ÜLDKOHTU KODUKORA

2. mai 1991  (1)

SISUKORD

Eelsätted (artikkel 1)

I jaotis.

– Üldkohtu korraldus

1. peatükk

– Üldkohtu president ja liikmed (artiklid 2–9)

2. peatükk

– Kodade moodustamine ning ettekandja-kohtunike ja kohtujuristide määramine (artiklid 10–19)

3. peatükk

– Kohtukantselei

1. jagu

– Kohtusekretär (artiklid 20–27)

2. jagu

– Talitused (artiklid 28–30)

4. peatükk

– Üldkohtu töö korraldamine (artiklid 31–34)

5. peatükk

– Keeled (artiklid 35–37)

6. peatükk

– Esindajate, nõustajate ja advokaatide õigused ja kohustused (artiklid 38–42)

II jaotis.

– Menetlus

1. peatükk

– Kirjalik menetlus (artiklid 43–54)

2. peatükk

– Suuline menetlus (artiklid 55–63)

3. peatükk

– Meetmed menetluse korraldamiseks ja menetlustoimingud

1. jagu

– Menetlust korraldavad meetmed (artikkel 64)

2. jagu

– Menetlustoimingud (artiklid 65–67)

3. jagu

– Tunnistajate ja ekspertide kohtusse kutsumine ja ärakuulamine (artiklid 68–76)

3.a peatükk

– Kiirendatud menetlus (artikkel 76a)

4. peatükk

– Üldkohtu menetluse peatamine ja pädevuse puudumine (artiklid 77–80)

5. peatükk

– Kohtuotsused (artiklid 81–86)

6. peatükk

– Kohtukulud (artiklid 87–93)

7. peatükk

– Tasuta õigusabi (artiklid 94–97)

8. peatükk

– Loobumine (artiklid 98–99)

9. peatükk

– Kohtudokumentide kättetoimetamine (artikkel 100)

10. peatükk

– Tähtajad (artiklid 101–103)

III jaotis.

– Erimenetlused

1. peatükk

– Kohaldamise peatamine ja muud ajutised meetmed (artiklid 104–110)

2. peatükk

– Menetlusküsimused (artiklid 111–114)

3. peatükk

– Menetlusse astumine (artiklid 115–116)

4. peatükk

– Üldkohtu otsused, mis tehakse pärast tema otsuse tühistamist ja kohtuasja uueks arutamiseks saatmist (artiklid 117–121)

4.a peatükk

– Üldkohtu otsused pärast lahendi uuesti läbivaatamist ja kohtuasja saatmist uueks arutamiseks (artiklid 121a–121d)

5. peatükk

– Tagaseljaotsus ja kaja (artikkel 122)

6. peatükk

– Erakorralised õiguskaitsevahendid

1. jagu

– Kohtuotsuse vaidlustamine kolmanda isiku poolt (artiklid 123–124)

2. jagu

– Teistmine (artiklid 125–128)

3. jagu

– Kohtuotsuste tõlgendamine (artikkel 129)

IV jaotis.

– Intellektuaalomandi õigustega seotud menetlused (artiklid 130–136)

V jaotis.

– Apellatsioonkaebuste esitamine Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse kohtu otsuste peale (artiklid 136a–149)

Lõppsätted (artiklid 150–151)

EELSÄTTED

Artikkel 1

Käesolevas kodukorras kasutatakse järgmisi mõisteid:

—	Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetele viidates märgitakse kõigepealt lühend „ELTL” ja seejärel selle lepingu viidatav artikkel,

—	Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu sätetele viidates märgitakse kõigepealt lühend „EAA” ja seejärel selle lepingu viidatav artikkel,

—	põhikiri – protokoll Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta,

—	EMP leping – Euroopa Majanduspiirkonna leping.

Käesoleva kodukorra tähenduses on:

—	institutsioon või institutsioonid – liidu institutsioonid ja organid või asutused, mis on loodud aluslepingutega või nende rakendamiseks vastuvõetud õigusaktiga ning mis võivad olla poolteks Üldkohtus,

—	EFTA järelevalveamet – EMP lepingus nimetatud järelevalveamet.

I JAOTIS

ÜLDKOHTU KORRALDUS

1. peatükk

ÜLDKOHTU PRESIDENT JA LIIKMED

Artikkel 2

1.   Kõik Üldkohtu liikmed täidavad reeglina kohtuniku ülesandeid.

Üldkohtu liikmeid nimetatakse edaspidi käesolevas tekstis kohtunikeks.

2.   Iga kohtunik, välja arvatud kohtu president, võib artiklites 17–19 kirjeldatud asjaoludel täita teatava kohtuasja kohtujuristi ülesandeid.

Käesolevas kodukorras kohtujuristi puudutavaid sätteid kohaldatakse üksnes juhtudel, kui kohtunik on määratud kohtujuristiks.

Artikkel 3

Kohtuniku ametiaeg algab tema ametisse nimetamise aktis sätestatud kuupäeval. Kui kuupäeva ei ole märgitud, algab ametiaeg ametisse nimetamise akti andmise kuupäeval.

Artikkel 4

1.   Enne oma kohustuste täitmisele asumist annab kohtunik Euroopa Kohtu ees järgmise vande:

2.   Vahetult pärast vande andmist kirjutab kohtunik alla avaldusele, millega ta pühalikult kohustub nii ametiaja jooksul kui ka pärast selle lõppemist täitma sellest ametist tulenevaid kohustusi ning eriti oma kohustust käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pärast ametist lahkumist pakutakse teatavaid ametikohti või soodustusi.

Artikkel 5

Kui Euroopa Kohtul palutakse pärast Üldkohtuga konsulteerimist otsustada, kas Üldkohtu kohtunik endiselt vastab nõutavatele tingimustele või täidab oma ametist tulenevaid kohustusi, palub Üldkohtu president asjaomasel kohtunikul esitada oma seisukohad Üldkohtu kinnisel nõupidamisel ilma kohtusekretäri kohalolekuta.

Üldkohus peab oma arvamust põhjendama.

Arvamust, et Üldkohtu kohtunik ei vasta enam nõutavatele tingimustele või ei täida oma ametist tulenevaid kohustusi, peab toetama Üldkohtu kohtunike enamus. Euroopa Kohtule teatatakse hääletamise tulemused.

Hääletamine on salajane; asjassepuutuv kohtunik hääletamises ei osale.

Artikkel 6

Kohtunikud, välja arvatud Üldkohtu president ja kodade esimehed, järjestuvad vastavalt oma ametis oldud ajale.

Võrdse ametis oldud aja korral määratakse järjestus vanuse alusel.

Ametiaja lõppemisel säilitavad uueks ametiajaks tagasi nimetatud kohtunikud oma järjestuse.

Artikkel 7

1.   Kohtunikud valivad endi seast viivitamata pärast ELTL artiklis 254 sätestatud osalist asendamist kolmeks aastaks Üldkohtu presidendi.

2.   Kui Üldkohtu presidendi ametikoht vabaneb enne ettenähtud ametiaja lõppemist, valib Üldkohus ülejäänud ametiajaks asendaja.

3.   Käesolevas artiklis ettenähtud valimistel on hääletamine salajane. Valituks osutub üle poolte Üldkohtu kohtunike hääled saanud kohtunik. Kui ükski kohtunik ei saa absoluutset häälteenamust, korraldatakse järgmisi hääletusvoore seni, kuni see häälteenamus saavutatakse.

Artikkel 8

Üldkohtu president juhib Üldkohtu tegevust ja talitusi, ta on täiskogu istungite ja nõupidamiste eesistuja.

Üldkohtu president on kohtu suurkoja eesistuja.

Kui Üldkohtu president määratakse kolmest või viiest kohtunikust koosnevasse kotta, on ta kõnealuse koja eesistuja.

Artikkel 9

Üldkohtu presidendi äraolekul või kui tal esineb takistus või kui presidendi ametikoht on täitmata, täidab presidendi ametikohustusi üks koja esimeestest, kes määratakse vastavalt käesoleva kodukorra artiklis 6 sätestatud järjestusele.

Kui Üldkohtu presidendil ja kodade esimeestel esineb samal ajal takistus või nad on üheaegselt ära või kui nende ametikohad on korraga täitmata, täidab presidendi ametikohustusi üks ülejäänud kohtunikest, kes määratakse vastavalt käesoleva kodukorra artiklis 6 sätestatud järjestusele.

2. peatükk

KODADE MOODUSTAMINE NING ETTEKANDJA-KOHTUNIKE JA KOHTUJURISTIDE MÄÄRAMINE

Artikkel 10

1.   Üldkohus moodustab kolmest ja viiest kohtunikust koosnevad kojad ja kolmeteistkümnest kohtunikust koosneva suurkoja ja määrab nendesse kohtunikud.

2.   Käesolevale artiklile vastav otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 11

1.   Üldkohtu menetluses olevaid kohtuasju lahendatakse artikli 10 kohaselt moodustatud kolmest või viiest kohtunikust koosnevates kodades.

Artiklites 14, 51, 106, 118, 124, 127 ja 129 sätestatud tingimustel võidakse kohtuasju arutada Üldkohtu täiskogu või kohtu suurkoja istungitel.

Kohtuasju võib arutada ainukohtunik, kui need on talle delegeeritud artiklites 14 ja 51 sätestatud tingimustel või need on talle määratud artikli 124, artikli 127 lõike 1 või artikli 129 lõike 2 kohaselt.

2.   Ühele kojale määratud või delegeeritud kohtuasjade puhul tähendab käesolevas kodukorras kasutatud termin „Üldkohus” eelmainitud koda. Ainukohtunikule määratud kohtuasjade puhul tähendab „Üldkohus” käesolevas kodukorras nimetatud kohtunikku.

Artikkel 12

1.   Üldkohus kehtestab kriteeriumid, mille alusel jaotatakse kohtuasjad kodade vahel.

See otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 13

1.   Kohe kui hagiavaldus on esitatud, määrab Üldkohtu president kohtuasja ühele kojale.

2.   Koja esimees teeb Üldkohtu presidendile iga kojale määratud kohtuasja puhul ettepaneku ettekandja-kohtuniku nimetamise kohta; Üldkohtu president otsustab nimetamise selle ettepaneku alusel.

Artikkel 14

1.   Kohtuasi võidakse suunata Üldkohtu täiskogu istungile, suurkojale või eri arvust kohtunikest moodustatud kojale, kui see on põhjendatud kohtuasja juriidilise keerukuse või kohtuasja olulisuse või eriliste asjaolude tõttu.

2.

1) Järgmisi kolmest kohtunikust koosnevale kojale määratud kohtuasju võib arutada ja lahendada ettekandja-kohtunik ainukohtunikuna, kui kohtuasjad sobivad selliseks arutamiseks ja otsustamiseks, võttes arvesse, et tõstatatud õigusküsimused või faktilised asjaolud ei ole laadilt keerulised, kohtuasi on vähetähtis ning ei esine muid erilisi asjaolusid, ning kui need on delegeeritud artiklis 51 sätestatud tingimuste kohaselt: a) ELTL artikli 270 kohaselt esitatud kohtuasjad; b) ELTL artikli 263 neljanda lõigu, artikli 265 kolmanda lõigu ja artikli 268 kohaselt esitatud kohtuasjad, milles tõstatatakse üksnes juba väljakujunenud kohtupraktikaga lahendatud küsimusi või mis moodustavad osa kohtuasjade seeriast, milles esitatakse samu nõudeid ja millest ühe kohta on lõplik otsus juba tehtud; c) ELTL artikli 272 kohaselt esitatud kohtuasjad. 2) Ainukohtunikule ei või delegeerida: a) kohtuasju, milles tõstatatakse õiguse üldakti seaduslikkuse küsimusi; b) kohtuasju, mis käsitlevad eeskirjade rakendamist: — seoses konkurentsi ja kontrolliga ettevõtjate koondumise üle, — seoses riigiabiga, — seoses kaubanduse kaitsemeetmetega, — seoses põllumajandusturgude ühise korraldusega, välja arvatud kohtuasjad, mis moodustavad osa kohtuasjade seeriast, milles esitatakse samu nõudeid ja millest ühe kohta on lõplik otsus juba tehtud; c) artikli 130 lõikes 1 osutatud kohtuasju. 3) Ainukohtunik suunab kohtuasja tagasi kotta, kui ta leiab, et selle ainukohtunikule delegeerimist õigustanud tingimused ei ole enam täidetud.

3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud otsused kohtuasja suunamiseks või delegeerimiseks tehakse artiklis 51 sätestatud tingimustel.

Artikkel 15

1.   Kohtunikud valivad enda hulgast artikli 7 lõike 3 kohaselt kolmest ja viiest kohtunikust koosnevate kodade esimehed.

2.   Viiest kohtunikust koosnevate kodade esimehed valitakse kolmeks aastaks. Neid võib üks kord ametisse tagasi valida.

Viiest kohtunikust koosnevate kodade esimehed valitakse kohe pärast seda, kui Üldkohtu president on valitud artikli 7 lõike 1 kohaselt.

3.   Kolmest kohtunikust koosnevate kodade esimehed valitakse tähtajaliselt.

4.   Kui koja esimehe ametikoht jääb enne ettenähtud ametiaja lõppemist täitmata, valitakse ülejäänud ametiajaks uus koja esimees.

5.   Nende valimiste tulemus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 16

Ühele kojale määratud või delegeeritud kohtuasjade menetlemisel on presidendi volitused koja esimehel.

Ainukohtunikule delegeeritud või määratud kohtuasjades, välja arvatud artiklites 105 ja 106 viidatud kohtuasjad, on presidendi volitused kõnealusel kohtunikul.

Artikkel 17

Üldkohtu täiskogu istungil abistab kohut Üldkohtu presidendi määratud kohtujurist.

Artikkel 18

Üldkohtu koda võib abistada kohtujurist, kui seda nõuab kohtuasja õiguslike või faktiliste asjaolude keerukus.

Artikkel 19

Kohtujuristi määramise otsustab konkreetses kohtuasjas Üldkohtu täiskogu selle koja taotlusel, kellele kohtuasi on määratud või delegeeritud.

Üldkohtu president nimetab sellisel juhul kohtuniku, kes kohtuasjas kohtujuristi ülesandeid täidab.

3. peatükk

KOHTUKANTSELEI

1. jagu. Kohtusekretär

Artikkel 20

1.   Üldkohus nimetab ametisse kohtusekretäri.

Kaks nädalat enne ametisse nimetamise kuupäeva teavitab Üldkohtu president kohtunikke sellele ametikohale kandideerimise avaldustest.

2.   Avaldusele lisatakse täielikud andmed kandidaadi vanuse, kodakondsuse, ülikoolidiplomite, keelteoskuse ning praeguste ja endiste ametite kohta, samuti kohtualase ja rahvusvahelise kogemuse kohta.

