29.9.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 285/3

---

OTSUS HEA HALDUSE TAVA EESKIRJA KOHTA

2011/C 285/03

Sissejuhatus

6. septembril 2001. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, millega kiideti heaks hea halduse tava eeskiri, mida Euroopa Liidu institutsioonid ja organid, nende juhtkonnad ja ametnikud peaksid avalikkusega suhtlemisel järgima.

Eeskiri arvestab Euroopa Kohtu pretsedendiõiguses kirjas olevaid Euroopa haldusõiguse põhimõtteid ning on saanud inspiratsiooni ka siseriiklikest seadustest.

Eeskirja staatus

Euroopa Liidu põhiõiguste harta kuulutati välja Nice’i tippkohtumisel 2000. aasta detsembris ning nüüdseks on sellest saanud Euroopa põhiseaduse lepingu II osa.

Harta sisaldab liidu kodanike põhiõigusena õigust heale haldusele (artikkel 41) ning õigust kaevata Euroopa ombudsmanile seoses liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoli juhtumitega (artikkel 43).

Eeskiri peaks selgitama üksikasjalikumalt, mida hartast tulenev õigus heale haldusele tegelikkuses tähendab.

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) hea haldustava eeskiri

a)   Kvaliteetne teenus

Cedefopi ja selle töötajate kohustus on teenida ühenduse huve ja selle kaudu avalikku huvi.

Avalikkus ootab õigustatult kvaliteetset teenust ning avatud, kättesaadavat ja nõuetekohaselt toimivat töökorraldust.

Kvaliteetse teenuse osutamiseks peavad keskuse töötajad olema viisakad, objektiivsed ja erapooletud.

b)   Eesmärk

Selleks et Cedefop saaks täita heast haldustavast tulenevaid kohustusi ning eelkõige oma kohustusi avalikkusega suhtlemisel, kohustub keskus järgima käesolevas eeskirjas sätestatud hea haldustava standardeid ning juhinduma neist oma igapäevases töös eesmärgiga parandada Euroopa kodanikele osutatavat teenust.

c)   Reguleerimisala

Eeskiri on siduv kõikidele töötajatele, kes on hõlmatud personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega. Eeskirjast peavad oma igapäevases töös juhinduma ka Cedefopi heaks töötavad eraõiguslike lepingute alusel tööle võetud isikud, riiklikest asutustest lähetuses olevad eksperdid, praktikandid jt.

Cedefopi ja selle töötajate suhteid reguleeritakse ainult personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega.

Artikkel 1

Üldsäte

Avalikkusega suhtlemisel järgivad Cedefopi töötajad käesolevas otsuses sätestatud põhimõtteid, mis moodustavad hea haldustava eeskirja, edaspidi „eeskiri”.

Artikkel 2

Reguleerimisalasse kuuluvad isikud

1.   Eeskiri laieneb avalikkusega suhtlemisel kõikidele ametnikele ja muudele teenistujatele, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirja ja teenistustingimusi. Edaspidi hõlmab mõiste „ametnikud” nii ametnikke kui ka muid teenistujaid.

2.   Cedefop võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva eeskirja sätete kohaldamine ka teiste keskuse heaks töötavate isikute, näiteks eraõiguslike lepingute alusel tööle võetud isikute, riiklikest asutustest lähetuses olevate ekspertide ning praktikantide suhtes.

3.   Mõiste „avalikkus” hõlmab füüsilisi ja juriidilisi isikuid, olenemata sellest, kas nende elukoht või registrijärgne asukoht on liikmesriigis või mitte.

Artikkel 3

Reguleerimisalasse kuuluvad suhted

1.   Käesolev eeskiri sisaldab hea halduse tava üldpõhimõtteid, mida kohaldatakse ametnike mis tahes suhetele avalikkusega, kui neid ei reguleerita erisätetega.

