12.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 302/15

—

EÜ asutamislepingu artiklit 152, milles sätestatakse, et kõik ühenduse institutsioonid tagavad kogu ühenduse poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse ning et ühenduse meetmetega täiendatakse riiklikku poliitikat;

—

komisjoni teatist Euroopa Ühenduse tervishoiustrateegia kohta (1);

—

nõukogu soovitust noorte alkoholitarvitamise kohta, (2) milles kutsuti üles komisjoni koostöös liikmesriikidega kasutama soovitusega hõlmatud küsimuste käsitlemiseks kõiki ühenduse poliitikaid, muu hulgas töötama riiklikul ja Euroopa tasandil välja laiaulatuslikud terviseedendamise poliitikad alkoholiküsimuse käsitlemiseks;

—

nõukogu 5. juuni 2001. aasta järeldused alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ühenduse strateegia kohta, (3) mida korrati nõukogu 2004. aasta järeldustes (4);

—

nõukogu osutatud toetust (5) komisjoni teatisele „Euroopa Liidu strateegia liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel”, (6) sealhulgas selle esmatähtsatele teemadele ja meetmetele, ning komisjonile esitatud üleskutset esitada alates 2008. aastast korrapäraselt aruandeid ELi ja siseriiklikul tasandil tehtud edusammude kohta;

—

et Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, et rahvatervis on asutamislepingu artikliga 30 kaitstud huvide seas esikohal ning et liikmeriikide ülesanne on neile asutamislepinguga sätestatud piirides otsustada selle üle, millist tervisekaitse taset nad püüavad riiklike poliitikate ja õigusaktidega kindlustada (7);

—

Maailma Terviseorganisatsiooni „Euroopa Alkoholihartat”, mille ELi kõik liikmesriigid 1995. aastal vastu võtsid, ning eelkõige eetikapõhimõtet, mille kohaselt on kõigil lastel, noorukitel ja noortel õigus kasvada üles keskkonnas, mis on kaitstud alkoholitarbimise negatiivsete tagajärgede ning, nii palju kui võimalik, ka alkohoolsete jookide propageerimise eest;

—

tööd, mis on tehtud vastavalt Maailma Terviseassamblee resolutsioonile „Strateegiad alkoholi kuritarvitamise vähendamiseks” (WHA61.4), milles taotleti et Maailma Tervishoiuorganisatsiooni peadirektor koostaks ülemaailmse strateegia kavandi alkoholi kuritarvitamise vähendamiseks, ning et see lisataks 2010. aasta jaanuaris toimuva juhatuse 126. koosoleku päevakorda.

—

et peamine vastutus riikliku alkoholipoliitika eest lasub liikmesriikidel ning et komisjon saab ELi alkoholistrateegia kaudu osutada täiendavat toetust ja täiendada siseriiklikku rahvatervise poliitikat;

—

et alkoholi kuritarvitamine on ELis suuruselt kolmas terviseprobleemide ja enneaegsete surmade riskifaktor, jäädes alla vaid tubakatarbimisele ja kõrgele vererõhule (8);

—

et paljudel ühenduse poliitikatel on tervisele ja heaolule potentsiaalne, positiivne või negatiivne mõju ning et kõikides poliitikavaldkondades on oluline otsuste tegemisel võtta arvesse nende mõju tervisele.

—

et liikluses ja töökohtades alkoholist põhjustatud kahju tase on liikmesriikides jätkuvalt suur ning seda eelkõige haavatavate inimeste seas, ning et prognooside kohaselt tarbib 15 % ELi täiskasvanud elanikkonnast alkoholi korrapäraselt kahjulikul määral, ning et alkohol kahjustab ELi peredes viie kuni üheksa miljoni lapse elu, ning et alkoholi kuritarvitamine põhjustab ligikaudu 16 % laste väärkohtlemise ja hooletussejätmise juhtudest ning põhjustab igal aastal hinnanguliselt 60 000 alakaalulise lapse sünni (9)  (10);

—

et alkoholi kuritarvitamise mõju on suurem nooremates vanuserühmades ning seda mõlema soo puhul. 15–29-aastaste vanuserühmas on üle 10 % naiste suremusest ja umbes 25 % meeste suremusest seotud alkoholi kuritarvitamisega (11) ning lisaks avaldab alkoholi kuritarvitamine laste ja noorte hulgas kahjulikku mõju ka nende haridustasemele;

—

et alkoholiga seonduvad küsimused on ühenduse jaoks olulise tähtsusega kuna neil on piiriülene iseloom ning avaldavad negatiivset mõju nii majandus- ja sotsiaalsele arengule kui rahvatervisele;

—

et alkoholi turustamine on koos teiste oluliste asjaoludega, näiteks perekonna rolli ja sotsiaalse keskkonnaga, üks põhjustest, mis suurendab tõenäosust, et lapsed ja noorukid hakkavad alkoholi tarbima või kui nad seda teevad, siis suurendavad alkoholi tarbimist (12);

