6.4.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 107/1

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Teisese toorme (vanaraua, ümbertöötatud paberi jms) kättesaadavus” (omaalgatuslik arvamus)

2011/C 107/01

Raportöör: Josef ZBOŘIL

Kaasraportöör: Enrico GIBELLIERI

15. juulil 2010. aastal otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:

„Teisese toorme (vanaraua, ümbertöötatud paberi jms) kättesaadavus”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööstuse muutuste nõuandekomisjon võttis arvamuse vastu 13. jaanuaril 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 469. istungjärgul 16.–17. veebruaril 2011. aastal (16. veebruari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 88, erapooletuks jäi 1.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hindab väga kõrgelt konkreetsete tööstusliitude analüüse, milles selgitatakse praegust olukorda ja tõenäolisi tulevikustsenaariume, mis võivad teiseste toorainete turul nõudmise ja pakkumise tõsiselt tasakaalust välja viia.

1.2   Samuti osutab komitee asjaolule, et toorainete kättesaadavust kui sellist käsitletakse mõnes riigis (USA, Hiina) strateegilise küsimusena. Muidugi ei ole ka teisesed toorained neis riikides sarnasest rangemast režiimist välja jäetud. Seepärast tervitab komitee asjaolu, et materjali tõhusast kasutamisest on saanud keskkonna peadirektoraadi peamine prioriteet.

1.3   Vajaliku tooraine kättesaadavus on tööstusharude lõikes väga erinev, ka vajalike materjalide vood on oma iseloomu ja materjalide traditsioonilise kasutusviisi poolest erinevad. Mõnel juhul, näiteks klaasi- ja terasetööstuse puhul, oleks materjali tõhusa kasutamise eesmärki lihtne saavutada olemasolevate süsteemide ja tootmisprotsesside parendamise ja tasakaalustamisega täpselt määratletud stiimulite abil. Komitee hoiatab, et need stiimulid ei tohi kahjustada ei töökohtade kvaliteeti ega arvu ringlussevõtuga tegelevas ja töötlevas tööstuses.

1.4   Praegu eksporditakse suures koguses kogutud teiseseid tooraineid, ehkki neid on hädasti vaja Euroopa põhi- ja töötlevas tööstuses. See suundumus kahjustab tõsiselt tööhõivet kõigis töötleva tööstuse harudes.

1.5   Olemasolevates spetsiaalsetes kogumissüsteemides tekkivat survet kogutud jäätmete liigse koguse näol leevendatakse tihti sellega, et kõnealused kogutud jäätmete kategooriad müüakse lihtsalt valimatult maha, ilma igasuguse lisatöötlemiseta ja ilma et oleks tagatud jäätmete lõplik kasutamine Euroopa Liidus.

1.6   Kahjuks kasutatakse tähtsate teisese tooraine voogude otsesest kontrollist möödahiilimiseks tihti ebaseaduslikke kauplemisvõtteid. Näiteks teatud teisese tooraine voogude puhul kasutatakse jäätmeveo määruse nõuete täitmise vältimiseks võltsitud tollideklaratsioone, milles liigitatakse jäätmed kasutatud kaupadeks.

1.7   Selliselt ei too ELi maksumaksjate nimel kogutud jäätmevood kavatsetud kasu, vaid pigem vähendavad vastavate tööstusharude konkurentsivõimet, piirates teiseste toorainete tarnet ja/või muutes selle põhjendamatult kulukamaks.

1.8   Samal ajal on ilmselge, et paljud ringlussevõttu reguleerivad konkreetsed määrused ei ole sõnastatud ühtselt. Need kipuvad keskenduma kogumise ja ringlussevõtu üksikutele, eraldiseisvatele aspektidele ega arvesta süsteemides ja protsessides mõjuvate turujõududega.

1.9   Ka REACHi määrus põhjustab mõnes ringlussevõtuga tegelevas tööstusharus probleeme, sest selgelt ei ole vahet tehtud kasutuselt kõrvaldatud kaupade (jäätmed) ja kasutatud kaupade vahel. Seepärast ei ole see heade kavatsustega loodud kontseptsioon oma eesmärki täitnud. Mõned mõjutatud tööstusharud, näiteks paberitööstus, on ummikust väljapääsu leidnud, samas kui teised alles otsivad toimivaid lahendusi. See on hea näide õigusraamistiku ebaühtlusest, mille eest tööstusharude esindajad juba eelnevalt hoiatasid.