3.   Ametisse nimetamine toimub vastavalt artikli 7 lõikes 3 sätestatud menetlusele.

4.   Kohtusekretär nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Kohtusekretäri võib ametisse tagasi nimetada.

5.   Enne ametisseastumist annab kohtusekretär Üldkohtu ees artiklis 4 sätestatud vande.

6.   Kohtusekretäri võib ametist vabastada üksnes juhul, kui ta ei vasta enam kehtestatud tingimustele või ei täida ametist tulenevaid kohustusi; Üldkohus teeb otsuse, olles eelnevalt andnud kohtusekretärile võimaluse oma seisukohtade esitamiseks.

7.   Kui kohtusekretäri ametikoht vabaneb ennetähtaegselt, nimetab Üldkohus kuueks aastaks ametisse uue kohtusekretäri.

Artikkel 21

Üldkohus võib kohtusekretäri ametisse nimetamiseks ettenähtud menetlust järgides nimetada ametisse ühe või mitu asekohtusekretäri, kes abistavad kohtusekretäri ja täidavad tema ametiülesandeid artiklis 23 nimetatud ametijuhendiga ettenähtud tingimustel.

Artikkel 22

Kohtusekretäri ja vajaduse korral asekohtusekretäri äraolekul või kui neil esineb takistus või kui nende ametikohad on täitmata, nimetab Üldkohtu president kohtusekretäri ülesandeid ajutiselt täitma ametniku või muu kohtu teenistuja.

Artikkel 23

Üldkohus võtab Üldkohtu presidendi ettepanekul vastu kohtusekretäri ametijuhendi.

Artikkel 24

1.   Kohtukantseleis hoitakse kohtusekretäri vastutusel registrit, kuhu kantakse kõik menetlusdokumendid ning neile lisatud kirjalikud tõendid ja dokumendid nende esitamise järjekorras.

2.   Kui dokument on registrisse kantud, teeb kohtusekretär vastava märke originaalile ja poole taotluse korral selleks esitatud ärakirjadele.

3.   Registrikanded ja eelnevas lõikes ettenähtud märked on autentsed.

4.   Registri pidamise eeskirjad on sätestatud artiklis 23 nimetatud kohtusekretäri ametijuhendis.

5.   Huvitatud isikud võivad tutvuda registriga kohtukantseleis ja saada tasu eest ärakirju või väljavõtteid vastavalt tasumääradele, mille kohtusekretäri ettepanekul kinnitab Üldkohus.

Kohtuasja pooled võivad kooskõlas kohtukantselei tasumääradega saada menetlusdokumentide ärakirju ning kohtuotsuste ja määruste kinnitatud ärakirju.

6.   Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse teatis, milles esitatakse hagiavalduse registrisse kandmise kuupäev, poolte nimed ja aadressid, hagi ese, hagi nõuded ning ülevaade fakti- ja õigusväidetest ning peamistest argumentidest.

7.   Kui nõukogu või Euroopa Komisjon ei ole kohtuasja pool, saadab Üldkohus talle hagiavalduse ja kostja vastuse ärakirjad ilma lisadeta, et võimaldada tal hinnata, kas ELTL artikli 277 alusel taotletakse tema õigusakti kohaldamata jätmist. Hagiavalduse ja kostja vastuse ärakirjad saadetakse samal kujul ka Euroopa Parlamendile, et ta saaks hinnata, kas taotletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastuvõetud õigusakti kohaldamata jätmist ELTL artikli 277 alusel.

Artikkel 25

1.   Kohtusekretär vastutab presidendi järelevalve all kõigi dokumentide vastuvõtmise, edastamise ja säilitamise ning käesoleva kodukorraga ettenähtud kättetoimetamise korraldamise eest.

2.   Kohtusekretär abistab Üldkohut, kodade esimehi ja kohtunikke kõigi nende ametikohustuste täitmisel.

Artikkel 26

Kohtusekretär on pitsatihoidja. Ta vastutab arhiivi ja Üldkohtu väljaannete eest.

Artikkel 27

Võttes arvesse käesoleva kodukorra artikleid 5 ja 33, osaleb kohtusekretär Üldkohtu istungitel.

2. jagu. Talitused

Artikkel 28

Ametnikud ja muud teenistujad, kelle ülesandeks on presidendi, kohtunike ja kohtusekretäri otsene abistamine, nimetatakse ametisse personalieeskirjade sätete kohaselt. Nad alluvad kohtusekretärile Üldkohtu presidendi järelevalve all.

Artikkel 29

Artiklis 28 märgitud ametnikud ja muud teenistujad annavad Üldkohtu presidendi ees kohtusekretäri juuresolekul Euroopa Kohtu kodukorra artikli 20 lõikes 2 sätestatud vande.

Artikkel 30

Kohtusekretär vastutab Üldkohtu presidendi järelevalve all Üldkohtu halduse, finantsjuhtimise ja raamatupidamise eest; teda abistavad Euroopa Kohtu talitused.

4. peatükk

ÜLDKOHTU TÖÖ KORRALDAMINE

Artikkel 31

1.   Üldkohtu istungite kuupäevad ja kellaajad määrab president.

2.   Üldkohus võib pidada ühe või mitu istungit väljaspool Üldkohtu asukohta.

Artikkel 32

1.   Kui mõne kohtuniku äraoleku või takistuse tõttu on kohtunikke paarisarv, ei osale nõupidamisel artikli 6 tähenduses kõige noorem kohtunik, välja arvatud juhul, kui ta on ettekandja-kohtunik. Sellisel juhul ei osale nõupidamisel talle järjestuselt eelnev kohtunik.

Kui pärast kohtujuristi määramist artikli 17 kohaselt on Üldkohtu täiskogu istungil paarisarv kohtunikke, määrab kohtu president enne istungit ning kooskõlas Üldkohtu poolt eelnevalt kindlaksmääratud ja Euroopa Liidu Teatajas avaldatud järjestusega kohtuniku, kes ei osale kohtuasjas otsuse tegemisel.

2.   Kui pärast Üldkohtu täiskogu kokkukutsumist selgub, et üheksast kohtunikust koosnevat kvoorumit ei ole koos, lükkab Üldkohtu president istungi edasi kuni kvoorumi saavutamiseni.

3.   Kui kolmest või viiest kohtunikust koosnevas kojas ei ole kvoorumit koos, teavitab koja esimees sellest Üldkohtu presidenti, kes määrab koja koosseisu täiendamiseks vajaliku kohtuniku.

Suurkoda on otsustusvõimeline, kui koos on üheksa kohtunikku. Kui kõnealust kvoorumit ei ole koos, määrab Üldkohtu president koja koosseisu täiendamiseks vajaliku kohtuniku.

Kui suurkojas või viiest kohtunikust koosnevas kojas ei ole täidetud artikli 10 lõikes 1 sätestatud kohtunike arv enne suulise menetluse avamist ilmnenud kohtuniku äraoleku või takistuse tõttu, määrab Üldkohtu president vajaliku kohtunike arvu saavutamiseks kotta täiendava kohtuniku.

4.   Kui mõnes kolmest või viiest kohtunikust koosnevas kojas on sellesse kotta määratud kohtunikke rohkem kui kolm või viis, otsustab koja esimees, millised kohtunikud osalevad kohtuasja otsustamisel.

5.   Ainukohtuniku, kellele kohtuasi on delegeeritud või määratud, äraolekul või kui tal esineb takistus, määrab Üldkohtu president teise kohtuniku teda asendama.

Artikkel 33

1.   Üldkohtu nõupidamised on kinnised.

2.   Nõupidamistel võivad osaleda üksnes suulisel menetlusel osalenud kohtunikud.

3.   Iga nõupidamisel osalev kohtunik avaldab oma arvamuse ja põhjendab seda.

4.   Iga kohtunik võib taotleda, et Üldkohus võtaks seisukoha küsimuses, mille ta on sõnastanud tema enda valitud keeles ja esitanud kohtule kirjalikult enne hääletamist.

5.   Üldkohtu otsuse määravad arvamused, millega kohtunike enamus pärast lõpparutelu nõustub. Hääletatakse artiklis 6 sätestatud järjestusele vastupidises järjekorras.

6.   Erimeelsused küsimuste sisu, sõnastuse või järjekorra üle või seoses hääletustulemuste tõlgendamisega lahendab Üldkohus otsusega.

7.   Kui Üldkohtu nõupidamisel käsitletakse haldusküsimusi, viibib kohal ka kohtusekretär, kui Üldkohus ei otsusta teisiti.

8.   Kui Üldkohtu istung toimub kohtusekretäri kohalolekuta, teeb kohus vajaduse korral artikli 6 tähenduses kõige nooremale kohtunikule ülesandeks protokolli koostamise. Protokollile kirjutavad alla president ja nimetatud kohtunik.

Artikkel 34

1.   Kui Üldkohtu eriotsusega ei määrata teisiti, on kohtu puhkus järgmisel ajal:

—	18. detsembrist 10. jaanuarini,

—	ülestõusmispühale eelnevast pühapäevast ülestõusmispühale järgneva teise pühapäevani,

—	15. juulist 15. septembrini.

Üldkohtu puhkuse ajal täidab presidendi kohustusi kohtu asukohas kas president ise, hoides ühendust kohtusekretäriga, või koja esimees või mõni teine kohtunik, kelle president on oma asendajaks nimetanud.

2.   Kiireloomulistel asjaoludel võib president kutsuda kohtunikud kokku kohtu puhkuse ajal.

3.   Üldkohus järgib oma asukohariigi ametlikke puhkepäevi.

4.   Üldkohus võib põhjendatud juhtudel anda kohtunikele ametipuhkust.

5. peatükk

KEELED

Artikkel 35

1.   Kohtumenetluse keeled on bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel.

2.   Kohtumenetluse keele valib hageja, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)	kui kostjaks on liikmesriik või füüsiline isik, kellel on liikmesriigi kodakondsus, või juriidiline isik, kelle asukoht on liikmesriigis, on kohtumenetluse keeleks kõnealuse riigi riigikeel; kui kõnealuses riigis on mitu riigikeelt, võib hageja valida nendest sobiva keele;

b)	poolte ühise taotluse korral võib lubada kogu menetluse vältel või osaliselt kasutada muud lõikes 1 nimetatud keelt;

c)	erandina punktist b võib ühe poole taotluse korral lubada pärast vastaspoole ja kohtujuristi ärakuulamist kasutada kogu menetluse vältel või osaliselt kohtumenetluse keelena muud lõikes 1 nimetatud keelt; sellist taotlust ei või esitada Euroopa ühenduste institutsioon.

Eespool nimetatud taotluse lahendab president; president võib anda taotluse lahendamiseks Üldkohtule, ning peab selle andma lahendamiseks Üldkohtule, kui ta soovib taotluse rahuldada ilma poolte nõusolekuta.

3.   Kohtumenetluse keelt kasutatakse eelkõige poolte kirjalikes ja suulistes avaldustes ning neile lisatud dokumentides, samuti Üldkohtu protokollides ja kohtuotsustes.

Kõigile dokumentidele, mis on esitatud muus keeles kui kohtumenetluse keel, peab olema lisatud tõlge kohtumenetluse keelde.

Mahukate dokumentide puhul võib esitada tõlkeid väljavõtetest. Üldkohus võib siiski omal algatusel või poole taotlusel alati nõuda ulatuslikumat või täielikku tõlget.

Erandina eespool toodud sätetest on liikmesriigil õigus kasutada oma riigi riigikeelt Üldkohtus läbivaatamisel olevas kohtuasjas menetlusse astumisel. Käesolevat sätet kohaldatakse nii kirjalike dokumentide kui ka suuliste pöördumiste suhtes. Kohtusekretär korraldab mõlemal juhul tõlkimise kohtumenetluse keelde.

Riikidele, kes ei ole liikmesriigid, kuid on EMP lepingu osalisriigid, samuti EFTA järelevalveametile võib anda loa kasutada lisaks kohtumenetluse keelele ühte lõikes 1 nimetatud keeltest, kui need riigid astuvad Üldkohtus läbivaatamisel olevas kohtuasjas menetlusse. Käesolevat sätet kohaldatakse nii kirjalike dokumentide kui ka suuliste pöördumiste suhtes. Kohtusekretär korraldab mõlemal juhul tõlkimise kohtumenetluse keelde.

4.   Kui tunnistaja või ekspert teatab, et ta ei ole võimeline end piisavalt väljendama üheski käesoleva artikli lõikes 1 märgitud keeles, võib Üldkohus anda talle loa ütluste andmiseks muus keeles. Kohtusekretär korraldab tõlkimise kohtumenetluse keelde.

5.   President võib suulises menetluses, ettekandja-kohtunik oma esialgses ettekandes ja kohtuistungi ettekandes, kohtunikud ja kohtujurist küsimuste esitamisel ja kohtujurist oma ettepaneku esitamisel kasutada lisaks kohtumenetluse keelele ühte käesoleva artikli lõikes 1 märgitud keeltest. Kohtusekretär korraldab tõlkimise kohtumenetluse keelde.

Artikkel 36

1.   Kohtusekretär korraldab kohtuniku, kohtujuristi või poole taotluse korral Üldkohtus menetluse käigus suuliselt või kirjalikult esitatu tõlkimise keeltesse, mille taotleja valib artikli 35 lõikes 1 märgitud keelte seast.

2.   Üldkohtu väljaanded avaldatakse nõukogu määruse nr 1 artiklis 1 märgitud keeltes.

Artikkel 37

Kohtumenetluse keeles või muus artikli 35 alusel lubatud keeles koostatud dokumentide tekstid on autentsed.

6. peatükk

ESINDAJATE, NÕUSTAJATE JA ADVOKAATIDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Artikkel 38

1.   Esindajatel, nõustajatel ja advokaatidel, kes esinevad Üldkohtus või muus kohtus, kellele Üldkohus on esitanud õigusabitaotluse, on puutumatus seoses nende suuliste või kirjalike avaldustega kohtuasja või poolte kohta.

2.   Esindajatel, nõustajatel ja advokaatidel on järgmised täiendavad privileegid ja soodustused:

a)	menetlusega seotud tõendeid ja dokumente ei või läbi otsida ega ära võtta. Vaidluse korral võib tolliametnik või politsei nimetatud tõendid ja dokumendid pitseerida, mis seejärel edastatakse viivitamata Üldkohtule läbivaatamiseks kohtusekretäri ja asjaomase isiku juuresolekul;

b)	esindajatel, nõustajatel ja advokaatidel on õigus saada valuutat sellises väärtuses, mis on vajalik nende tööülesannete täitmiseks;

c)	esindajatel, nõustajatel ja advokaatidel on õigus seoses tööülesannete täitmisega takistusteta reisida.

Artikkel 39

Artiklis 38 nimetatud privileegide, puutumatuse ja soodustuste saamiseks tõendavad selleks õigustatud isikud oma staatust järgmiselt:

a)	esindajad esitavad ametliku dokumendi, mille on välja andnud nende volitaja ning edastavad selle ärakirja viivitamatult kohtusekretärile;

b)	nõustajad ja advokaadid esitavad kohtusekretäri allkirjaga tõendi. Nimetatud tõend kehtib kindlaksmääratud tähtaja jooksul, mida võib pikendada või lühendada vastavalt menetluse kestusele.

