Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 42009X1212(01)

    Nõukogu ja nõukogus 26. novembril 2009 . aastal kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused hariduse rolli arendamise kohta täielikult toimivas teadmiste kolmnurgas

    ELT C 302, 12.12.2009, p. 3–5 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    12.12.2009   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 302/3

    Nõukogu ja nõukogus 26. novembril 2009. aastal kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused hariduse rolli arendamise kohta täielikult toimivas teadmiste kolmnurgas

    2009/C 302/03

    Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad,

     

    TULETADES MEELDE

    —

    uuendatud Lissaboni strateegia põhiväärtusi, mis keskenduvad majanduskasvule ja töökohtadele kui vahenditele Euroopale jõuka, õiglase ja keskkonnasäästliku tuleviku saavutamiseks ning teadmiste kolmnurga tähtsale rollile selles protsessis;

    —

    Brüsselis 8.–9. märtsil 2007 kohtunud Euroopa Ülemkogu kinnitust, et haridus ja koolitus on hästitoimiva teadmiste kolmnurga (haridus – teadus – innovatsioon) eeltingimuseks ning määrava tähtsusega majanduskasvu kiirendamisel ja töökohtade loomisel, ning Brüsselis 19.–20. märtsil 2009 kohtunud Euroopa Ülemkogu üleskutset võtta viivitamatult konkreetseid meetmeid, et ergutada ettevõtluse, teaduse, hariduse ja koolituse vahelist partnerlust ning suurendada investeeringuid teadusesse, teadmistesse ja haridusse ja parandada nende investeeringute kvaliteeti;

     

    OLLES TEADLIKUD

    —

    et pikaajaline majanduslangus mõjutab tõsiselt maailma majandust ning et teadmiste kolmnurka rõhutavat uuendatud Lissaboni strateegiat tuleks täiel määral ära kasutada kui tõhusa ja kestva taastumise alust kõikjal Euroopa Liidus;

    —

    et võimaldamaks Euroopa Liidul tegeleda selliste pikaajaliste katsumustega nagu konkurentsitihe maailmamajandus, kliimamuutus ja rahvastiku vananemine, peavad teadmiste kolmnurga kolm komponenti nõuetekohaselt funktsioneerima ning täiel määral vastastikku toimima;

    —

    et hariduse põhiroll on hoolitseda inimeste arengu eest, võimaldamaks neil realiseerida oma täielikku potentsiaali tänapäeva ühiskonnas, ning et sellest tulenevalt on kõikide tasandite haridusasutustel väga palju erinevaid funktsioone ja ülesandeid. Edasi tuleb aga arendada hariduse kui teadmiste kolmnurga aluse erifunktsiooni;

    LEIAVAD, ET HARIDUSE, TEADUSE JA INNOVATSIOONI TÄIENDAV INTEGREERIMINE TÄIELIKULT TOIMIVASSE TEADMISTE KOLMNURKA

    tugevdaks Euroopa innovatsioonialast võimekust ning loova ja teadmistemahuka majanduse ja ühiskonna arengut järgmiste vahendite abil:

    —

    üha rohkem toetatav ja pidevalt arenev selline teadmistebaas ülikoolides (1) ja teaduskeskustes, mida saaks kiirelt teisendada innovaatilisteks toodeteks, teenusteks, lähenemisviisideks ja meetoditeks majanduses ja ühiskonnas laiemalt;

    —

    õpilaste, praktikantide, üliõpilaste, õpetajate ja teadlaste loova, innovaatilise ja ettevõtliku ellusuhtumise edendamine, mis oleks aluseks ulatuslikuma ettevõtluskultuuri edumeelsele arengule hariduse ja koolituse kaudu koos dünaamilisema Euroopa tööturu ja kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõuga;

    aitaks kaasa märkimisväärse edu saavutamisele järgmistes valdkondades:

    —

    jõudmine algatuse „uued oskused uute töökohtade jaoks” eesmärgini parandada ELi kodanike tööalast konkurentsivõimet muutuval tööturul;

    —

    ülikoolide uuendamiskava (2);

