28.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 160/1

1.

Eelotsuste taotlemise kord on üks Euroopa Liidu õiguse põhimehhanism, mille eesmärgiks on võimaldada siseriiklikel kohtutel tagada liidu õiguse ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine kõikides liikmesriikides.

2.

Euroopa Liidu Kohus on pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad Euroopa Liidu õiguse tõlgendamist ja liidu institutsioonide, organite või asutuste õiguseaktide kehtivust. See üldine pädevus on talle antud Euroopa Liidu lepingu (ELT 2008, C 115, lk 13; edaspidi „ELL”) artikli 19 lõike 3 punktiga b ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELT 2008, C 115, lk 47; edaspidi „ELTL”) artikliga 267.

3.

Vastavalt ELTL artikli 256 lõikele 3 on Üldkohus teatavates põhikirjas sätestatud valdkondades pädev arutama ja lahendama küsimusi, mille suhtes artikli 267 alusel taotletakse eelotsust. Kuna põhikirja selles osas kohandatud ei ole, on eelotsusetaotlusi pädev lahendama ainult Euroopa Kohus.

4.

Kuigi artikkel 267 annab Euroopa Kohtule üldpädevuse, on mitmetes sätetes selle pädevuse suhtes kehtestatud erandeid või tema pädevust piiratud. Eelkõige on seda tehtud ELTL artiklites 275 ja 276 ning protokolli (nr 36) Lissaboni lepingu üleminekusätete kohta (ELT 2008, C 115, lk 322) artiklis 10.

5.

Kuna eelotsusemenetlus põhineb Euroopa Kohtu ja siseriiklike kohtute koostööl, on selle efektiivsuse tagamiseks otstarbekas anda siseriiklikele kohtutele järgmised juhised.

6.

Käesolevad praktilised juhised ei ole kohustuslikud, nende eesmärgiks on anda siseriiklikele kohtutele ülevaade eelotsusetaotluse esitamise võimalusest ja aidata neid vajaduse korral eelotsuse küsimuste koostamisel ja esitamisel Euroopa Kohtule.

7.

Euroopa Kohtu ülesandeks eelotsusemenetluses on liidu õiguse tõlgendamine või selle kehtivuse üle otsustamine, kuid mitte selle õiguse kohaldamine põhikohtuasja faktilistele asjaoludele; see ülesanne jääb siseriiklikule kohtule. Euroopa Kohus ei lahenda põhikohtuasjas tõusetunud faktilisi küsimusi ega siseriiklike õigusnormide tõlgendamise või kohaldamisega seotud lahkarvamusi.

8.

Euroopa Kohus otsustab liidu õiguse tõlgendamise või kehtivuse üle, andes kohtuasja lahendamiseks vajaliku vastuse, kuid siseriiklik kohus on see, kes teeb selle põhjal oma järeldused ja vajaduse korral jätab kõnealuse siseriikliku õigusnormi kohaldamata.

9.

ELTL artikli 267 alusel võib iga liikmesriigi kohus, kelle pädevuses on õigusvaidluste lahendamine ja õiguslikult siduvate otsuste tegemine, esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse. (1) Euroopa Kohtu tõlgenduses on kohtu mõiste liidu õiguse autonoomne mõiste.

10.

Siseriiklik kohus üksi otsustab, kas Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus esitada, olenemata sellest, kas seda paluvad põhikohtuasja pooled.

11.

Liikmesriigi iga kohus on pädev esitama Euroopa Kohtule küsimuse liidu õigusnormi tõlgendamise kohta, kui ta seda menetluses oleva asja lahendamiseks vajalikuks peab.

12.

Samas on kohtul, kelle otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse kohaselt edasi kaevata, üldjuhul kohustus esitada Euroopa Kohtule selline küsimus, välja arvatud juhul, kui selles valdkonnas on juba olemas kohtupraktika (ja kui uus olukord ei tekita põhjendatud kahtlust selle kohtupraktika kohaldamise võimalikkuses) või kui asjassepuutuva õigusnormi nõuetekohane tõlgendamine on ilmselge.

13.