Artikkel 40

Artiklis 38 nimetatud privileege, puutumatust ja soodustusi võimaldatakse eranditult menetluse huvides.

Üldkohus võib puutumatuse ära võtta, kui ta leiab, et sellega ei takistata menetluse nõuetekohast kulgu.

Artikkel 41

1.   Kui Üldkohus leiab, et nõustaja või advokaadi käitumine Üldkohtu, presidendi, kohtuniku või kohtusekretäri suhtes on kokkusobimatu Üldkohtu väärikuse või hea õigusemõistmise tavaga, või kui see nõustaja või advokaat ei kasuta oma õigusi vastavalt ettenähtud otstarbele, annab kohus sellest asjaomasele isikule teada. Üldkohus võib sellest teavitada ka pädevaid ametiasutusi, millega isik on seotud; ärakiri nendele ametiasutustele saadetud kirjast edastatakse ka asjaomasele isikule.

Samadel põhjustel võib Üldkohus igal ajal asjaomase isiku kohtu määrusega menetlusest kõrvaldada, olles ta ära kuulanud. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.

2.   Kui nõustaja või advokaat on menetlusest kõrvaldatud, peatatakse menetlus presidendi määratud ajaks, et võimaldada asjaomasel poolel määrata uus nõustaja või advokaat.

3.   Käesoleva artikli alusel tehtud otsused võidakse tühistada.

Artikkel 42

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ülikooli õppejõudude suhtes, kellel põhikirja artikli 19 kohaselt on õigus olla esindajaks Üldkohtus.

II JAOTIS

MENETLUS

1. peatükk

KIRJALIK MENETLUS

Artikkel 43

1.   Iga menetlusdokumendi originaalile peab olema alla kirjutanud poole esindaja või advokaat.

Menetlusdokument koos kõigi selles märgitud lisadega esitatakse koos viie ärakirjaga Üldkohtule ning lisaks üks ärakiri igale poolele. Ärakirja õigsust tõestab selle esitanud pool.

2.   Institutsioonid esitavad Üldkohtu kehtestatud tähtaja jooksul lisaks kõigi menetlusdokumentide tõlked muudesse nõukogu määruse nr 1 artiklis 1 ettenähtud keeltesse. Kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 teist lõiku.

3.   Igale menetlusdokumendile märgitakse kuupäev. Menetlustähtaegade arvutamisel lähtutakse üksnes kohtukantseleisse esitamise kuupäevast.

4.   Igale menetlusdokumendile lisatakse kaust, mis sisaldab menetlusdokumendis viidatud kirjalikke tõendeid ja dokumente ning nimekirja nendest tõenditest ja dokumentidest.

5.   Kui menetlusdokumendile on tõendi või dokumendi mahu tõttu lisatud üksnes väljavõtted sellest, esitatakse tõend või dokument tervikuna või selle täielik ärakiri kohtukantseleile.

6.   Ilma et see piiraks lõigete 1–5 kohaldamist, loetakse menetlustähtaegade järgimise üle otsustamisel menetlusdokumendi esitamiskuupäevaks kuupäeva, mil menetlusdokumendi allkirjastatud originaali ärakiri koos lõikes 4 märgitud dokumentide nimekirjaga jõuab Üldkohtu käsutuses oleva faksi või muu tehnilise sidevahendi teel kohtukantseleisse, tingimusel et hiljemalt kümne päeva pärast esitatakse kohtukantseleisse menetlusdokumendi allkirjastatud originaal koos lõike 1 teises lõigus nimetatud lisade ja ärakirjadega. Sellele kümnepäevasele tähtajale ei kohaldata artikli 102 lõiget 2.

7.   Ilma et see piiraks lõike 1 esimese lõigu ja lõigete 2–5 kohaldamist, võib Üldkohus otsusega määrata, millistel tingimustel võib elektroonilisi kanaleid pidi kohtukantseleile edastatud menetlusdokumenti pidada dokumendi originaaliks. See otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 44

1.   Põhikirja artiklis 21 nimetatud hagiavalduses tuleb märkida:

a)	hageja nimi ja aadress;

b)	pool, kelle vastu hagi esitatakse;

c)	hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest;

d)	hageja nõuded;

e)	tõendid, juhul kui neid esitatakse.

2.   Hagiavalduses märgitakse Üldkohtu asukohas olev kohtudokumentide kättetoimetamise aadress. Hagiavalduses märgitakse ka isiku nimi, keda on volitatud ja kes on nõustunud kõiki kohtudokumente vastu võtma.

Lisaks esimeses lõigus nimetatud kohtudokumentide kättetoimetamise aadressile või selle asemel võib hagiavalduses märkida, et advokaat või esindaja nõustub dokumentide kättetoimetamisega faksi või muu tehnilise sidevahendi teel.

Kui hagiavaldus ei vasta käesoleva artikli esimeses ja teises lõigus esitatud nõuetele, toimetatakse kuni nende nõuete täitmiseni asjaomasele poolele kõik menetlusega seotud dokumendid tema esindajale või advokaadile adresseeritud tähtkirjaga. Erandina artikli 100 lõikest 1 loetakse kättetoimetamine nõuetekohaselt sooritatuks, kui tähtkiri postitatakse Üldkohtu asukoha postkontoris.

3.   Poolt abistav või esindav advokaat peab kohtukantseleile esitama tõendi, mis näitab, et tal on õigus esineda liikmesriigi või muu EMP lepingu osalisriigi kohtus.

4.   Vajadusel lisatakse hagiavaldusele põhikirja artikli 21 teises lõigus nimetatud dokumendid.

5.   Kui hageja on eraõiguslik juriidiline isik, lisab ta hagiavaldusele:

a)	oma põhikirja või äsjase väljavõtte äriregistrist või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist või juriidilise isiku olemasolu tõendava muu dokumendi;

b)	tõendid selle kohta, et hageja advokaadile on nõuetekohaselt andnud volitused selleks õigustatud isik.

5a. Vastavalt ELTL artiklile 272 liidu poolt või nimel sõlmitud era- või avalik-õiguslikus lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel esitatud hagiavaldusele lisatakse ärakiri lepingust, milles see klausel sisaldub.

6.   Kui hagiavaldus ei vasta käesoleva artikli lõigetes 3–5 sätestatud nõuetele, määrab kohtusekretär hagejale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või puuduvate dokumentide esitamiseks. Kui hageja ei kõrvalda puudusi või ei esita nõutud dokumente ettenähtud tähtaja jooksul, otsustab Üldkohus, kas nõutud tingimuste täitmata jätmine muudab hagiavalduse vorminõuete eiramise tõttu vastuvõetamatuks.

Artikkel 45

Hagiavaldus toimetatakse kostjale kätte. Artikli 44 lõikes 6 nimetatud juhtudel toimub kättetoimetamine kohe, kui hagiavalduse puudused on kõrvaldatud või Üldkohus on selle hoolimata vorminõuete täitmata jätmisest tunnistanud vastuvõetavaks.

Artikkel 46

1.   Kahe kuu jooksul pärast hagiavalduse kättetoimetamist esitab kostja vastuse, milles tuleb märkida:

a)	kostja nimi ja aadress;

b)	faktilised ja õiguslikud argumendid;

c)	kostja nõuded;

d)

tõendid.

Kostja vastuse suhtes kohaldatakse artikli 44 lõigete 2–5 sätteid.

2.   Liidu ja selle teenistujate vahelistes menetlustes lisatakse kostja vastusele kaebus ametnike personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses ja kaebuse rahuldamata jätmise otsus koos kaebuse esitamise ja otsusest teatamise kuupäevadega.

3.   President võib erilistel asjaoludel käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaega kostja põhjendatud taotlusel pikendada.

Artikkel 47

1.   Hagiavaldust ja kostja vastust võib täiendada hageja repliigi ja kostja vasturepliigiga, välja arvatud juhul, kui Üldkohus pärast kohtujuristi ärakuulamist otsustab, et menetlusdokumentide teistkordne vahetamine ei ole vajalik, sest kohtule juba esitatud dokumendid on piisavad võimaldamaks pooltel oma väiteid ja argumente suulise menetluse käigus edasi arendada. Üldkohus võib siiski lubada pooltel täiendavaid dokumente esitada, kui hageja esitab selleks põhjendatud taotluse kahe nädala jooksul alates sellisest otsusest teadasaamisest.

2.   President määrab nende menetlusdokumentide esitamiseks tähtajad.

Artikkel 48

1.   Pooled võivad repliigis ja vasturepliigis esitada oma argumentide kinnitamiseks täiendavaid tõendeid. Pooled peavad tõendite hilist esitamist põhjendama.

2.   Menetluse käigus ei või esitada uusi väiteid, kui need ei tugine faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus.

Kui menetluse käigus esitab üks pool eelmises lõigus nimetatud uue väite, võib president ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal ja pärast kohtujuristi ärakuulamist määrata teisele poolele tähtaja sellele väitele vastamiseks ka pärast menetlustähtaegade möödumist.

Otsus väite vastuvõetavuse kohta tehakse lõplikus kohtuotsuses.

Artikkel 49

Üldkohus võib pärast kohtujuristi ärakuulamist igas menetluse staadiumis ette näha mis tahes menetlust korraldava meetme või artiklites 64 ja 65 sätestatud menetlustoimingu või määrata eelnenud menetlustoimingu kordamise või täiendamise.

Artikkel 50

1.   President võib pärast poolte ja kohtujuristi ärakuulamist igal ajal määrata, et kirjaliku või suulise menetluse või lõpliku kohtuotsuse huvides liidetakse üksteisega seotud sama esemega kohtuasjad. Ta võib need kohtuasjad hiljem uuesti eraldada. President võib anda need küsimused lahendamiseks Üldkohtule.

2.   Liidetud kohtuasjade kõikide poolte, sealhulgas menetlusse astujate esindajad, nõustajad või advokaadid võivad kohtukantseleis tutvuda teistes seotud asjades pooltele kättetoimetatud menetlusdokumentidega. Ilma et see piiraks artikli 67 lõiget 3, võib president sellegipoolest ühe poole taotlusel välistada nende dokumentide hulgast salajased või konfidentsiaalsed dokumendid.

Artikkel 51

1.   Artikli 14 lõikes 1 kirjeldatud juhtudel ja igas menetluse staadiumis võib kohtuasja arutav koda või Üldkohtu president omal algatusel või ühe poole taotlusel teha Üldkohtu täiskogule ettepaneku anda kohtuasi lahendamiseks Üldkohtu täiskogule, kohtu suurkojale või eri arvust kohtunikest moodustatud kojale. Otsus kohtuasja üleandmise kohta suuremale kohtukoosseisule võetakse vastu täiskogul pärast kohtujuristi ärakuulamist.

Kui menetluse pooleks olev liikmesriik või liidu institutsioon seda taotlevad, lahendab kohtuasja vähemalt viiest kohtunikust koosnev koda.

2.   Kohtuasja määramise ainukohtunikule artikli 14 lõikes 2 nimetatud juhtudel otsustab kohtuasja menetlev kolmest kohtunikust koosnev koda ühehäälselt pärast poolte ärakuulamist.

Kui menetluse pooleks olev liikmesriik või liidu institutsioon ei nõustu, et kohtuasja menetleb üks kohtunik, siis antakse kohtuasi menetlemiseks kojale, kuhu ettekandja-kohtunik kuulub.

Artikkel 52

1.   Ilma et see piiraks artikli 49 kohaldamist, määrab president kindlaks kuupäeva, mil ettekandja-kohtunik esitab Üldkohtule oma esialgse ettekande, mis toimub vastavalt kas:

a)	pärast vasturepliigi esitamist;

b)	kui repliiki või vasturepliiki ei ole artikli 47 lõike 2 kohaselt määratud tähtaja jooksul esitatud;

c)	kui pool on loobunud oma repliigi või vasturepliigi esitamise õigusest;

d)	kui Üldkohus on otsustanud, et vastavalt artikli 47 lõikele 1 puudub vajadus täiendada hagiavaldust ja kostja vastust hageja repliigi ja kostja vasturepliigiga;

e)	kui Üldkohus on otsustanud, et vastavalt artikli 76a lõikele 1 on kohane teha otsus kiirendatud menetluse korras.

2.   Esialgne ettekanne sisaldab ettepanekuid selle kohta, kas on vaja võtta tarvitusele menetlust korraldavaid meetmeid või läbi viia menetlustoiminguid ning kas kohtuasi on vaja suunata Üldkohtu täiskogu istungile, kohtu suurkojale või eri arvust kohtunikest moodustatud kojale.

Üldkohus otsustab pärast kohtujuristi ärakuulamist, milliseid meetmeid ettekandja-kohtuniku ettepanekute alusel tarvitusele võtta.

Artikkel 53

Kui Üldkohus otsustab alustada suulist menetlust ilma menetlust korraldavate meetmete tarvitusele võtmiseta või menetlustoimingute läbiviimiseta, määrab Üldkohtu president suulise menetluse alustamise kuupäeva.

Artikkel 54

Kui kirjaliku menetluse käigus on võetud tarvitusele menetlust korraldavaid meetmeid või läbi viidud menetlustoiminguid ja need on lõpetatud, määrab president suulise menetluse alustamise kuupäeva, ilma et see piiraks menetlust korraldavate meetmete tarvitusele võtmist või menetlustoimingute läbiviimist ka suulise menetluse käigus.

2. peatükk

SUULINE MENETLUS

Artikkel 55

1.   Üldkohus menetleb kohtuasju menetlustoimingute lõpetamise järjekorras. Kui mitme kohtuasja menetlustoimingud lõpetatakse samal ajal, määratakse nende menetlemise järjekord hagiavalduste registrisse kandmise kuupäeva alusel.

2.   President võib eriliste asjaolude esinemisel otsustada kohtuasja menetleda eelisjärjekorras.

President võib eriliste asjaolude esinemisel ning pärast poolte ja kohtujuristi ärakuulamist omal algatusel või poole taotlusel lükata kohtuasja arutamise hilisemale kuupäevale.

Kui pooled ühiselt taotlevad kohtuasja arutamise edasilükkamist, võib president selle taotluse rahuldada.

Artikkel 56

Kohtuistungi avab ja seda juhib president, kes vastutab kohtuistungi nõuetekohase läbiviimise eest.

Artikkel 57

Kinniseks kuulutatud kohtuistungi sisu ei avalikustata.

Artikkel 58

President võib kohtuistungi käigus esitada küsimusi poolte esindajatele, nõustajatele või advokaatidele.

Samasugune õigus on teistel kohtunikel ja kohtujuristil.

Artikkel 59

Pooled võivad Üldkohtus esineda üksnes esindaja, nõustaja või advokaadi kaudu.

