6.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/101

A.

arvestades, et ligi 600 sõjaväelase vallandamine Ida-Timoris 2006. aasta aprillis nende rahulolematuse tõttu vallandas riigis väga tõsise kriisi, millega kaasnesid relvastatud kokkupõrked (relvajõudude ja politsei ning vallandatud sõjaväelaste vahel), politseijõudude lõhestumine, märatsemine ja ulatuslik jõukude vägivallatsemine, mille tulemusena hukkus kümneid inimesi, veelgi enam sai haavata ning 150 000 inimest põgenes kodudest, kusjuures pooled neist on siiani ümberasustatud laagritesse;

B.

arvestades, et julgeolekukriis tõi kaasa peaminister Mari Alkatiri valitsuse kukkumise 2006. aasta juunis ning üleminekuvalitsuse ametissemääramise José Ramos Horta juhtimisel;

C.

arvestades, et endine peaminister ja Nobeli preemia laureaat José Ramos Horta valiti 9. mail 2007. aastal Ida-Timori presidendiks ning 30. juuni 2007. aasta parlamendivalimiste järel sai endine president Kay Rala Xanana Gusmão 6. augustil 2007. aastal riigi peaministriks, mis andis lootusi riigi lõplikuks stabiliseerumiseks ning demokraatlike institutsioonide austamiseks;

D.

arvestades, et poliitiline ebastabiilsus Ida-Timoris jätkus vaatamata vabadele ja rahumeelsetele presidendi- ja parlamendivalimistele ning rahvusvahelise üldsuse tugevamale kaasatusele ÜRO egiidi all Ida-Timori ametivõimude palvel;

E.

arvestades, et ebastabiilsuses oli suuresti süüdi õigusriigi põhimõtete eiramine rahulolematute sõjaväelaste juhiks tõusnud põgenikust eksmajori Alfredo Reinado poolt, kes põgenes 2006. aastal vanglast ja oli pealinna vägivaldsetele noortekampadele innustuseks;

F.

arvestades, et 11. veebruaril 2008. aastal tulistasid need mässulised jõugud ja haavasid raskelt Ida-Timori presidenti Ramos-Hortat, kes on kriitilises seisundis Austraalias haiglas, ning avasid tule peaminister Xanana Gusmão pihta; need olid koordineeritud rünnakud riigi juhtkonnale ja institutsioonidele;

G.

arvestades, et Ida-Timori parlament kuulutas välja erakorralise seisukorra, mis on siiani jõus; arvestades, et valitsus on palunud täiendust Ida-Timoris juba tegutsevale 1600 rahvusvahelisele rahuvalvajale;

H.

arvestades, et need vägivaldsed rünnakud Ida-Timori kõrgeimate riiklike institutsioonide ja demokraatlikult valitud juhtide pihta on ikka veel 2006. aasta aprilli kriisi järg, mis annab tunnistust sellest, et vaatamata riigi ametivõimude, ÜRO Ida-Timori integreeritud missiooni (UNMIT) ja rahvusvaheliste jõudude jõupingutustele ei ole Ida-Timoris tõhus riiklik julgeolek ja õigusriigi põhimõtete toimimine veel tagatud;

I.

arvestades, et kvalifitseeritud vaatlejad on juhtinud tähelepanu ÜRO rahvusvahelise politsei (UNIPOLi) või teiste rahvusvaheliste jõudude kiire ja asjakohase reageeringu puudumisele 11. veebruari 2008. aasta rünnakutele, välja arvatud Portugali Riikliku Piirivalve tõhus sekkumine pärast palvet tegutseda;

J.

arvestades, et rünnakud toimusid pärast seda, kui president Ramos Horta oli isiklikult sekkunud püüdlustesse leida läbirääkimiste teel lahendus konfliktile mässulistega; arvestades, et sündmuste täpne kulg on siiani ebaselge ning riiklike ja rahvusvaheliste julgeolekujõudude rolli kohta on veel palju vastamata küsimusi;

K.

arvestades, et Ida-Timori majanduse vilets olukord, kus vaatamata riigi naftatuludele elab 40 % rahvastikust ja 60 % alla 18aastastest allpool vaesuspiiri, tööpudus on massiline, ulatudes 80 %ni ning kirjaoskamatuse määr on kõrge, loob väga ebastabiilse sotsiaalse olukorra ja suurendab kodanike rahutuste võimalust;