—

et alkohol muutus kogu ELis ajavahemikul 1996–2004 taskukohasemaks (13) ning et asjakohaselt väljatöötatud alkoholi hinnakujunduse riikliku poliitikaga, millele lisanduvad teised ennetusmeetmed, saab mõjutada alkoholi kuritarvitamise ja sellega seonduva kahju taset eelkõige noorte seas (14);

—

et antud alkoholitarbimise määra puhul võivad vaesemad elanikkonna kihid kogeda ebaproportsionaalselt suuremat alkoholist põhjustatud kahju, mis suurendab tervisega seotud ebavõrdsust elanikkonna kihtide vahel ning liikmesriikide vahelist ebavõrdust tervise valdkonnas (15);

—

et vanemaealised täiskasvanud (vanus 60 ja enam) on alkoholi kuritarvitamise mõjudele tundlikumad kui teised täiskasvanud ning et viimase kümne aasta jooksul on märkimisväärselt suurenenud vanemaealiste täiskasvanute alkoholist põhjustatud surmajuhtumite arv ning et mõnel juhul on surmajuhtumite arv enam kui kahekordistunud (16);

—

et olemas on seos alkoholi kuritarvitamise ja nakkushaiguste nagu HIV/AIDS ja tuberkuloos vahel ning et alkoholi kuritarvitamine mõjutab sünnitajate ja emade tervist (17);

—

et WHO Euroopa piirkondlikel konsultatsioonidel (18) rõhutati, et väga oluline on tagada ressursid, mis on vajalikud poliitika rakendamiseks ja ravi vajavate inimeste piisavaks raviks.

—

et ELi alkoholistrateegias tunnistatakse, et alkoholitarbimisega seonduvad kultuurilised harjumused ja tavad on erinevates liikmesriikides erinevad ning et seetõttu tuleb võetavate meetmetega arvesse võtta siseriiklike mõjuhinnangute tulemusi (19);

—

et esineb vajadus nõustada ja toetada lapsi, noorukeid ja noori ja/või peresid, keda on mõjutanud alkoholist põhjustatud kahju;

—

et esineb vajadus lisada ELi liikmesriikide ja ELi tasandil kasutatavatesse teabesüsteemidesse vanuserühm 60 aastat ja enam;

—

et esineb vajadus uurida erinevatesse vanuserühmadesse kuuluvate naiste ja meeste käitumismustreid, et paremini välja töötada alkoholiga seonduvaid ennetusmeetmeid ning piisavalt käsitleda erinevaid ohte;

—

et sotsiaalsetest teguritest tulenev tervisega seotud ebavõrdsus on lisaks teistele faktoritele nii alkoholitarbimise põhjus kui ka tagajärg. Alkoholi kuritarvitamine on teatud nakkushaigusi ja muid haigusi põhjustav või haigestumisriski suurendav tegur ning mõjutab tööjõu tervist.

—

viima ellu ELi alkoholistrateegias esitatud häid tavasid ning kasutama tõhusaid meetmeid alkoholist põhjustatud kahju vähendamiseks, võttes arvesse viit määratletud esmatähtsat teemat; kaitsema noori, lapsi ja veel sündimata lapsi; vähendama alkoholiga seotud liiklusõnnetustes vigastatute ja hukkunute arvu; ennetama alkoholist põhjustatud kahju täiskasvanute hulgas ja vähendama alkoholi kahjuliku mõju töökohtadel; teavitama ja harima inimesi ning suurendama nende teadlikkust alkoholi kuritarvitamise mõjust; ning koostama ja pidama ühtset tõenditekogu ELi tasandil;

—

edendama mitut sektorit hõlmavat lähenemisviisi ning ELi tasandil tehtava tööga koordineerides vastavalt vajadusele tugevdama või töötama välja laiaulatuslikke, riiklikele vajadustele kohandatud riiklikke strateegiaid või tegevuskavasid ning esitama komisjonile 2011. aastaks aruande arengute ja tulemuste kohta;

—

kasutama kõige tõhusamaid meetmeid, et tagada riiklikul tasandil alkoholipoliitika reguleerimine ja täitmine;

—

analüüsima, millist rolli etendab hinnakujunduspoliitika, millele lisanduvad teised ennetusmeetmed, näiteks eeskirjad, mis käsitlevad nn happy hours süsteemi, segatud jookide erimakse ja jookide tasuta pakkumisi, kui vahend alkoholist põhjustatud kahju vähendamiseks ja selle mõju hindamiseks;

—

ELi tasandil käsitlema vananeva elanikkonna heaolu ELis, sealhulgas mõjusid, mida alkoholi kuritarvitamine omab tervena ja väärikana vananemisele, ning suurendama tervishoiutöötajate, mitteametlike hooldajate ja vanemaealiste kodanike teadlikkust ravimite ja alkoholi võimalikust koosmõjust.