Artikkel 60

Kui kohtuasjale ei ole määratud kohtujuristi, kuulutab president kohtuistungi lõppedes suulise menetluse lõppenuks.

Artikkel 61

1.   Kui kohtujurist esitab oma ettepaneku kirjalikult, esitab ta selle kohtukantseleisse, kes edastab selle pooltele.

2.   Pärast kohtujuristi ettepaneku suulist või kirjalikku esitamist kuulutab president suulise menetluse lõppenuks.

Artikkel 62

Üldkohus võib pärast kohtujuristi ärakuulamist oma määrusega suulise menetluse uuendada.

Artikkel 63

1.   Kohtusekretär koostab iga kohtuistungi kohta protokolli. Protokollile kirjutavad alla president ja kohtusekretär. Protokoll on autentne dokument.

2.   Pooled võivad tutvuda protokollidega kohtukantseleis ning saada nendest omal kulul ärakirju.

3. peatükk

MEETMED MENETLUSE KORRALDAMISEKS JA MENETLUSTOIMINGUD

1. jagu. Menetlust korraldavad meetmed

Artikkel 64

1.   Menetlust korraldavate meetmete eesmärgiks on tagada kohtuasjade kohtuistungiks ettevalmistamine, menetluste läbiviimine ja kohtuvaidluste lahendamine parimatel võimalikel tingimustel. Meetmete üle otsustab Üldkohus pärast kohtujuristi ärakuulamist.

2.   Menetlust korraldavate meetmete eesmärgiks on eelkõige:

a)	tagada kirjaliku ja suulise menetluse efektiivne toimimine ja hõlbustada tõendite kogumist;

b)	selgitada välja asjaolud, mille kohta pooled peavad oma argumente täiendama või mille puhul on vajalikud menetlustoimingud;

c)	täpsustada poolte nõuded, nende väited ja argumendid ning nendevahelised vaidlusküsimused;

d)	kaasa aidata vaidluste sõbralikule lahendamisele.

3.   Menetlust korraldavate meetmete hulka kuuluvad eelkõige:

a)	küsimused pooltele;

b)	pooltelt vaidluse teatud aspektide kohta kirjalike või suuliste arvamuste küsimine;

c)	pooltelt või kolmandatelt isikutelt informatsiooni või üksikasjade küsimine;

d)	kohtuasjaga seotud dokumentide või teiste kirjalike materjalide küsimine;

e)	poolte või nende esindajatega kohtumine.

4.   Pooled võivad igas menetluse staadiumis teha ettepaneku menetlust korraldavate meetmete tarvitusele võtmiseks või muutmiseks. Sellisel juhul kuulatakse enne nende meetmete kohaldamist ära teised pooled.

Kui menetlus seda nõuab, teavitab kohtusekretär pooli Üldkohtu kavandatavatest meetmetest ning annab neile võimaluse esitada suulisi või kirjalikke märkusi.

5.   Kui Üldkohtu täiskogu või suurkoja istung otsustab tarvitusele võtta menetlust korraldavaid meetmeid ja kui ta ei võta neid ise, teeb ta selle ülesandeks kojale, kellele kohtuasi algselt määrati, või ettekandja-kohtunikule.

Kui koda otsustab määrata menetlust korraldavaid meetmeid ja kui ta ei võta neid ise, teeb ta selle ülesandeks ettekandja-kohtunikule.

Kohtujurist osaleb menetlust korraldavate meetmete kohaldamisel.

2. jagu. Menetlustoimingud

Artikkel 65

Ilma et see piiraks põhikirja artiklite 24 ja 25 kohaldamist, võidakse teostada järgmisi menetlustoiminguid:

a)	poolte isiklik kohale kutsumine;

b)	nõue informatsiooni ja dokumentide esitamiseks;

c)	tunnistajate ärakuulamine;

d)	ekspertiis;

e)	sündmuskoha vaatlus.

Artikkel 66

1.   Pärast kohtujuristi ärakuulamist otsustab Üldkohus määrusega vajalikud menetlustoimingud, nimetades tõendamist vajavad asjaolud. Enne kui Üldkohus otsustab lõike 65 punktides c, d ja e loetletud menetlustoimingute üle, kuulatakse ära pooled.

Kohtumäärus toimetatakse pooltele kätte.

2.   Vastutõendi esitamine ja varem esitatud tõendite täiendamine on lubatud.

Artikkel 67

1.   Kui Üldkohtu täiskogu või suurkoja istung otsustab menetlustoimingute läbiviimise, kuid ei teosta neid ise, siis teeb ta selle ülesandeks kojale, kellele kohtuasi algselt määrati, või ettekandja-kohtunikule.

Kui koda otsustab menetlustoimingute läbiviimise, kuid ei teosta neid ise, siis teeb ta selle ülesandeks ettekandja-kohtunikule.

Kohtujurist osaleb menetlustoimingute teostamisel.

2.   Pooltel on õigus osaleda menetlustoimingute teostamisel.

3.   Artikli 116 lõigete 2 ja 6 kohaselt võtab Üldkohus arvesse ainult neid dokumente, mis on tehtud kättesaadavaks poolte advokaatidele ja teistele esindajatele ja mille kohta neile on antud võimalus avaldada oma arvamust.

Kui Üldkohtul on vajalik kinnitada kohtuasja lahendamiseks olulise dokumendi konfidentsiaalsust ühe või mitme poole suhtes, siis ei edastata seda dokumenti vastava kontrolli staadiumis pooltele.

Kui dokument, millele juurdepääsu lubamisest institutsioon on keeldunud, esitatakse Üldkohtule sellise keeldumise õiguspärasusega seotud menetluses, ei edastata seda dokumenti teistele pooltele.

3. jagu. Tunnistajate ja ekspertide kohtusse kutsumine ja ärakuulamine

Artikkel 68

1.   Üldkohus võib pärast kohtujuristi ärakuulamist omal algatusel või poole taotlusel nõuda mõne asjaolu tõendamist tunnistaja ütlustega. Tõendamist vajavad asjaolud nimetatakse kohtumääruses.

Üldkohus võib tunnistaja kohtusse kutsuda kas omal algatusel või poole või kohtujuristi taotlusel.

Poole taotluses tunnistaja ärakuulamiseks näidatakse täpselt, milliste asjaoludega seoses ja millistel põhjustel on vaja tunnistaja ära kuulata.

2.   Tunnistaja kutsutakse kohtusse määrusega, milles märgitakse:

a)	tunnistaja perekonnanimi, eesnimed, amet ja elukoht;

b)	faktilised asjaolud, mille kohta hakatakse tunnistajat ära kuulama;

c)	vajadusel Üldkohtu kehtestatud eeskirjad tunnistaja kulude hüvitamise kohta ning karistused, mida kohaldatakse kohtusse ilmumata jäänud tunnistajate suhtes.

Kohtumäärus toimetatakse pooltele ja tunnistajatele kätte.

3.   Üldkohus võib poole taotlusel tunnistaja kohtusse kutsumise tingimuseks seada piisava rahasumma deponeerimise Üldkohtu kassasse, et tagada eeldatavate kulude katmine; summa suuruse määrab Üldkohus.

Üldkohtu enda algatusel kohtusse kutsutud tunnistaja ärakuulamisega seotud kulud kaetakse Üldkohtu kassast.

4.   Pärast tunnistaja isikuandmete kontrollimist teatab president tunnistajale, et tal tuleb kinnitada oma ütluste õigsust käesoleva artikli lõikes 5 ja artiklis 71 sätestatud viisil.

Tunnistaja kuulab ära Üldkohus, kutsudes pooled ütluste andmisel osalema. President võib pärast tunnistaja ütluste andmist, poole taotlusel või omal algatusel esitada tunnistajale küsimusi.

Samasugune õigus on teistel kohtunikel ja kohtujuristil.

Presidendi loal võivad poolte esindajad tunnistajatele küsimusi esitada.

5.   Artikli 71 sätetele vastavalt annab tunnistaja pärast ütluste andmist järgmise vande:

Üldkohus võib pärast poolte ärakuulamist vabastada tunnistaja vande andmisest.

6.   Kohtusekretär koostab protokolli, mis kajastab tunnistaja ütlusi.

Protokollile kirjutavad alla president või tunnistaja ärakuulamise eest vastutav ettekandja-kohtunik ja kohtusekretär. Enne protokollile allakirjutamist tuleb tunnistajale anda võimalus kontrollida protokolli sisu ja sellele alla kirjutada.

Protokoll on autentne dokument.

Artikkel 69

1.   Kohtusse nõuetekohaselt kutsutud tunnistajad on kohustatud kohtukutse peale kohale ilmuma ja kohtuistungil osalema.

2.   Kui nõuetekohaselt kutsutud tunnistaja Üldkohtu ette ei ilmu, võib kohus määrata talle rahatrahvi, mille ülemmäär on 5 000 eurot ja kutsuda tunnistaja uuesti kohtusse tema enda kulul.

Sama karistust võib kohaldada tunnistajale, kes ilma mõjuva põhjuseta keeldub andmast ütlusi või vannet või sellega samaväärset pühalikku tõotust.

3.   Tunnistajale määratud rahatrahvi võib tühistada, kui ta tõendab Üldkohtule mõjuva põhjuse olemasolu. Tunnistaja taotlusel võib rahatrahvi vähendada, kui ta tõendab, et see on tema sissetulekutega võrreldes ebaproportsionaalne.

4.   Käesoleva artikli alusel määratud karistused või meetmed pööratakse täitmisele ELTL artiklite 280 ja 299 ning EAA artikli 164 kohaselt.

Artikkel 70

1.   Üldkohus võib anda määruse ekspertiisi tegemiseks. Eksperdi nimetamise määruses määratakse kindlaks tema ülesanne ja tähtaeg eksperdiarvamuse esitamiseks.

2.   Ekspert saab määruse ärakirja koos kõigi ülesande täitmiseks vajalike dokumentidega. Eksperdi tegevust kontrollib ettekandja-kohtunik, kes võib osaleda ekspertiisitoimingute teostamisel ja keda teavitatakse eksperdi ülesannete täitmise käigust.

Üldkohus võib nõuda, et pooled või üks nendest deponeeriks ekspertiisikulude katmiseks rahasumma.

3.   Eksperdi taotlusel võib Üldkohus määrata tunnistaja ärakuulamise, mis toimub artikli 68 kohaselt.

4.   Ekspert võib anda arvamuse üksnes talle esitatud asjaolude kohta.

5.   Pärast eksperdiarvamuse esitamist võib Üldkohus anda määruse eksperdi ärakuulamiseks, kutsudes pooled ärakuulamisel osalema.

Presidendi loal võivad poolte esindajad esitada eksperdile küsimusi.

6.   Piiramata artikli 71 sätete kohaldamist, annab ekspert pärast eksperdiarvamuse esitamist Üldkohtu ees järgmise vande:

Üldkohus võib pärast poolte ärakuulamist vabastada eksperdi vande andmisest.

Artikkel 71

1.   President kohustab iga isikut, kes peab Üldkohtus tunnistaja või eksperdina vande andma, rääkima tõtt või täitma oma ülesandeid kohusetundlikult ja erapooletult ning hoiatab teda kriminaalvastutuse eest, mis on selle kohustuse rikkumise eest ettenähtud tema päritoluriigi siseriikliku õigusega.

2.   Tunnistaja ja ekspert annavad vande, mis on sätestatud artikli 68 lõike 5 esimeses lõigus ja artikli 70 lõike 6 esimeses lõigus või vastavalt nende päritoluriigi siseriiklikule õigusele.

3.   Kui siseriikliku õiguse kohaselt võib kohtumenetluses anda koos vandega või selle asemel vandega samaväärse pühaliku tõotuse, võivad tunnistaja ja ekspert anda sellise tõotuse nende päritoluriigi siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel ja viisil.

Kui siseriiklikus õiguses ei ole vande ega pühaliku tõotuse andmist ette nähtud, järgitakse lõikes 1 ette nähtud menetlust.

Artikkel 72

1.   Tunnistaja või eksperdi poolt vande all antud valeütluse või vale eksperdiarvamuse korral võib Üldkohus pärast kohtujuristi ärakuulamist artikli 71 sätteid arvesse võttes teatada sellest Euroopa Kohtu kodukorra lisasätete III lisas nimetatud pädevale asutusele liikmesriigis, mille kohtud on pädevad tunnistaja või eksperdi vastutusele võtma.

2.   Kohtusekretär edastab Üldkohtu otsuse. Otsuses tuuakse ära teatamise aluseks olevad faktilised ja muud asjaolud.

Artikkel 73

1.   Kui üks pooltest nõuab tunnistaja või eksperdi taandamist tema ebapädevuse või ebasobivuse tõttu või muul põhjusel või kui tunnistaja või ekspert keeldub andmast ütlusi või vannet või sellega samaväärset pühalikku tõotust, lahendab küsimuse Üldkohus.

2.   Tunnistaja või eksperdi taandamist saab taotleda kahe nädala jooksul tunnistaja kohtusse kutsumise või eksperdi nimetamise määruse kättetoimetamisest arvates, nimetades taotluses ära taandamise alused ja esitatavad tõendid.

Artikkel 74

1.   Tunnistajal ja eksperdil on õigus saada reisi- ja elamiskulude hüvitist. Üldkohtu kassast võib teha ettemakse nende kulude katmiseks.

2.   Tunnistajal on õigus hüvitisele saamata jäänud töötasu eest ja eksperdil on õigus töötasule. Üldkohtu kassast makstakse tunnistajale ja eksperdile nende hüvitised ja tasud välja pärast seda, kui nad on oma kohustused ja ülesanded täitnud.

Artikkel 75

1.   Üldkohus võib poole taotlusel või omal algatusel esitada õigusabitaotluse tunnistaja või eksperdi ärakuulamiseks.

2.   Õigusabitaotluse kohta tehakse määrus, milles märgitakse tunnistaja või eksperdi perekonnanimi, eesnimed, amet ja aadress ning faktilised asjaolud, mille kohta hakatakse tunnistajat või eksperti ära kuulama, nimetatakse pooled, nende esindajad, advokaadid või nõustajad, esitatakse nende kohtudokumentide kättetoimetamise aadress ja kirjeldatakse lühidalt kohtuvaidluse sisu.

Kohtusekretär korraldab määruse kättetoimetamise.

3.   Kohtusekretär edastab määruse Euroopa Kohtu kodukorra lisasätete I lisas nimetatud pädevale asutusele selles liikmesriigis, mille territooriumil tunnistaja või ekspert ära kuulatakse. Vajaduse korral lisatakse määrusele selle liikmesriigi riigikeelde või riigikeeltesse tehtud tõlge.

Esimese lõiguga kooskõlas nimetatud asutus edastab määruse siseriiklike õigusaktide kohaselt pädevale kohtule.

Pädev kohus täidab õigusabitaotluse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Pärast õigusabitaotluse täitmist esitab kohus esimese lõiguga kooskõlas nimetatud asutusele määruse õigusabitaotluse kohta, kõik dokumendid, mis tulenevad selle täitmisest ja täpse aruandluse kulude kohta. Need dokumendid saadetakse kohtusekretärile.