L.

arvestades, et nii EL kui ka ÜRO toetavad avalikult Ida-Timori sõltumatust, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtete valitsemist, mis nõuab riigi institutsioonide kindlustamist, head valitsemistava, riigi rahaliste vahendite õiget kasutamist võitluseks vaesuse ja tööpuudusega ning sotsiaalse õigluse arengu edendamiseks, samuti Ida-Timori naabrite eeskujulikku käitumist;

M.

arvestades, et Ida-Timor on AKV riikide täieõiguslik liige ning ELil on seetõttu eriline vastutus aidata tugevdada riigi demokraatlikku valitsemist, toetades institutsioonide pingutusi suutlikkuse suurendamisel;

N.

arvestades, et tuleks arvestada Ida-Timori rahva võõrandamatuid suveräänseid õigusi, eriti õigust loodusvaradele,

1.

mõistab karmilt hukka president Ramos-Horta atentaadikatse ning soovib talle kiiret paranemist ja peatset tagasipöördumist riigi juhtimise juurde;

2.

mõistab karmilt hukka samaaegse rünnaku peaminister Xanana Gusmãole, kes pääses õnneks vigastusteta, ning loodab, et Ida-Timori valitsus, president ja parlament suudavad ületada need tõsised ohud Ida-Timori stabiilsusele ning teha koostööd korra ja seaduslikkuse tagamiseks ning demokraatlike institutsioonide normaalse toimimise nimel vastavalt põhiseadusele;

3.

nõuab tungivalt, et kõik Ida-Timori pooled hoiduksid vägivallast, võtaksid osa dialoogist ja osaleksid demokraatlikus protsessis õiguslikus ja põhiseaduslikus raamistikus, aidates sellega kaasa sotsiaalse ja poliitilise stabiilsuse taastamisele;

4.

väljendab muret seoses karistamatuse ja õigusriigi põhimõtete eiramise sõnumiga, mille võib olla edastanud Ida-Timori ametivõimude UNMITi ja rahvusvaheliste julgeolekujõudude ebaselge suhtumine (püüdes edendada rahvuslikku leppimist) inimestesse, kes peaksid kohtu ette toodama;

5.

mõistab hukka igaühe, kes püüab ära kasutada Ida-Timoris 11. veebruari 2008. aasta rünnakute järel tekkinud tundlikku olukorda, ning kutsub kõiki osapooli austama ja tegema igakülgset koostööd 2007. aasta presidendi- ja parlamendivalimiste järel ametisse nimetatud poliitiliste organitega;

6.

nõuab põhjalikku uurimist Ida-Timori põhiseaduse ja õiguse raames, vajaliku rahvusvahelise koostöö ja toetusega, et selgitada välja ilmse riigipöördekatse ning riigi julgeolekusüsteemi läbikukkumise iga üksikasi ja tuua rünnakute organiseerijad kohtu ette; tervitab rünnakute ühise uurimise alustamist ÜRO ja Ida-Timori politsei koostöös;

7.

nõuab tungivalt, et Ida-Timori peamised poliitilised jõud, nii võimul kui ka opositsioonis olevad, püüaksid kiiresti parteideüleselt saavutada rahvuslikku üksmeelt riigi toimimise põhiküsimustes, nagu relvajõudude ja politsei roll ning õigussüsteemi tugevdamine; pakub Ida-Timori parlamendi parteidele nendes püüdlustes oma toetust;

8.

tuletab meelde, et rahvusvahelisel üldsusel ja eriti ÜROl ja selle julgeolekunõukogul on väga oluline roll Ida-Timori riigi ning selle sõltumatuse ja suveräänsuse kindlustamisel, samuti selle noore riigi demokraatia tugevdamisel;

9.

rõhutab, kui oluline on Ida-Timori naaberriikide käitumine Ida-Timori ühiskonna stabiilsuse austamisel ja soodustamisel ning selle riigi demokraatlike institutsioonide tugevdamisel; tunnustab Indoneesia positiivset suhtumist alates Ida-Timori iseseisvuse väljakuulutamisest, samuti Austraalia ja teiste otsuseid abistada;