1.10   Paremini tasakaalustatud tulemuste saavutamiseks tuleks üksikasjalikult analüüsida turujõudude ja olemasoleva reguleeriva raamistiku vahelist vastuolu. Üks võimalik ettepanek võiks olla eksporditollimaksude kohaldamine kaitseks väärtuslike materjalide kaotamise ohu eest. Sellised meetmed peaksid ilmselt järgima Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) eeskirju. Võib-olla peaks Euroopa Liit WTOga kokku leppima eritingimustes, sätestades strateegilise tähtsusega jäätmete ekspordipiirangutele/tollidele selged ja läbipaistvad tingimused.

1.11   Teine võimalus oleks leppida kokku turu tegelikust arengust sõltuvate paindlike ringlussevõtu sihtmärkide suhtes, s.o turu madalseisu ajal (väiksem nõudlus) võiks ringlussevõtu sihtmärke vähendada, samas kui suure nõudlusega buumiaegadel tuleks neid jälle suurendada. Samal ajal tuleb mõelda, kuidas arukalt tagada, et kogu konjunktuuritsükli vältel säiliks kogu väärtusahelas asjaomaste sektorite (näiteks pakendijäätmed, paber jne) hädavajalik tööhõivemäär.

1.12   Veel üks võimalus oleks võrdsustada ringlussevõtu sihtmärgid/kvoodid ainult sellise jäätmete mahuga, mille korduskasutus ELis on võimalik, jättes välja välismaale müüdud jäätmed, mida ELi rajatistes ei ole võimalik kasutada. Siiski peaks sellise meetmega kaasnema sihtmärkide/kvootide kohandamine tasemele, mis vastab ELi tegelikule ringlussevõtu võimele.

1.13   Komitee toetab igati tööstuse esindajate üleskutset ELile töötada välja kõikehõlmav ja järjekindel poliitika toorainete pikaajalise jätkusuutliku kättesaadavuse ja ressursside kasutamise kohta. See poliitika peaks toetama Euroopa tööstuse jõupingutusi kasutada ressursse hällist hällini. Ringlussevõttu tuleks toetada jäätmekogumisinfrastruktuuri parandamisega, õiguskindluse ja võrdsete konkurentsitingimuste loomisega ning mittevajaliku halduskoormuse kaotamisega. Selle keskse tingimuse täitmiseks peavad kõik määrused, direktiivid ja otsused olema hästi tasakaalustatud ja ühtsed.

1.14   Jäätmeid käsitlevates ELi määrustes sätestatakse juriidilised kohustused kõigile jäätmevootsüklis osalejatele ning asjaomased asutused peaksid rangelt kontrollima ja nõudma nende kohustuste täitmist. Nende harimine ja koolitamine on esmatähtis eeldus, et võidelda mõne vastutustundetu osaleja ebaseadusliku tegevuse vastu, mis peamiselt toimub rahvusvahelises kaubanduses.

1.15   ELi kliimamuutustepoliitika igas osas tuleb arvestada teiseste toorainete keskkonnakasuga. Seejuures tuleb vältida vastuolusid: näiteks ei kajasta ELi heitkogustega kauplemise süsteem energia kokkuhoidu ega süsinikdioksiidi heite vähendamist, mis saavutatakse taaskasutatavate toorainete kasutamisega muudes tööstussektorites ja ehituses; see koormab neid sektoreid asjatute lisakuludega.

1.16   Lisaks peaks sellise keeruka raamistiku haldamisel toimuma tõsine pidev sotsiaalne dialoog, et soodustada asjaomastes väärtusahelates uute kvaliteetsete töökohtade teket.

2.   Sissejuhatus

2.1   Toorainete jätkusuutlik kättesaadavus ja nende säästev kasutus on ELi säästva arengu poliitika peamised elemendid. Need on ELi tootva tööstuse praeguse ja tulevase konkurentsivõime alus (1). Tooraine – nii esmase kui ka teisese – tarneahelad on tõelised majandussektorid, mis loovad Euroopas töökohti ja rikkust. Ringlussevõtt on majandustegevus, mis annab olulise panuse ELi SKPsse. Kasutatud materjalide ja toodete kogumises osalevad kodanikud, kohalikud omavalitsused ja riigiasutused, kes on investeerinud tõhusatesse süsteemidesse, et olla valmis täitma üha suurenevat nõudlust pikaajalise jätkusuutlikkuse järele.

