This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62012CN0147
Case C-147/12: Reference for a preliminary ruling from the Hovrätten för Nedre Norrland (Court of Appeal for Southern Norrland) (Sweden) lodged on 26 March 2012 — ÖFAB, Östergötlands Fastigheter AB v Frank Koot, Evergreen Investments B.V.
Kohtuasi C-147/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hovrätten för Nedre Norrland (Court of Appeal for Southern Norrland) (Rootsi) 26. märtsil 2012 — ÖFAB, Östergötlands Fastigheter AB versus Frank Koot, Evergreen Investments B.V.
Kohtuasi C-147/12: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hovrätten för Nedre Norrland (Court of Appeal for Southern Norrland) (Rootsi) 26. märtsil 2012 — ÖFAB, Östergötlands Fastigheter AB versus Frank Koot, Evergreen Investments B.V.
ELT C 151, 26.5.2012, p. 25–26
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
26.5.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 151/25 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hovrätten för Nedre Norrland (Court of Appeal for Southern Norrland) (Rootsi) 26. märtsil 2012 — ÖFAB, Östergötlands Fastigheter AB versus Frank Koot, Evergreen Investments B.V.
(Kohtuasi C-147/12)
2012/C 151/40
Kohtumenetluse keel: rootsi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Hovrätten för Nedre Norrland (Court of Appeal for Southern Norrland)
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: ÖFAB, Östergötlands Fastigheter AB
Vastustajad:
1. |
Frank Koot |
2. |
Evergreen Investments B.V. |
Eelotsuse küsimused
1. |
Kas nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (1) artikli 5 lõikeid 1 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et nad kujutavad endast hüvitise nõudmisega seotud kohtuasjades ammendavat erandit artiklis 2 sätestatud põhireeglist? |
2. |
Kas määruse artikli 5 lõikes 3 kasutatud mõistet „lepinguväline kahju” tuleb tõlgendada nii, et see säte hõlmab võlausaldaja hagi äriühingu juhatuse liikme vastu, kui hagiga nõutakse, et juhatuse liige vastutaks kõnealuse äriühingu võlgade tasumise eest, kui juhatuse liige ei ole korraldanud õigusaktides sätestatud korras äriühingu finantsseisundi jälgimist ning on selle asemel jätkanud äriühingu tegevust ning koormanud seda lisavõlaga? |
3. |
Kas määruse artikli 5 lõikes 3 kasutatud mõistet „lepinguväline kahju” tuleb tõlgendada nii, et see säte hõlmab võlausaldaja hagi äriühingu omaniku vastu, kui hagiga nõutakse, et omanik vastutaks kõnealuse äriühingu võlgade tasumise eest, kuna aktsionär jätkab äritegevust hoolimata asjaolust, et ettevõte on alakapitaliseeritud ning äriühing on kohustatud alustama likvideerimismenetlust? |
4. |
Kas määruse artikli 5 lõikes 3 kasutatud mõistet „lepinguväline kahju” tuleb tõlgendada nii, et see säte hõlmab võlausaldaja hagi äriühingu omaniku vastu, kes on võtnud endale kohustuse võlad tasuda? |
5. |
Kui vastus kolmandale küsimusele on jaatav, siis kas kahju tekkimise kohaks tuleb pidada Madalmaid või Rootsit, kui juhatuse liikme elukohaks on Madalmaad ning juhatuse kohustuste rikkumised on seotud Rootsi äriühinguga? |
6. |
Kui vastus neljandale või viiendale küsimusele on jaatav, siis kas kahju tekkimise kohaks tuleb pidada Madalmaid või Rootsit, kui omaniku elukohaks on Madalmaad ning tegemist on Rootsi äriühinguga? |
7. |
Kui määruse artikli 5 lõiked 1 ja 3 on kohaldatavad mõnes eelkirjeldatud olukorras, siis kas nende sätete kohaldamise seisukohalt on tähtsust asjaolul, et algne võlausaldaja on loovutanud nõude kolmandale isikule? |