Kohtusekretär tagab dokumentide tõlkimise kohtumenetluse keelde.

4.   Üldkohus katab õigusabitaotlusega seonduvad kulud, ilma et see piiraks õigust vajadusel kulusid sisse nõuda pooltelt.

Artikkel 76

1.   Kohtusekretär koostab igal kohtuistungil protokolli, protokollile kirjutavad alla president ja kohtusekretär. Protokoll on autentne dokument.

2.   Pooled võivad tutvuda protokollide ja eksperdiarvamustega kohtukantseleis ning saada nendest omal kulul ärakirju.

3.a peatükk

KIIRENDATUD MENETLUS

Artikkel 76a

1.   Kui kohtuasja eripära nõuab, et Üldkohus teeks otsuse võimalikult kiiresti ja kui hageja või kostja seda taotleb, võib president ettekandja-kohtuniku ettepanekul pärast teiste poolte ja kohtujuristi ärakuulamist otsustada, et kohtuasi tuleb lahendada kiirendatud menetluses, kaldudes kõrvale käesoleva kodukorra sätetest.

Taotlus kohtuasja lahendamiseks kiirendatud menetluses tuleb esitada eraldi dokumendina koos hagiavalduse või kostja vastusega. Selles taotluses võib näidata, et teatavad väited või argumendid või hagiavalduse või kostja vastuse teatud osad on esitatud vaid juhuks, kui kohtuasja ei lahendata kiirendatud menetluses, eelkõige lisades taotlusele hagiavalduse lühendatud versiooni ja nimekirja lisadest, mida tuleb arvesse võtta vaid asja lahendamisel kiirendatud menetluses.

Erandina artiklist 55 antakse eelisjärjekord kohtuasjadele, mida Üldkohus on otsustanud lahendada kiirendatud menetluses.

2.   Erandina artikli 46 lõikest 1, kui hageja lõike 1 alusel taotleb kohtuasja lahendamist kiirendatud menetluses, on tähtaeg kostja vastuse esitamiseks üks kuu. Kui Üldkohus selle taotluse rahuldamata jätab, antakse kostjale täiendav ühe kuu pikkune tähtaeg olenevalt olukorrast kas kostja vastuse esitamiseks või täiendamiseks. Käesolevas lõigus sätestatud tähtaegu võib pikendada artikli 46 lõike 3 alusel.

Kiirendatud menetluses võib artikli 47 lõikes 1 ning artikli 116 lõigetes 4 ja 5 viidatud avaldusi esitada üksnes siis, kui Üldkohus seda lubab menetlust korraldavate meetmetena, mis on võetud kooskõlas artikliga 64.

3.   Pooled võivad täiendada oma argumente ja esitada tõendeid suulise menetluse käigus, ilma et see piiraks artikli 48 kohaldamist. Pooled peavad tõendite hilist esitamist põhjendama.

4.   Üldkohtu otsusega lahendada kohtuasi kiirendatud menetluses võib seada tingimusi poolte avalduste mahu ja esitamise, menetluse hilisema käigu või väidete ja argumentide kohta, mille üle Üldkohtul tuleb otsustada.

Kui üks pooltest ei täida mõnda tingimust, võib otsuse kohtuasi kiirendatud menetluses lahendada tagasi võtta. Seejärel jätkub menetlus tavalises korras.

4. peatükk

ÜLDKOHTU MENETLUSE PEATAMINE JA PÄDEVUSE PUUDUMINE

Artikkel 77

Ilma et see piiraks artikli 123 lõike 4, artikli 128 ja artikli 129 lõike 4 kohaldamist, võib menetluse peatada:

a)	põhikirja artikli 54 kolmandas lõigus nimetatud asjaoludel;

b)	kui Euroopa Kohtule esitatakse apellatsioonkaebus Üldkohtu otsuse peale, millega lahendati sisulised küsimused ainult osaliselt, lahendati pädevuse puudumise või vastuvõetamatuse küsimus või jäeti rahuldamata menetlusse astumise avaldus;

c)	poolte ühise taotluse korral;

d)	muudel erijuhtudel, kui hea õigusemõistmise põhimõtted seda nõuavad.

Artikkel 78

Menetluse peatamine lahendatakse presidendi määrusega pärast poolte ja kohtujuristi ärakuulamist; president võib suunata küsimuse otsustamiseks Üldkohtule. Otsus menetluse jätkamise kohta võetakse vastu sama menetluskorda järgides. Käesolevas artiklis osutatud määrused toimetatakse pooltele kätte.

Artikkel 79

1.   Menetluse peatamine jõustub määruses märgitud kuupäeval või kui selline märge puudub, siis määruse tegemise kuupäeval.

Ajal, mil menetlus on peatatud, ei aegu ükski kohaldatav menetlustähtaeg, välja arvatud menetlusse astumise avalduse esitamise tähtaeg, mis on sätestatud artikli 115 lõikes 1.

2.   Kui menetluse peatamise määruses ei ole peatamise tähtaega märgitud, siis lõpeb see menetluse uuendamise määruses märgitud kuupäeval või selle puudumisel menetluse uuendamise määruse tegemise kuupäeval.

Menetlustähtaegade kulgemine algab uuesti menetluse uuendamise kuupäevast.

Artikkel 80

Kohtu pädevuse puudumine põhikirja artikli 54 kolmandas lõigus nimetatud asjaoludel lahendatakse Üldkohtu määrusega, mis toimetatakse pooltele kätte.

5. peatükk

KOHTUOTSUSED

Artikkel 81

Kohtuotsuses märgitakse:

—	viide, et otsuse on teinud Üldkohus,

—	otsuse kuulutamise kuupäev,

—	presidendi ja otsuse tegemisel osalenud kohtunike nimed,

—	kohtujuristi nimi, kui asjas on kohtujurist määratud,

—	kohtusekretäri nimi,

—	kohtuasja poolte nimed,

—	poolte esindajate, nõustajate ja advokaatide nimed,

—	poolte nõuded,

—	vajaduse korral märge, et kohtujurist on ettepaneku esitanud,

—	lühiülevaade faktilistest asjaoludest,

—	kohtuotsuse põhjendused,

—	kohtuotsuse resolutsioon, sealhulgas otsus kohtukulude jaotamise kohta.

Artikkel 82

1.   Kohtuotsus kuulutatakse avalikul kohtuistungil, kuhu pooled kutsutakse osalema.

2.   Kohtuotsuse originaal, millele on alla kirjutanud president, nõupidamistel osalenud kohtunikud ja kohtusekretär, pitseeritakse ja antakse hoiule kohtukantseleisse; pooltele edastatakse kohtuotsuse tõestatud ärakiri.

3.   Kohtuotsuse originaalile märgib kohtusekretär selle kuulutamise kuupäeva.

Artikkel 83

Piiramata põhikirja artikli 60 teise lõigu sätete kohaldamist, on kohtuotsus siduv alates selle kuulutamise päevast.

Artikkel 84

1.   Üldkohus võib omal algatusel või juhul, kui pool esitab kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest vastava taotluse, parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvigu ning ilmseid ebatäpsusi, ilma et see piiraks kohtuotsuste tõlgendamisega seotud sätete kohaldamist.

2.   Pooled, keda kohtusekretär on nõuetekohaselt teavitanud, võivad esitada kirjalikke märkusi presidendi määratud tähtaja jooksul.

3.   Üldkohus teeb otsuse kinnisel nõupidamisel.

4.   Kohtuotsuse parandamise määruse originaal lisatakse parandatud kohtuotsuse originaalile. Parandatud kohtuotsuse originaali servale tehakse määruse kohta märge.

Artikkel 85

Kui Üldkohus jätab kohtukulude kohta otsuse tegemata, võib huvitatud pool esitada Üldkohtule kuu aja jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates hagi kohtuotsuse täiendamiseks.

Hagiavaldus toimetatakse vastaspoolele kätte ja president määrab talle tähtaja kirjalike märkuste esitamiseks.

Pärast kirjalike märkuste esitamist teeb Üldkohus otsuse hagi vastuvõetavuse ja põhjendatuse kohta.

Artikkel 86

Üldkohtu lahendite avaldamise korraldab kohtusekretär.

6. peatükk

KOHTUKULUD

Artikkel 87

1.   Kohtuotsuses või määruses, millega lõpetatakse asjas menetlus, lahendatakse kohtukulude jaotamine.

2.   Kohtuvaidluse kaotanud pool on kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

Kui kaotanud poolel on mitu isikut, otsustab Üldkohus kohtukulude jaotamise.

3.   Kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks või kui tegemist on eriliste põhjustega, võib Üldkohus otsustada kulude jaotuse või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

Üldkohus võib otsustada, et pool hüvitab kulud, mida ta on kohtu arvates põhjendamatult või pahatahtlikult teisele poolele tekitanud, isegi kui otsus on tehtud tema kasuks.

4.   Menetlusse astuvad liikmesriigid ja institutsioonid kannavad ise oma kohtukulud.

EMP lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, ning EFTA järelevalveamet kannavad menetlusse astumisel ise oma kohtukulud.

Üldkohus võib otsustada, et menetlusse astuja, keda ei ole eelmises lõigus nimetatud, kannab ise oma kohtukulud.

5.   Hageja peab hagist loobumise korral hüvitama kohtukulud, kui vastaspool seda nõuab oma märkustes hagist loobumise kohta. Hagist loobunud poole taotlusel kannab kohtukulud vastaspool, kui see on viimase käitumise tõttu õigustatud.

Kui pooled on kohtukulude suhtes kokku leppinud, tehakse otsus kohtukulude kohta vastavalt sellele kokkuleppele.

Kui kohtukulude hüvitamise nõuet ei ole esitatud, kannavad pooled ise oma kohtukulud.

6.   Kui kohtuasjas otsust ei tehta, jaotab Üldkohus kohtukulud omal äranägemisel.

Artikkel 88

Ilma et see piiraks artikli 87 lõike 3 teise lõigu kohaldamist, kannavad institutsioonid liidu ja selle teenistujate vahelistes vaidlustes ise oma kohtukulud.

Artikkel 89

Poole vältimatud kulud Üldkohtu otsuse või määruse täitmisele pööramisel hüvitab vastaspool vastavalt tasumääradele, mis kehtivad riigis, kus täitmine aset leiab.

Artikkel 90

Menetlus Üldkohtus on tasuta, välja arvatud järgmised juhud:

a)	kui pool on tekitanud Üldkohtule kulusid, mida oleks võinud vältida, võib Üldkohus need kulud poolelt välja mõista;

b)	kui poole taotlusel on tehtud ärakirju või tõlkeid, mida kohtusekretär peab ülemääraseks, kannab see pool need kulud artikli 24 lõikes 5 viidatud tasumäärade alusel.

Artikkel 91

Ilma et see piiraks eelmise artikli kohaldamist, kuuluvad hüvitamisele järgmised kulud:

a)	artikli 74 kohaselt tunnistajatele ja ekspertidele makstavad summad;

b)	menetlusega seotud poolte vältimatud kulud, eelkõige reisi- ja elamiskulud ning esindaja-, nõustaja- või advokaaditasud.

Artikkel 92

1.   Kui hüvitatavate kulude üle tekib vaidlus, lahendab selle Üldkohus huvitatud poole taotlusel ja pärast vastaspoole seisukohtade ärakuulamist määrusega, mis ei kuulu edasikaebamisele.

2.   Pooled võivad määruse täitmiseks taotleda selle tõestatud ärakirja.

Artikkel 93

1.   Üldkohtu kassa ja tema võlgnikud teevad maksed eurodes.

2.   Kui hüvitatavad kulud on kantud mingis muus valuutas kui euro või kui hüvitise aluseks olevad toimingud on tehtud riigis, mille valuuta ei ole euro, konverteeritakse valuuta makse tegemise päeval kehtiva Euroopa Keskpanga ametliku vahetuskursi alusel.

7. peatükk

TASUTA ÕIGUSABI

Artikkel 94

1.   Õiguskaitse tegeliku kättesaadavuse tagamiseks antakse Üldkohtu menetluses tasuta õigusabi alljärgnevate sätete kohaselt.

Tasuta õigusabi katab õigusabi ja Üldkohtus esindamisega seotud kulud täielikult või osaliselt. Need kulud kannab Üldkohtu kassa.

2.   Igal füüsilisel isikul, kes oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda lõikes 1 märgitud kulusid täielikult või osaliselt tasuda, on õigus saada tasuta õigusabi.

Majanduslikku olukorda hinnatakse objektiivsetel alustel, nagu sissetulek, vara ja perekondlik olukord.

3.   Tasuta õigusabist keeldutakse, kui hagi, millega seoses seda taotletakse, on ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt põhjendamatu.

Artikkel 95

1.   Tasuta õigusabi võib taotleda enne või pärast hagiavalduse esitamist.

Taotlust ei pea esitama advokaadi kaudu.

2.   Taotlusele tuleb lisada kõik tõendid ja dokumendid, mis võimaldavad hinnata taotleja majanduslikku olukorda, näiteks pädeva siseriikliku asutuse tõend majandusliku olukorra kohta.

Kui taotlus esitatakse enne hagiavalduse esitamist, peab taotleja kirjeldama lühidalt kavandatava hagi eset, faktilisi asjaolusid ja hagi toetuseks esitatavat argumentatsiooni. Taotlusele tuleb lisada seda tõendavad dokumendid.

3.   Üldkohus võib artikli 150 alusel kehtestada tasuta õigusabi taotluse kohustusliku vormi.

Artikkel 96

1.   Enne tasuta õigusabi taotluse üle otsustamist teeb Üldkohus teisele poolele ettepaneku kirjalike märkuste esitamiseks, välja arvatud juhul, kui juba esitatud dokumentidest ilmneb, et artikli 94 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud või et lõikes 3 toodud tingimused on täidetud.

2.   Tasuta õigusabi taotluse üle otsustab president määrusega. President võib küsimuse suunata Üldkohtule.

Tasuta õigusabist keeldumise määrus peab olema põhjendatud.

3.   Tasuta õigusabi võimaldamise määrusega nimetatakse seda isikut esindama advokaat.

Kui isik ei teata oma valitud advokaati või kui Üldkohus ei nõustu tema valikuga, saadab kohtusekretär tasuta õigusabi võimaldamise määruse ja taotluse koopia Euroopa Kohtu kodukorra lisasätete II lisas nimetatud asjaomase riigi pädevale asutusele. Taotlejat esindav advokaat määratakse selle asutuse ettepanekuid arvestades.

Tasuta õigusabi võimaldamise määruses võidakse nimetada summa, mis makstakse asjaomast isikut esindama määratud advokaadile, või määrata piir, mida advokaadi kulud ja tasud reeglina ei või ületada. Sellega võidakse ette näha, et asjaomane isik tasub osa artikli 94 lõikes 1 sätestatud kuludest, arvestades tema majanduslikku olukorda.