    OSUTAVAD JÄRGMISTELE KONKREETSETELE PROBLEEMIDELE HARIDUSSEKTORIS:

    —

    vajadus kaotada kultuurilõhe hariduse (sotsiaalkultuuriliste väärtuste õpetamise, õppimise ja edasiandmise mõttes) ning teaduse ja innovatsiooni vahel ettevõtlusvaldkonnas;

    —

    vajadus innovaatilisust ja ettevõtlikkust kõrgemalt hindava kultuuri järele ülikoolisektoris;

    —

    vajadus parandada suhtlust ja liikuvust õpetamise ja teaduse ringkondade ning ettevõtlusmaailma ja laiema majanduse vahel ning edendada liikuvust ja ideede vahetamist erinevate teadus- ja uurimisvaldkondade vahel;

    —

    vajadus täiendavalt reformida ülikoolide juhtimis- ja rahastamisstruktuure, võimaldades suuremat autonoomiat ja vastutust, et hõlbustada tuluvoogude mitmekesisemaks muutmist ja tõhusamat koostööd ettevõtlussektoriga ning võimaldada ülikoolidel osaleda teadmiste kolmnurgas globaalsel tasandil;

    LEIAVAD, ET JÄRGMISED ÜLDPÕHIMÕTTED PEAKSID OLEMA ALUSEKS POLIITIKALE, MILLE ABIL LAHENDADA EESPOOL NIMETATUD KONKREETSEID PROBLEEME:

    —

    teadmiste kolmnurga mõiste seostub vajadusega parandada süsteemse ja pideva vastastikuse toimimise kaudu investeeringute mõju kolmes tegevusvaldkonnas – hariduses, teaduses ja innovatsioonis;

    —

    teadmiste kolmnurga täielik integreerimine nõuab ühtsemat poliitikakujundamist ja koostööd haridus-, teadus- ja innovatsioonivaldkonnas nii Euroopa kui liikmesriikide tasandil;

    —

    hariduse rolli täitmiseks teadmiste kolmnurgas peavad teaduse ja innovatsiooni eesmärgid ja tulemused andma tagasisidet haridusse, kusjuures õpetamise ja õppimise aluseks oleks tugev teadmiste baas ning õpetamise ja õppimise keskkondi arendataks ja parandataks loova mõtlemise ning innovaatiliste suhtumis- ja lähenemisviiside ulatuslikuma rakendamise abil;

    —

    ülikoolide traditsioonilist akadeemilist kultuuri tuleb täiendada selle teadvustamisega, et sel on täita ka oluline roll kõrgema kvalifikatsiooniga, ettevõtliku ja paindliku tööjõu ettevalmistamisel, mis on aluseks majanduskasvule ja jõukusele ning ka paremale elukvaliteedile eelseisvatel aastatel; teadlaste ja lektorite koolitamine võimaldaks neil paremini juurutada innovatsioonikultuuri neis organisatsioonides, kus nad töötavad;

    —

    teadmiste kolmnurka tuleb arvesse võtta elukestva õppe strateegiate väljatöötamisel riiklikul, piirkondlikul ja institutsioonide tasandil, et ülikoolid oleks rohkem kaasatud teadmistepõhise majanduse aspektist oluliste oskuste ajakohastamisse ning et vastuvõtueeskirjades tunnustataks piisavalt eelneva õppe ja töökogemuste väärtust;

    —

    uued ideed ja innovatsioon sünnivad erinevate teadmiste kohtumisel ning uudishimul põhineval uute teadmiste otsingul. Seepärast on äärmiselt oluline tunnistada, et lisaks reaalainetele ja tehnilisele haridusele etendab innovatsioonis olulist rolli kõrgetasemeline haridus ja teadusuuringud ühiskonnateaduste ja humanitaarainete vallas;

    —

    Euroopa ülikoolide ja teadussüsteemide paljusust tuleks pidada väärtuseks, mille alusel töötada välja mitmekülgsed lähenemisviisid täielikult toimiva teadmiste kolmnurga osas;