—

seadma kuni 2012. aastani päevakorras olulisele kohale rahvatervisel põhineva alkoholipoliitika, et võtta ELi tasandil jätkusuutlikke ja pikaajalisi kohustusi alkoholist põhjustatud kahju vähendamiseks, ning vaatama läbi komisjoni järgmise etapi tööprioriteedid seoses toetuse osutamisega liikmesriikidele, et vähendada ELis alkoholist põhjustatud kahju;

—

tugevdama alkoholi kuritarvitamisest tingitud tervise- ja sotsiaalsete mõjude vähendamiseks võetud tõhusate meetmete kindlakstegemist, tutvustamist ja seiret;

—

tugevdama raseduse ja mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholist põhjustatud kahju vähendamiseks tulemuslikult toimivate ennetavate programmide väljatöötamist ja tutvustamist;

—

tunnistama tervisega seotud ebavõrdsuse vähendamist poliitilise prioriteedina ja vajadust vähendada ebavõrdsust nii sotsiaalsete kui alkoholiga seonduvate sihtotstarbeliste ennetavate sekkumismeetmete abil, võttes arvesse sotsiaalseid tegureid;

—

kaasama alkohoolsete jookide turustusahela osalisi ennetavas töös, mida tehakse reguleerivate meetmete rakendamisel, et nende tooted oleks valmistatud, jaotatud ja turustatud vastutustundlikult, et vähendada alkoholist põhjustatud kahju. Lisaks peab analüüsima, kuidas parandada alkoholi turustamist käsitlevate riiklike ja ELi õigusaktide rakendamist, et tõhusalt kaitsta lapsi ja noori alkohoolsete jookide turustamise mõjude eest;

—

tagama iseregulatsiooni standardite ja normide olemasolu korral nende arendamine, elluviimine ja järelevalve koostöös tervisekaitseasutustega;

—

lisama olemasolevatesse teabesüsteemidesse teadusandmeid alkoholitarbimise ja alkoholi kuritarvitamisest tingitud kahju kohta vanuserühmas 60 aastat ja enam;

—

suurendama teadusuuringuid seoste kohta, mis valitsevad alkoholi kuritarvitamise ning nakkushaiguste nagu HIV/AIDS ja tuberkuloos vahel;

—

töötama välja ja viima ellu varajase tuvastamise ja kiire sekkumise menetlused esmatasandi tervishoius, vanemaealiste tervishoius ja koolitervishoiusüsteemis;

—

toetama algatusi, millega suurendatakse teadlikkust alkoholi kuritarvitamise mõjudest tervisele ja sotsiaalhoolekandele, mis on osa terviklikust lähenemisest, mis on kavandatud koolides tervise edendamise kontseptsiooni raames;

—

analüüsima, kuidas tarbijaid kõige paremini teavitada ja harida, sealhulgas läbi viima uuringut selle kohta, kuidas alkohoolsete jookide sildid võiksid aidata tarbijatel hinnata enda alkoholitarbimist või teavitada neid ohtudest, mida alkoholi tarbimine tervisele kujutab;

—

võtma käesolevaid järeldusi arvesse, kui arendatakse ja toetatakse ELi Läänemere piirkonna strateegia elluviimist.

—

jätkama tugeva toetuse osutamist liikmesriikide tegevusele, mille eesmärk on töötada välja laiaulatuslikud, tõhusad ja jätkusuutlikud riiklikud alkoholipoliitikad;

—

võtma vajalikud meetmed, tagamaks et alkoholist põhjustatud tervise- ja sotsiaalse kahju vähendamise eesmärki arvestatakse ühenduse mis tahes asjakohase poliitika ja tegevuse kindlaksmääramisel ja elluviimisel;

—

analüüsima vajadusel järgmisi samme, et kaitsta lapsi, noorukeid ja noori alkoholist põhjustatud kahju eest, ning et eelkõige vähendada alaealiste alkoholitarbimist, noorte joominguid, alkohoolsete jookide turustamise mõjusid ning kahju, mis tekib lastel, kes kasvavad üles alkoholiprobleemidega peredes;– koguma koostöös liikmesriikidega teadmisi praegu ELis valitsevate piiriüleste probleemide kohta, mida põhjustavad ebaseaduslik kauplemine, piiriülene turustamine ja alkohoolsete jookide jaehindade erinevused;

—

koguma koostöös liikmesriikidega teadmisi praegu ELis valitsevate piiriüleste probleemide kohta, mida põhjustavad ebaseaduslik kauplemine, piiriülene turustamine ja alkohoolsete jookide jaehindade erinevused;

—

koguma teadmisi alkoholi mõjude kohta töökohtadel ning selle kohta, kuidas käsitleda alkoholi kuritarvitamist vigastuste ja haiguste ennetamise ning terviseedendamise laiemas raamistikus;

—

andma hiljemalt 2012. aastal nõukogule aru komisjoni töös saavutatud edusammudest ja tulemustest ning liikmesriikide poolt teavitatud tegevustest;

—

määratlema prioriteedid, mida komisjon järgib alkoholi ja tervist käsitleva tegevuse järgmisel etapil pärast praeguse strateegia kehtivuse lõppu 2012. aastal.