Siseriiklik kohus, kelle otsuste peale saab edasi kaevata, võib eelkõige juhul, kui ta leiab, et Euroopa Kohtu kohtupraktika on talle piisavalt selge, otsustada ise liidu õiguse nõuetekohase tõlgendamise ja kohaldamise üle menetluse faktiliste asjaolude suhtes. Siiski võib eelotsusetaotluse esitamine menetluse teatud staadiumis osutuda eriti vajalikuks, kui uue tõlgenduse andmine omab üldist tähtsust liidu õiguse ühetaolisel kohaldamisel kõigis liikmesriikides või kui olemasolevat kohtupraktikat ei saa ilmselt kohaldada faktilistele asjaoludele.

14.

Siseriiklik kohus peab selgitama, miks küsitud tõlgendus on talle otsuse tegemiseks vajalik.

15.

Kui siseriiklikud kohtud võivad jätta rahuldamata neile esitatud taotluse õigusakti kehtetuse tuvastamiseks, siis liidu institutsiooni, organi või asutuse õigusakti kehtetuks tunnistamine on vaid Euroopa Kohtu pädevuses.

16.

Seega peab iga siseriiklik kohtus, kui tal tekib sellise õigusakti kehtivuse osas kahtlus, esitama küsimuse Euroopa Kohtule, märkides põhjused, miks ta leiab, et see õigusakt võib olla kehtetu.

17.

Siseriiklik kohus, kui tal tekib tõsine kahtlus liidu institutsiooni, organi või asutuse niisuguse õigusakti kehtivuse suhtes, millel põhineb siseriiklik õigusakt, võib erandkorras jätta selle siseriikliku akti ajutiselt kohaldamata või rakendada selle suhtes muid ajutisi meetmeid. Sel juhul peab ta esitama kehtivust puudutava küsimuse Euroopa Kohtule ja märkima põhjused, miks ta leiab, et see akt on kehtetu.

18.

Siseriiklik kohus võib esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse kohe, kui ta leiab, et liidu õiguse tõlgendamist või kehtivust puudutava küsimuse või küsimuste lahendamine on talle otsuse tegemiseks vajalik; siseriiklik kohus saab kõige paremini hinnata, millises menetluse staadiumis selline küsimus tuleb esitada.

19.

Siiski on soovitav, et eelotsuse küsimuse esitamine otsustatakse siseriikliku kohtumenetluse staadiumis, kus eelotsust taotlev kohus on võimeline määratlema probleemi faktilised ja õiguslikud asjaolud, et anda Euroopa Kohtu käsutusse kõik vajalikud andmed, mille alusel oleks võimalik kontrollida, kas liidu õigus on põhikohtuasja vaidluse suhtes kohaldatav. Hea õigusemõistmise huvides võib osutuda vajalikuks, et eelotsuse küsimus esitatakse alles pärast seda, kui mõlemad pooled on ära kuulatud.

20.

Otsus, millega siseriiklik kohus esitab eelotsuse küsimuse Euroopa Kohtule, võib olla mis tahes vormis, mida siseriiklik õigus näeb ette menetlusküsimuste lahendamiseks. Tuleb siiski silmas pidada, et see dokument on Euroopa Kohtu menetluse aluseks ja viimase käsutuses peavad olema andmed, mille põhjal ta saab siseriiklikule kohtule anda kasuliku vastuse. Peale selle on eelotsusetaotlus ainus dokument, mis saadetakse asjast huvitatutele, eelkõige liikmesriikidele ja institutsioonidele, kellel on õigus Euroopa Kohtule märkusi esitada, ja mis tõlgitakse.

21.

Tõlkimisvajaduse tõttu peab taotlus olema sõnastatud lihtsalt, selgelt ja täpselt, ilma üleliigsete andmeteta.

22.

Eelotsusetaotluse asjaolude adekvaatseks kirjeldamiseks piisab üldjuhul kuni kümnest leheküljest. Eelotsusetaotlus peab olema lühike, kuid piisavalt täielik ja sisaldama kogu asjakohast teavet, et nii Euroopa Kohus kui ka asjast huvitatud, kellel on õigus oma märkusi esitada, saaksid piisavalt selge ülevaate põhikohtuasja faktilistest ja õiguslikest asjaoludest. Eelotsusetaotluses esitatakse eelkõige:

Lugemise ja viitamise hõlbustamiseks tuleks eelotsusetaotluse punktid või lõigud nummerdada.

