Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52012XC0404(03)

    Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

    ELT C 101, 4.4.2012, p. 13–16 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    4.4.2012   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 101/13


    Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

    2012/C 101/05

    Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

    KOONDDOKUMENT

    NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

    „SCOTTISH WILD SALMON”

    EÜ nr: UK-PGI-0005-0863-07.03.2011

    KGT ( X ) KPN ( )

    1.   Nimetus:

    „Scottish Wild Salmon”

    2.   Liikmesriik või kolmas riik:

    Ühendkuningriik

    3.   Põllumajandustoote või toiduaine kirjeldus:

    3.1.   Toote liik:

    Klass 1.7.

    Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

    3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

    Liiki Salmo Salar kuuluvat pelaagilist kala „Scottish Wild Salmon” püütakse kõikjal Šotimaa jõgedes ja meres – nii ranna lähedal kui ka kuni 1 500 m kaugusel Šoti rannikust.

    Värske „Scottish Wild Salmon” lõhe on tumesinise seljaga läikivat hõbedast värvi ning tugevate, kahjustamata soomustega. Kalaliha on tihke ning tumeroosat värvi. Lõhel on väga värske kala lõhn ning kogu püügihooaja vältel püsiva suurepärase seisundi tõttu on kalaliha mahlane ja maitse eriti intensiivne. „Scottish Wild Salmon” on muudest lõheliikidest eristatav oma perfektsete täppide ning veatu saba, uimede ja pea ning kala pikast rännuteest tingitud hea lihastoonuse ja kalaliha tihke tekstuuri poolest. „Scottish Wild Salmon” lõhes ei ole tehisvärve ega keemilisi aineid.

    Kuna kala on looduses eri tingimustest mõjutatava kasvuga looduslik toode, ei ole konkreetseid suuruskategooriad ette nähtud. „Scottish Wild Salmon” lõhe kaal on tavaliselt 1,5 kg ja rohkem ning võib kaaluda kuni 20 kg. Kala väline värvus on hõbedane ning kalaliha on tihke ja tumeroosat värvi. Värsket, ühes tükis lõhet müüakse kasti jää sisse pandult.

    3.3.   Toorained (üksnes töödeldud toodete puhul):

    Ei kohaldata.

    3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

    Ei kohaldata

    3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

    Kala peab olema püütud Šotimaa jõgedest või merest ranna lähedalt või kuni 1 500 m kaugusel Šoti rannikust ühe järgmise püügimeetodiga:

    Võrk ja lamepaat (Net and Coble)

    Kasutatakse lamedast kaluripaadist, kaldalt või veepiirilt vette lastud piirdevõrku, mille puhul kalad ümbritsetakse võrguga ning võrk tõmmatakse seejärel kaldale.

    Paispüünised (Cruives)

    Jões (varem ka jõesuudmetes) kalapüügil kasutatav ajalooline püünis, mis on tehtud puitteivastest või vitsapunutistest, mis mõnikord on kinnitatud kivitammile. Lõhepüügi jaoks välja töötatud püünised on enam-vähem nelinurksed püüniskastid, mille keskel seade, mis takistab kalade väljapääsu. Püünised on kinnitatud kivitammi ja paigutatud põiki jõge.

    Paiksed püügisüsteemid (Fixed Engine fisheries)

    Kottvõrk, kahvvõrk või seisevvõrk – kalapüünis, mis olenevalt tingimustest on kinnitatud või ankurdatud kaldale või merepõhja.

    Haaf- ja poke-võrgud – vooluspüügivõrk haaf on kinnitatud nelinurksetele raamidele, mida jõesuudme põhjas sammuvad kalurid hoiavad jõevoolus. Võrk tõstetakse kohe välja, kui lõhe sisse satub. Seejuures võivad mitmed kalurid töötada kõrvuti ühes reas. Vooluspüügivõrk poke koosneb tervest reast kottvõrkudest, mis on kinnitatud puitteivaste külge keset loodete veevoolu. Tõusuvee tagasi valgudes jäävad kalad võrku kinni.

