16.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/24

1.

ITERi (1) ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte loodi märtsis 2007 (2) 35 aasta pikkuseks perioodiks. Kuigi peamised tuumasünteesirajatised hakkavad paiknema Prantsusmaal Cadarache’is, on ühisettevõtte peakorter Barcelonas.

2.

Ühisettevõtte ülesanded on järgmised (3):

3.

Ühisettevõtte liikmeteks on Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom), mida esindab Euroopa Komisjon, Euratomi liikmesriigid ja teised riigid, kes on sõlminud Euratomiga koostöölepingu juhitava termotuumasünteesi alal ning kes on avaldanud soovi liikmeks saada (seisuga 31. detsember 2010: Šveits).

4.

Kui ühisettevõte loodi, olid ühisettevõtte soovituslikud koguvahendid perioodiks 2007–2041 9 653 miljonit eurot. Euratomi osamakseks määrati kokku 7 649 miljonit eurot, millest maksimaalselt 15 % moodustavad halduskulud. Muudeks vahenditeks on ITERi asukohariigi (Prantsusmaa) osamakse, iga-aastased liikmemaksud, Euratomi väliste liikmete vabatahtlikud annetused ja lisavahendid vastavalt juhatuse poolt heakskiidetud tingimustele. Kontrollikoda juhib tähelepanu nõudele suurendada oluliselt ITERi projekti vahendeid (vt punkte 27–29).

5.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, (5) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (6) ja eelarve täitmise aruandest; (7) samuti auditeeris kontrollikoda aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

6.

Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõikega 2 (8).

7.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ühisettevõtte finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (9). Direktor kehtestab (10) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (11) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

8.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFAC ja ISSAI (12) rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetikanõudeid ning auditi kavandama ja läbi viima selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

10.

Kontrollikoja auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmavad ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaruande üldise esitluslaadi hindamist.

11.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

12.

Kontrollikoja hinnangul annab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ühisettevõtte majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmääruse sätetele.

13.

Kontrollikoja hinnangul on ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõtte 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

14.

Järgnevad tähelepanekud ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

15.

Lõplik eelarve sisaldas 444,1 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid ning 241,7 miljoni euro väärtuses maksete assigneeringuid. 2009. aastast kanti üle 106,8 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 52,2 miljonit eurot maksete assigneeringuid (peamiselt assigneeringud, mis tulenevad ITERi asukohariigist ja mis on määratud ITERi ehituseks). Maksete assigneeringute kasutusmäär oli kõigest 63,4 %, (13) mille põhjuseks olid viivitused tegevuste elluviimisel. Madal kasutusmäär kajastub ka kassa jäägis, mis oli aasta lõpu seisuga 78,8 miljonit eurot (26,8 % 2010. aastal kasutatavatest maksete assigneeringutest).

16.

Kontrollikoda täheldas oma kahe eelneva aasta eriaruandes, et ühisettevõtte sisekontrollisüsteemid ei olnud veel täielikult kehtestatud ja neid ei rakendatud veel vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjadele (14). Ka ühisettevõtte siseaudiitor esitas 31. mail 2010. aasta aruande raharinglusest, milles tõstatati küsimus raharinglusest ja kohustuste lahususest.

17.

Juunis 2010 võttis juhatus sellest tulenevalt vastu juhtimise paranduskava ning oktoobris ettepaneku muuta organisatsiooni struktuuri. Uus organisatsiooni struktuur (15) hakkas kehtima 1. jaanuaril 2011.

18.

Muudatustele vaatamata ei olnud vastutus raharingluse eest auditi ajaks (aprill 2011) ikka veel täielikult määratud, kuna mõned peamised ametikohad olid endiselt täitmata (16) (nagu ITERi osakonna juhataja, haldusjuht ning eelarve- ja finantsküsimuste osakonna juhataja).

19.

Ühisettevõtte kasutatavad finants- ja arvestussüsteemid (ABAC ja SAP) kuuluvad komisjonile ja on peaarvepidaja poolt kinnitatud, kuid kinnitamata on veel muud olulised süsteemide aluseks olevad tegevusprotsessid, mis annavad finantsteavet. Nagu märgitud kontrollikoja 2009. aasta aruandes, (17) puudus tegevusega seonduvate lepingute haldamiseks (ABAC lepingud või sarnased) asjakohane eelarve- ja finantsaruandlussüsteemidega integreeritud rakendus.