2.2   Tuleb arvesse võtta, et esmased ja teisesed toorained täiendavad üksteist: teisesed materjalid on keskkonnasäästlik viis väärtuslike ressursside majandusse tagasitoomiseks, kuid üldiselt ei suuda nad (veel) rahuldada suurenevat nõudlust materjalide (paber, metallid ja mineraalid) järele. Vaja on neid mõlemaid ja nad täiendavad üksteist. Teiseste toorainete kogumissüsteemide ja kasutamise parandamine ELis aitab kaasa ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele.

2.3   Tööstuse esindajad kutsuvad ELi üles töötama välja kõikehõlmava ja järjekindla poliitika toorainete pikaajalise jätkusuutliku kättesaadavuse ja ressursside kasutamise kohta. See poliitika peaks toetama Euroopa tööstuse jõupingutusi kasutada ressursse hällist hällini. Tooraineid käsitlev algatus, jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia, loodusvarade säästva kasutamise temaatiline strateegia ja volinik Janez Potočniki juhtalgatus „Ressursitõhus Euroopa” on kõik üksteisega seotud algatused, mis peaksid olema ühtsed ja integreeritud. Samuti tuleks arvesse võtta muid algatusi, nagu jätkusuutlik tarbimine ja tootmine, jäätmete raamdirektiiv või muud ringlussevõtu ja ressurssidega seotud poliitikasuunad.

3.   Suurte teiseste toorainete voogude jaotus  (2)

3.1   On olemas traditsiooniliselt ringlussevõetavad materjalid, nagu vanaraud ja värviline vanametall, vanapaber, papp ja klaas, mille ringlussevõtul ja enam-vähem suletud tsüklis kasutamisel on pikk ajalugu ja traditsioonid. Need tööstusharud ei saa eksisteerida ilma pideva taaskasutatud materjalide ja kasutatud kaupade juurdevooluta. Mõne muu materjali, näiteks plastide ringlussevõtt on suhteliselt uus nähtus ja võrreldes traditsiooniliste materjalidega ei toimu materjali korduskasutamise protsess nende puhul tingimata suletud tsüklis.

3.2   Oluliste teiseste toorainete ringlussevõtmise viis määrab ära nende materjalide vood ja nende väärtusahelas osalejad.

3.2.1   Raua- ja terasejäätmed. Üldiselt tähendab raua- ja terasejäätmete ringlussevõtt nende kogumist, sorteerimist, kokkupakkimist, pakendamist, lõikamist, purustamist ja/või suuruse järgi sorteerimist ja lõpuks sulatamist metallurgiatehases. Vanarauda kogutakse kas eraldi või segatuna, sorteeritakse seejärel kogumispunktis ning müüakse käitlemistehastele või saadetakse otse terasetehastele. Pärast vanaraua saabumist käitlemistehasesse eraldatakse erinevat sorti metallid ja valmistatakse need ette purustamiseks või suuruse järgi sorteerimiseks. Purustamine ja suuruse järgi sorteerimine on tihti vajalikud eraldamise järgmise etapi jaoks. Roostevaba terase puhul kogutakse suuremad tükid eraldi või sorteeritakse enne purustamist kogumispunktis. Väiksemad roostevaba terase tükid eraldatakse mitmeastmelise eraldamisprotsessi käigus. Terasetehases suunatakse raua- ja terasejäätmed tavaliselt otse sulatusahju.

3.2.1.1   Euroopa terase taaskasutamise tööstus (käitlemise etapis) on suhteliselt koondunud, seitse äriühingut tarnivad u 40 % kogu terasetehastele minevast vanarauast. Rahvusvahelise Taaskasutuse Nõukogu (Bureau of International Recycling, BIR) ja Euroopa Vanaraua Taaskasutamise ja Ringlussevõtu Föderatsiooni (European Ferrous Recovery & Recycling Federation, EFR) andmete kohaselt on ELi 27 liikmesriigis kokku u 42 000 kogumispunkti. Vanametallisektori hinnangul kuuluvad neist 250 suurettevõtetele, 9 000 keskmise suurusega ja suurtele ettevõtetele, kes käitlevad enam kui 120 000 tonni aastas, ja ülejäänud umbes 36 000 kogumispunkti kuuluvad keskmise ja väikese suurusega ettevõtetele.

