25.8.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/55

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Organiseeritud kodanikuühiskonna panus ELi ja Mercosuri assotsiatsioonilepingu sõlmimisse”

2011/C 248/09

Raportöör: José María ZUFIAUR NARVAIZA

16. detsembril 2010 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal:

„Organiseeritud kodanikuühiskonna panus ELi ja Mercosuri assotsiatsioonilepingu sõlmimisse”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav välissuhete sektsioon võttis arvamuse vastu 25. mail 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 472. istungjärgul 15.–16. juunil 2011 (15. juuni istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 89, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 3.

1.   Kokkuvõte ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et kui saadaks üle praegustest komistuskividest põllumajanduse, intellektuaalse omandi ja säästva arengu valdkonnas, siis pakuks ELi ja Mercosuri assotsiatsioonilepingu sõlmimine mõlemale poolele märkimisväärseid ja mitmekülgseid võimalusi ning eeliseid olukorras, mida iseloomustavad suured muutused ülemaailmsete jõudude juhtivas rollis, geostrateegia-, keskkonna-, ühiskonna-, energeetika- ja valitsemisealased ülemaailmsed probleemid, vajadus viia viivitamata läbi põhjalikud arengumudeli reformid, mille abil oleks võimalik üle saada laiaulatuslikust kriisist, mille sarnast ei ole pärast möödunud sajandi kolmekümnendate aastate kriisi ette tulnud.

1.2   Komitee leiab, et võimalik on vaid sellise lepingu sõlmimine, mis on tasakaalustatud, esindab mõlema poole huve ega kahjusta ühegi sektori (nt põllumajanduse või tööstuse), piirkonna või riigi huve. Igal juhul ei tohi assotsiatsioonileping põhineda halval kokkuleppel. Seetõttu palub komitee läbirääkivatelt pooltelt assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks vajalikku poliitilist tahet ning maksimaalseid jõupingutusi eelkõige assotsiatsioonilepingu peamist sammast ehk kaubandusküsimusi mõjutavate erimeelsuste ületamiseks. Komitee nõuab seega, et kasutataks kõiki järgmisi vahendeid ja meetmeid, mis võivad nimetatud eesmärgile kaasa aidata: erineva arengutaseme tunnistamine, kaasnevad meetmed ja hüvitusmeetmed, erandite tegemine, arengukavad enim mõjutatud sektorite toetamiseks, investeerimise edendamine, innovatsioonipoliitika, hüvitus-, ülemineku- ja arendusklauslid. Lisaks on vajalik rakendada kaasnevates meetmetes kõiki ELi poliitikasuundi.

1.3   Igal juhul kutsub komitee läbirääkivaid pooli, eriti Euroopa Liitu üles kaaluma lepingu mittesõlmimisega kaasnevat suurt poliitilist, majanduslikku ja kaotatud võimaluse kulu.

1.4   Komitee peab esmatähtsaks, et assotsiatsioonileping oleks kaugelevaatav ja hõlmaks kõiki ELi ja Mercosuri suhete aspekte. Sellega seoses on oluline tegeleda tegelike takistustega, mis ettevõtete ees seisavad, ühtlustades selleks eeskirju ja tegeledes mõjuga mittekaubanduslikele tõketele. Assotsiatsioonileping peaks eelkõige hõlmama sotsiaalset ning tööhõive- ja keskkonnaalast mõõdet, mis kajastuks terves lepingus. Selline mõõde peaks tagama selle, et majanduslikud suhted on kooskõlas kokkulepitud sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkidega ega riku säästvat arengut reguleerivaid eeskirju ja tagatisi. Samas tuleks kaaluda poolte tahet pidada kinni sotsiaal- ja tööõiguse põhireeglitest, sealhulgas rahvusvahelistest deklaratsioonidest, nagu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni deklaratsioonid, mille kohaselt on keelatud tööalaste põhimõtete ja õiguste rikkumise kasutamine õiguspärase konkurentsieelise saavutamiseks rahvusvahelises kaubanduses.

