28.12.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 353/1

---

Komisjoni tõlgendav teatis direktiivi 2007/58/EÜ teatavate sätete kohta

2010/C 353/01

1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas tõlgendavas teatises on esitatud komisjoni seisukohad seoses 23. oktoobri 2007. aasta direktiivi 2007/58/EÜ (millega reguleeritakse rahvusvaheliste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamist ja mille liikmesriigid pidi üle võtma 4. juuni 2009) (1) rakendamisega. Selline vajadus tekkis pärast seda, kui komisjoni ametnikud koostasid 2009. aasta lõpus ülevaate kõnealuse direktiivi rakendamisest ning kui seejärel toimusid arutelud liikmesriikide ja raudteesektori ühenduste esindajatega. Kõnealustel juhtudel püüdsid raudteesektori reguleerivad organid ja transpordiministrid saada komisjonilt teavet ja juhiseid kõnealuse direktiivi teatavate sätete rakendamise viiside kohta. Seepärast püütakse käesoleva teatisega tagada, et liikmesriikides vastuvõetud ülevõtmismeetmed oleksid direktiiviga täielikult kooskõlas.

Sidusrühmadel tekkis kaks põhilist küsimust, mis on rahvusvahelise raudtee-reisijateveo turu avamise seisukohast äärmiselt olulised, kuna need võivad otseselt mõjutada raudteeveo-ettevõtjatele antavaid raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu õigusi:

1)	kuidas määrata kindlaks, kas raudteeveoteenuse peamine eesmärk on reisijatevedu rahvusvahelisel reisil ning

2)	kuidas hinnata seda, kas uus teenus ohustab avalike teenindamise lepingute majanduslikku tasakaalu.

Käesolevas teatises käsitletakse üksnes neid kaht küsimust. Muid direktiiviga 2007/58/EÜ seotud asjaolusid võidakse vajaduse korral hiljem käsitleda.

1.   Kuidas määrata kindlaks raudteeveoteenuse peamine eesmärk

Põhjendus 8

Uut vahepeatustega avatud rahvusvaheliste veoteenuste kasutuselevõtmist ei tohiks kasutada siseriikliku reisijateveo teenuste turu avamiseks, vaid see peaks puudutama üksnes rahvusvahelisel marsruudil olevaid peatusi. Selle põhjal peaks nende kasutuselevõtmine puudutama veoteenuseid, mille põhiliseks eesmärgiks on reisijatevedu rahvusvahelisel reisil. Selleks et kindlaks määrata, kas see on veoteenuse peamine eesmärk, tuleks arvesse võtta selliseid kriteeriume nagu siseriikliku või rahvusvahelise reisijateveo käibe osatähtsus ja maht ning veoteenuse pikkus. Selle otsuse peaks huvitatud poole taotlusel tegema vastav siseriiklik reguleeriv organ.

Artikli 10 lõige 3a

Artikli 2 reguleerimisalasse kuuluvatele raudtee-ettevõtjatele peab 1. jaanuariks 2010 andma kõikide liikmesriikide infrastruktuuri kasutusõiguse rahvusvahelise reisijateveo teenuste osutamise eesmärgil. Raudtee-ettevõtjatel on rahvusvahelise reisijateveo teenuse vältel õigus reisijaid peale võtta igast rahvusvahelisel marsruudil paiknevast jaamast ja lasta neil maha minna teises jaamas, sealhulgas samas liikmesriigis paiknevates jaamades.

1. jaanuariks 2012 peab andma nende liikmesriikide infrastruktuuri kasutusõiguse, kelle jaoks rahvusvahelise reisijate-raudteeveo turuosa on rohkem kui pool selle liikmesriigi raudtee-ettevõtjate reisijateveo käibest.

Selle, kas teenuse peamiseks eesmärgiks on reisijatevedu kahe erinevas liikmesriigis asuva jaama vahel, peab kindlaks määrama direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 30 osutatud asjakohane reguleeriv organ või reguleerivad organid pädevate asutuste ja/või asjaomaste raudtee-ettevõtjate taotlusel.