4.   Tasuta õigusabi taotluse esitamisega peatub hagiavalduse esitamise tähtaeg kuni selle taotluse üle otsustava määruse kättetoimetamiseni või lõike 3 teises lõigus sätestatud juhtudel isikut esindava advokaadi nimetamise määruse kättetoimetamiseni.

5.   Kui tasuta õigusabi andmist võimaldanud asjaolud on menetluse käigus muutunud, võib president omal algatusel või taotluse alusel lõpetada tasuta õigusabi andmise, olles asjaomase isiku ära kuulanud. President võib küsimuse suunata Üldkohtule.

Tasuta õigusabi andmise lõpetamise määrus peab olema põhjendatud.

6.   Käesoleva artikli alusel tehtud määrused ei kuulu edasikaebamisele.

Artikkel 97

1.   Tasuta õigusabi võimaldamisel võib president asjaomase isiku advokaadi taotlusel otsustada, et advokaadile tehakse kulude katteks ettemakse.

2.   Kui tasuta õigusabi saaja peab antud kohtuastmes menetlust lõpetava kohtuotsuse kohaselt oma kulud ise katma, määrab president põhjendatud määrusega, mis ei kuulu edasikaebamisele, advokaadi kulud ja tasud, mis makstakse Üldkohtu kassast. President võib küsimuse suunata Üldkohtule.

3.   Kui teine pool peab antud kohtuastmes menetlust lõpetava kohtuotsuse kohaselt kandma tasuta õigusabi saaja kulud, peab see pool hüvitama Üldkohtu kassasse tasuta õigusabi korras ettemakstud summad.

Vaidluse korral või kui pool ei täida kohtusekretäri nõuet hüvitada need summad, lahendab president küsimuse põhjendatud määrusega, mis ei kuulu edasikaebamisele. President võib küsimuse suunata Üldkohtule.

4.   Kui otsus tehakse tasuta õigusabi saaja kahjuks, võib Üldkohus õigluse huvides antud kohtuastmes menetlust lõpetavas kohtuotsuses kohtukulude üle otsustades määrata, et üks või mitu teist poolt kannavad oma kohtukulud ise või et need kulud kaetakse tasuta õigusabi korras tervikuna või osaliselt Üldkohtu kassast.

8. peatükk

LOOBUMINE

Artikkel 98

Kui pooled saavutavad kokkuleppe enne Üldkohtu otsuse tegemist ja teatavad kohtule oma nõuetest loobumisest, teeb president määruse kohtuasja registrist kustutamiseks ja otsustab kohtukulude jaotamise vastavalt artikli 87 lõike 5 sätetele, võttes arvesse poolte sellekohaseid ettepanekuid.

Käesolevat sätet ei kohaldata ELTL artiklites 263 ja 265 sätestatud menetluste suhtes.

Artikkel 99

Kui hageja teatab Üldkohtule kirjalikult oma soovist hagist loobuda, teeb president määruse kohtuasja registrist kustutamiseks ja otsustab kohtukulude jaotamise vastavalt artikli 87 lõikele 5.

9. peatükk

KOHTUDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE

Artikkel 100

1.   Kohtusekretär tagab, et käesolevas kodukorras ettenähtud menetlusdokumendid toimetatakse kohtudokumentide kättetoimetamise aadressile, saates dokumendi ärakirja tähtkirjaga koos vastuvõtuteatisega posti teel või toimetades selle ärakirja allkirja vastu isiklikult kätte.

Kohtusekretär teeb kättetoimetamisele kuuluvatest originaaldokumentidest ärakirju ja tõestab nende õigsust, välja arvatud juhul, kui vastavalt artikli 43 lõikele 1 esitavad ärakirju pooled.

2.   Kui adressaat on artikli 44 lõike 2 teise lõigu kohaselt nõus, et kohtudokumendid toimetatakse talle kätte faksi või muu tehnilise sidevahendi teel, võib sel viisil toimetada talle kätte iga menetlusdokumendi ärakirja, kaasa arvatud Üldkohtu otsus või määrus.

Põhikirja artiklis 55 ettenähtud kohtuotsus ja määrus tehakse faksi või muu tehnilise sidevahendi teel teatavaks nendele liikmesriikidele ja institutsioonidele, kes ei olnud menetluse pooled.

Kui selline edastamine ei ole tehnilistel põhjustel või dokumendi pikkuse tõttu võimalik ja kui adressaat ei ole teatanud kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi, toimetatakse dokument tema aadressile lõikes 1 sätestatud viisil. Adressaadile teatatakse sellest faksi või muu tehnilise sidevahendi teel. Tähtkirjaga saatmisel loetakse dokumendid adressaadile nõuetekohaselt kättetoimetatuks kümnendal päeval pärast tähtkirja postitamist Üldkohtu asukoha postkontoris, välja arvatud juhul, kui vastuvõtuteatisest nähtub, et dokument saadi kätte muul kuupäeval või kui adressaat teatab kohtusekretärile kolme nädala jooksul alates hetkest, mil teda on faksi või muu tehnilise sidevahendi teel dokumendi saatmisest teavitatud, et kättetoimetatav dokument ei ole tema kätte jõudnud.

10. peatükk

TÄHTAJAD

Artikkel 101

1.   Aluslepingutes, põhikirjas või käesolevas kodukorras ettenähtud menetlustähtaegu arvutatakse järgmiselt:

a)	kui päevades, nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaega arvutatakse sündmuse toimumise või toimingu tegemise ajast, ei arvestata selle tähtaja sisse päeva, mil see sündmus toimub või toiming tehakse;

b)

nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg lõpeb tähtaja viimase nädala, kuu või aasta päeval, mis kannab sama nimetust või kuupäeva kui päev, mil toimus sündmus või tehti toiming, millest alates tähtaega arvutatakse. Kui kuudes või aastates väljendatud tähtaja puhul ei ole tähtaja viimases kuus päeva, mil tähtaeg peaks lõppema, lõpeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval;

c)	kui tähtaeg on väljendatud kuudes ja päevades, arvutatakse seda kõigepealt täiskuudes ja seejärel päevades;

d)	ametlikud puhkepäevad, pühapäevad ja laupäevad loetakse tähtaja sisse;

e)	tähtaegade kulgemine ei peatu Üldkohtu puhkuse ajal.

2.   Kui tähtaja lõpp langeb laupäevale, pühapäevale või ametlikule puhkepäevale, pikeneb see tähtaeg kuni esimese järgneva tööpäeva lõpuni.

Üldkohtu suhtes kohaldatakse Euroopa Kohtu koostatud ja Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ametlike puhkepäevade nimekirja.

Artikkel 102

1.   Kui institutsiooni õigusakti peale hagi esitamiseks ettenähtud tähtaega arvutatakse selle õigusakti avaldamisest, hakkab see tähtaeg kulgema artikli 101 lõike 1 punkti a kohaselt alates ajast, mil on möödunud neliteist päeva õigusakti avaldamise päevast Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Menetlustähtaegu pikendatakse seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra.

Artikkel 103

1.   Käesoleva kodukorraga määratud tähtaegu võib pikendada tähtaja määraja.

2.   President võib käesoleva kodukorra kohaselt tema ülesandeks olevate tähtaegade määramise või nende pikendamise õiguse delegeerida kohtusekretärile.

III JAOTIS

ERIMENETLUSED

1. peatükk

KOHALDAMISE PEATAMINE JA MUUD AJUTISED MEETMED

Artikkel 104

1.   ELTL artikli 278 ja EAA artikli 157 kohaselt esitatud taotlus institutsiooni õigusakti kohaldamise peatamiseks on vastuvõetav üksnes juhul, kui hageja on esitanud Üldkohtusse hagi selle õigusakti vaidlustamiseks.

ELTL artiklis 279 märgitud muu ajutise meetme kohaldamise taotlus on vastuvõetav üksnes juhul, kui selle esitab Üldkohtu menetluses oleva kohtuasja pool ja kui see on nimetatud kohtuasjaga seotud.

2.   Lõikes 1 märgitud taotluses tuleb nimetada hagi ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist.

3.   Taotlus esitatakse eraldi dokumendina vastavalt artiklites 43 ja 44 sätestatud tingimustele.

Artikkel 105

1.   Taotlus toimetatakse vastaspoolele kätte ja Üldkohtu president määrab lühikese tähtaja, mille jooksul see pool võib esitada kirjalikke või suulisi märkusi.

2.   Üldkohtu president kaalub, kas menetlustoimingu määramine on vajalik.

Üldkohtu president võib taotluse rahuldada ka enne vastaspoole märkuste esitamist. Ajutist meedet võib hiljem muuta või tühistada ka kohtu enda algatusel.

Artikkel 106

Üldkohtu presidendi äraolekul või kui tal esineb takistus, asendab teda ajutiste meetmete kohaldamisel teine kohtunik, kelle määramise otsustab Üldkohus vastavalt artiklile 10.

Artikkel 107

1.   Taotlus lahendatakse põhistatud määrusega, mis ei kuulu edasikaebamisele. Määrus toimetatakse viivitamata pooltele kätte.

2.   Määruse täitmise tingimusena võib nõuda, et hageja maksaks kautsjoni, mille suurus ja maksmise kord määratakse asjaoludest lähtuvalt.

3.   Määruses võib ette näha kuupäeva, mil ajutise meetme kehtivus lõpeb. Kuupäeva puudumisel muutub meede kehtetuks alates lõpliku kohtuotsuse kuulutamisest.

4.   Määrus on ajutise toimega ning ei mõjuta Üldkohtu sisulist otsust.

Artikkel 108

Asjaolude muutumise korral võib poole taotlusel määrust igal ajal muuta või selle tühistada.

Artikkel 109

Ajutise meetme kohaldamise taotluse rahuldamata jätmine ei takista seda esitanud poolel esitada uut taotlust, mis põhineb uutel faktilistel asjaoludel.

Artikkel 110

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ELTL artiklite 280 ja 299 ning EAA artikli 164 kohaselt esitatud taotluse suhtes Üldkohtu otsuse või muu ühenduse institutsiooni õigusakti täitmise peatamiseks.

Taotluse rahuldamise määruses nähakse vajaduse korral ette kuupäev, mil ajutise meetme kehtivus lõpeb.

2. peatükk

MENETLUSKÜSIMUSED

Artikkel 111

Kui Üldkohus ei ole ilmselgelt pädev hagi läbi vaatama või kui hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu, võib Üldkohus pärast kohtujuristi ärakuulamist ja ilma menetlust jätkamata lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

Artikkel 112

Ilmselge pädevuse puudumise korral hagi suunamine Euroopa Kohtule lahendatakse põhikirja artikli 54 teise lõigu kohaselt põhistatud määrusega ja ilma menetlust jätkamata.

Artikkel 113

Üldkohus võib igal ajal omal algatusel pärast poolte ärakuulamist otsustada, et esineb asja läbivaatamist takistavaid asjaolusid, või võtta seisukoha, et hagi ese on ära langenud ning et puudub vajadus asja üle otsustada; kohus teeb otsuse artikli 114 lõigete 3 ja 4 kohaselt.

Artikkel 114

1.   Kui pool palub Üldkohtul lahendada vastuväide või menetlusküsimus, mis ei puuduta kohtuvaidluse sisu, esitab ta oma taotluse eraldi dokumendiga.

Taotlus peab sisaldama fakti- ja õigusväiteid, millele taotleja tugineb, taotleja nõudeid ning tõendeid, mis esitatakse lisadena.

2.   President määrab kohe pärast taotluse esitamist tähtaja, mille jooksul vastaspool võib kirjalikult esitada oma nõuded ning faktilised ja õiguslikud argumendid.

3.   Taotluse edasine menetlus on suuline, kui Üldkohus ei otsusta teisiti.

4.   Pärast kohtujuristi ärakuulamist lahendab Üldkohus taotluse või liidab selle põhikohtuasjaga. Kohus suunab kohtuasja Euroopa Kohtusse, kui kohtuasi on selle kohtu pädevuses.

Kui Üldkohus jätab taotluse rahuldamata või liidab selle põhikohtuasjaga, määrab president uued tähtajad kohtuasja menetluse jätkamiseks.

3. peatükk

MENETLUSSE ASTUMINE

Artikkel 115

1.   Menetlusse astumise avaldus tuleb esitada kas kuue nädala jooksul pärast artikli 24 lõikes 6 märgitud teatise avaldamist või artikli 116 lõike 6 kohaselt enne suulise menetluse avamise otsust, nagu on sätestatud artiklis 53.

2.   Menetlusse astumise avalduses märgitakse:

a)

kohtuasi;

b)	kohtuasja pooled;

c)	menetlusse astuja nimi ja aadress;

d)	menetlusse astuja kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Üldkohtu asukohas;

e)	nõuded, mille toetuseks soovib taotleja menetlusse astuda;

f)	menetlusse astumist õigustavad asjaolud, kui avaldus esitatakse põhikirja artikli 40 teise või kolmanda lõigu kohaselt.

Menetlusse astuja suhtes kohaldatakse artikleid 43 ja 44.

3.   Menetlusse astuja peab olema esindatud põhikirja artikli 19 kohaselt.

Artikkel 116

1.   Menetlusse astumise avaldus toimetatakse pooltele kätte.

Enne menetlusse astumise avalduse lahendamist annab president pooltele võimaluse esitada kirjalikud või suulised märkused.

President lahendab menetlusse astumise avalduse määrusega või annab selle lahendamiseks Üldkohtule. Kui avaldust ei rahuldata, peab määrus olema põhjendatud.

2.   Kui artikli 115 lõikes 1 sätestatud kuue nädala jooksul esitatud menetlusse astumise avaldus rahuldatakse, edastatakse menetlusse astujale ärakirjad kõigist pooltele kättetoimetatud dokumentidest. President võib poole taotlusel jätta salajased või konfidentsiaalsed dokumendid edastamata.

3.   Menetlusse astuja peab nõustuma kohtuasja staadiumiga menetlusse astumise ajal.

4.   Eespool lõikes 2 märgitud kohtuasjades määrab president tähtaja, mille jooksul menetlusse astuja võib esitada oma seisukohad.

Menetlusse astuja seisukohad sisaldavad:

a)	menetlusse astuja nõuded, mis toetavad või vaidlustavad täielikult või osaliselt kohtuasja ühe poole nõudeid;

b)	menetlusse astuja väiteid ja argumente;

c)	tõendeid, juhul kui neid esitatakse.

5.   Pärast menetlusse astuja seisukohtade esitamist määrab president vajadusel tähtaja, mille jooksul võivad pooled neile vastata.

6.   Kui menetlusse astumise avaldus esitatakse pärast artikli 115 lõikes 1 sätestatud kuue nädala möödumist, võib menetlusse astuja talle edastatud kohtuistungi ettekande alusel esitada oma märkused suulise menetluse ajal.