    Määratletud geograafilises piirkonnas peavad toimuma järgmised tootmisetapid:

    lossimine,

    suuruse järgi sortimine,

    kasti jää sisse panemine Šotimaa piires. Kalade kasti jää sisse panemine toimub tavaliselt enne turule saatmist kalapüügijaamades ning võib toimuda Šotimaa igas kalapüügijaamas.

    3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

    Ei kohaldata

    3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

    Ei kohaldata

    4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

    Kogu Šotimaa, sh ka kuni 1 500 m kaugusel Šoti rannikust asuv piirkond.

    5.   Geograafilise piirkonna eripära:

    5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

    Määratletud geograafilise piirkonna ökoloogilised tingimused on „Scottish Wild Salmon” lõhe jaoks soodsad. Šotimaa mõõdukas kliima, pinnavormid ja loodus, kõrge kvaliteediga vesi ja üle kallaste tõusva veega jõed on olulised „Scottish Wild Salmon” lõhe jaoks, kuna kala siseneb üksnes puhtasse vette Šoti rannikul.

    Lõhe on pärismaine kala – ta alustab elu jõgede magevees, siirdub seejärel allavoolu ookeani ning tuleb täiskasvanuna tagasi oma sünnijõkke kudema. Lõhepüük toimubki kalade tagasipöördumise ajal nende kodujõgedesse.

    Selleks ajaks on nad 1–3 aastat elanud Kanada ja Gröönimaa ranniku lähistel Arktika vetes. Šotimaa mõõduka kliimaga geoloogia ja geograafia, kõrge kvaliteediga vesi ja üle kallaste tõusva veega jõed on just sellised tingimused, et saaks kasvada terved ja tugevad kalad, kes kuuluvad kogu aasta peale ühtlaselt jaotunud ainulaadse rändeajaga eri populatsioonidesse. „Scottish Wild Salmon” lõhe jaoks on see väga oluline, kuna kala siseneb üksnes puhtasse vette Šoti rannikul.

    Šotimaa jõgikonnad on Euroopa ühe suurema ja kõige mitmepalgelisema Atlandi lõhevaru tugisammas. Peaaegu 400 jões leidub sadu lõhepopulatsioone, mis üksteisest geneetiliselt erinevad.

    5.2.   Toote eripära:

    Atlandi lõhe on anadroomne kala, ta alustab elu magevees, siirdub seejärel allavoolu ookeani ning tuleb täiskasvanuna tagasi oma sünnijõkke kudema. Seos geograafilise piirkonnaga on asjaolu, et lõhepüük toimub sel ajal, kui kala pöördub tagasi oma kodujõkke, kus ta sündis.

    „Scottish Wild Salmon” lõhe omadused kujunevad nii tänu määratletud geograafilise piirkonna ökoloogilistele tingimustele kui ka kala püügi- ja töötlemistraditsioonidele. Kõnealused traditsioonilised püügimeetodid on hästi dokumenteeritud. „Scottish Wild Salmon” lõhepüük on Šotimaa pärandkultuuri elujõuline osa – kõnealuses piirkonnas on põlvest põlve edasi antud pika aja jooksul omandatud oskusi kalade asukohta kindlaks teha ja neid püüda. Seepärast on Šotimaal tänapäevalgi veel aktiivseid võrgukalamehi.

    5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

    Võrgupüük

    Juba sajandeid on Šotimaal lõhet võrguga püütud. Lõhe on olnud ja on ka edaspidi liik, mida võib pidada lausa vapilooma sarnaseks. Viited Tweedi jõel tõstevõrguga kalapüügi kohta on pärit umbes aastast 1160. Vanim lõhepüügi õigusakti ürik on pärit 1424. aastast. Jõesuudmetes paiksete püügisüsteemide abil kalapüük oli seadusega lubatud kuni 19. sajandi alguseni. Lõhe võrgupüügi tippajal sai selle tegevusega tööd ligikaudu 3 000 inimest. Viimase 25 aasta jooksul on enamik Šotimaa lõhe võrgupüügijaamu oma tegevuse lõpetanud, kuigi mõnedes tegutsetakse tänapäevalgi.

