EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011TA1215(11)

Aruanne Euroopa Keskkonnaameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

ELT C 366, 15.12.2011, p. 57–62 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

15.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 366/57


ARUANNE

Euroopa Keskkonnaameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2011/C 366/11

SISSEJUHATUS

1.

Kopenhaagenis asuv Euroopa Keskkonnaamet (edaspidi „amet”) asutati nõukogu 7. mai 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 1210/90 (1). Amet vastutab sellise vaatlusvõrgu loomise eest, mis annab komisjonile, parlamendile, liikmesriikidele ja laiemale üldsusele usaldusväärset teavet keskkonna seisundi kohta. Teave peaks eelkõige võimaldama Euroopa Liidul ja liikmesriikidel rakendada keskkonnakaitse meetmeid ja hinnata nende mõjusust (2).

2.

Ameti 2010. aasta eelarve suurus oli 50,6 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 39,9 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas ametis 125 töötajat; sellele eelnenud aastal oli töötajaid 133.

KINNITAV AVALDUS

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda ameti raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.

Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (6) artikli 185 lõikega 2.

Direktori kohustused

5.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ameti finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (7). Direktor kehtestab (8) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (9) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

6.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

7.

Kontrollikoda tegi auditi kooskõlas IFAC ja ISSAI (10) rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetikanõudeid ning auditi kavandama ja tegema selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

8.

Kontrollikoja auditi käigus tehakse protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

9.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ameti majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 6. septembri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA


(1)  EÜT L 120, 11.5.1990, lk 1.

(2)  Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(3)  Raamatupidamise aastaaruandele on lisatud aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne, kus esitatakse muu hulgas ülevaade assigneeringute kasutamise määrast koos kokkuvõtva teabega assigneeringute ümberpaigutamiste kohta erinevate eelarvepunktide vahel.

(4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutuste aruannet ja lisa, kus on ära toodud põhiliste arvestuspõhimõtete kirjeldus ja muu selgitav teave.

(5)  Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7)  Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(8)  Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(9)  Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (mida on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23)) VII jaotise 1. peatükis ning on tervikuna ameti finantsmäärusse integreeritud.

(10)  IFAC – Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon, ISSAI – kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid.

(11)  Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 31. mail 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 4. juulil 2011. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://www.eea.europa.eu/about-us/documents/administrativedocuments/eea-accounts-for-the-year-2009/.


LISA

Euroopa Keskkonnaamet (Kopenhaagen)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 191)

Keskkonnapoliitika

Liidu keskkonnapoliitika aitab kaasa keskkonna kvaliteedi säilitamisele, kaitsele ja parandamisele, inimese tervise kaitsmisele ning loodusressursside kaalutletud ja mõistlikule kasutamisele, meetmete edendamisele rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

Liidu keskkonnapoliitika, võttes arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust, seab eesmärgiks kaitstuse kõrge taseme. See rajaneb ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta tõkestusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas, saastaja peab aga maksma. (…) Oma (…) poliitikat ette valmistades võtab liit arvesse kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid, liidu eri piirkondade keskkonnatingimusi, meetme võtmise või võtmata jätmise potentsiaalseid tulusid ja kulusid, liidu kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema piirkondade tasakaalustatud arengut (…).

Ameti pädevus

(nõukogu määrus (EMÜ) nr 1210/90)

Eesmärgid

Luua Euroopa keskkonnateabe ja keskkonnavaatluse alane võrk, mis annab liidule ja liikmesriikidele järgmist.

1.

Objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet, et nad saaksid

a)

rakendada vajalikke keskkonnakaitse meetmeid;

b)

hinnata nende rakendamist;

c)

kindlustada, et avalikkus on keskkonna seisundist hästi informeeritud.

2.

Vajalikku tehnilist ja teaduslikku tuge.

Ülesanded

Koostöös liikmesriikidega asutada Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrk ja koordineerida selle tegevust.

Anda liidule ja liikmesriikidele objektiivset teavet, mida on vaja aruka ja tõhusa keskkonnapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks.

Osutada abi keskkonnameetmete seire alal, toetades asjakohasel viisil andmete esitamise nõuet.

Nõustada üksikuid liikmesriike nende keskkonnameetmete seire süsteemide väljatöötamisel, kehtestamisel ja laiendamisel.

Talletada, võrrelda ja hinnata andmeid keskkonna seisundi kohta, koostada eksperdiaruandeid keskkonna kvaliteedi, tundlikkuse ning koormuse kohta liidu territooriumil, näha ette keskkonnaandmete ühtsed hindamiskriteeriumid kõikides liikmesriikides, arendada välja ja pidada ülal keskkonnateabe võrdluskeskust.

Kaasa aidata, et keskkonnaalased andmed oleksid Euroopa tasandil võrreldavad, ning vajaduse korral soodustada mõõtmismeetodite ühtlustamist asjakohaste vahenditega.

Soodustada Euroopa keskkonnateabe lülitamist rahvusvahelistesse programmidesse.