4. peatükk

ÜLDKOHTU OTSUSED, MIS TEHAKSE PÄRAST TEMA OTSUSE TÜHISTAMIST JA KOHTUASJA UUEKS ARUTAMISEKS SAATMIST

Artikkel 117

Kui Euroopa Kohus tühistab Üldkohtu otsuse või määruse ja saadab kohtuasja samale kohtule uueks arutamiseks, läheb kohtuasi vastavalt sellele otsusele tagasi Üldkohtu menetlusse.

Artikkel 118

1.   Kui Euroopa Kohus tühistab koja otsuse või määruse, võib Üldkohtu president määrata kohtuasja mõnele teisele samast arvust kohtunikest koosnevale kojale.

2.   Kui Euroopa Kohus tühistab Üldkohtu täiskogu või suurkoja otsuse või määruse, määratakse kohtuasi vastavalt sellele kogule või kojale.

2a. Kui Euroopa Kohus tühistab ainukohtuniku otsuse või määruse, määrab Üldkohtu president kohtuasja kolmest kohtunikust koosnevale kojale, mille liige see kohtunik ei ole.

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 2a nimetatud juhtudel kohaldatakse artikli 13 lõiget 2, artikli 14 lõiget 1 ja artiklit 51.

Artikkel 119

1.   Kui kirjalik menetlus Üldkohtus on kohtuasja Üldkohtusse uueks arutamiseks saatmise otsuse tegemise ajal lõppenud, järgitakse järgmist korda:

a)	Hageja võib esitada kirjalikke märkusi kahe kuu jooksul arvates Euroopa Kohtu otsuse talle kätte toimetamisest.

b)	Kostja võib esitada kirjalikke märkusi ühe kuu jooksul arvates hageja märkuste talle edastamisest. Kostjale märkuste esitamiseks jäetav aeg ei või mingil juhul olla lühem kui kaks kuud arvates Euroopa Kohtu otsuse talle kätte toimetamisest.

c)	Menetlusse astuja võib esitada kirjalikke märkusi ühe kuu jooksul arvates hageja ja kostja märkuste talle samaaegsest edastamisest. Menetlusse astujale märkuste esitamiseks jäetav aeg ei või mingil juhul olla lühem kui kaks kuud arvates Euroopa Kohtu otsuse talle kätte toimetamisest.

2.   Kui kirjalik menetlus Üldkohtus ei ole kohtuasja Üldkohtusse tagasisaatmise otsuse kuulutamise ajal lõppenud, jätkatakse menetlust staadiumis, kuhu see oli jõudnud, Üldkohtu võetavate menetlust korraldavate meetmetega.

3.   Üldkohus võib lubada täiendavate kirjalike märkuste esitamist, kui see on asjaolude tõttu põhjendatud.

Artikkel 120

Menetlus toimub käesoleva kodukorra II jaotise sätete kohaselt.

Artikkel 121

Üldkohus otsustab nii tema menetluse kui ka Euroopa Kohtus apellatsioonkaebuse menetlusega seotud kohtukulude üle.

4.a peatükk

ÜLDKOHTU OTSUSED PÄRAST LAHENDI UUESTI LÄBIVAATAMIST JA KOHTUASJA SAATMIST UUEKS ARUTAMISEKS

Artikkel 121a

Kui Euroopa Kohus vaatab uuesti läbi Üldkohtu otsuse või määruse ja otsustab kohtuasja samale kohtule uueks arutamiseks saata, läheb kohtuasi vastavalt sellele otsusele tagasi Üldkohtu menetlusse.

Artikkel 121b

1.   Kui Euroopa Kohus saadab uueks arutamiseks kohtuasja, mille algselt lahendas mõni Üldkohtu koda, võib Üldkohtu president määrata kohtuasja mõnele teisele samast arvust kohtunikest koosnevale kojale.

2.   Kui Euroopa Kohus saadab uueks arutamiseks kohtuasja, mille algselt lahendas Üldkohtu täiskogu või suurkoda, määratakse kohtuasi vastavalt sellele kogule või kojale.

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel kohaldatakse artikli 13 lõiget 2, artikli 14 lõiget 1 ja artikli 51 lõiget 1.

Artikkel 121c

1.   Ühe kuu jooksul alates Euroopa Kohtu otsuse kättetoimetamisest võivad Üldkohtu menetluse pooled esitada märkused järeldustega, mida vaidluse lahendamiseks sellest otsusest teha tuleb. Seda tähtaega ei pikendata.

2.   Üldkohus võib paluda menetluse pooltel esitada menetlust korraldavate meetmete raames menetlusdokumente ja otsustada pooled suulises menetluses ära kuulata.

Artikkel 121d

Üldkohus otsustab kohtukulude jaotamise tema menetluses olevas kohtuasjas pärast kohtuasja uuesti läbivaatamist.

5. peatükk

TAGASELJAOTSUS JA KAJA

Artikkel 122

1.   Kui nõuetekohaselt hagiavalduse saanud kostja ei esita oma vastust ettenähtud tähtaega ja vorminõudeid järgides, võib hageja taotleda Üldkohtult tagaseljaotsuse tegemist.

Vastav taotlus toimetatakse kostjale kätte. Üldkohus võib taotluse lahendamiseks algatada suulise menetluse.

2.   Enne tagaseljaotsuse tegemist kaalub Üldkohus, kas hagiavaldus on vastuvõetav, kas vorminõuded on täidetud ning kas hageja nõuded näivad olevat põhjendatud. Üldkohus võib määrata menetlustoiminguid.

3.   Tagaseljaotsus kuulub täitmisele. Üldkohus võib otsuse täitmise peatada, kuni ta on käesoleva artikli lõike 4 alusel esitatud kaja lahendanud, või ta võib seada täitmise tingimuseks kautsjoni maksmise, mille suurus ja maksmise kord otsustatakse asjaoludest lähtuvalt; kautsjon tagastatakse, kui kaja ei esitata või kui seda ei rahuldata.

4.   Tagaseljaotsuse peale võib esitada kaja. Kaja tuleb esitada artiklites 43 ja 44 sätestatud vormis ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

5.   Pärast kaja kättetoimetamist määrab president tähtaja, mille jooksul võib vastaspool esitada oma kirjalikud märkused.

Menetlust jätkatakse vastavalt käesoleva kodukorra II jaotise sätetele.

6.   Üldkohus lahendab kaja kohtuotsusega, mis ei kuulu edasikaebamisele. Selle otsuse originaal lisatakse tagaseljaotsuse originaalile. Tagaseljaotsuse originaali servale tehakse märge kaja suhtes tehtud kohtuotsuse kohta.

6. peatükk

ERAKORRALISED ÕIGUSKAITSEVAHENDID

1. jagu. Kohtuotsuse vaidlustamine kolmanda isiku poolt

Artikkel 123

1.   Kolmanda isiku poolt esitatud kohtuotsuse vaidlustamise avalduse suhtes kohaldatakse artikleid 43 ja 44; avalduses tuleb lisaks märkida:

a)	vaidlustatav kohtuotsus;

b)	mil viisil vaidlustatav kohtuotsus kahjustab kolmanda isiku õigusi;

c)	põhjused, miks kolmas isik ei saanud osaleda põhikohtuasja menetluses.

Avaldus tuleb esitada põhikohtuasja kõikide poolte vastu.

Kui kohtuotsus on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, tuleb avaldus esitada kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse avaldamisest.

2.   Üldkohus võib kolmanda isiku poolt esitatud kohtuotsuse vaidlustamise avalduse alusel kohtuotsuse täitmise peatada. III jaotise 1. peatüki sätted kuuluvad kohaldamisele.

3.   Vaidlustatud kohtuotsust muudetakse kolmanda isiku nõuete rahuldamise ulatuses.

Kolmanda isiku poolt vaidlustatud kohtuotsuse kohta tehtud kohtuotsuse originaal lisatakse vaidlustatud kohtuotsuse originaalile. Vaidlustatud kohtuotsuse originaali servale tehakse märge kolmanda isiku poolt vaidlustatud kohtuotsuse kohta tehtud kohtuotsusest.

4.   Kui Euroopa Kohtus läbivaatamisel oleva apellatsioonkaebuse ja Üldkohtus läbivaatamisel oleva kolmanda isiku poolt esitatud vaidlustamisavalduse objektiks on sama Üldkohtu kohtuotsus, võib Üldkohus pärast poolte ärakuulamist menetluse peatada, kuni Euroopa Kohus on teinud oma otsuse.

Artikkel 124

Kolmanda isiku poolt esitatud vaidlustamisavaldus määratakse kojale, kes tegi avalduse aluseks oleva kohtuotsuse; kui kohtuotsuse tegi Üldkohtu täiskogu või suurkoda, siis määratakse avaldus sellele. Kui kohtuotsuse tegi ainukohtunik, määratakse kolmanda isiku poolt esitatud vaidlustamisavaldus sellele kohtunikule.

2. jagu. Teistmine

Artikkel 125

Ilma et see piiraks põhikirja artikli 44 kolmandas lõigus ettenähtud kümneaastast tähtaega, esitatakse teistmisavaldus kolme kuu jooksul alates päevast, mil avalduse esitaja sai teada teistmisavalduse aluseks olevatest faktilistest asjaoludest.

Artikkel 126

1.   Teistmisavalduse suhtes kohaldatakse artikleid 43 ja 44, avalduses tuleb lisaks märkida:

a)	vaidlustatav kohtuotsus;

b)	millised kohtuotsuse punktid vaidlustatakse;

c)	avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud;

d)	tõendid kohtuotsuse teistmist õigustavate faktiliste asjaolude ja artiklis 125 sätestatud tähtaja järgimise kohta.

2.   Teistmisavaldus tuleb esitada vaidlustatud kohtuasja kõikide poolte vastu.

Artikkel 127

1.   Teistmisavaldus määratakse kojale, kes tegi avalduse aluseks oleva kohtuotsuse; kui kohtuotsuse tegi Üldkohtu täiskogu või suurkoda, siis määratakse avaldus sellele. Kui kohtuotsuse tegi ainukohtunik, määratakse teistmisavaldus sellele kohtunikule.

2.   Ilma et see mõjutaks Üldkohtu otsust kohtuasja sisu kohta, teeb kohus otsuse avalduse vastuvõetavuse kohta kinnisel nõupidamisel pärast kohtujuristi ärakuulamist ning arvestades poolte kirjalikke märkusi.

3.   Kui Üldkohus tunnistab avalduse vastuvõetavaks, asub ta avaldust sisuliselt läbi vaatama ja teeb asjas kohtuotsuse käesoleva kodukorra kohaselt.

4.   Teistva kohtuotsuse originaal lisatakse teistetud kohtuotsuse originaalile. Teistetud kohtuotsuse originaali servale tehakse märge teistva kohtuotsuse kohta.

Artikkel 128

Kui Euroopa Kohtus läbivaatamisel oleva apellatsioonkaebuse ja Üldkohtus oleva teistmisavalduse objektiks on sama Üldkohtu otsus, võib Üldkohus pärast poolte ärakuulamist menetluse peatada, kuni Euroopa Kohus on teinud oma otsuse.

3. jagu. Kohtuotsuste tõlgendamine

Artikkel 129

1.   Kohtuotsuse tõlgendamistaotlus esitatakse artiklite 43 ja 44 kohaselt. Lisaks märgitakse taotluses:

a)	kohtuotsus, mida taotlus puudutab;

b)	kohtuotsuse lõigud, mille tõlgendamist taotletakse.

Taotlus tuleb esitada kohtuotsuses nimetatud kohtuasja kõigi poolte vastu.

2.   Tõlgendamistaotlus määratakse kojale, kes tegi taotluse aluseks oleva kohtuotsuse; kui kohtuotsuse tegi Üldkohtu täiskogu või suurkoda, siis määratakse taotlus sellele. Kui kohtuotsuse tegi ainukohtunik, määratakse tõlgendamistaotlus sellele kohtunikule.

3.   Üldkohus teeb asjas kohtuotsuse pärast pooltele märkuste esitamiseks võimaluse andmist ja kohtujuristi ärakuulamist.

Tõlgendava kohtuotsuse originaal lisatakse tõlgendatud kohtuotsuse originaalile. Tõlgendatud kohtuotsuse originaali servale tehakse märge tõlgendava kohtuotsuse kohta.

4.   Kui Euroopa Kohtus läbivaatamisel oleva apellatsioonkaebuse ja Üldkohtus oleva tõlgendamistaotluse objektiks on sama Üldkohtu otsus, võib Üldkohus pärast poolte ärakuulamist menetluse peatada, kuni Euroopa Kohus on teinud oma otsuse.

IV JAOTIS

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTEGA SEOTUD MENETLUSED

Artikkel 130

1.   Käesoleva jaotise erisätteid arvestades kohaldatakse käesoleva kodukorra sätteid siseturu ühtlustamisameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja ühenduse sordiameti (edaspidi mõlemad „amet”) vastu esitatud ning intellektuaalomandi reguleerimisega seotud eeskirjade kohaldamisega seotud hagide suhtes.

2.   Käesoleva jaotise sätteid ei kohaldata hagide suhtes, mis on esitatud otse ameti vastu ilma apellatsioonikoja menetlust läbimata.

Artikkel 131

1.   Hagiavaldus koostatakse ühes artikli 35 lõikes 1 nimetatud keeles hageja valikul.

2.   Hagiavalduse keel on kohtumenetluse keeleks kui hageja on olnud apellatsioonikoja menetluse ainus pool või kui teine menetluse pool ei esita vastuväidet tähtaja jooksul, mille sel eesmärgil näeb ette kohtusekretär pärast hagiavalduse esitamist.

Kui apellatsioonikoja menetluse pooled teatavad selle tähtaja jooksul kohtusekretärile, et nad on kokku leppinud valida kohtumenetluse keeleks mõni artikli 35 lõikes 1 märgitud keeltest, on see keel kohtumenetluse keeleks Üldkohtus.

Kui hageja on eespool osutatud tähtaja jooksul esitanud vastuväite kohtumenetluse keele valiku kohta, on apellatsioonikoja menetluse poolte kokkuleppe puudumise korral kohtumenetluse keeleks keel, milles on ametile esitatud vaidlusalune registreerimistaotlus. Kui president leiab siiski mõne poole põhjendatud taotluse alusel ja pärast teiste poolte ärakuulamist, et selle keele kasutamine ei võimalda kõikidel apellatsioonikoja menetluse pooltel menetlust jälgida ja kaitsta oma huve ning et olukorda võib parandada üksnes mõne artikli 35 lõikes 1 nimetatud keele kasutamisega, võib ta määrata selle teise keele kohtumenetluse keeleks; president võib suunata asja otsustamiseks Üldkohtule.

3.   Üldkohtule adresseeritud avaldustes ja muudes dokumentides ning suulise menetluse käigus võib hageja kasutada keelt, mille ta on valinud lõike 1 kohaselt, ja iga pool võib kasutada keelt, mille ta on valinud artikli 35 lõikes 1 nimetatud keelte hulgast.