    Kalapüügimeetodid on oma olemuselt muutumatuna püsinud sajandeid. See traditsioon jätkub; kalapüügitehnika oskusteavet on antud edasi põlvest põlve, kuigi tänapäeval kasutatakse kaasaegset tehnikat – paadimootoreid ja võrgupuhastuseks survepesureid.

    Enne kaasaegsete külmutusmeetodite kasutuselevõttu olid mõnes kalurikülas kalade töötlemiseks olemas oma külmhooned. Jäässe pakitud lõhe saadeti Šotimaalt purjelaevadega Londoni Billingsgate'i turule. Montrose lähedal on üks vana külmhoone veel tänapäevalgi alles. See on 19. sajandi keskel ehitatud suur võlvitud lae ja tänapäevani säilinud murukatusega hoone. Sellisele katusele sadanud vihmavee aurustumisel on hoone jaoks jahutav mõju.

    Maine

    Ka hõbedakangi või kalade kuninga nime all tuntud lõhe on olnud ja on edaspidigi väärtuslik toode. Suitsutatud lõhet transporditi mõnikord pikki vahemaid. „Scottish Wild Salmon” lõhe peamine müügikoht oli Londoni Billingsgate'i turg.

    Tänapäeval müüakse suitsutatud „Scottish Wild Salmon” lõhet kõikjal Šotimaa talulaatadel ning osa värskest kalast eksporditakse välismaale. Möödanikus on „Scottish Wild Salmon” lõhet saadetud ka kuningakotta; 2005. aastal pakuti seda söögiks G8 tippkohtumisel Gleneaglesis; kala kasutavad sellised tipprestoranid nagu Harrods, Fortnum ja Mason ning Londoni Piccadillys asuva Bentleys Oyster Bari omanik tippkokk Richard Corrigan.

    „Scottish Wild Salmon” lõhe on laialt tuntud oma erakordse maitse ja tekstuuri poolest. Londoni lõhesuitsutusettevõtja Forman & Field Salmon Smokers kinnitab, et parimat kvaliteetlõhet otsides tuleb kõne alla „üksnes ajaloolise mainega Šoti looduslik lõhe”, mis vastab kõige paremini esitatavatele kvaliteedinõuetele. „Scottish Wild Salmon” lõhe on esindab Šoti hõrku toodet, mida hindavad nii omamaised tarbijad kui ka tippkokad ja -restoranid kogu maailmas. „Scottish Wild Salmon” lõhe ostjad ja tarbijad kiidavad sageli toote kõrget kvaliteeti.

    Šotimaal on kalapüük olnud pikki sajandeid oluline tööstusharu. Šotimaa mageveekalade populatsioonid on rahvusvahelise tähtsusega looduspärand. Hoolimata viimaste aastate loomuse vähenemisest jääb Šotimaa lõhepüük rahvusvaheliselt tähtsaks tegevuseks. Šotimaa lõhepüük on ülemaailmselt tuntud kalapüük. Šotimaa jõgikonnad on Euroopa ühe suurema ja kõige mitmepalgelisema Atlandi lõhevaru tugisammas. Šotimaa kuulub Euroopa suurimate merekalapüüdjate hulka – seal toimub 66 % Ühendkuningriigis aset leidvatest lossimistest; seal on rohkem kui 50 000 km jõgesid, enam kui 30 000 mäestikujärve ja tiiki, kus elutseb Atlandi looduslik lõhe ning meriforell.

    Viide spetsifikaadi avaldamisele:

    (Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

    http://archive.defra.gov.uk/foodfarm/food/industry/regional/foodname/products/documents/scottish-wild-salmon-pgi.pdf


    (1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.


    Top