    KEHTESTAVAD SEITSE JÄRGMIST TEGEVUSPRIORITEETI:

    1.   Hariduse, teaduse ja innovatsiooni valdkonna poliitikate ühtsuse arendamine

    Eksisteerib vajadus teadmiste kolmnurga kolme komponenti täiel määral integreeriva ühtsema poliitikakujundamise järele Euroopa ja liikmesriikide tasandil. Hariduse, teaduse ja innovatsiooni valdkonna poliitikad peaksid üksteist vastastikku tugevdama, et tagada täielikult toimiva teadmiste kolmnurga areng ning kiirendada üleminekut tõelisele teadmistel põhineva majandusele ja ühiskonnale. Kehtivate aruandlusprotsesside ja avatud koordinatsioonimeetodi raames peaks komisjon andma nõukogule aru hariduse, teaduse ja innovatsiooni vallas võetud meetmete kohta, millega toetatakse teadmiste kolmnurga integreerimist. Aruandes tuleks osutada ka takistustele ning esitada ettepanekuid edasise arengu kohta.

    2.   Pedagoogilise reformi kiirendamine

    Liikmesriigid peaksid julgustama haridus- ja koolitusasutusi tagama, et õppekavad ning kõikide haridustasandite, sh doktoriõppe tasandi õpetamis- ja eksamineerimismeetodid hõlmaksid ja soodustaksid loovust, innovatsiooni ja ettevõtlust. Üks viis selle elluviimiseks on teha õppekavade koostamisel pidevalt koostööd vastavalt vajadusele teadusasutuste, tööstussektori ning muude sidusrühmadega.

    3.   Partnerlus ülikoolide ning ettevõtlussektori ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel

    Liikmesriigid ja komisjon peaksid kiirelt reageerima üleskutsele tegutseda vastavalt nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 12. mai 2009. aasta järeldustele partnerluste tõhustamise kohta haridus- ja koolitusasutuste ning tööturu osapoolte, eelkõige tööandjate vahel elukestva õppe raames. Võttes arvesse tihedamate sidemete loomist ülikoolide ja nende teenindatavate kogukondade vahel, tuleks eritähelepanu pöörata töötajate ülikoolide ja ettevõtlussektori vahelise liikuvuse stiimulite väljatöötamisele. Ülikoolide ja ettevõtlussektori koostööd peaks tõhustama kui ülikoolide hariduse, teaduse ja innovatsiooni strateegiate osa.

    4.   Meetmed innovatsioonikultuuri arendamiseks ülikoolides

    Liikmesriigid peaksid julgustama ülikoole kiirendama oma jõupingutusi innovatsioonikultuuri arendamisel muu hulgas dünaamilisemate ja interaktiivsemate õppekeskkondade kaudu ning pakkudes töötajatele stiimuleid innovatsioonimõõtmega projektides osalemiseks. Institutsionaalsel tasandil tuleks välja töötada rahastamiskord ja stimuleerimisstruktuurid kultuuriliste muutuste soodustamiseks, et koostööd tööstussektoriga peetaks karjääri arendamisel tähtsaks teguriks. Tunnustada tuleks kõrgharidusliidrite ülitähtsat rolli innovatsioonikultuuri tõhusa arengu toetamisel.

    5.   Stiimulite loomine ülekantavate teadmiste arendamiseks ülikoolides

    Liikmesriigid peaksid analüüsima, kas on olemas piisavad ülikoolidele mõeldud stiimulid arendamaks teadmisi, mida saaks üle kanda majandusele laiemalt, et töötada välja innovaatilisi kaupu ja teenuseid. Kui õigussätted, juhtimisstruktuurid või finantssätted takistavad õppeasutustel teenida kasumit selliste teadmiste arendamiselt ja ülekandmiselt, peaksid liikmesriigid seadma eesmärgiks muuta raamistikku, milles nende õppeasutused tegutsevad, et sellised takistused kõrvaldada ning anda ülikoolidele piisav autonoomia. Ülikoolid peaksid välja töötama konkreetsed strateegiad teadmiste loomiseks, väljatöötamiseks ja ülekandmiseks.