1.5   Komitee palub, et nii Mercosuri majandus- ja sotsiaalalane nõuandefoorum kui ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kui mõlema piirkonna kodanikuühiskonda esindavad organid oleksid kaasatud läbirääkimistesse, assotsiatsioonilepingu mõjuhinnangute ja nendest tulenevate ettepanekute väljatöötamisse (komitee jaoks on esmatähtis analüüsida eelnevalt võimaliku lepingu mõju ning luua mehhanismid lepingus käsitletavate eesmärkide täitmise ja arengu tagantjärgi hindamiseks), sotsiaalset ning tööhõive- ja keskkonnaalast mõõdet käsitleva eraldi peatüki lisamisse lepingule ning mõlema poole organiseeritud kodanikuühiskonda esindavatest organitest koosneva ühise nõuandekomitee loomise kaudu ka osalemisse lepingus, kui see on kord sõlmitud. (1)

2.   Sissejuhatus

2.1   ELi ja Mercosuri läbirääkimised assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks peatusid 2004. aastal poolte oluliste erimeelsuste tõttu turgudele juurdepääsu ja Doha arenguvooru tulemuste osas. 2009. aasta mitteametlikest kontaktidest tulid välja muutused poolte seisukohtades, mille tulemusena jõudsid pooled järeldusele, et kokkuleppe saavutamiseks on ilmnenud uus võimalus, ja 2010. aasta mais peetud ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna tippkohtumisel võeti vastu otsus läbirääkimisi jätkata. Assotsiatsioonileping peaks olema kaugelepürgiv ning selle kaubanduse mõõde peaks lisaks kaubavahetusele hõlmama ka teenuseid, investeeringuid, riigihankeid, intellektuaalomandit (sealhulgas geograafilised tähised), kaubanduse hõlbustamist, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, säästvat kaubandust ja arengut ning kaubanduse kaitse alast pädevust või instrumente.

3.   Assotsiatsioonilepingu potentsiaal ja võimalused

3.1   Arvestades 700 miljoni suurust elanikkonda ja aastas enam kui 84 000 miljoni euro väärtuses tehtavaid kaubandustehinguid, võimaldaks ELi ja Mercosuri assotsiatsioonilepingu sõlmimine rajada ulatusliku majandusliku integratsiooni, mis võiks tuua mõlemale poolele kasu ning positiivset välismõju eelkõige ülejäänud Ladina-Ameerikale.

3.2   EL tervikuna on maailma võimsaim majanduspiirkond ja Mercosuri blokk on maailma kuue suurima majanduspiirkonna hulgas. Samuti on see väga elujõuline piirkond, kus viimastel aastatel on registreeritud suur aastane majanduskasv, mis Brasiilias oli 7 % ning Argentiinas, Uruguays ja Paraguays 9 %. Teisalt muutub mitmekesisemaks Mercosuri majanduslik baas, millest suure osa moodustab põllumajandus- ja toiduainesektor, ent üha suureneb ka tööstuslik baas, mis toetub olulistele energiaallikatele ja tehnoloogilistele vahenditele.

3.3   Euroopa Liit on Mercosuri tähtsaim kaubanduspartner, olles tähtsam kui Ameerika Ühendriigid. 2010. aastal importis EL Mercosurist ligi 44 000 miljoni euro väärtuses ja eksportis enam kui 40 000 miljoni euro väärtuses. Rõhutada tuleks seda, et ELi eksport Mercosuri on juba võrdväärne ekspordiga Indiasse ja ületab eksporti Kanadasse ja Lõuna-Koreasse. ELi investeeringud Mercosuri ületavad juba koguinvesteeringuid Hiinasse, Indiasse ja Venemaale.

3.4   Mõlema poole majandused täiendavad üksteist suurel määral, nagu kajastub ka pooltevahelise kaubanduse struktuuris: EL ekspordib põhiliselt tööstustooteid, seadmeid, transpordivahendeid ja kemikaale ning impordib toiduaineid ja energiatooteid. Kaubavahetus areneb aga kiiresti mõlema poole jaoks: näiteks on EL suurendanud põllumajandustoodete eksporti ning Brasiilia ettevõtted omakorda investeerisid 2007.–2008. aastal Euroopasse rohkem kui Euroopa ettevõtted Brasiiliasse. Assotsiatsioonilepingu sõlmimisega kaasneb seetõttu äärmiselt suur potentsiaal tuua majanduslikku kasu.