2.   Käesolevas eeskirjas sätestatud põhimõtteid ei kohaldata institutsiooni ja tema ametnike vahelistele suhetele. Selliseid suhteid reguleerivad Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ning liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Artikkel 4

Õiguspärasus

Ametnik tegutseb vastavalt õigusaktidele ning järgib ühenduse õigusaktides sätestatud eeskirju ja menetlust. Eelkõige peab ametnik silmas, et üksikisikute õigusi või huvisid mõjutavad otsused põhineksid õigusaktidel ning et nende sisu oleks õigusaktidega kooskõlas.

Artikkel 5

Diskrimineerimisest hoidumine

1.   Saadud taotluste menetlemisel ning otsuste tegemisel tagab ametnik võrdse kohtlemise põhimõttest kinnipidamise. Samas olukorras olevaid isikuid koheldakse samaväärselt.

2.   Kui kohtlemine on erinev, tagab ametnik, et see oleks põhjendatud konkreetse juhtumi asjassepuutuvate objektiivsete asjaoludega.

3.   Eelkõige väldib ametnik isikute põhjendamatut diskrimineerimist rahvuse, soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Artikkel 6

Proportsionaalsus

1.   Otsuseid tehes tagab ametnik, et rakendatavad meetmed on proportsioonis taotletava eesmärgiga.

Eelkõige hoidub ametnik kodanike õiguste piiramisest või neile nõudmiste esitamisest, kui kõnealused piirangud või nõudmised ei ole mõistlikus seoses eesmärgiga, mida meetme abil taotletakse.

2.   Otsuste tegemisel tagab ametnik eraisiku huvide ja avaliku huvi tasakaalustatuse.

Artikkel 7

Võimu kuritarvitamisest hoidumine

Volitusnorme sisustatakse üksnes eesmärgil, milleks need on asjassepuutuvate sätetega antud. Eelkõige väldib ametnik kõnealuste volituste kasutamist eesmärgil, mis ei tulene õigusaktidest või ei põhine konkreetsel avalikul huvil.

Artikkel 8

Erapooletus ja sõltumatus

1.   Ametnik on erapooletu ja sõltumatu. Ametnik hoidub igasugusest elanikke kahjustavast meelevaldsest tegevusest ega rakenda mis tahes alustel põhinevat sooduskohtlemist.

2.   Ametnik ei juhindu oma käitumises kunagi välistest mõjutustest, sealhulgas poliitilisest survest ega isiklikest huvidest.

3.   Ametnik ei osale otsuse tegemisel asjas, mis on seotud tema isiklike või tema perekonnaliikme, sugulase, sõbra või tuttava huvidega.

Artikkel 9

Objektiivsus

Otsuste tegemisel võtab ametnik arvesse asjassepuutuvaid tegureid ning omistab neist igaühele otsuses nõuetekohase kaalu, jättes samas arvestamata mis tahes mitteseonduvad asjaolud.

Artikkel 10

Õiguspärased ootused ja järjekindlus

1.   Ametnik on oma haldustegevuses ning Cedefopi haldustegevuses järjekindel. Ametnik järgib Cedefopi tavapärast halduspraktikat, välja arvatud kui konkreetse juhtumi puhul on õiguslik alus kõnealusest tavast kõrvalekaldumiseks.

2.   Ametnik arvestab isikute õiguspäraseid ja mõistlikke ootusi, mis tulenevad Cedefopi varasemast tegevusest.

Artikkel 11

Õiglus

Ametnik tegutseb õiglaselt ja mõistlikult.

Artikkel 12

Viisakus

1.   Ametnik on avalikkusega suheldes teenistusvalmis, täpne, viisakas ning kättesaadav. Kirjadele, telefonikõnedele ja e-kirjadele vastates püüab ametnik olla võimalikult abivalmis ning anda esitatud küsimustele vastused kooskõlas töötaja ametikohustustega.

2.   Kui konkreetne küsimus ei kuulu ametniku vastutusalasse, suunab ta kodaniku pädeva ametniku juurde.

3.   Kui aset leiab isiku õigusi või huve kahjustav eksimus, palub ametnik selle aset leidmise pärast vabandust.

Artikkel 13

Kirjadele vastamine kodaniku keeles

Ametnik tagab, et igale liidu kodanikule või muule isikule, kes saadab institutsioonile kirja mõnes asutamislepingu keeles, vastatakse samas keeles.

