saavad tapaloomad Heiligenstadtis asuvast piirkondlikust tapamajast, tasudes töö eest sealsetele töötajatele. Kõnealusel tapamajal on olemas erandkorras välja antud luba ning vastutava veterinaarameti poolt kinnitatud töötlemisettevõtete nimekiri.

Säästev laagerdumine Eichsfeldi piirkonna erilistes ilmastikutingimustes, laagerdumise aeg ning üksnes sellele vorstisordile iseloomulik põie kuju on tunnused, mille alusel võib vorsti „Eichsfelder Feldgieker” pidada traditsiooniliseks piirkondlikuks eriroaks. Toote eriline maitse on tingitud laagerdumisest aastakümneid kultiveeritud flooraga kliimakambrites (uutesse kliimakambritesse tuuakse floora sisse eellaagerdunud tootega).

Maine

Toode on erilise mainega tänu oma geograafilisele päritolule. Toote iseloomuliku välimuse ja selle geograafilise päritolu vahel on seos ka selles mõttes, et Eichsfeldis sajandeid kestnud toote erilise kujuga välimus on toote hea maine põhjendus. Eelkõige kogu Kesk-Saksamaal seostatakse vorsti kuju Eichsfeldiga ka väljaspool kõnealust piirkonda.

Möödaniku kohta annavad sellest tunnistust arvukad ajaloolised ürikud. Vorst „Eichsfelder Feldgieker” on Eichsfeldi eriroa ja piirkonna sümbolina tänapäevalgi tuntud ja hinnatud väljaspool määratletud geograafilist piirkonda.

Toote mainest annavad tunnistust järgmised tõendid.

Kirjanduses Dieter Wagneri teoses „Unser schönes Eichsfeld” (väljaandja: Eichsfeldi ajaloo- ja transpordiühing, kirjastus Mecke, 2000) mainitakse vorsti „Eichsfelder Feldgieker” leheküljel 160 ja 190. Seal on kirjas, et Eichsfeldi kohalike lihunike tooted, mille hulka kuulub ka vorst „Eichsfelder Feldgieker”, on „ainulaadse maitsega”. Leheküljel 190 on vorsti „Eichsfelder Feldgieker” nimetatud „Eichsfeldi vorstikuningaks”. Autorite Sucheri ja Wurlitzeri raamatus „Thüringen” (DuMont reisitaskuraamat, 2. väljaanne, 2006) on leheküljel 40 rubriigis „Söök ja jook” kirjas: „Peaaegu igas Tüüringi maakohas on olemas kohalik hõrgutis. Näiteks Eichsfeldi elanikud peavad väga lugu nii praevorstist kui ka sealihast tehtud säilisvorstidest „Eichsfelder Feldgieker” ja „Eichsfelder Kälberblase”. (…)”. Isegi kokaraamatu „Das Eichsfeld Kochbuch” (Edition Limosa 2008) alapealkiri on „Eichsfelder Feldgieker”. Seal kasutatakse seda Eichsfeldi eriroogade piirkonna sünonüümina. Alapealkiri on täpsemalt „Hapukoorekoogist Feldgiekeri vorstini”. Raamatus „Eichsfelder Küchengeschichten” (kirjastus Mecke, 2004, 3., täiendatud trükk) on leheküljel 21 juttu vorstist „Eichsfelder Feldgieker”, mis laagerdub kuni maikuuni ja mida saab lõikama hakata alles esimese käokukkumise aegu. Leheküljel 22 on kirjas jutustus, milles vorstil „Eichsfelder Feldgieker” on oma osa. Leheküljel 80 on kirjas, et teatavatel puhkudel söödi hapukooreleivaga ära ka viimased suured „Feldgiekeri” vorstid, kuna seatapmise aeg oli peagi käes. Eichsfeldi kodukandi ajakirja 53. aastakäigu 2009. aasta jaanuari 1. numbri leheküljel 9 on juttu seatapust osa võtnud abilise ettekantud pikast luuletusest: „Ja küll oli hea, et vorstitegu tema esitatud luuletuse 16. salmi juures lõpule jõudis. Pärast aasta aega kestnud laagerdumist peaks Ülem-Eichsfeldis „Feldgiekeriks” ja Alam-Eichsfeldis „Kälberblaseks” nimetatav „Eichsfeldi vorstikuningas” lõpuks kõigile suurt söögimõnu valmistama. (Järgneb Theodor Stormi tsitaat) (…) See, mis Eichsfeldi elanikele on kodune seatapp ja „Feldgieker”, on Mühlhauseni omadele piparkoogimaitseline paastuaja kook Süßkuchen. (…)”.

