Hozzáférés az európai uniós joghoz
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">Bővebben a kísérleti funkciók rovatáról</a>
Válassza ki azokat a kísérleti funkciókat, amelyeket ki szeretne próbálni
EUR-Lex
Hozzáférés az európai uniós joghoz

Ez a dokumentum az EUR-Lex webhelyről származik.

Ön itt van
Használjon felül nyitó és záró idézőjeleket (""), ha pontos kifejezésre kíván rákeresni. Tegyen a keresett kifejezés végére csillagot (*), ha a kifejezés több változatát is be szeretné foglalni a keresésbe (pl.: szállít*, 32019R*). Használjon kérdőjelet (?), ha a keresőkifejezésben csak egyetlen karaktert szeretne helyettesíteni (pl. a tagállam?t kifejezéssel meg lehet találni a „tagállamát”, „tagállamit” és „tagállamot” szavakat).
Tanácsok a kereséshez
Részletesebb keresési feltételekre van szüksége? Használja a következő keresési felületet: Részletes keresés

Dokumentum 62011CN0070

Kohtuasi C-70/11: 16. veebruaril 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Rootsi Kuningriik

ELT C 120, 16.4.2011., 6—6. o. (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

16.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/6

16. veebruaril 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Rootsi Kuningriik

(Kohtuasi C-70/11)

2011/C 120/10

Kohtumenetluse keel: rootsi

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Enegren ja M. Owsiany-Hornung)

Kostja: Rootsi Kuningriik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Rootsi Kuningriik nägi ette, et kui tarbija rakendab oma taganemisõigust, võib ettevõtja nõuda mitte ainult seda, et tarbija maksaks finantsteenuse juba osutatud osa eest, vaid ka seda, et ta hüvitaks mõistlikud kulud teenuste eest, mis osutati enne seda, kui ettevõtja sai tarbijalt kinnituse lepingust taganemise kohta, siis on Rootsi Kuningriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivist 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (EÜT L 271, lk 16; ELT eriväljaanne 06/04, lk 321) (1), ja

—

mõista kohtukulud välja Rootsi Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi põhjenduse 13 kohaselt ei tohiks liikmesriikidel olla võimalik võtta valdkonnas, mida käesolev direktiiv ühtlustab, vastu muid kui selle direktiiviga ettenähtud sätteid, kui seal ei ole konkreetselt sätestatud teisiti.

Direktiivi artikli 6 lõikest 1 ilmneb, et liikmesriigid tagavad, et tarbijal on 14 kalendripäeva jooksul võimalik lepingust taganeda ilma sanktsioonideta ja põhjust esitamata.

Selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaselt, kui tarbija rakendab artikli 6 lõikes 1 sätestatud taganemisõigust, võib temalt nõuda tasumist põhjendamatult viivitamata üksnes teenuse eest, mida teenuste osutaja on sidevahendi abil sõlmitud lepingu kohaselt tõepoolest osutanud.

Sidevahendi abil sõlmitud ja koduukselepingute seaduse (2005:59) (distans- och hemförsäljningslagen) 3. peatüki artikli 11 teisest lausest tuleneb, et ettevõtja võib lisaks tõepoolest osutatud teenuse eest tasumisele nõuda ka mõistlike kulude tasumist.

Direktiivi rakendavates õigusnormides on Rootsi seega kehtestanud eeskirjad, mis lähevad kaugemale direktiivi artikli 7 lõikes 1 sätestatust seoses tarbija õigusega lepingust taganeda.

Igal juhul ei ole Rootsi võtnud direktiivi artikli 7 lõiget 1 üle selguse ja täpsusega, mida õiguskindluse nõude tagamiseks näeb ette Euroopa Kohus.

(1)  EÜT L 271, lk 16; ELT eriväljaanne 06/04, lk 321.

Az oldal tetejére