3.5   Mercosuriga sõlmitud assotsiatsioonileping võimaldaks ELil strateegilise partneriga majanduslikke ja geopoliitilisi sidemeid tugevdada. Kahe piirkonna vahel sõlmitud lepingu abil saavutaks EL edumaa teiste rahvusvaheliste konkurentide, näiteks Ameerika Ühendriikide ja Hiina ees. Lisaks tugevdaks assotsiatsioonileping kaubanduse teemat mittehõlmavat strateegilist partnerlust Brasiiliaga, millel on eriline tähtsus rahvusvaheliste suhete geopoliitilises struktuuris, kuna see riik kuulub BRICi ja IBSA blokki (2), mis on kaks põhilist kiiresti areneva majandusega riikide huve koordineerivat mehhanismi. Eespool nimetatud põhjustel oleks kasulik tihedam integratsioon esiteks Lõuna-Ameerikaga ja teiseks Ladina-Ameerikaga sellel kontinendil, kus on olulised energia, toiduainete ja veevarud – kolm ressurssi, mis on 21. sajandil elutähtsad. Lõpetuseks aitaks assotsiatsioonileping vähendada Atlandi ookeani piirkonna majandusliku ja geopoliitilise väärtuse langemist Vaikse ookeani piirkonnaga võrreldes.

4.   Assotsiatsioonilepingu sõlmimise ees seisvad takistused ja selle nõrgad küljed

4.1   Vaatamata ELi ja Mercosuri assotsiatsioonilepingu vaieldamatutele eelistele toob selline leping kaasa ka raskusi, mis võib kokku võtta järgmiselt: 1) läbirääkimiste päevakorra keerukus ehk teisisõnu lepingu kaubanduslik sisu; 2) struktuurilised puudused, mis avaldavad mõju Mercosuri integratsioonile ja millest sõltub vabakaubandus; 3) assotsiatsioonilepingu sotsiaalne ja keskkonnaalane mõõde; 4) poolte poliitiline tahe leping sõlmida ja sellest tulenev valmisolek kasutada kõiki võimalusi lepingusiseste ja -väliste hüvitusmehhanismide rakendamiseks, et lepingu sõlmimine oleks võimalik. Kahte viimast punkti on käsitletud arvamuse punktides 5 ja 7.

4.1.1   Kaubandusküsimustes ilmnevad raskused on küllalt selged. Komisjoni hiljutiste mõjuhinnangute kohaselt on need Euroopa vaatepunktist lähtudes peamiselt seotud Mercosuri riikide põllumajandus- ja toiduainesektoriga. (3) Eelkõige kardetakse tugevat negatiivset mõju suhkru-, veise-, kana- ja sealiha ning puu- ja köögiviljade sektorile. Samuti leitakse, et esineb liigne protektsionism tööstuskaupade (autod ja kemikaalid) ja isegi teatavate töödeldud põllumajandustoodete (sealhulgas vein) valdkonnas, päritolunimetuste kaitse eeskirjade täitmata jätmise oht, toiduohutuse- ja keskkonnakaitsealaste nõuete võrdlemisi madal tase ning riigihangete läbipaistvuse puudumine. Viimaste läbirääkimisvoorude järel on pooled jõudnud lähemale kokkuleppe saavutamisele kaubandust, säästvat arengut ja päritolueeskirju käsitlevates küsimustes.

4.1.2   Ka Mercosuri seisukohast on olulisim teema põllumajandus. 2004. aastal nägi Euroopa pakkumine ette pärast üleminekuperioodi lõppu põllumajandustoodete koguimpordist 86,25 % liberaliseerimist. Tõenäoliselt on praegu läbirääkimisruum laiem. Kvootide kindlaksmääramise võimalus muudab läbirääkimised võimalikumaks. Euroopa põllumajandussektorite poolt välja toodud riske on aga võimalik vähendada, kui assotsiatsioonilepingu läbirääkimised hõlmavad nõuet järgida mõistlikul määral samu standardeid (keskkonna, toiduohutuse, loomade heaolu jne valdkonnas) nii Euroopa toodangu kui ka Mercosurist imporditu puhul. Teiselt poolt ei tohiks leping ELis toidusõltuvust suurendada ning tuleks võtta tarvitusele vahendid, mis on vajalikud intensiivse ja mitte eriti jätkusuutliku põllumajandusmudeli ärahoidmiseks. Väiksemate tõketega tööstustoodete puhul paistab üksmeele saavutamine olevat võimalikum, nagu on näidanud näiteks autotööstust käsitlev leping ELi ja Lõuna-Korea vahel. Muude teemade suhtes, mis on mõne Mercosuri riigi (näiteks Brasiilia) jaoks eriti tundlikud, nagu näiteks intellektuaalomand, võidakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni sätete alusel rakendada arendus- või üleminekuklausleid. Seetõttu leiab komitee, et lisaks muudele algatustele võiks koostada ka programmi tööstusomandi kohta, mis annaks hoogu tehnosiirdele ja aitaks luua ELi ja Mercosuri vahelist usaldusväärset patendisüsteemi, mida võiks laiendada kogu Ladina-Ameerikale.