3.2.1.2   Kogumissüsteemid võivad varieeruda tootetüüpide kaupa ja riigiti. Suured kasutuselt kõrvaldatud tooted ja suurtes kogustes tekkivad jäätmed, näiteks need, mis tekivad ehitusel ja lammutusel, transporditakse tavaliselt otse kogumispunkti või käitlemistehasesse. Nii kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivis kui ka elektroonikaromude direktiivis tehakse taaskasutamine, seega jäätmete kogumine tootjate ülesandeks. Väiketooteid, näiteks pakkematerjale, koguvad kohalikud asutused, mis tähendab, et nende puhul ei juhi kogumist vanametallisektor, ehkki see tööstusharu on teinud mõned algatused kasutatud joogipurkide osas, luues näiteks kogumispunkte ja sorteerimisplatse, kus teras- ja alumiiniumpurgid eraldatakse ja pakitakse transpordiks käitlemis- või metallurgiatehastesse.

3.2.1.3   Vanametall on üks väheseid teiseseid tooraineid, mille puhul võib Euroopas prognoosida pidevat kättesaadavust ja isegi väikest ülejääki; vanametalli kaubandus ELis, samuti import ja eksport muudesse riikidesse on välja kujunenud aastakümnete jooksul. Raske on hinnata ELis transporditava vanametalli kogumahtu. Hinnangulised andmed 2008. aasta impordi ja ekspordi kohta on vastavalt 5,3 miljonit tonni aastas ja 12,9 miljonit tonni aastas, samas kui vanametalli kogutarbimine samal aastal ulatus 112 miljoni tonnini.

3.2.2   Värviline vanametall ja muud neid metalle sisaldavad jäätmevood. Võrreldes raua ja terasega on värvilised metallid palju mitmekesisemad a) eri tüüpi metallide poolest, b) kättesaadavate ressursside poolest ja c) meetodite poolest, mida tuleb kasutada konkreetse metalli eraldamiseks jäätmevoost. Kõige tähtsamad metallid, mida käideldakse ka kõige suuremas koguses, on alumiinium, tsink, plii ja vask; samuti leidub jäätmevoogudes selliseid metalle nagu tina ja väärismetallid, mida on asjakohaste meetoditega võimalik jäätmevoogudest eraldada.

3.2.2.1   Kogumissüsteemid on samad või sarnased vanaraua puhul kasutatavatele. Kvaliteetse taaskasutatud metalli saamiseks kasutatud toodetest (romusõidukid, elektroonikaromud) kasutatakse arenenud tehnoloogiaid. Seevastu peamiste värviliste metallide jäätmevoogudest „kaevandamise” efektiivsus on väga suur ja nende taaskasutamise määrad on samuti väga kõrged.

3.2.2.2   Tuhk ja šlakk on samuti tähtsad värviliste metallide taaskasutamise allikad, millest metallide eraldamine vajab eritehnoloogiaid. Värviliste vanametallide suurel määral kasutamata allikad on vanad kaevandusjäägid ELi maagikaevanduspiirkondades. Kuigi ELi üldised jäätmeid käsitlevad õigusaktid neile kaevandusjäätmetele (3) ei kehti, tuleks ka neile toormetele tähelepanu pöörata, kui see on majanduslikult kasulik.

3.2.3   Ümbertöötatud paber. Paberitööstus on sektor, mis tugineb algusest peale taastuvatele ressurssidele ja ringlussevõtule, kusjuures paberivalmistamise esmaseks tooraineks on kaltsud. Paberi ringlussevõtt on olnud siiani suhteliselt lihtne ja seni on selle materjali kasutamine olnud valdav. Tavaliselt on olemas kaks mahukat jäätmevoogu (nagu ka vanaraua puhul) – tööstuslik vanapaber (mh pakendi- ja trükitööstus) ja tarbija toodetud jäätmed (olmejäätmed). Eelistatakse sorteeritud jäätmeid, seega nõutakse olmejäätmete korral vanapaberi eraldi kogumist ja elementaarset sorteerimist.