Ülesanded

Artikli 10 lõikes 3a on sätestatud, et reguleerivad organid üksi määravad kindlaks selle, kas teenuse peamine eesmärk on reisijatevedu kahe eri liikmesriigis asuva jaama vahel. Reguleerivad organid peavad seda tegema sõltumatult. See tähendab, et ükski avalik-õiguslik asutus ei või siseriikliku õiguse alusel anda juhtnööre, millega võidakse eelnevalt kehtestada otsuse tegemise tingimused või otsused eelnevalt kindlaks määrata.

Vastavalt artikli 10 lõikele 3a võib mitme erineva reguleeriva organi ülesanne olla konkreetse teenuse peamise eesmärgi kindlaksmääramine. See tähendab, et kui potentsiaalne otsus võiks mõjutada mitme eri liikmesriigi raudteeveondust, peavad otsuse tegema vähemalt kaks reguleerivat organit. Arvestades kõnealuste raudteeveoteenuste rahvusvahelist iseloomu, on äärmiselt oluline tagada, et asjaomased reguleerivad organid koordineeriksid omavahel piiriülese mõjuga otsuste tegemist. Seepärast peaksid reguleerivad organid süstemaatiliselt teavitama teistes liikmesriikides kõnealust raudteeveoteenust reguleerivaid organeid ja andma enne seda, kui nad teevad oma pädevusalasse kuuluva otsuse, teada, kas nende arvates vastab teenus oma peamisele eesmärgile.

Otsuse tegemine

Artikli 10 lõikes 3a on sätestatud, et reguleerivad organid tegutsevad asjakohaste pädevate asutuste ja/või asjast huvitatud raudteeveo-ettevõtjate (direktiivis „raudtee-ettevõtjad”) taotluse alusel. See tähendab, et reguleerivad organid ei tohiks tegutseda omal algatusel, vaid üksnes pärast seda, kui mõni huvitatud isik on esitanud sellekohase taotluse.

Kui raudteeveo-ettevõtjad taotlevad juurdepääsu raudteeinfrastruktuurile eesmärgiga osutada rahvusvahelisi reisijateveoteenuseid, tuleks teenust käsitada rahvusvahelisena, kui rong ületab vähemalt ühe liikmesriigi ühe piiri, olenemata sellest, kas teenus hõlmab ka kabotaažvedusid või mitte. Reguleerivad organid peavad igal üksikul juhul välja selgitama teenuse peamise eesmärgi. Huvitatud raudteeveo-ettevõtjad on üksnes need ettevõtjad, kes suudavad tõendada, et uus teenus võiks neid potentsiaalselt mõjutada. Pädevad asutused on asutused, kelle ülesanne on võimaldada juurdepääs, piirata juurdepääsu või keelata juurdepääs raudteeinfrastruktuurile.

Võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtte täieliku järgimise tagamiseks tuleb otsused teha selgelt, läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt. Otsuste tegemise kord tuleb avaldada ning otsuste tegemisel tuleks tugineda sidusrühmadega peetud konsultatsioonidele ja teiste reguleerivate organitega toimunud teabevahetusele, et tagada kõigile võrdsed võimalused. Otsuste tegemise ajakava ja kestuse puhul tuleb arvesse võtta vajadust tagada kõikidele turuosalistele tegevuse arendamiseks vajalik õiguskindlus. Otsuste tegemise kord peaks olema võimalikult selge, tõhus ja läbipaistev ning kooskõlas liinitaotluskorraga. Otsuste tegemise kord võib aja jooksul muutuda, eelkõige arvestades reguleerivate organite kogemusi.

Kriteeriumid

Artikli 10 lõikes 3a ei esitata eelnevalt kehtestatud kriteeriume, mille alusel kindlaks määrata raudteeveoteenuse peamine eesmärk. Samas nimetatakse põhjenduses 8 kolme kriteeriumi, mida reguleerivad organid võivad arvesse võtta: need on siseriikliku ja rahvusvahelise veoteenuse käibe osatähtsus ja maht ning veoteenuse pikkus. Need kriteeriumid on nimetatud üksnes näitena. Seetõttu ei ole need kohustuslikud ja arvesse võib võtta ka muid kriteeriume.