23.

Lõpuks võib eelotsusetaotlust esitav kohus, kui ta peab seda võimalikuks, märkida lühidalt oma seisukoha esitatud eelotsuse küsimustele antava vastuse suhtes.

24.

Eelotsuse küsimus või küsimused tuleb välja tuua eelotsusetaotluse selgesti määratletud ja eraldatud osas, tavaliselt selle alguses või lõpus. Küsimused peavad olema arusaadavad ilma viiteta taotluse põhjendustele, mis sisaldavad siiski vajalikku konteksti adekvaatse hinnangu andmiseks.

25.

Eelotsusemenetluses kasutab Euroopa Kohus põhimõtteliselt eelotsusetaotluses esitatud andmeid, sealhulgas isikut tuvastada võimaldavaid andmeid või isikuandmeid. Seega tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul endal põhikohtuasjaga seotud isik või isikud eelotsusetaotluses anonüümseks muuta, kui kohus seda vajalikuks peab.

26.

Eelotsuse küsimuse esitamine toob kaasa siseriikliku menetluse peatamise kuni Euroopa Kohtu otsuse tegemiseni.

27.

Samas on siseriiklik kohus jätkuvalt pädev otsustama ajutiste meetmete üle, seda eriti õigusakti kehtivust puudutava eelotsusetaotluse puhul (vt eespool punkt 17).

28.

Eelotsusemenetlus on Euroopa Kohtus tasuta, samuti ei otsusta Euroopa Kohus põhikohtuasja menetlusosaliste kohtukulude üle; selles suhtes teeb otsuse siseriiklik kohus.

29.

Kui poolel puuduvad rahalised vahendid ja kui siseriiklik õigus seda lubab, võib eelotsusetaotlust esitav kohus võimaldada sellele poolele tema kulude katmiseks tasuta õigusabi eelkõige Euroopa Kohtus esindamise eest makstava tasu osas. Euroopa Kohus ise võib samuti sellist õigusabi võimaldada, kui asjassepuutuv pool siseriiklikust süsteemist õigusabi ei saa või kui sellest saadav abi Euroopa Kohtu menetlusega seotud kulusid ei kata või katab need osaliselt.

30.

Siseriiklik kohus saadab eelotsusetaotluse koos asjakohaste dokumentidega (eelkõige kohtutoimik või selle koopia) tähitud kirjaga otse Euroopa Kohtule (aadressil „Greffe de la Cour de justice, L-2925 Luxembourg”, tel +352 4303-1).

31.

Kuni eelotsuse kuulutamiseni peab Euroopa Kohtu kantselei sidet siseriikliku kohtuga, kellele ta saadab koopiad menetlusdokumentidest.

32.

Euroopa Kohus edastab oma otsuse eelotsusetaotluse esitanud siseriiklikule kohtule. On soovitav, et siseriiklik kohus teavitaks Euroopa Kohut põhikohtuasjas tehtud lahendist ning saadaks talle võimalusel ka oma lõpliku otsuse.

33.

Juhiste see osa sisaldab praktilisi juhiseid seoses eelotsuse kiirmenetlusega, mida kohaldatakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala puudutavatele eelotsusetaotlustele. Seda menetlust reguleerivad protokolli (nr 3) Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (ELT 2008, C 115, lk 210) artikkel 23a ja Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 104b. Õigus taotleda kiirmenetluse kohaldamist lisandub õigusele taotleda kiirendatud menetluse kohaldamist nimetatud protokolli artiklis 23a ja kodukorra artiklis 104a ette nähtud tingimustel.

34.

Eelotsuse kiirmenetlust kohaldatakse vaid valdkondades, mida reguleerib ELTL kolmanda osa V jaotis, mis puudutab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.

35.

Selle menetluse kohaldamise üle otsustab Euroopa Kohus. Üldjuhul otsustatakse seda kohaldada vaid siseriikliku kohtu põhjendatud taotlusel. Erandjuhul võib Euroopa Kohus eelotsusetaotluse omal algatusel kiirmenetluses läbi vaadata, kui see tundub vajalik olevat.