3.2.3.1   Hiljutine majanduslangus mõjutas oluliselt materjalivooge; 2009. aastal vähenes vanapaberi kasutamine 7,6 %, st 44,9 miljoni tonnini. Esimest korda vähenes kogumine 3,6 %, st 56,6 miljoni tonnini, samas kui paberi tarbimine vähenes samal perioodil 10,1 %. Vanapaberi eksport kolmandatesse riikidesse (v.a Norrasse ja Šveitsi) jätkas tõusu, jõudes 12,8 miljoni tonnini, kusjuures 96,3 % sellest saadeti Aasia turgudele. Aasias läks enamik sellest materjalist Hiinasse (71,4 % Euroopa ekspordist). Sellel erakordsel aastal toimunud sündmuste tulemusena kasvas ringlussevõtu määr järsult rekordkõrguseni, jõudes 2009. aastal 72,2 %ni, olles aasta varem jõudnud 66,7 %ni. Majanduse taastudes võib see suundumus ajutiselt vastupidiseks muutuda, sest ringlussevõtt ei suuda võib-olla paberi tarbimise elavnemisele kohe järele jõuda. Tulenevalt hiljutistest muutustest tööstuse struktuuris moodustab vanapaber praegu 44,2 % ja puitmass 40,4 % Euroopa Paberitööstuse Konföderatsiooni riikides paberitootmisel kasutatavast kiudainest.

3.2.4   Klaas. Klaasi on võimalik uute klaasmahutite tootmiseks korduvalt kvaliteedikadudeta 100 % ringlusse võtta. Kogutud klaasi kasutatakse uue sama kvaliteetse klaasi tootmiseks. See teeb klaasist tõelise hällist hällini ringlussevõetava materjali. Kuni 90 % klaasijäätmetest on võimalik kasutada uute klaasmahutite tootmiseks; klaasijäätmete kasutamise ainus reaalne piiraja on praegu taaskasutatud klaasi kogus ja klaasijäätmete kättesaadavus Euroopas.

3.2.4.1   Klaasi taaskasutamise süsteem on suhteliselt lihtne – enamik taaskasutatud klaasist pärineb pakendijäätmetest (kasutatud klaasmahutid) ja väike kogus on taaskasutatud ehitusjäätmed (lehtklaas). Klaasmahutite keskmine ringlussevõtuks kogumise määr ulatub ELi 27 liikmesriigis 65 %ni; 2008. aastal koguti kogu Euroopas (sh Norra, Šveits ja Türgi) peaaegu 11,5 miljonit tonni klaasmahuteid.

3.2.4.2   Klaasi puhul on väljakutseks võtta ringlusse ülejäänud 7 miljonit tonni klaasi, mis 2008. aastal turule viidi, kuid mida ei ole ringlusse võetud. On ülimalt tähtis parandada Euroopa Liidus ringlussevõttu ja toetada asjakohaseid ringlussevõtu süsteeme.

3.2.4.3   Lehtklaasi ja romusõidukite klaasi kogumise ja taaskasutuse süsteemid ei ole veel piisavalt välja töötatud, mistõttu see väärtuslik ressurss jääb praegu veel koormaks keskkonnale.

3.2.5   Plastjäätmed moodustavad kõigist prügilatesse saadetavatest tahketest jäätmetest u 25 %. Plastmaterjalid lagunevad halvasti ja seetõttu kestab nende lagunemine pärast prügilates ladestamist kaua. Plasti põletamine energia saamiseks peab toimuma kontrollitud asjakohastes rajatistes, sest tekib palju ohtlikke heiteid.

3.2.5.1   Peamised plaste kasutavad sektorid, mis on ühtlasi ka plastjäätmete peamised tekitajad, on järgmised: pakenditööstus (38,1 %), kodumajapidamised (22,3 %) ja ehitus (17,6 %). Potentsiaalselt kogutavatest plastjäätmetest langeb rohkem kui 80 % hulgi- ja jaemüügisektoris tekkivate pakendite arvele. Kodumajapidamiste segaprügist plastjäätmete kogumine ja käitlemine näib olevat üks kõige raskemini hallatavaid jäätmevooge. Enamik ehitusel kasutavatest plastidest on mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks.

3.2.5.2   Mõned plastjäätmed ei sobi ringlussevõtuks, näiteks toidupakendid või muude materjalidega segatud plastikud, sest saastunud plastiku puhastamine oleks kulukam kui toote väärtus, arvestades sellele kuluva energia suurt hulka. Siiski võib neid jäätmeid kasutada energia saamiseks.