Kriteeriumide puhul tuleks selgelt märkida, milliseid tegureid reguleerivad organid veoteenuse peamise eesmärgi kindlaksmääramisel arvestavad. Nende alusel peaks reguleerivatel organitel olema võimalik välja selgitada pigem veoteenuse keskpika perioodi eesmärk kui seda iseloomustavad näitajad konkreetsel ajahetkel. Hindamine peaks sisaldama ka teatavat prognoosimist, samuti tuleks arvesse võtta teenuste osutamise ja turu tingimuste võimalikku järkjärgulist muutumist. Otsuse võib teha uut veoteenust käitada sooviva raudteeveo-ettevõtja esitatud äriplaanide ja turuprognooside alusel.

Veoteenuse peamise eesmärgi kindlaksmääramiseks peaksid reguleerivad organid analüüsima olukorda kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Seetõttu ei ole võimalik kohaldada mingeid rangeid ega individuaalseid kvantitatiivseid piirmäärasid. Seoses sellega võiksid reguleerivad organid võtta veoteenuse peamise eesmärgi kindlaksmääramisel arvesse kvalitatiivseid tegureid, näiteks teenuse turustamise viisi, peatuste asukohti ja kasutatavat veeremiliiki.

2.   Kuidas hinnata seda, kas avalike teenindamise lepingute majanduslik tasakaal on ohus

Põhjendus 10

Rahvusvaheliste reisijateveo teenuste konkurentsile avamine, mis sisaldab õigust võtta reisijaid rongile igas rahvusvahelise veoteenuse marsruudil paiknevas jaamas ning lasta neil teises jaamas maha minna, sealhulgas samas liikmesriigis asuvates jaamades, võib mõjutada avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavate reisijate raudteeveo teenuste korraldust ja rahastamist. Liikmesriikidel peaks olema võimalus piirata turule juurdepääsu õigust, kui nimetatud õigus ohustaks nende avaliku teenindamise lepingute majanduslikku tasakaalu ning kui selle on heaks kiitnud direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 30 osutatud asjakohane reguleeriv organ objektiivse majandusanalüüsi alusel ja avaliku teenindamise lepingu töövõtja kindlaks määranud pädeva asutuse taotlusel.

Põhjendus 12

Hinnangu andmisel, kas avaliku teenindamise lepingu majanduslik tasakaal võiks olla ohustatud, tuleks võtta arvesse eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriume, nagu mõju avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud teenuste tasuvusele, sealhulgas mõju omahinnale lepingu töövõtja kindlaks määranud pädeva avalik-õigusliku asutuse jaoks, reisijatepoolne nõudlus, piletihindade kindlaksmääramine, piletimüügikorraldus, peatuste asukoht ja arv mõlemal pool piiri ning kavandatud uue teenuse ajakava ja sagedus. Sellist hinnangut ja asjakohase reguleeriva organi otsust austades võivad liikmesriigid anda taotletava rahvusvahelise reisijateveo teenuse kasutusõiguse või selle andmisest keelduda või seda muuta, sealhulgas kehtestades uue rahvusvahelise reisijateveoteenuse ettevõtjale kasutustasu vastavalt majandusanalüüsile ning kooskõlas ühenduse õigusaktide ja võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.

Põhjendus 17

Siseriiklikud reguleerivad organid peaksid kooskõlas direktiivi 2001/14/EÜ artikliga 31 vahetama teavet ja, kui see on üksikjuhtudel asjakohane, kooskõlastama hindamispõhimõtete ja -praktika alusel, kas avaliku teenindamise lepingu majanduslik tasakaal on ohustatud. Liikmesriigid peaksid järk-järgult välja töötama oma kogemustel põhinevad suunised.

Artikli 10 lõige 3b

Liikmesriigid võivad piirata lõikes 3a sätestatud kasutusõigust lähte- ja sihtkoha vaheliste teenustega, mis on hõlmatud ühe või mitme avaliku teenindamise lepinguga kooskõlas ühenduse kehtivate õigusaktidega. Sellisel piiramisel ei tohi olla kitsendavat mõju õigusele võtta reisijaid peale igast rahvusvahelise veoteenuse marsruudil paiknevast jaamast ning lasta neil maha minna teises, sealhulgas samas liikmesriigis paiknevas jaamas, välja arvatud seal, kus selle õiguse kasutamine ohustaks avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu.