4.1.3   Komitee leiab, et raskustest hoolimata on praegu paremad võimalused kui eelnevatel kordadel sõlmida tasakaalustatud leping, mis toob kasu mõlemale poolele ja ei kahjusta ühtegi sektorit, piirkonda ega riiki. (4)

4.2   Mercosuri struktuurilised puudused on varasemalt põhjustanud assotsiatsioonilepingu sõlmimise jaoks märkimisväärseid probleeme. Puuduste seast tasub esile tuua ühiste võrgustike ja struktuuride puudulikkuse territooriumil, mille pindala ületab kolmekordselt ELi oma, piirkonnasisese kaubanduse madala taseme (15 % Mercosuris, 45 % Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe piirkonnas ja 66 % ELis) ja piirkonnavälise kaubanduse ülekaalu, puuduliku tolliliidu, makromajanduspoliitika piiratud kooskõlastatuse ja piirkondlike institutsioonide nõrkuse.

4.2.1   Viimaste aastate jooksul ja eriti 2003. aastal on Mercosuri piirkondlik integratsioon jõuliselt elavnenud tänu sellistele algatustele nagu energia- ning gaasi- ja naftavarude kasutamise ühise poliitika ja sideinfrastruktuuride loomine, Argentiina ja Brasiilia ühise mootorsõidukipoliitika allkirjastamine ning Mercosuri struktuurilise konvergentsi fondi loomine, kuna tol ajal tundus võimalik, et ELi ja Mercosuri jõuavad kiiresti kokkuleppele. Samuti on heaks kiidetud strateegiline kava siseturu erinevate arengutasemete ühtlustamiseks ning töötatud välja meetmed Paraguayle ja Uruguayle eeliste andmiseks ja nende eelistatud kohtlemiseks.

4.2.2   2000. aastal lõid Mercosuri riikide valitsused makromajanduse järelevalverühma, mis vastutab makromajandusliku lähenemise näitajate jälgimise ning nende kasutamiseks ühise metodoloogia väljatöötamise eest.

4.2.3   Kõik see on aidanud laiendada piirkonnasisest kaubandust, parandada toodangu kvaliteeti ning meelitada ligi uusi välismaiseid otseinvesteeringuid.

4.2.4   Samuti on viimastel aastatel tugevnenud Mercosuri poliitiline mõõde. Mercosur on loonud vahe- ja järgmise astme kohtud, läinud haldussekretariaadilt üle tehnilisele sekretariaadile, allkirjastanud inimõiguste protokolli, loonud Mercosuri parlamendi (PARLASUR) ja määranud ametisse esimese kõrge üldesindaja. Sellele vaatamata on majanduslik integratsioon veel endiselt nõrk, esineb väga palju kaubandusalaseid konflikte ja institutsiooniline suutlikkus on alles lapsekingades.

4.2.5   Tasub mainida ka, et 2010. aasta augustis võttis Mercosur viimaks vastu ühise tolliseadustiku (mis sisaldab peaaegu 200 artiklit), millega tühistatakse riikide vahel liikuvate kaupade eest kahekordselt makstavad ühtsed välised tollitariifid. Seadustikuga nähakse ette ühise kaubanduspoliitika kehtestamine ja muude tegurite, nagu näiteks impordi erirežiimide ja kaubanduse kaitsemeetmete ühtlustamine. Samuti nähakse sellega ette piirihaldussüsteemi andmesüsteemide ühendamine ja ühtsete väliste tollitariifide kogumise ja jagamise mehhanismi loomine. Sellised tolliliidu arengud hõlbustavad oluliselt ELi ja Mercosuri läbirääkimisi.

4.2.6   Assotsiatsioonilepingu sõlmimine võib kiirendada Mercosuri majandusliku integratsiooni, siseturu reguleerimise ja bloki institutsioonilise suutlikkuse tugevdamise protsessi.