3.2.5.3   ELi 27 liikmesriiki on plastjäätmete, lõikmete ja jääkide netoeksportijad. Pärast 1999. aastat on vahe impordi ja ekspordi vahel pidevalt suurenenud. Pärast väikest tõusu ajavahemikul 1999–2002 suurenes eksport ajavahemikul 2002–2006 järsult 2,1 miljoni tonnini. Ajavahemikul 1999–2006 suurenes import 55 000 tonnilt 256 000 tonnini.

3.2.5.4   Polüesterstaapelkiudude puhul moodustab polüetüleentereftalaat (PET) 70 % ELis töödeldavatest toormaterjalidest. PET-pudelite kättesaadavus on seega äärmiselt oluline. Ent Euroopa tootjad seisavad praegu silmitsi tõsiste probleemidega, sest ettevõtjad saadavad polüetüleentereftalaati üha enam kas helveste (purustatud pudelitükid) või pudelipallide kujul Kaug-Idasse, eelkõige Hiinasse. Hiina kaotab praegu PET-jäätmete impordipiirangud, et soodustada veelgi enam selle olulise teisese toorme väljavoolu EList.

4.   Ringlussevõtu õigusraamistik

4.1   Otsereguleerimine ELis

4.1.1   Ringlussevõttu tuleks toetada jäätmekogumisinfrastruktuuri parandamisega, õiguskindluse ja võrdsete konkurentsitingimuste loomisega ning mittevajaliku halduskoormuse kaotamisega. Selle keskse tingimuse täitmiseks peavad kõik määrused, direktiivid ja otsused olema hästi tasakaalustatud ja ühtsed. Ehkki jäätmete raamdirektiiv (2008/98/EÜ) on käivitanud liikumise soovitud suunas, tuleb seda käsitleda esimese etapina, mida on vaja pidevalt tegeliku olukorraga kõrvutada ja järgnevalt parendada.

4.1.2   Muud tähtsad õigusaktid on direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta selle kehtivas sõnastuses, direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta ja direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta. Eespool nimetatud direktiivides on sätestatud suvalised ringlussevõtu sihtmärgid, mis moonutavad teiseste toorainete vaba turgu. Arvestades peaaegu pidevalt toimuvaid muutusi ja muudatusi, tuleb selle raamistiku mõju kogu aeg jälgida.

4.2   Kaudne reguleerimine. Taaskasutamise ja ringlussevõtu protsesse ei reguleeri mitte ainult mitmesugused jäätmeid käsitlevad õigusaktid, vaid ka konkreetseid tööstusharusid või tööstust tervikuna reguleerivad õigusaktid, millest tulenevad omakorda lisapiirangud ja kontrollimeetmed. Selles valdkonnas on kõige tähtsam REACHi määruse (EÜ 1907/2006) ja ELi kliimamuutuste poliitika mõju.

4.2.1   Jäätmed ei kuulu REACHi määruse reguleerimisalasse, kuid taaskasutatud aine või segu võib sattuda kõnealuse määruse reguleerimisalasse kohe, kui vastavate kriteeriumide alusel ei ole enam tegemist jäätmetega. Komisjon on selle probleemiga tegelenud ja asjaomased tehnilised töörühmad on esitanud enam-vähem rahuldavad ettepanekud tupikust väljumiseks. Siiski on veel ka otsustamata küsimusi. Väga kasulikud uuringud on kättesaadavad komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse Sevillas asuvas Tulevikutehnoloogiate Instituudis koos teabega, mis on olemas Euroopa Kemikaaliametil ja mis võib aidata probleeme lahendada. Siiski ei ole täielikult välistatud registreerimise oht, isegi juhtudel, kus registreerimisest ei oleks mingit kasu.

4.2.2   ELi kliimamuutuste poliitika peaks soodustama mitmesuguseid stiimuleid, mis tooksid kaasa kogu maailma kooskõlastatud ja jätkusuutliku ülemineku peamiselt fossiilsetelt energiaallikatelt alternatiivsetele energiaallikatele. ELi kliimamuutuste poliitika koosneb üksikutest elementidest, mis väidetavalt on integreeritud, kuid kahjuks on see integratsioon olemas pigem sõnades kui tegelikkuses. Mõned selle poliitika komponendid mõjutavad oluliselt taaskasutamise ja ringlussevõtu protsesse: uuendatud ELi heitkogustega kauplemise süsteem Kyoto-järgseks perioodiks kahjustab tootmisseadmete käitajaid oma administratiivse lähenemisviisiga toetuste määramisele ajavahemikuks 2013–2020. Lisaks kurnab järk-järgult kasutusele tulev enampakkumise süsteem käitajate rahalisi vahendeid, jättes neile veelgi vähem raha investeerimaks tulevastesse süsinikdioksiidi heite vähendamise protsessidesse. Teisest küljest ei kajasta ELi heitkogustega kauplemise süsteem energia kokkuhoidu ega süsinikdioksiidi heite vähendamist, mis saavutatakse taaskasutatavate toorainete kasutamisega muudes tööstussektorites ja ehituses.