Selle, kas majanduslik tasakaal on ohustatud, peab kindlaks määrama direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 30 osutatud asjakohane reguleeriv organ või organid objektiivse majandusanalüüsi alusel ja eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumite põhjal järgmiste osapoolte taotlusel:

—	avaliku teenindamise lepingu töövõtja kindlaks määranud pädev asutus või pädevad asutused;

—	muu asjaomane pädev asutus, kellel on õigus käesoleva artikli alusel kasutusõigust piirata;

—	infrastruktuuri-ettevõtja või

—	avaliku teenindamise lepingu alusel tegutsev raudtee-ettevõtja.

Pädevad asutused ja avalikku teenust osutavad raudtee-ettevõtjad peavad andma asjakohasele reguleerivale organile või organitele põhjendatult nõutud teavet otsuse vastuvõtmiseks. Reguleeriv organ vaatab või reguleerivad organid vaatavad esitatud teabe läbi, arutades seda vajadusel kõigi asjaomaste pooltega ning teavitades viimaseid oma põhjendatud otsusest eelnevalt kindlaksmääratud mõistlikuks tähtajaks ning igal juhul kahe kuu jooksul pärast asjaomase teabe saamist. Asjakohane reguleeriv organ põhjendab oma otsust ja täpsustab tähtaega ja tingimusi, mille alusel

—	asjaomane pädev asutus või pädevad asutused;

—	infrastruktuuri-ettevõtja;

—	avaliku teenindamise lepingu alusel tegutsev raudtee-ettevõtja või

—	kasutusõigust taotlev raudtee-ettevõtja

võivad taotleda otsuse ümbervaatamist.

Ülesanded

Artikli 10 lõikes 3a on sätestatud, et kui uued rahvusvahelised raudteeveoteenused peaksid ohustama avaliku teenindamise lepingutega hõlmatud marsruutide majanduslikku tasakaalu, on liikmesriikide jaoks üks võimalus, mitte aga kohustus, piirata juurdepääsu kõnealustele marsruutidele. Ainult sel juhul, kui liikmesriigid otsustavad kasutada seda võimalust, on reguleerivate organite ülesanne kindlaks määrata, kas uus kavandatud raudteeveoteenus ohustab avaliku teenindamise lepingute majanduslikku tasakaalu. Reguleerivad organid peavad seda tegema sõltumatult. Põhjenduses 14 on eelkõige rõhutatud seda, kuidas tuleks korraldada reguleerivate organite töö selle tagamiseks, et neil oleks võimalik kasutada seda volitust teistest avaliku teenindamise lepinguid sõlmivatest asutustest sõltumatult.

Kui liikmesriigid piiravad juurdepääsuõigust artikli 10 lõike 3b alusel, peaksid nad võtma arvesse reguleeriva organi hinnangut. Nagu on märgitud põhjenduses 10, on liikmesriikide kehtestatava juurdepääsupiirangu eeltingimuseks asjakohase reguleeriva organi heakskiit. Sellise heakskiidu võib anda siduva arvamusega, milles hinnatakse, kas avaliku teenindamise lepingute majanduslik tasakaal on ohus ja millega tehakse ettepanek konkreetse meetme kohta, või nõusolekumenetlusega, mille käigus kontrollitakse kõiki juurdepääsuõiguse piiramise otsuste eelnõusid.

Reguleerivate organite hinnangute ja otsuste tegemist tuleks koordineerida, vajaduse korral igal üksikul juhul eraldi. See kehtib eelkõige juhul, kui asjaomased avaliku teenindamise lepingud on piiriülesed või üldisemalt juhtudel, kui ühes liikmesriigis kabotaažiõigustele kehtestatud piirangud võivad mõjutada teises liikmesriigis osutatava rahvusvahelise raudteeveoteenuse elujõulisust. Sel juhul peaksid asjaomased reguleerivad organid, eesmärgiga jõuda olukorra suhtes ühisele arusaamisele, vahetama teavet ja oma esialgseid seisukohti selle kohta, kas avaliku teenindamise lepingud on ohus, ja kõikide võimalike asjakohaste piirangute kohta. Reguleerivad organid peaksid konsulteerima teiste reguleerivate organitega, olenemata võimalusest piirata juurdepääsu konsulteeritud reguleeriva organi asukohaliikmesriigis avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud marsruutidele.