5.   Assotsiatsioonilepingu mõju ja tasakaalustavad meetmed

5.1   Euroopa Komisjoni tellimusel viidi läbi ELi ja Mercosuri vahelise kaubanduse liberaliseerimise mõjuhinnang, mis käsitleb nii assotsiatsioonilepingut tervikuna kui ka kolme kindlat sektorit: põllumajanduse, autotööstuse ja metsanduse sektorit. Hinnangus analüüsitakse nii assotsiatsioonilepingu positiivset kui ka negatiivset mõju, tehakse ettepanek meetmete võtmiseks ja esitatakse soovitusi positiivse mõju suurendamiseks ja negatiivse mõju vältimiseks või vähendamiseks nii lepingu üldises valdkonnas kui ka analüüsitud sektorites.

5.2   Komitee soovitab läbirääkimisi pidavatel pooltel võtta selliseid kaasnevaid meetmeid arvesse nii lepingu kaubanduslikus sisus kui ka ELi ja Mercosuri koostööalase komponendi ja ühiste kavade raames. Samuti leiab komitee, et Mercosuri majandus- ja sotsiaalalane nõuandefoorum ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võiksid kõnealused meetmed lisada assotsiatsioonilepingut käsitlevate läbirääkimiste käigus oma nõudmiste päevakorda.

5.3   Komitee mõistab, et assotsiatsioonilepingu sõlmimise hõlbustamise eesmärgil võiks see sisaldada arendusklausleid, mis teevad hilisematel etappidel võimalikuks kahe piirkonna lepingu teatavate teemade süvendamise ja laiendamise.

5.4   Mõjuhinnangutes tuleks komitee arvates pöörata suuremat tähelepanu ühest küljest lepingu partnerriigi ekspertide ja organisatsioonide osalusele ja teisest küljest sotsiaalsete ja keskkondlike riskide tuvastamisele, kuna praegu nähakse neis vaid täiendust majanduslikule hinnangule (5), samuti lepinguga tekkida võiva tulu koondumise ja ebavõrdse jaotuse küsimusele.

6.   Säästva arengu küsimus assotsiatsioonilepingus

6.1   Komitee arvates peaks ELi ja Mercosuri vahel sõlmitavas assotsiatsioonilepingus kajastuma läbivalt sotsiaalne, tööhõive- ja keskkonnaalane mõõde, mis on mõlema riikide bloki säästva arengu toetamise eesmärgil sõlmitava lepingu lahutamatu osa. See mõõde peaks täiendama assotsiatsioonilepingu majanduslikku ja kaubanduslikku mõõdet.

6.1.1   Sel viisil järgitakse ELi ja Mercosuri juhtide ametlikke seisukohti, (6) milles toetatakse kaubanduse liberaliseerimisega kaasnevaid kohustusi ja meetmeid sotsiaalsetes ja keskkondlikes küsimustes.

6.1.2   Sellega seoses leiab komitee, et assotsiatsioonilepinguga tuleks kehtestada sotsiaalsed ja keskkonnaalased eeldused, mida tuleb järgida, et rajada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust soodustavad ning säästva arengu strateegiaga kooskõlas olevad kaubandus- ja majandussuhted, mis tugevdavad kohaliku tootmisstruktuuri (VKEde, sotsiaalmajanduse ja mikroettevõtete) konkurentsivõimet seoses nende võimega luua uusi töökohti.

6.1.3   Komitee mõistab, et sotsiaalne ja keskkonnaalane mõõde mõjutab kogu assotsiatsioonilepingut. Lepingu kaubandusteemalises osas tuleks komitee arvates käsitleda inimõiguste, töötajate, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste õiguste kaitsega seotud aspekte ning pühendada eraldi lõik säästva kaubanduse ja arengu alastele küsimustele, mis on muu hulgas järgmised:

—	ebaseaduslikult omandatud toodete (kala, puit) kaubavoogudest välja jätmine;

—	õiglase kaubanduse või ettevõtte ühiskondliku vastutuse algatuste hõlmamine kaubandus- ja investeerimiskavadesse;

—	kohustus viia läbi korrapärast järelevalvet kaubandussuhete mõju üle sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele küsimustele;

—	sotsiaal- või keskkonnakaitse seaduste järgimisest vabastamise keelamine, et vältida põhjendamatuid eeliseid rahvusvahelises kaubanduses;

—	raadamise vältimine.

