22.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 310/1

(1)

Kliima muutumine on üks meie ajastu suuri probleeme: Kopenhaageni kokkuleppes (1) tunnistati 2 °C eesmärki, rõhutati maailma kasvuhoonegaaside heite olulise vähendamise vajadust ja soovitati võtta meetmeid kliimamuutuste mõju minimeerimiseks.

(2)

Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC) kavatseb oma viiendas hindamisaruandes, mille avaldamist on oodata 2014. aastal, esitada uued teadustulemused ja neid hinnata, et luua otsuste langetamiseks kindel teaduslik alus; raskuspunkt on tuleviku kliimaprognoosidel, kliimamuutuste piirkondlikel aspektidel ja nende mõjul, kliimamuutuse mõju leevendamise võimaluste hindamisel ning iga sektori (nt energeetika, transport, põllumajandus, tööstus) ülesannetel.

(3)

Euroopa 2020. aasta strateegias on rõhutatud vajadust saavutada heitkoguste vähendamise eesmärgid, mis on seatud Euroopa Liidu tasandil, tugevdada liikmesriikide majanduse vastupanuvõimet kliimaga seotud ohtudele ning suurendada katastroofide ärahoidmise ja neile reageerimise suutlikkust.

(4)

Nimetatud poliitikaeesmärkide saavutamisel on kesksel kohal teadustöö ja innovatsioon. Eeskätt on tarvis paremaid kliimaprognoose, et hinnata, milliseid muudatusi saaks tulevikus teha äärmuslike ilmastikunähtuste sagedust ja intensiivsust silmas pidades. Samuti on vaja uuringuid, et hinnata üleilmsete eesmärkide teostatavust, mõju ja rakendamist Euroopas ja mujal maailmas ning määrata kindlaks nende eesmärkide piirkondlik mõju. Suuremad teadmised on väga tähtsad võimalike kohandamis- ja leevendamismeetmete väljaselgitamiseks ning selleks, et hinnata nende võimalikku kasu, mõju ja kulu võrreldes meetmete võtmatajätmisega.

(5)

Ühiskonna ja ökosüsteemide haavatavusest kliimaga seotud ohtude suhtes ja nende vastupanuvõimest sellistele ohtudele teatakse ikka veel vähe. Seepärast on vaja paremini aru saada keeruka kliimasüsteemi toimimist mõjutavatest põhiprotsessidest, et oleks võimalik tõhusamalt kliimamuutusi avastada, nende põhjuseid mõista (inimtegevuse või looduse mõju) ja eristada kliimamuutusi kliimatingimuste varieerumisest.

(6)

CO2-heidet tuleb 2050. aastaks oluliselt vähendada ning selleks on hädasti tarvis leevendamistehnoloogiat, -põhimõtteid ja -mehhanisme, sealhulgas teadusuuringuid ja innovatsiooni seoses taastuvate energiaallikatega, CO2 kogumise ja säilitamisega, energia- ja ressursitõhususega, alternatiivkütustega, maakasutuse muutumisega, säästva transpordiga, põllumajanduse ja metsandusega ning inimeste tervist või keskkonda mõjutavate saasteainete heite vähendamisega.

(7)

Teadusandmetest lähtuvate kliimaprognooside tegemiseks, kättesaadavaks muutmiseks ja kohaldamiseks tuleks välja töötada kliimateenused. Selleks on vaja uurida, kuidas saaks täiustada ja arendada pikaajalisi vaatlussüsteeme, andmeanalüüsi, eri ajavahemikke hõlmavaid mudeleid ja prognoosimissüsteeme ning toetada teenuste pakkujate ja kasutajate vaheliste edukate partnerlussuhete loomist.

(8)

Konkurentsivõime nõukogu tunnistas 26. mai 2010. aasta kohtumisel, (2) et algatus „Euroopa kliimateadmiste ühendamine” on valdkond, kus ühine kavandamine annaks olulise lisaväärtuse liikmesriikide praegusele killustatud teadustööle. Seepärast võttis kõnealune nõukogu vastu järeldused, milles tunnistas vajadust käivitada osutatud teemal ühise kavandamise algatus ja kutsus komisjoni üles selle ettevalmistamisele kaasa aitama. Samuti kinnitas ta, et ühine kavandamine on liikmesriikide juhitav protsess, milles komisjon täidab abistaja osa. Liikmesriikide teadustöö analüüs, millest on antud ülevaade komisjoni talituste töödokumendis, andis kinnitust, et teadusuuringuid on vaja nende tõhustamiseks ja mõju suurendamiseks paremini kooskõlastada ning selleks, et luua koostoime ELi tasandi tegevusega, tuleb koostada ühine strateegiline teadusuuringute kava.