4.2.3   Ka taastuvenergia direktiiv tekitab probleeme. Suur surve kasutada taastuvaid energiaallikaid ja nende massiline tasakaalustamata toetamine loob tõsise ohu, et suures koguses taaskasutatud teiseseid tooraineid (igat sorti biomass, vanapaber) hakatakse materjali korduskasutamise asemel suunama energia – elektri ja sooja – tootmisesse. Kõiki neid ohte tuleks asjakohaselt analüüsida ja piisavalt vähendada, kui soovitakse teiseste toorainete kättesaadavust säilitada ja võimaluse korral isegi parandada. Mõiste „biomass” määratlust tuleb järgida ning vajadusel täpsustada, et ära hoida selle väärkasutust taastuvenergia tootmise eesmärgil. Turgu moonutavate toetuste tõttu juhtub mõnel juhul isegi see, et esmaseid toormeid (puitu) lihtsalt põletatakse.

4.2.4   Jäätmeid käsitlevates ELi määrustes sätestatakse juriidilised kohustused kõigile jäätmevootsüklis osalejatele ning asjaomased asutused peaksid rangelt kontrollima ja nõudma nende kohustuste täitmist. Nende harimine ja koolitamine on esmatähtis eeldus, et võidelda mõne vastutustundetu osaleja ebaseadusliku tegevuse vastu, mis peamiselt toimub rahvusvahelises kaubanduses.

5.   Suurte teisese tooraine voogude väärtusahelad ja neis osalejad

Punktis 3 esitatud jaotusest selgub, et teisese tooraine voogude vahel on suured erinevused. Mõned neist toimivad peaaegu iseenesest traditsiooniliselt toimivate jäätmete kogumis-, eeltöötlus- ja käitlussüsteemide (sh sorteerimine) loomulikul alusel, enne kui taaskasutatud materjalid tarnitakse suurtesse tehastesse. Taaskasutamise ja ringlussevõtu protsesside võimalike riskide tuvastamiseks ja vältimiseks võib leida mitu tegurit.

5.1   Üks keskseid tegureid, mis mõjutab materjali lõplikku kättesaadavust, on teiseste toorainete rahaline väärtus. Jäätmete kogumine ja eeltöötlus on kontsentreeritud jäätmevoo (raud, klaas ja paber) puhul suhteliselt odavad etapid ja saadavad teisesed toorained on suhteliselt mõistliku hinnaga kättesaadavad. Turutingimused mõjutavad kogu suletud tsüklit. Teisest küljest on olemas järjest suurenev ringlussevõtu segment, mis ei järgi mitte materjalide turuhindu, vaid ELi jäätmepoliitikat. Enamikku pakendijäätmeid, elektroonikaromusid või biolagunevaid jäätmeid käideldakse selleks, et saavutada erinevates direktiivides sätestatud sihtmärgid.

5.1.1   Selliste teiseste toorainete tootmine nendest jäätmevoogudest ei ole maailmaturul majanduslikult jätkusuutlik. Jäätmete kogumine, sorteerimine ja töötlemine toimub kas laiendatud tootjavastutuse eeskirjade täitmiseks või avaliku sektori otsese rahastamise toel. Mõlemal juhul on see Euroopa kodanik, kes jäätmete töötlemise kas maksumaksja või tarbijana kinni maksab.

5.1.2   Euroopa loob teiseste toorainete varu, mis on igal ajal kõigile ülemaailmsetele turuosalistele lihtsalt kättesaadav, kui ülemaailmne turunõudlus nende materjalide järele kasvab. Tohutus koguses kogutud töötlemata jäätmeid eksporditakse peamiselt Aasiasse. Kuna maailmaturg on väga heitlik, siis on ka hinnatase väga muutlik. Kui maailmaturg on madalseisus, siis taaskasutatud teisesed toorained kuhjuvad, sest ringlussevõtu sihtmärgid tuleb täita. See olukord tekitab ELis väga tõsiseid turumoonutusi.