7.   ELi ja Mercosuri assotsiatsioonilepingu strateegilised omadused

7.1   Tugev poliitiline tahe on asendamatu, et kavandada ja rakendada assotsiatsioonilepingut mitte ainult vabakaubanduse lepinguna, vaid ka üldisema strateegilise lepinguna, mis toob mõlemale poolele pikaajalist kasu arengu, julgeoleku, rändeprotsesside ja keskkonna valdkonnas. Teiseks on see hädavajalik kõikide olemasolevate mehhanismide kasutamiseks, et arvestada mõlema piirkonna erineva arengutasemega, vähendada liberaliseerimise negatiivset mõju mõnele sektorile, viia Mercosuri integratsiooniprotsess lõpule ja muuta ühiskondlik kaasatus ja läbipaistvus kahe piirkonna vaheliste läbirääkimiste põhipunktideks.

7.2   Assotsiatsioonileping on hea võimalus liikuda mõlemale piirkonnale huvi pakkuvate üldiste strateegiliste eesmärkide täitmise suunas.

7.3   Esiteks on see võimalus saavutada rahvusvaheline poliitiline ja majanduslik mõjuvõim olukorras, kus majanduslik ja poliitiline võim liigub Atlandi ookeani piirkonnast Vaikse ookeani piirkonda. Mercosur ei ole sõlminud lepinguid ei Ameerika Ühendriikide ega ka suurte Aasia riikidega, ehkki on allkirjastanud vabakaubanduse lepingud Tšiili ja Andide Ühenduse liikmetega. Samas on käimas protsess Venezuela liitmiseks blokiga. Väljaspool Lõuna-Ameerika piirkonda on Mercosur sõlminud lepinguid, sealhulgas mõned vabakaubanduse lepingud, Lõuna-Aafrika Vabariigi, India, Pakistani, Türgi, Egiptuse, Maroko ja Iisraeliga. EL on sõlminud kahepoolsed lepingud Mehhiko, Tšiili, Kesk-Ameerika, Peruu, Colombia, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Kariibi mere piirkonna ja Lõuna-Koreaga. Kokkuvõtteks looks ELi ja Mercosuri assotsiatsioonileping kahest piirkonnast koosneva bloki, millel oleks uuel rahvusvahelisel areenil suur ja eriline mõju.

7.3.1   Assotsiatsioonileping on samuti oluline kogu Ladina-Ameerika piirkonna integratsiooni edendamiseks. Leping oleks atraktiivne ka teiste Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rühmituste ning selliste riikide nagu Mehhiko ja Tšiili jaoks. Mõlema piirkonna „strateegilisel liidul” (ELi 27 liimesriigi ja Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna 33 riigi vahel) oleks mitmepoolsetes organites suur mõjuvõim. Samuti suurendaks see mõjuvõimu G-20s, millesse kuuluvad lisaks ELile tervikuna kolm Ladina-Ameerika riiki (Brasiilia, Mehhiko ja Argentiina) ja viis Euroopa riiki (Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia ja Hispaania).

7.3.2   Samuti leiaks EL Mercosuriga sõlmitud assotsiatsioonilepingu abil strateegilise liitlase oma eesmärgile olla keskkonnakaitse ülemaailmne edendaja. Keskkond on praegu üks tähtsamaid valdkondi nii riikide, kodanike kui ka mitmepoolse süsteemi jaoks. EL hoiab juhtpositsiooni keskkonnasäästliku poliitika ja tehnoloogia valdkonnas. Ladina-Ameerika ja konkreetselt Mercosuri jaoks on loodusvarad üks peamisi tugevaid külgi, ent kõnealust piirkonda ähvardavad ka kliimamuutused kõige rohkem, muu hulgas mõnede intensiivse põllumajanduse tavade tõttu.

7.3.3   Viimasena kirjeldatud eesmärgi piisaval määral toetamiseks on vajalik käsitleda põhjalikult energiat, keskkonda, teadust, tehnoloogiat ja innovatsiooni. Nimetatud teemad peavad olema arengualast koostööd käsitlevas osas prioriteediks. ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kuuendas raamprogrammis viidi koostöös Mercosuri liikmetega läbi juba mitmeid projekte. Seetõttu peaks nimetatud koostöö moodustama assotsiatsioonilepingu lahutamatu osa. Sellele võib oluliselt kaasa aidata seitsmenda raamprogrammi eraldis summas 50 000 eurot.