Avaldada iga viie aasta järel aruanne keskkonna seisundi, muutuste ja väljavaadete kohta.

Stimuleerida keskkonnaalase prognoosimismetoodika arendamist, teabevahetust tehnoloogia abil, et ära hoida või vähendada keskkonnale tekitatud kahju, samuti keskkonnale tekitatud kahju ning keskkonnaalaste tõkestus-, kaitse- ja taastusabinõude maksumuse hindamise meetodite arendamist.

Tagada usaldusväärse ja võrdlemist võimaldava keskkonnateabe ja eelkõige keskkonnaseisundit käsitleva teabe ulatuslik levitamine elanikkonna hulgas ning edendada uudse telemaatika tehnoloogia kasutamist sel eesmärgil.

Juhtimine

1 –   haldusnõukogu

Koosseis:

üks esindaja igast liikmesriigist;

kaks komisjoni esindajat;

kaks Euroopa Parlamendi poolt nimetatud teadlast.

Ülesanded:

võtta vastu mitmeaastased ja iga-aastased tööprogrammid ja tagada nende rakendamine.

2 –   tegevdirektor

Nimetab haldusnõukogu komisjoni ettepanekul.

3 –   teaduskomitee

Koosneb pädevatest keskkonnaspetsialistidest, kelle määrab ametisse haldusnõukogu.

4 –   välisaudit

Kontrollikoda.

5 –   eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2010. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Eelarve

50,6 (39,9) miljonit eurot, millest ELi toetus: 70 % (87 %)

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

Ametikohtade arv ametikohtade loetelus: 133 (133)

Täidetud ametikohad: 125 (121), millele lisaks muud ametikohad: 76 (56) (lepingulised töötajad ja lähetuses viibivad riiklikud eksperdid)

Personal kokku: 201 (177)

2010. aastal pakutud tooted ja teenused

2010. aastal pööras amet lisaks oma tavaülesannetele ning eesistujariikide Hispaania ja Belgia eriülesannetele erilist tähelepanu viiele suurele valdkonnale, mille lühiülevaade on esitatud allpool.

Bioloogiline mitmekesisus

„Euroopa bioloogilise mitmekesisuse hindamine – 2010. aasta aruanne” ning lühike temaatiliste hinnangute kogu „10 sõnumit 2010. aastaks”.

Koostöös Euroopa Komisjoniga töötas amet välja lähtekoha (bioloogilise mitmekesisuse hetkeseis), et mõõta bioloogilise mitmekesisusega seotud suundumusi ning sellest tulenevalt ka poliitika mõjusust. Lisaks koguti kogu saadaolev teave Euroopa looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kohta ühtsesse Euroopa teabeportaali BISE (Biodiversity Information System for Europe).

Ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (Global Monitoring for Environment and Security (GMES))

Oktoobris 2010 avaldas Euroopa Komisjon määruse GMESi ja selle esialgse toimimise kohta (perioodiks 2011–2013), et edendada GMESi kehtestamist rakenduskavana aastaks 2013.

GMES aitab kaasa ka ühiste keskkonnateabesüsteemide põhimõtete rakendamisele ning on oluline osa maa kaugseire töörühmast (Group on Earth Observations).

Platvorm „Keeping an Eye on Earth”

Pärast rakenduse „Airwatch” edukat lisamist rakendusele „Waterwatch” 2009. aasta lõpus keskenduti 2010. aastal eelkõige platvormi „Keeping an Eye on Earth” 3. versiooni arendamisele. See võimaldab lihtsamini keskkonnateemasid lisada, edendab platvormi „Keeping an Eye on Earth” abil kodanike teadusalast tegevust ning aitab kaasa ülemaailmsele andmevahetusele.

Aruanne Euroopa keskkonnaseisundi kohta (State of the Environment report (SOER)) 2010

SOER 2010 koosneb neljast peamisest osast, mis kajastavad ameti sidusrühmade laiaulatuslikke infovajadusi:

kokkuvõttev aruanne – integreeritud analüüs, mis põhineb muudel hinnangutel ja ameti teistel tegevustel;

A osa: Euroopa keskkonnale oluliste globaalsete megatrendide uurimuslik hindamine;

B osa: 13 peamiste keskkonnateemade üle-euroopalist hindamist;

C osa: keskkonna hindamine 38 Euroopa riigis.

Euroopa Keskkonnaamet jätkas tihedat koostööd keskkonna peadirektoraadi, Eurostati ja Teadusuuringute Ühiskeskusega vastavat nelja asutust hõlmavas töörühmas („Group of Four”), et täiustada keskkonnaalast aruandlust. Euroopa Keskkonnaametil on juhtiv osa viies järgmises valdkonnas: kliimamuutused, õhu kvaliteet, vee- ja merekeskkond, bioloogiline mitmekesisus ja maakasutus.

Allikas: ameti edastatud teave.


AMETI VASTUSED

1.

Amet võtab kontrollikoja aruande teatavaks.


Top