Lisaks eespool nimetatud konkreetsetele juhtudele on direktiivi 2007/58/EÜ põhjenduses 17 märgitud, et direktiivi 2001/14/EÜ artiklist 31 tulenevalt peaksid reguleerivad organid vahetama süstemaatiliselt teavet oma töö ning otsustamispõhimõtete ja -tavade kohta, et järk-järgult välja töötada oma kogemustel põhinevad suunised.

Otsuse tegemine

Reguleerivad organid peaksid olema võimelised hindama, kas avaliku teenindamise lepingu majanduslik tasakaal võiks olla ohus, olenemata sellest, kas raudteeveoteenuse peamine eesmärk on välja selgitatud või mitte. Kõnealust kaht ülesannet võib täita ühel ja samal ajal, ent ühe ülesande täitmine ei saa olla teise täitmise eeltingimuseks.

Vastavalt artikli 10 lõikele 3b tuleks hindamismenetlust alustada juhul, kui asjakohasele reguleerivale organile on esitatud sellekohane taotlus. Sellise taotluse võib (võivad) esitada üksnes 1) hindamisel käsitletava avaliku teenindamise lepingu sõlminud pädev asutus (pädevad asutused), 2) mis tahes muu pädev asutus, kellel on õigus piirata juurdepääsu asjaomasele infrastruktuurile, 3) asjaomane raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (direktiivis „infrastruktuuri-ettevõtja”) või 4) hindamistaotluses käsitletavat avalikku teenust osutav raudteeveo-ettevõtja. Kui hindamist taotlev osaline ei ole võimeline esitama otsuse tegemiseks vajalikku teavet või kui taotlust ei esitata reguleeriva organi poolt eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku aja jooksul, siis hindamist ei teostata. Hindamise ajakava ja kestuse puhul tuleks arvesse võtta vajadust tagada kõikidele turuosalistele tegevuse arendamiseks vajalik õiguskindlus. Otsuste tegemise kord peaks olema võimalikult selge, tõhus ja läbipaistev ning kooskõlas liinitaotluskorraga.

Reguleerivad organid ei tohiks teostada selliseid hindamisi omal algatusel, vaid üksnes ühe eespool nimetatud huvitatud isiku taotluse alusel. Reguleeriv organ peaks hindama üksnes neid punkte, mis on nimetatud taotluses.

Hinnata tuleks objektiivsel meetodil ja eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumide alusel. Reguleeriva organi enda ülesanne on välja töötada selline meetod, sealhulgas kohaldatavad kriteeriumid. Kõnealuse ülesande täitmist ei tohiks takistada ükski avalik-õiguslik asutus, mis on seotud avaliku teenindamise lepingute sõlmimisega või raudteeveo-ettevõtja üle aktsionäridepoolse kontrolli teostamisega.

Hindamismeetodi väljatöötamisel tuleks arvestada turusuundumusi ja võimalust, et meetod aja jooksul muutub, eelkõige lähtuvalt reguleerivate organite kogemustest, ja et see oleks kooskõlas põhjendusega 17 ette nähtud ühiste suunistega.

Meetod peaks sisaldama üksikasjalikku majandusanalüüsi. See tähendab, et reguleerivad organid peavad nõuetekohaselt hindama uue raudteeveoteenuse majanduslikku ja finantsmõju asjaomasele avaliku teenindamise lepingule. Seepärast ei peaks tavaliselt piisama üksnes sellest, et kohaldatakse eelnevalt kehtestatud piirmäärasid.