Artikkel 14

Kättesaamist kinnitav teatis ja pädevast ametnikust teavitamine

1.   Iga keskusesse saabunud kirja või kaebuse osas saadetakse 15 tööpäeva jooksul kirja või kaebuse kättesaamist kinnitav teatis, välja arvatud juhul, kui nimetatud ajavahemiku jooksul on võimalik saata sisuline vastus.

2.   Vastuses või kaebuse kättesaamist kinnitavas teatises märgitakse küsimusega tegeleva ametniku nimi ja telefoninumber ning teenistus, milles ta töötab.

3.   Kirja või kaebuse kättesaamist kinnitavat teatist ega vastust ei ole vaja saata juhtudel, kui kirjad või kaebused on pahatahtlikud nende liigse määra või korduva või sisutu iseloomu tõttu.

Artikkel 15

Kohustus edastada kiri või kaebus institutsiooni pädevasse teenistusse

1.   Kui keskusele saadetav kiri või kaebus on adresseeritud või edastatud osakonnale või üksusele, kelle pädevusse see ei kuulu, tagavad selle teenistused toimiku viivitamatu edastamise Cedefopi pädevale teenistusele.

2.   Teenistus, kellele kiri või kaebus algselt saabus, teatab edastamisest avaldajale ning annab teada selle ametniku nime ja telefoninumbri, kellele toimik edastati.

Artikkel 16

Õigus ärakuulamiseks ning seisukoha esitamiseks

1.   Juhtudel, mis puudutavad üksikisikute õigusi või huve, tagab ametnik isiku õiguste kaitse tagamise kõikides otsustamismenetluse etappides.

2.   Igal isikul, kelle õigusi või huve mõjutavat otsust teha kavatsetakse, on õigus enne otsuse tegemist esitada kirjalikke märkusi ning vajaduse korral suulisi tähelepanekuid.

Artikkel 17

Mõistlik otsustamistähtaeg

1.   Ametnik tagab, et iga Cedefopile saadetud taotluse või kaebuse osas tehakse otsus mõistliku aja jooksul, viivitamata ning igal juhul kahe kuu jooksul alates pöördumise kättesaamise kuupäevast. Sama reegel kehtib ka isikute kirjadele vastamise kohta.

2.   Kui keskusele saabunud taotluse või kaebuse kohta ei ole selles tõstatatud küsimuse keerukuse tõttu võimalik teha otsust eespool nimetatud tähtaja jooksul, teatab ametnik sellest esimesel võimalusel taotluse või kaebuse esitajale. Sellisel juhul tehakse lõplik otsus taotluse või kaebuse esitajale teatavaks lühima võimaliku aja jooksul.

Artikkel 18

Otsuste põhjendamise kohustus

1.   Keskuse iga otsus, mis võib ebasoodsalt mõjutada eraisiku õigusi või huve, peab sisaldama põhjendusi, kus on märgitud selgelt asjassepuutuvad asjaolud ning otsuse õiguslik alus.

2.   Ametnik hoidub tegemast otsuseid, mis põhinevad ebapiisavatel ja ebakindlatel alustel või mis ei ole konkreetselt põhjendatud.

3.   Kui samalaadsete otsustega seonduvast suurest isikuteringist tulenevatel põhjustel ei ole võimalik esitada otsuse üksikasjalikku põhjendust ning seetõttu saadetakse standardvastused, tagab ametnik, et kodanikule, kes seda selgesõnaliselt nõuab, esitatakse hiljem konkreetne põhjendus.

Artikkel 19

Edasikaebamise võimalustele osutamine

1.   Cedefopi otsuses, mis võib ebasoodsalt mõjutada üksikisiku õigusi või huve, tuleb osutada otsuse vaidlustamiseks ettenähtud edasikaebe võimalustele. Eelkõige märgitakse ära õiguskaitsevahendite liik, asutused, kus neid saab kasutada, ning nende kasutamise tähtajad.

