This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62011CN0216
Case C-216/11: Action brought on 10 May 2011 — European Commission v French Republic
Kohtuasi C-216/11: 10. mail 2011 esitatud hagi — Euroopa komisjon versus Prantsuse Vabariik
Kohtuasi C-216/11: 10. mail 2011 esitatud hagi — Euroopa komisjon versus Prantsuse Vabariik
ELT C 226, 30.7.2011, p. 11–12
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
30.7.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 226/11 |
10. mail 2011 esitatud hagi — Euroopa komisjon versus Prantsuse Vabariik
(Kohtuasi C-216/11)
2011/C 226/22
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Euroopa komisjon (esindajad: W. Mölls ja O. Beynet)
Kostja: Prantsuse Vabariik
Hageja nõuded
— |
Tuvastada, et kuna Prantsuse Vabariik kasutas isikute poolt teises liikmesriigis toodetud tubakatoodete valdamise hindamiseks üksnes kvantitatiivset kriteeriumit, kohaldas seda kriteeriumit sõiduautode (ja mitte inimeste) suhtes, ning üldiselt kõigi tubakatoodete suhtes, mis takistab isikutel puhtalt ja lihtsalt teisest liikmesriigist pärit tubakatoodete importimist, kuna kogus ületab kaks kilogrammi sõiduauto kohta, siis on Prantsuse Vabariik rikkunud talle nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivist 92/12/EMÜ (1) ja eelkõige selle artiklitest 8 ja 9 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 34 tulenevaid kohustusi; |
— |
mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Esiteks heidab komisjon kostjale ette, et too kasutas rikkumise olemasolu kindlaks määramiseks üksnes kvalitatiivset kriteeriumit ning et eespool viidatud direktiivi 92/12 artikli 9 lõikes 2 (ja direktiivi 2008/118 (2) artikli 32 lõikes 3) mainitud tasemed on üksnes indikatiivset ja need ei saa mingil juhul kujutada endast ainsat elementi, mida peab arvesse võtma selleks, et kindlaks määrata, kas tubakatooteid vallatakse tegelikult kaubanduslikel eesmärkidel või nende isikute, kes seda transpordivad, isiklikuks tarbeks.
Lisaks märgib komisjon, et üldise maksuseadustiku artiklites 575 G ja H sätestatud 1 ja 2 kilogrammised määrad kehtivad kõigile vallatavatele tubakatoodetele (sigaretid, tubakas, sigarid jne) samas kui direktiividega kehtestatud miinimummäärad on indikatiivsed ja kumulatiivsed ja on sätestatud iga tubakatoodete liigis suhtes eraldi.
Hageja märgib samuti, et Prantsuse õigusnormid kehtestavad piirmäärad auto kohta ja mitte isiku kohta, mis toob kaasa selle, et ühes sõidukis transporditavad kogused liidetakse puhtalt ja lihtsalt olenemata sellest kui palju inimesi autos on.
Teiseks tugineb hageja ELTL artikli 34 rikkumisele, kuna siseriiklikud õigusnormid takistavad teisest liikmesriigist Prantsusmaale teatud koguste tubakatoodete importimist, isegi kui neid kohuseid vallatakse asjaomase isiku isiklikuks tarbeks. Seega kujutavad need endast „koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega meetmeid”, mille eesmärk või toime seisneb teistest liikmesriikidest pärit kaupade ebasoodsamas kohtlemises.
Kolmandaks lükkab komisjon tagasi kostja poolt esitatud põhjendused, mis käsitlevad eelkõige Euroopa tasandil maksude ühtlustamise puudumist ning vajadust tagada rahvatervise kaitse eesmärk tugevdades võitlust tubakasõltuvuse vastu.
(1) Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustavate toodete üldise korralduse ja nende valdamise, liikumise ning järelevalve kohta (EÜT L 76, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 179).
(2) Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT 2009, L 9, lk 12).