(9)

Kliimamuutuste ja kliimaga seotud küsimuste uurimine on kesksel kohal Euroopa Liidu teadusuuringute raamprogrammis, millel on strateegiline tähtsus ELis sellise poliitika kujundamisel, milles võetakse arvesse kliimamuutuste üleilmset mõõdet. Kõnealuse ühise kavandamise algatusel põhinevat tegevust tuleb tihedalt kooskõlastada Euroopa Liidu seitsmenda raamprogrammi ja edaspidiste ELi programmidega asjaomases valdkonnas, eeskätt teadustöö ja innovatsiooni raamprogrammiga Horizon 2020.

(10)

Kliimateadmiste ühendamisega seotud teadustöö ühise kavandamise kaudu saaks kooskõlastada teadusuuringuid selles valdkonnas ja luua täielikult toimiv Euroopa teadusruum kliimamuutuste alal, mis omakorda aitaks kindlustada Euroopa juhtrolli ja Euroopa teadustöö konkurentsivõime kõnealuses valdkonnas.

(11)

Käesolevas soovituses püstitatud eesmärkide saavutamiseks peaksid liikmesriigid tegema komisjoniga koostööd, et uurida, milliste algatustega saaks komisjon liikmesriike abistada strateegilise teadusuuringute kava edasiarendamisel ja rakendamisel.

(12)

Liikmesriigid peaksid andma komisjonile korrapäraselt aru kõnealuse ühise kavandamise algatuse edenemisest, et komisjon saaks esitada aruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõigi ühise kavandamise algatuste edenemise kohta,

1.

Liikmesriikidel soovitatakse töötada välja ühine visioon selle kohta, kuidas võib teaduskoostöö ja selle koordineerimine ELi tasandil aidata kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise ülesannet lahendada ja sellest tulenevaid võimalusi kasutada ning ühtlasi tugevdada teaduse, poliitika, majanduse ja ühiskonna vahelisi seoseid. Tuleks püüda täielikult kaasata kõik liikmesriigid, eelkõige need riigid, kus eeldatakse suurt kliimamuutuste mõju.

2.

Liikmesriikidel soovitatakse töötada välja ühine strateegiline teadusuuringute tegevuskava, milles määratakse kindlaks kliimamuutustega seotud teadusuuringute vajadused ja eesmärgid keskpikas ja pikas perspektiivis. Kõnealune kava peaks hõlmama rakenduskava, milles seatakse esmatähtsad ülesanded ja tähtajad ning täpsustatakse rakendamiseks vajalikud meetmed, vahendid ja ressursid.

3.

Liikmesriikidel soovitatakse strateegiliste teadusuuringute tegevus- ja rakenduskavaga näha ette järgmised meetmed:

4.

Liikmesriikidel soovitatakse säilitada kliimamuutuste uurimiseks ühine juhtimisstruktuur ja seda edasi arendada; struktuuri ülesanne on kehtestada ühised koostöö ja koordineerimise tingimused, eeskirjad ja kord ning jälgida strateegilise teadusuuringute kava täitmist.

5.

Liikmesriikidel soovitatakse rakendada strateegiliste teadusuuringute kava ühiselt, sealhulgas riiklike uurimisprogrammide või muu riikliku uurimistegevuse kaudu, kooskõlas kõrgetasemelise ühise kavandamise töörühma poolt välja töötatud vabatahtlikke suunistega teadusuuringute ühise kavandamise raamtingimuste (3) kohta.

6.

Liikmesriikidel soovitatakse teha komisjoniga koostööd, et uurida, milliste algatustega saaks komisjon liikmesriike abistada ühise teadusuuringute kava väljatöötamisel ja rakendamisel, ning kooskõlastada ühised kavad ELi muude algatustega kõnealuses valdkonnas.

7.

Liikmesriikidel soovitatakse teha tihedat koostööd rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö strateegilise foorumiga (SFIC) strateegilise teadusuuringute kava võimaliku rahvusvahelise mõõtme väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning selleks, et tagada kooskõla algatustega, mida SFIC korraldab koos kolmandate riikidega või nende jaoks.

8.

Liikmesriikidel soovitatakse kõnealuse ühise kavandamise edenemisest komisjonile korrapäraselt iga-aastastes eduaruannetes ette kanda.