4.   Kui kohtumenetluse keeleks on lõike 2 kohaselt muu keel kui see, milles on koostatud hagiavaldus, korraldab kohtusekretär hagiavalduse tõlkimise kohtumenetluse keelde.

Pooled on kohustatud selleks kohtusekretäri määratud mõistliku tähtaja jooksul esitama kohtumenetluse keelde tehtud tõlked muus kui kohtumenetluse keeles lõike 3 kohaselt esitatud avaldustest või muudest dokumentidest, välja arvatud hagiavaldus. Pool, kes esitab tõlke, mis on autentne artikli 37 tähenduses, tõestab selle õigsust. Kui tõlget ei esitata ettenähtud tähtaja jooksul, eemaldatakse kõnealune avaldus või menetlusdokument toimikust.

Kohtusekretär korraldab suulise menetluse käigus öeldu tõlkimise kohtumenetluse keelde ja poole taotlusel keelde, mida see pool kasutab lõike 3 kohaselt.

Artikkel 132

1.   Ilma et see piiraks artikli 44 kohaldamist, märgitakse hagiavalduses kõikide apellatsioonikoja menetluse poolte nimed ning kõnesoleva menetluse käigus teavitamiseks esitatud aadressid.

Apellatsioonikoja vaidlustatud otsus liidetakse hagiavaldusele. Hagiavalduses tuleb märkida kuupäev, mil hagejat teavitati kõnesolevast otsusest.

2.   Kui hagiavaldus ei vasta käesoleva artikli lõikele 1, kohaldatakse artikli 44 lõiget 6.

Artikkel 133

1.   Kohtusekretär teavitab ametit ja apellatsioonikoja menetluse pooli hagiavalduse esitamisest. Ta korraldab hagiavalduse kättetoimetamise pärast seda, kui on määratud kohtumenetluse keel artikli 131 lõike 2 kohaselt.

2.   Hagiavaldus toimetatakse kätte nii ametile kui kostjale ja apellatsioonikoja menetluse osalistele, välja arvatud hagejale. Kohtudokumendid toimetatakse kätte kohtumenetluse keeles.

Hagiavaldus toimetatakse apellatsioonikoja menetluse poolele kätte tähitud kirjaga aadressil, mille asjaomane pool on esitanud teavitamiseks apellatsioonikoja menetluse käigus.

3.   Kui hagiavaldus on kätte toimetatud, edastab amet apellatsioonikoja menetlusega seotud toimiku Üldkohtule.

Artikkel 134

1.   Apellatsioonikoja menetluse pooled, välja arvatud hageja, võivad menetlusse astujatena osaleda Üldkohtu menetluses, kui nad ettenähtud vorminõudeid ja tähtaega järgides hagiavaldusele vastavad.

2.   Lõikes 1 märgitud menetlusse astujatel on samad menetlusõigused kui pooltel.

Nad võivad toetada poole nõudeid ja esitada pooltest sõltumatuid nõudeid ja väiteid.

3.   Lõikes 1 märgitud menetlusse astuja võib oma vastuses, mis on esitatud artikli 135 lõike 1 kohaselt, nõuda apellatsioonikoja otsuse tühistamist või muutmist punktides, mida hagiavalduses ei ole esitatud, ning esitada väiteid, mida hagiavalduses ei ole esitatud.

Selliseid menetlusse astuja vastuses esitatud nõudeid või väiteid ei arvestata, kui hageja loobub oma hagist.

4.   Erandina artiklist 122 ei kohaldata tagaseljamenetlust, kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud menetlusse astuja on hagiavaldusele vastanud ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul.

Artikkel 135

1.   Amet ja apellatsioonikoja menetluse pooled, välja arvatud hageja, esitavad oma vastuse hagiavaldusele kahe kuu jooksul arvates hagiavalduse kättetoimetamisest.

Vastustele kohaldatakse artiklit 46.

2.   Põhjendatud taotluse korral, mis on esitatud kahe nädala jooksul pärast repliigi või vasturepliigi kättetoimetamist, võib hagiavaldust ja vastuseid täiendada poolte, kaasa arvatud artikli 134 lõikes 1 nimetud menetlusse astujate repliikide ja vasturepliikidega, kui president peab seda vajalikuks ja annab selleks loa, et asjaomane pool saaks esitada oma arvamuse.

President määrab tähtaja, mille jooksul sellised arvamused tuleb esitada.

3.   Ilma et see piiraks eespool esitatud sätete kohaldamist, võivad teised pooled artikli 134 lõikes 3 osutatud kohtuasjades kahe kuu jooksul pärast neile vastuse kättetoimetamist esitada avalduse, mis piirdub vastusega menetlusse astuja esimese vastuse nõuetele ja väidetele. President võib seda tähtaega pikendada asjaomase poole põhjendatud taotluse korral.

4.   Poolte avaldused ei või muuta apellatsioonikoja menetluses oleva hagi eset.

Artikkel 135a

Pärast käesoleva kodukorra artikli 135 lõikes 1 ja vajadusel artikli 135 lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlusdokumentide esitamist võib Üldkohus ettekandja-kohtuniku ettekande alusel ning pärast kohtujuristi ja poolte ärakuulamist otsustada, et kohtuasi tuleb lahendada ilma suulise menetluseta, välja arvatud juhul, kui üks pooltest esitab taotluse, milles põhjendab oma ärakuulamise vajadust. Taotlus esitatakse ühe kuu jooksul alates poolele teatise kättetoimetamisest kirjaliku menetluse lõpetamise kohta. President võib seda tähtaega pikendada.

Artikkel 136

1.   Kui hagi apellatsioonikoja otsuse peale rahuldatakse, võib Üldkohus määrata, et amet kannab üksnes oma kulud.

2.   Poolte vältimatuid kulusid seoses apellatsioonikoja menetlusega ja kulusid seoses artikli 131 lõike 4 teises lõigus ettenähtud avalduste või muude dokumentide tõlgete esitamisega käsitatakse hüvitatavate kuludena.

Ebatäpsete tõlgete esitamise korral kohaldatakse artikli 87 lõike 3 teist lõiku.

V JAOTIS

APELLATSIOONKAEBUSTE ESITAMINE EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUSTE PEALE

Artikkel 136a

Vastavalt põhikirja lisa artiklitele 9 ja 10 on Avaliku Teenistuse Kohtu otsuste osas esitatud apellatsioonkaebuste puhul menetluskeeleks keel, mida kasutati Avaliku Teenistuse Kohtu otsuses, mille kohta apellatsioonkaebus esitati, ilma et see piiraks käesoleva kodukorra artikli 35 lõike 2 punktide b ja c ning lõike 3 neljanda lõigu kohaldamist.

Artikkel 137

1.   Edasikaebamiseks esitatakse apellatsioonkaebus Üldkohtu või Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse.

2.   Avaliku Teenistuse Kohtu kantselei edastab Üldkohtu kantseleile viivitamata kohtuasja esimese astme toimiku ja apellatsioonkaebuse, juhul kui viimane talle esitatakse.

Artikkel 138

1.   Apellatsioonkaebuses märgitakse:

a)	apellatsioonkaebuse esitaja nimi ja aadress;

b)	teiste menetlusosaliste nimed Avaliku Teenistuse Kohtus;

c)	apellatsioonkaebuse esitaja õigusväited ja argumendid;

d)	apellatsioonkaebuse esitaja nõuded.

Apellatsioonkaebuse suhtes kohaldatakse käesoleva kodukorra artiklit 43 ja artikli 44 lõikeid 2 ja 3.

2.   Apellatsioonkaebusele lisatakse Avaliku Teenistuse Kohtu vaidlustatud otsus. Apellatsioonkaebuses märgitakse kuupäev, mil kaebuse esitajat vaidlustatud otsusest teavitati.

3.   Kui apellatsioonkaebus ei vasta artikli 44 lõikele 3 või käesoleva artikli lõikele 2, kohaldatakse artikli 44 lõiget 6.

Artikkel 139

1.   Apellatsioonkaebuses võib nõuda:

a)	Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse täielikku või osalist tühistamist;

b)	esimeses astmes esitatud nõuete täielikku või osalist rahuldamist, esitamata uusi nõudeid.

2.   Apellatsioonkaebuses ei või muuta Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses olnud hagi eset.

Artikkel 140

Apellatsioonkaebus toimetatakse kätte kõigile Avaliku Teenistuse Kohtu menetlusosalistele. Kohaldamisele kuulub artikkel 45.

Artikkel 141

1.   Kõik Avaliku Teenistuse Kohtu menetlusosalised võivad esitada apellatsioonkaebusele vastuse kahe kuu jooksul alates apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebusele vastuse esitamise tähtaega ei pikendata.

2.   Vastuses apellatsioonkaebusele märgitakse:

a)	selle esitaja nimi ja aadress;

b)	kuupäev, mil apellatsioonkaebus vastustajale kätte toimetati;

c)	vastustaja õigusväited ja argumendid;

d)

nõuded.

Kohaldatakse käesoleva kodukorra artiklit 43 ning artikli 44 lõikeid 2 ja 3.

Artikkel 142

1.   Vastuses apellatsioonkaebusele võib nõuda:

a)	apellatsioonkaebuse täielikku või osalist läbivaatamata jätmist või Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse täielikku või osalist tühistamist;

b)	esimeses astmes esitatud nõuete täielikku või osalist rahuldamist, esitamata uusi nõudeid.

2.   Vastuses apellatsioonkaebusele ei või muuta Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses olnud hagi eset.

Artikkel 143

1.   Apellatsioonkaebust ja vastust apellatsioonkaebusele võib täiendada repliigi ja vasturepliigiga, kui apellatsioonkaebuse esitaja seda seitsme päeva jooksul apellatsioonkaebusele vastuse kättetoimetamisest taotleb ja president seda vajalikuks peab ning repliigi esitamiseks loa annab, et apellatsioonkaebuse esitaja saaks kaitsta oma seisukohta või Üldkohus ette valmistada apellatsioonkaebuse kohta tehtavat otsust. President määrab repliigi esitamise tähtpäeva ja selle kättetoimetamisel vastaspoolele vasturepliigi esitamise tähtpäeva.

2.   Kui vastuses apellatsioonkaebusele nõutakse Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse täielikku või osalist tühistamist tuginedes väitele, mida apellatsioonkaebuses ei esitatud, võib apellatsioonkaebuse esitaja või muu pool esitada kahe kuu jooksul alates apellatsioonkaebuse vastuse kättetoimetamisest repliigi üksnes selle väite kohta. Sellele repliigile järgnevate menetlusdokumentide suhtes kohaldatakse lõiget 1.

Artikkel 144

Kui järgnevatest sätetest ei tulene teisiti, kohaldatakse Üldkohtu menetluses olevate Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuste lahendamisel artikli 48 lõiget 2, artikleid 49, 50, artikli 51 lõiget 1, artikleid 52, 55–64, 76a–110, artikli 115 lõikeid 2 ja 3, artikleid 116, 123–127 ja 129.

Artikkel 145

Kui apellatsioonkaebus on tervikuna või osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt põhjendamatu, võib Üldkohus ettekandja-kohtuniku ettekande alusel ja pärast kohtujuristi ärakuulamist igal ajal jätta apellatsioonkaebuse põhistatud määrusega tervikuna või osaliselt läbi vaatamata.

Artikkel 146

Pärast käesoleva kodukorra artikli 141 lõikes 1 ja vajadusel artikli 143 lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetlusdokumentide esitamist võib Üldkohus ettekandja-kohtuniku ettekande alusel ning pärast kohtujuristi ja poolte ärakuulamist otsustada apellatsioonkaebuse üle ilma suulise menetluseta, välja arvatud juhul, kui üks pooltest esitab taotluse, milles põhjendab oma ärakuulamise vajadust. Taotlus esitatakse ühe kuu jooksul alates poolele teatise esitamisest kirjaliku menetluse lõpetamise kohta. President võib seda tähtaega pikendada.

Artikkel 147

Käesoleva kodukorra artiklis 52 nimetatud ettekanne esitatakse Üldkohtule pärast artikli 141 lõikes 1 ja vajadusel artikli 143 lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetlusdokumentide esitamist. Kui neid menetlusdokumente ei esitata, esitatakse ettekanne pärast dokumentide esitamise tähtaja möödumist.

Artikkel 148

Kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu või kui see on põhjendatud ja Üldkohus teeb ise kohtuasjas otsuse, otsustab ta kohtukulude jaotuse.

Artiklit 88 kohaldatakse üksnes institutsioonide esitatud apellatsioonkaebuste suhtes.

Institutsiooni ametnike või teiste teenistujate esitatud apellatsioonkaebuste puhul võib Üldkohus, erandina artikli 87 lõikes 2 sätestatust, otsustada kohtukulude jaotamise poolte vahel, kui õiglus seda nõuab.

Apellatsioonkaebuse tagasivõtmise korral kohaldatakse artikli 87 lõiget 5.

Artikkel 149

Menetlusse astumise avaldus tuleb apellatsioonimenetluses esitada Üldkohtule enne ühekuulise tähtaja möödumist artikli 24 lõikes 6 märgitud teatise avaldamisest.

LÕPPSÄTTED

Artikkel 150

Üldkohus võib anda praktilisi juhiseid eelkõige kohtuistungite ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning kirjalike seisukohtade või märkuste esitamiseks.

Artikkel 151

Käesolev kodukord on autentne artikli 35 lõikes 1 nimetatud keeltes, see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ning jõustub avaldamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

---

(1)  EÜT L 136, 30.5.1991, parandus EÜT L 317, 19.11.1991, lk 34; muudetud 15. septembril 1994 (EÜT L 249, 24.9.1994, lk 17), 17. veebruaril 1995 (EÜT L 44, 28.2.1995, lk 64), 6. juulil 1995 (EÜT L 172, 22.7.1995, lk 3), 12. märtsil 1997 (EÜT L 103, 19.4.1997, lk 6, parandus EÜT L 351, 23.12.1997, lk 72), 17. mail 1999 (EÜT L 135, 29.5.1999, lk 92), 6. detsembril 2000 (EÜT L 322, 19.12.2000, lk 4), 21. mail 2003 (ELT L 147, 14.6.2003, lk 22), 19. aprillil 2004 (ELT L 132, 29.4.2004, lk 3), 21. aprillil 2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 108), 12. oktoobril 2005 (ELT L 298, 15.11.2005, lk 1, parandus ELT L 63, 1.3.2007, lk 38), 18. detsembril 2006 (ELT L 386, 29.12.2006, lk 45), 12. juunil 2008 (ELT L 179, 8.7.2008, lk 12), 14. jaanuaril 2009 (ELT L 24, 28.1.2009, lk 9), 16. veebruaril 2009 (ELT L 60, 4.3.2009, lk 3), 7. juulil 2009 (ELT L 184, 16.7.2009, lk 10) ja 26. märtsil 2010 (ELT L 92, 13.4.2010, lk 14).