36.

Eelotsuse kiirmenetlus lihtsustab Euroopa Kohtu menetluse erinevaid etappe, kuid selle kohaldamine toob ka kaasa olulisi kohustusi nii Euroopa Kohtule, pooltele kui muudele menetluses osalevatele huvitatud isikutele, eriti liikmesriikidele.

37.

Seega tuleks kiirmenetluse kohaldamise taotlus esitada ainult juhul, kui on hädavajalik, et Euroopa Kohus vastaks eelotsuse küsimustele väga kiiresti. Kuigi käesolevas dokumendis ei saa anda selliste juhtumite ammendavat loetelu, eriti vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala puudutava liidu õiguse mitmekesisuse ja arengu tõttu, võib siseriiklik kohus eelotsuse kiirmenetluse taotluse esitamist kaaluda näiteks järgmistel juhtudel: ELTL artikli 267 neljandas lõigus sätestatud juhtudel, kui isik on kinni peetud või kui talt on võetud vabadus ja tema õigusliku staatuse hindamisel on eelotsuse küsimusele antav vastus määrava tähtsusega, või kui vaidlus puudutab vanema õigusi või lapse eestkostet ja kohtu pädevus, kelle poole liidu õiguse alusel pöörduti, sõltub eelotsuse küsimusele antavast vastusest.

38.

Et Euroopa Kohus saaks eelotsuse kiirmenetluse kohaldamise suhtes kiiresti otsuse langetada, tuleb vastavas taotluses märkida need õiguslikud ja faktilised asjaolud, mis tingivad asja kiireloomulisuse, näidates ära muu hulgas riskid, mis kaasnevad sellega, kui eelotsus tehakse tavalises eelotsusemenetluses.

39.

Võimalusel annab eelotsuse esitanud kohus lühidalt oma arvamuse, milline võiks olla eelotsuse küsimus(t)ele antav vastus. See arvamus hõlbustab poolte ja muude menetluses osalevate huvitatud isikute seisukohtade kujundamist, samuti Euroopa Kohtu otsuse tegemist, aidates nii kaasa menetluse kiirele läbiviimisele.

40.

Eelotsuse kiirmenetluse kohaldamise taotlus tuleb esitada selges vormis, mis võimaldab Euroopa Kohtu kohtukantseleil kohe aru saada, et asja tuleb käsitleda prioriteetsena. Selleks palutakse eelotsusetaotlust esitaval kohtul teha taotluses viide kodukorra artiklile 104b ja märkida see taotluses selgelt nähtavale kohale (näiteks päisesse või eraldi kohtudokumenti). Vajadusel võib taotluse selgelt ära märkida ka eelotsusetaotluse esitanud kohtu kaaskirjas.

41.

Eelotsuse taotlemise otsuse osas juhitakse tähelepanu sellele, et otsuse lühidus on kiiret tegutsemist vajavas olukorras eriti oluline, kuna see aitab kaasa menetluse kiirele läbiviimisele.

42.

Siseriiklikule kohtule ja selle menetluses oleva kohtuasja pooltele teabe saatmiseks palutakse eelotsuse kiirmenetlust taotleval siseriiklikul kohtul Euroopa Kohtule edastada siseriikliku kohtu elektronposti aadressid ja vajadusel faksi number, mida Euroopa Kohus võiks kasutada, samuti kohtuasja poolte esindajate elektronposti aadressid ja vajadusel faksi number.

43.

Allkirjastatud eelotsuse taotlemise otsuse ärakirja koos eelotsuse kiirmenetluse kohaldamise taotlusega võib Euroopa Kohtule saata eelnevalt elektronposti (ECJ-Registry@curia.europa.eu) või faksiga (+352 43 37 66). Eelotsuse küsimusi ja kiirmenetluse kohaldamise taotlust võidakse hakata menetlema alates sellise ärakirja saamisest. Nende dokumentide originaalid tuleb aga viivitamata edastada Euroopa Kohtu kohtukantseleile.