2.   Eelkõige viidatakse otsustes võimalusele pöörduda kohtusse ning esitada kaebusi ombudsmanile, nagu on vastavalt sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 263 ja 228.

Artikkel 20

Otsusest teatamine

1.   Ametnik tagab, et üksikisikute õigusi või huve mõjutavad otsused tehakse asjassepuutuvale isikule või asjassepuutuvatele isikutele kirjalikult teatavaks kohe pärast otsuse vastuvõtmist.

2.   Ametnik ei avalda otsust muudele allikatele enne, kui on teavitatud isikuid või asjassepuutuvaid isikuid.

Artikkel 21

Andmekaitse

1.   Kodaniku isikuandmeid käsitlev ametnik järgib põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 (1) üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta.

2.   Eelkõige hoidub ametnik töötlemast isikuandmeid mitte eesmärgipäraselt ning edastamast kõnealuseid andmeid selleks volitamata isikutele.

Artikkel 22

Teabenõuded

1.   Ametnik annab isikutele oma vastutusalasse kuuluvas küsimuses teavet, mida nad taotlevad. Ametnik jälgib, et edastatav teave on selge ja arusaadav.

2.   Kui suuline teabenõue on käsitlemiseks liiga keerukas või liiga üldine, soovitab ametnik asjassepuutuval isikul teabenõue kirjalikult vormistada.

3.   Kui ametnik ei saa taotletavat teavet avaldada konfidentsiaalsusnõuete tõttu, teeb ta asjassepuutuvale isikule käesoleva eeskirja artikli 18 kohaselt teatavaks põhjused, miks ta ei saa teavet anda.

4.   Teabenõuete puhul, mis ei kuulu tema vastutusalasse, suunab ametnik taotleja pädeva isiku juurde ning teatab tema nime ja telefoninumbri. Teabenõuete puhul, mis seonduvad ühenduse mõne muu institutsiooni või asutusega, suunab ametnik taotleja sellesse institutsiooni või asutusse.

5.   Vajaduse korral ning olenevalt teabenõude sisust suunab ametnik teavet taotleva isiku Cedefopi teenistusse, kes vastutab avalikkuse teavitamise eest.

Artikkel 23

Dokumentidele avaliku juurdepääsu taotlused

1.   Seoses dokumentidele juurdepääsu taotlustega võimaldab ametnik asjaomastele dokumentidele juurdepääsu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 (2) sätestatud üldpõhimõtete ja piirangutega.

2.   Kui ametnikul ei ole võimalik rahuldada dokumentidele juurdepääsu suulist taotlust, soovitatakse kodanikul vormistada see kirjalikult.

Artikkel 24

Nõuetekohaste registrite pidamine

Cedefopi osakonnad ja üksused peavad nõuetekohaseid registreid oma sissetulevate ja väljaminevate kirjade, saadud dokumentide ning võetud meetmete kohta.

Artikkel 25

Eeskirja avalikkusele kättesaadavus

1.   Cedefop võtab vajalikud meetmed, et tagada eeskirja võimalikult laialdane kättesaadavus kodanike seas. Eelkõige tagab keskus, et levitataks asjakohast teabelehte, mis sisaldab eeskirja ülevaadet ning mille lisas on esitatud eeskirja terviktekst.

2.   Cedefop annab eeskirja koopia igale kodanikule, kes seda taotleb.

Artikkel 26

Euroopa Ombudsmanile kaebamise õigus

Kui ametnik ei järgi käesolevas eeskirjas sätestatud põhimõtteid, võib esitada kaebuse Euroopa Ombudsmanile vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 228 ning Euroopa Ombudsmani põhikirjale (3).

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 1. juulil 2011 ja sellega tühistatakse eelnevad otsused ning 2005. aastal avaldatud hea halduse tava eeskiri. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(2)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(3)  Euroopa Parlamendi otsus (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom) ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15).

---