Mõjuhinnangust peaks selguma, kas lepingu majanduslik tasakaal on ohus. See tähendab, et uue teenuse avaldatava mõju kindlakstegemine on vajalik, ent sellest üksi ei piisa. Majandusanalüüsis tuleks kindlaks määrata, mil määral muutub lepingu majanduslik tasakaal. Peale selle peaks sellise mõju konkreetseks põhjuseks olema uus raudteeveoteenus, mitte aga muud tegurid, näiteks üldine majanduskliima. Asjaomased avaliku teenindamise lepingud on need, mille alusel osutatakse teenuseid nende lähte- ja sihtkohtade vahel, mida hakatakse teenindama uue kavandatud raudteeveoteenuse raames, või need, mis hõlmavad selliseid analoogseid teenuseid samade lähte- ja sihtkohtade vahel paralleelsel marsruudil, mida uus teenus võib mõjutada.

Võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtte täieliku järgimise tagamiseks peaks kasutatav meetod olema selge, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Otsustamismeetod tuleb avaldada ning see peaks tuginema sidusrühmadega peetud konsultatsioonidele ja teiste reguleerivate organitega toimunud teabevahetusele, et tagada kõigile võrdsed võimalused. Otsustamismeetod võib aja jooksul muutuda eelkõige seetõttu, et seda on vaja kohandada reguleerivate organite kogemuste põhjal väljatöötatud ühiste suunistega.

Kriteeriumid

Analüüsis tuleks keskenduda sellele, missugune on uue teenuse majanduslik mõju avaliku teenindamise lepingule tervikuna, mitte aga üksikutele teenustele. Vastavalt põhjendusele 12 tuleb selleks arvesse võtta 1) lepingu sõlminud asutuse netokulusid ja 2) raudteeveo-ettevõtja poolt lepingu alusel osutatavate teenuste tasuvust. Asjaolu, et uut teenust pakutakse avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavatest teenustest madalama hinnaga või sama ajavahemiku jooksul, ei võimalda teha järeldust, et kõnealuse lepingu majanduslik tasakaal võiks olla ohus.

Selleks et määrata kindlaks raudteeveo-ettevõtja tasuvusele ja asjakohase asutuse netokuludele avalduv mõju, on põhjenduse 12 kohaselt kasulik arvesse võtta mitmeid eri tegureid: reisijatepoolne nõudlus, piletihindade kindlaksmääramine, piletimüügikorraldus, peatuste asukoht ja arv mõlemal pool piiri ning uue teenuse ajakava ja selle osutamise sagedus. Samas aga ei ole üksnes nende tegurite arvessevõtmise puhul tegemist direktiiviga nõutud majandusanalüüsiga ega piisa neist ka selle kindlaksmääramiseks, kas majanduslik tasakaal on ohus. Need aspektid on nimetatud üksnes näitena. Tegurite loetelu ei ole lõplik ega kohustuslik.

Mitte kõikide avaliku teenindamise lepingut mõjutavate tegurite puhul ei saa väita, et need ohustavad lepingu majanduslikku tasakaalu. Mis tahes piiratud või ühekordset mõju, eelkõige lepingus endas kehtestatud piirides, ei tohiks käsitada ohustavana. Hindamisega tuleks tõendada, et kahjustatakse avaliku teenindamise lepingu alusel käitatava veoteenuse elujõulisust. Tasakaal tuleks lugeda ohus olevaks juhul, kui on võimalik tõendada, et aktsepteeritava kvaliteediga avalike teenuste käitamise majanduslik teostatavus võib ohtu sattuda.

Seoses sellega ei piisa tõendusest, et uue ettevõtja turuletuleku tõttu suurenevad riiklikud kulutused. Selleks et avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu saaks pidada ohus olevaks, peaksid riiklikud kulutused suurenema märkimisväärselt.

Käesolev tõlgendav teatis ei piira liikmesriikide kohustust võtta vastu direktiivi 2007/58/EÜ sätetega vastavuse tagamiseks vajalikud ülevõtmismeetmed.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/58/EÜ, 23. oktoober 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta ning direktiivi 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise kohta. Käesolevas teatises on kasutatud direktiivi 91/440/EMÜ (alusakt) viimase konsolideeritud versiooni numeratsiooni.

---