20.

Kontrollikoda testis valimist, mis koosnes üheksast hanke- ja kuuest toetuse andmise menetlusest. Üheksast auditeeritud hankemenetlusest kolme puhul oli ühisettevõte saanud vaid ühe pakkumuse. Toetuste puhul saadi keskmiselt ainult üks pakkkumine menetluse kohta. Kontrollikoda tunnistab, et ühisettevõtte tegevus on seotud väga spetsiifilise tööstusvaldkonnaga, kuid soovitab siiski võtta edasisi samme konkurentsivõime suurendamiseks ning parima hinna ja kvaliteedi suhte saavutamiseks menetluste ettevalmistamise, avaldamise, hindamise ja lepingute haldamise etappides.

21.

Ühisettevõtte poolt enne toetuslepingute alusel maksete tegemist tehtavad kontrollid ei ole piisavalt dokumenteeritud, et anda kindlus finantsnõuetele vastamise ja kulude abikõlblikkuse kohta (18).

22.

Kontrollikoda kiidab heaks asjaolu, et ühisettevõte on alustanud järelauditi strateegia kavandamist, mida hakatakse rakendama 2012. aastal. Järelauditi strateegia on peamine kontrollivahend aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kontrollimiseks ning see tuleks kehtestada nii kiiresti kui võimalik. Strateegia peaks hõlmama ka toetusi ning kehtivaid hankelepinguid.

23.

2008. ja 2009. aastal märkis kontrollikoda, et mitmed ühisettevõtte liikmed ei maksnud oma osamakse juhatuse määratud tähtajaks. 2010. aastal oli tähtajaks 31. mai, kuid 28 liikmest ainult 14 maksid osamakse ära õigeaegselt.

24.

Kontrollikoda tõi esile oma arvamuses nr 4/2008, et ühisettevõtte finantsmääruses ei viidata komisjoni siseauditi talituse volitusele teha ühisettevõtte auditit. Kuigi ühisettevõtte finantseeskirjadesse ei ole veel lisatud sätet komisjoni siseaudiitori volituste kohta, (19) on komisjon ja ühisettevõte võtnud meetmeid, et tagada komisjoni siseauditi talituse ja ühisettevõtte siseauditi talituse vastavate ülesannete selge määratlus.

25.

Kontrollikoda märkis oma arvamuses nr 4/2008, et arvestades eelarve suurust ja ühisettevõtte ülesannete keerukust, peaks ühisettevõte looma auditikomitee, mis oleks juhatuse otseses alluvuses. Kontrollikoda kiidab heaks juhatuse otsuse luua auditikomitee (20).

26.

Asukohaleping, milles käsitletakse tööruume, toetust, privileege ja immuniteete, kirjutati alla Hispaania Kuningriigi ja ühisettevõtte vahel 28. juunil 2007. aastal ning leping sätestab, et ühisettevõte peab saama enda kasutusse alalised tööruumid mitte hiljem kui kolm aastat pärast lepingu sõlmimist. Auditi ajal ei olnud ühisettevõttel veel alalist asukohta.

27.

Mais 2010 edastas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatise ITERi projekti seisu kohta, (21) mille kohaselt on vaja ligikaudu 1,4 miljardit eurot, et katta kulude suurenemine Euratomi osamakses ITERile 2012. ja 2013. aastal.

28.

Juulis 2010 tegi komisjon ettepaneku muuta kehtivat mitmeaastast finantsraamistikku, et katta täiendavad rahalised vajadused aastatel 2012 ja 2013 (22). Euroopa Parlament ja nõukogu selles küsimuses kokkuleppele ei jõudnud. Auditi ajal (aprillis 2011) oli ELi osamakse küsimus ITER projekti rahastamisel endiselt lahendamata.

29.

Kontrollikoda märgib, et need arengud võivad märkimisväärselt mõjutada ühisettevõtte tegevust ja võivad lükata edasi Euratomi panust ITERi projekti ehitusetappi.