5.1.3   Ringlussevõtu rajatiste ehitamisel peavad ELi ringlussevõtjad investeerima palju rohkem kui nende Aasia konkurendid, sest nad peavad säilitama nii liigse võimsuse kui ka kõrgemad tehnilised standardid. Kui ülemaailmsel tooraineturul toimub tõus, siis jääb nende kallis töötlemisvõimsus kasutamata, sest kogutud jäätmed lahkuvad Euroopast töötlemata kujul. Seega on ülimalt tähtis sobitada omavahel ülemaailmse tooraineturu jõud ja jäätmeid reguleeriv raamistik, selleks et vältida turutõrkeid ja lihtsustada ELi tööstuse jaoks juurdepääsu teisestele toorainetele.

5.1.4   Piirangud teiseste toorainetega ebaseaduslikule või poolebaseaduslikule kauplemisele võiksid tugineda sellele, et väljaspool ELi asuvatele teiseseid tooraineid ostvatele partneritele esitatakse range nõue omada rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedisertifikaati, näiteks ISO standarditel põhinevaid sertifikaati. Liikmesriigid peaksid ka rakendama kõik võimalikud õiguslikud meetmed, et kontrollida kogutud jäätmete ametlikku päritolu, kui see võib probleemiks osutuda.

5.1.5   Kuna toorainepoliitika on paljudes maailma osades strateegiline julgeolekuküsimus, siis võiks ühenduse toetus kogu väärtusahelas, eriti seoses kvaliteetsete teiseste toorainetega („kõrgem kvaliteet”), lahendada palju probleeme, mis on seotud teiseste toorainete kättesaadavusega. Ilmselt on vaja vaadata läbi teiseste toorainete Euroopa spetsifikatsioon, et määratleda teiseste toorainete „kõrgem kvaliteet”.

5.2   Mõistliku ringlussevõtu keskkonnamõju peab olema kasulik kõigile peamistele tööstusharudele, mis kasutavad suures mahus või osakaalus teiseseid tooraineid. See kehtib ka siis, kui raskesti käideldavate jäätmevoogude puhul kasutatakse kõrgelt arenenud töötlemistehnoloogiat. Tavaliselt energia kogutarbimine väheneb, mõnikord murdosani tavapärasest tarbimisest kaevandatud või kogutud toorainete töötlemisel. Ühtlasi tähendab see vähenenud süsinikdioksiidiheidet, enamasti väiksemaid gaasilisi heiteid jne. Jäätmevoogude ebapuhtuse tõttu tekivad uued jäätmed, mida omakorda on vaja töödelda, ja mõnel juhul on vaja ka tõhusaid reoveepuhastusseadmeid. Selliste keerukate jäätmevoogude eeltöötlemise ja töötlemise kulud on samuti suuremad, mis muudab kogu protsessi kulukamaks.

5.3   Teiseste toorainete konkureeriv kasutamine väljaspool konkreetset tööstusharu on sellistele tööstusharudele suureks ohuks (vt punkt 4.2.3). Konkurentsikeskkonda moonutab oluliselt rahastamine, millel on täiesti erinev eesmärk, ja see võib tooraineturul põhjustada olulisi moonutusi. Paberitööstus ei suuda konkureerida nii puidumassi (peamine tooraine) kui ka vanapaberi (teine oluline tooraine) pärast taastuvatest energiaallikatest elektri ja sooja tootjatega, kes saavad kasu taastuvatele energiaallikatele suunatud toetustest. Peamiste toorainete kättesaadavuse tagamiseks tuleb võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid. Kui need meetmed läbi kukuvad, siis satub ELi üks keskseid tööstusharusid tõsisesse ohtu. Teiseste toorainete tarbimise madalseisu ajal nn kõrgema kvaliteediga teiseste toorainete tootmise toetamine suurendab nõudlust tööjõu järele, omades positiivset sotsiaalset mõju.

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Tooraineid käsitlev algatus – majanduskasvu ja tööhõive seisukohast kriitiliste vajaduste rahuldamine”, ELT C 277, 17.11.2009, lk 92.

(2)  Enamik andmeid on Teadusuuringute Ühiskeskuse jäätmeteemalistest uuringutest (http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/) ja kõnealuse sektori statistikast.

(3)  Kaevandustööstuse jäätmetele kehtib direktiiv 2006/21/EÜ.

---