10.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles nõudma Ida-Timori ametivõimudelt ja UNMITilt poolsõjaväeliste rühmituste, relvastatud jõukude ja relvastatud tsiviilkodanike rühmade keelustamist, laialisaatmist ja desarmeerimist ning tõstatama küsimust Euroopa murest julgeolekuvõime ja õigusriigi põhimõtete järgimise pärast kõikidel ametlikel kohtumistel ÜROga ja Ida-Timori valitsusega ja seda kõige kõrgemal tasandil;

11.

kutsub rahvusvahelisi institutsioone üles osutama laialdasemat abi Ida-Timorile riigi hapra ja politiseeritud julgeolekusektori reformimisel, kuna see on demokraatliku ja turvalise riigi igakülgseks toimimiseks hädavajalik, toetades ulatuslike konsultatsioonide ja süstemaatilise ning kõikehõlmava lähenemisega, nagu soovitatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1704(2006) ja järgnevates ÜRO aruannetes; kutsub Ida-Timori valitsust üles seadma seda ülesannet prioriteediks; kutsub Ida-Timori valitsust kasutama ära ÜRO julgeolekusektori tugiüksuse kogemusi ja teadmisi riiklike konsultatsioonide korraldamiseks julgeolekusektori reformi küsimuses; kutsub nõukogu, komisjoni ja teisi rahvusvahelisi abiandjaid üles looma süsteemi, mis aitaks kooskõlastada julgeolekusektorile antavat abi; kutsub UNMITi üles andma julgeolekusektori tugiüksusele konsultatsiooniprotsessi ja igakülgse ülevaate juures abistamiseks vajalikud ressursid ja personali;

12.

soovitab, et Ida-Timori ametivõimud austaksid ja jõustaksid viivitamata kohtute otsuseid ja korraldusi, vajaduse korral riigis viibivate rahvusvaheliste jõudude abiga;

13.

kutsub Ida-Timori riiklikke institutsioone ja UNMITi üles toetama õigusriigi põhimõtteid, võitlema kuritegude karistamata jätmise vastu ja tagama rahvusvaheliste inimõiguste normide järgimise kõikide poolt Ida-Timoris, eriti politsei ja relvajõudude poolt;

14.

tunnustab veel kord Ida-Timori vajadust poliitilise, tehnilise ja rahalise abi järele, et ehitada üles infrastruktuur ja haldusstruktuur, mis on väga olulised arengukava rakendamise jätkamiseks, samuti Ida-Timori majanduse tugevdamiseks ja tööhõive edendamiseks; nõuab, et rahvusvaheline üldsus toetaks jätkuvalt vaesuse leevendamist Ida-Timoris ning osutaks abi majanduse arenguks vajalike füüsiliste ja haldusstruktuuride uuesti ülesehitamisel;

15.

kutsub ELi ja rahvusvahelist üldusust, eriti naaberriike ja ASEANi riike üles jätkama ja suurendama toetust, mida Ida-Timor vajab demokraatia ja demokraatliku kultuuri kindlustamiseks, keskendudes mitmepartei kultuurile, sõnavabadusele ja institutsioonide – täpsemalt parlamendi, valitsuse, kohtusüsteemi, julgeoleku ja korrakaitseorganite – ülesehitamisele, ning aitama kaasa massiteabevahendite kajastamise kiirele laiendamisele kogu riigi territooriumile ning tugevdama hariduse ja tervishoiu võrgustikke hoonete, vee- ja sanitaarsüsteemide osas;

16.

kutsub komisjoni üles kiirustama ja viima lõpule igakülgselt toimiva delegatsiooni ametisse seadmist Dilis;

17.

soovitab saata Ida-Timorisse ajutise parlamendidelegatsiooni, et hinnata ümber poliitilist olukorda, väljendada solidaarsust demokraatlike jõudude ja institutsioonidega ning pakkuda uuesti Euroopa Parlamendi abi Ida-Timori parlamendi demokraatlikuks toimimiseks;

18.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Ida-Timori presidendile, valitsusele ja parlamendile, ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, AKV riikide valitsustele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Austraalia ja Indoneesia valitsusele, ASEANi sekretariaadile ja peasekretärile, ÜRO peasekretärile, ÜRO peasekretäri eriesindajale Ida-Timoris ja ÜRO Julgeolekunõukogule.