Üritustel, turismis Eichsfeldi piirkonnas viidatakse vorstile „Eichsfelder Feldgieker” kui identiteedisümbolile ning turismis kasutatakse seda nimetust hoolega reklaamivahendina. Nii näiteks on kirjas Eichsfeld Touristik e.V. veebisaidil: „Juba ammusest ajast on Eichsfeld tuntud oma heade roogade poolest. Kõige olulisem ja tuntum visiitkaart on vorst „Eichsfelder Feldgieker” või „Eichsfelder Kälberblase”. Selle vorsti silinderjas sirge vorm on „Stracke” ”. Väljaande „Thüringer Wurschtblatt” ja ürituse „Rostkultur 2009” programmis oli teada antud, et kl 14.30 on kavas teabetund vorsti „Eichsfelder Feldgieker” kohta. Heiligenstadti ürituste kalendris oli 3. oktoobri 2008. aasta kohta teatatud, et toimub kõige pikema „Eichsfelder Feldgieker” vorsti lahtilõikamine.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Nimetuse registreerimiskõlblikkus tuleneb kõnealuse toote erilisest mainest ja ainulaadsest kvaliteedist. Toote maine põhineb asjaolul, et kõnealuse kaitstud geograafilise tähisega tooted on pärit määratletud geograafilisest piirkonnast. Selle vorsti hea maine on põhjendatav Eichsfeldi vorstitootmise sajanditepikkuse traditsiooniga. Vorstitoodete traditsiooniline, tunnuslik maitsestamine ning erimenetlus tagavad toote ainulaadse maitse. Tootel on ka eriomadused. Eichsfledi vorsti omapära on selle valmistamine tapasoojast lihast. Tapasoojast sealihast tehakse vorsti „Eichsfelder Feldgieker” üksnes Eichsfeldis. Tapasooja liha töötlemisega tagatakse „Eichsfelder Feldgieker” vorsti ainulaadne kvaliteet. „Eichsfelder Feldgieker” on pehmem kui jahutatud lihast tehtud toorvorst. Tavaliselt tuleb vorsti kest sisu küljest kergesti lahti. Toorvorstiteo õnnestumise puhul on oluline kriteerium tapasooja liha sidumata vee (nn AW-väärtus) väiksem osa, mis sõltub aga ka muudest aspektidest ning ei ole seetõttu määratletav. Madalam AW-väärtus on takistuseks soovimatute mikroobide arengule. Kuna tapasoojas lihas on mikroobide arenguks vajalikku sidumata vett vaid vähesel määral, on soojast lihast toodetud toorvorstil stabiilsed laagerdumise ja ladustamise omadused.

Toote omadused on oluliselt mõjutatud geograafilisest päritolust – see kehtib eriti kliimakambrites valitseva kliima ja floora kohta. Vorsti „Eichsfelder Feldgieker” on püütud toota ka muudes piirkondades. Seejuures tehti kindlaks, et sellele sordile iseloomulikku maitset ei kujunenud ning vorstid maitsesid hoopis teisiti.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

5. septembri 2008. aasta väljaanne Markenblatt, 36. köide, 7a-aa osa, lk 46516

https://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/126

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---