8.   Kodanikuühiskond ja assotsiatsioonileping

8.1   Komitee leiab, et assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste ja sisu piirkondadevaheline olemus on kõnealuste läbirääkimiste lahutamatu ja eristav aspekt ning majanduslike suhete lähtepunkt maailmas, kus kaubandus on üha avatum.

8.2   Komitee kinnitab taas läbipaistvuse ja kaasatuse põhimõtete olulisust nii läbirääkimisprotsessis kui ka assotsiatsioonilepingu väljatöötamisel. Sellega seonduvalt palub komitee, et talle esitataks läbirääkimisprotsessi ajal olulist teavet ja tagataks reaalajas juurdepääs läbirääkivatele pooltele, et esitada neile Mercosuri majandus- ja sotsiaalalase nõuandefoorumi ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepanekud.

8.3   Samuti palub komitee, et ta kaasataks mõjuhinnangute koostamisse, et ta saaks esitada soovitusi meetmete kohta, mille eesmärk on kõrvaldada kaubanduse liberaliseerimisprotsessi negatiivne mõju või vältida seda, ja palub pärast lepingu allkirjastamist luua tehniline vaatlusrühm assotsiatsioonilepingu majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõju püsivaks analüüsimiseks ja teha konkreetsete meetmete ettepanekuid.

8.4   Vastavalt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Mercosuri majandus- ja sotsiaalalase nõuandefoorumi ühistele seisukohtadele ning esialgsetele kokkulepetele, mis sõlmiti eelmiste, 2004. aasta läbirääkimise käigus, palub komitee luua assotsiatsioonilepingu raames kodanikuühiskonna ühine nõuandekomitee, mille moodustavad võrdsel alusel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Mercosuri majandus- ja sotsiaalalane nõuandefoorum ning millega tuleb kohustuslikus korras konsulteerida kõigis assotsiatsioonilepingu valdkondades, sealhulgas kaubanduse peatükis ja seoses järelevalvega säästva arengu alaste küsimuste üle.

8.5   Komitee peab hädavajalikuks lisada assotsiatsioonilepingule sotsiaalne mõõde, et see leping oleks selline, mis läheb kaugemale kaubanduslikest aspektidest ja mille üldine eesmärk oleks sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamine. Eelkõige on olulised lepingu mõju tööhõivele, kohaliku ja ebasoodsamas olukorras oleva elanikkonna huvide kaitsmisele, inimõiguste austamise edendamisele ja tagamisele, keskkonnakaitsele ning immigrantide ja töötajate õigustele. Seetõttu oleks vajalik hõlmata rahvusvahelisi deklaratsioone, nagu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni deklaratsioone, mille kohaselt on keelatud tööalaste põhimõtete ja õiguste rikkumise võimaldamine ja selle kasutamine õiguspärase konkurentsieelise saavutamiseks rahvusvahelises kaubanduses. Seega peab tulevane leping looma kvaliteetseid töökohti, parandama töötajate sotsiaalseid tingimusi ja andma suure panuse tulu paremasse jagamisse.

---

(1)  Vt Asuncióni deklaratsioon ELi ja Mercosuri assotsiatsioonilepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta, mille Mercosuri nõuandev majandus- ja sotsiaalfoorum ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee allkirjastasid 22. märtsil 2011, http://www.eesc.europa.eu/resources/docs/2011_decl_es.pdf.

(2)  BRIC: Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina. IBSA: India, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariik.

(3)  Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraat ja Teadusuuringute Ühiskeskus, 2011. aasta aprill.

(4)  Nagu ütlesid ka riigipead ja valitsusjuhid ELi ja Mercosuri 2010. aasta mai tippkohtumisel.

(5)  „Jätkusuutlikkuse mõjuhinnangud ja ELi kaubanduspoliitika.” E. Pichenot (ELT C 218, 23.7.2011, lk 14).

(6)  Mercosuri ministrite ja sotsiaalse arengu asutuste Buenos Airese deklaratsioon, 2006. aasta juuli. Euroopa Ülemkogu, 2005. ja 2006. aasta veebruar.

---