    6.   Uued lähenemisviisid kvaliteedi hindamisele

    Liikmesriigid peaksid eelkõige kõrghariduse vallas tegema koostööd, et töötada välja oma õppeasutuste kvaliteedi hindamiseks teadmiste kolmnurga kriteeriumid, mis keskenduksid sellele, kui edukalt on teadus ja innovatsioon kaasatud õpetamisse ning hariduslikesse põhifunktsioonidesse ning kui edukad on õppeasutused selliste õppekeskkondade väljatöötamisel, mis stimuleeriksid loovust ja ettevõtlikke lähenemisviise teadmiste rakendamiseks, ning oma üliõpilaste ettevalmistamisel nende edaspidiseks ühiskondlikuks ja majanduslikuks tegevuseks.

    7.   Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi arendamine tulevikumudeliks

    Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) kui esimene teadmiste kolmnurga kõikide osaliste vahelisele ühtsele koostoimimisele keskenduv ELi tasandi algatus tuleks kujundada liikmesriikidele, kõrgharidus- ja teadusasutustele ning ettevõtlussektorile hea tava eeskujuks kolmnurga kõige kolme poole integreerimise osas.

    EITi peamised rakendusüksused, tulevased teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid olema võimelised pakkuma uusi võimalusi tegelemaks terviklike ja mitut valdkonda hõlmavate lähenemisviiside kaudu majanduslike ja ühiskondlike väljakutsetega (näiteks säästev energia ja kliimamuutuse leevendamine ja sellega kohanemine), kasutades uusi juhtimis- ja rahastamismudeleid, mille eesmärgiks on stimuleerida kõrgeima kvaliteediga innovatsiooni. EIT peaks levitama neid mudeleid, mis peaksid innustama muude ühiste algatuste loomist erinevatel tasanditel ja piiriüleselt, pöörates erilist tähelepanu vajadusele arendada hariduse rolli teadmiste kolmnurga raames.

    Üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal mõeldud strateegilise raamistiku raames peaks komisjon tagama, et liikmesriike teavitatakse parimatest tavadest nende seitsme prioriteedi osas ning et oleks võimalik võrrelda edusamme nimetatud valdkondades;

    LISAKS SELLELE RÕHUTAVAD, KUI OLULINE ON

    —

    tagada, et 2010. aasta järgses majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevas strateegias sätestataks haridus kui teadmiste kolmnurga alus, ning toonitab vajadust selle järele, et kolmnurga kõik kolm külge (haridus – teadus – innovatsioon) toetaksid ja täiendaksid üksteist vastastikku. Kogu haridus- ja koolitussüsteemil on oma osa põhipädevuste edendamisel hästitoimiva kolmnurga nimel;

    —

    tagada täielik koostöö ja koordineerimine Euroopa kõrgharidusruumi, Euroopa teadusruumi ja innovatsiooni valdkonna algatuste, eelkõige laiapõhjalise innovatsioonistrateegia ja tulevase Euroopa innovatsioonikava arendamise strateegiate vahel;

    —

    et komisjon võtaks haridust ja muid asjakohaseid valdkondi käsitlevate ühenduse programmide ettepanekute koostamisel järgmisest finantsraamistikust hõlmatavaks ajavahemikuks täiel määral arvesse 2010. aasta järgse majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva strateegia vajadusi ning analüüsiks koos liikmesriikidega, kuidas saaks struktuurifonde kasutada hariduse kui teadmiste kolmnurga baasi täieliku arenguga seotud algatuste toetamiseks.

    (1)  Käesolevas tekstis viidatakse sõnaga ülikoolid kõikidele kõrgharidusasutustele.

    (2)  Vt nõukogu 23. novembri 2007. aasta resolutsioon ülikoolide moderniseerimise kohta Euroopa konkurentsivõime nimel ülemaailmses teadmistepõhises majanduses (dok 16096/1/07) ning komisjoni 2006. aasta mai teatis „Ülikoolide uuendamiskava täitmine: haridus, teadus ja innovatsioon” (dok 9166/06).

    Top