6.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/71

A.

arvestades, et inimõiguste universaalsuse austamine, edendamine ja kaitsmine on osa Euroopa Liidu eetilisest ja õiguslikust acquis'st ning üks Euroopa ühtsuse ja terviklikkuse nurgakividest;

B.

arvestades, et ÜRO inimõiguste nõukogu pakub tõhusat platvormi inimõiguste kaitse tugevdamiseks ja edendamiseks ÜRO raamistikus;

C.

arvestades, et ÜRO inimõiguste nõukogu 7. istungjärk on äärmiselt oluline, kuna seal käsitletakse esimest korda põhjalikult ja ulatuslikult olemuslikke küsimusi uutes töömeetodites, mis tulenevad 2006. ja 2007. aastal vastuvõetud institutsioonide ülesehitamise reformidest, ning viimistletakse universaalse perioodilise läbivaatamise korda;

D.

arvestades, et ÜRO inimõiguste nõukogu usaldusväärsus põhineb nende reformide ja mehhanismide rakendamisel niisugusel kujul, mis tugevdab tema võimet käsitleda inimõiguste rikkumisi terves maailmas;

E.

arvestades, et ÜRO inimõiguste nõukogu 7. istungjärguks moodustatakse Euroopa Parlamendi ajutine delegatsioon, nagu seda tehti ka kahel möödunud aastal ja enne seda ÜRO inimõiguste nõukogu eelkäija, ÜRO inimõiguste komisjoni jaoks,

1.

rõhutab ÜRO inimõiguste nõukogu üliolulist rolli ÜRO üldstruktuuris; kordab oma seisukohta, et nõukogu peaks põhiliselt keskenduma inimõiguste rikkumiste käsitlemisele, sest üldine poliitiline olukord kuulub teiste ÜRO organite pädevusse; toonitab ÜRO inimõiguste nõukogu spetsiifilisi omadusi: nimelt olulist rolli, mida mängivad erimenetlused, eriistungjärgud, universaalne perioodiline läbivaatamine, interaktiivne dialoog ja selle suutlikkus käsitleda kiireloomulisi kriise;

2.

võtab teadmiseks ÜRO inimõiguste nõukogu tegevuse tulemused; väljendab heameelt ÜRO inimõiguste nõukogu poolt endale koostatud ambitsioonika töökava täitmise üle, mis hõlmas tema töökorra ja -meetodite läbivaatamist, eelkõige universaalse perioodilise läbivaatamise väljatöötamist ja rakendamist ning erimenetluste läbivaatamist;

3.

avaldab kiitust ÜRO inimõiguste nõukogu eesistumisel saavutatud positiivsete tulemuste eest, eelkõige hea koostöö eest ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürooga (OHCHR); kutsub ELi üles esmajärjekorras toetama laitmatult ausaid kandidaate ÜRO inimõiguste nõukogu uue presidendi valimistel, mis toimuvad 23. juunil 2008;

4.

väljendab heameelt eriistungjärkude korraldamise üle, sest need on olulisteks lülideks inimõiguste tõsiste rikkumiste ja sõltumatu asjatundlikkuse vahel; väljendab siiski muret ÜRO inimõiguste nõukogu suutmatuse üle võtta meetmeid kõige kiireloomulisemate inimõiguste rikkumiste lahendamiseks maailmas;

5.

märgib, et eriistungjärkude eesmärk on lahendada erakorralisi kriise, kuid pidevaid inimõiguste rikkumisi tuleks käsitleda korralistel istungjärkudel, mis võimaldavad süvaanalüüsi ja pakuvad pikemaajalisi lahendusi;

6.

rõhutab, et positiivsete tulemuste saavutamiseks vajavad eriistungjärgud eeltööd ja korrapäraseid töömeetodeid; märgib sellega seoses ELi põhiliste algatuste edu;

7.

võtab teadmiseks otsese mõju, mida avaldas 2007. aasta oktoobris Genfis peetud eriistungjärk Birma küsimuses, mille tulemusel mõisteti hukka valitsuse repressioonid ja mida külastas eriraportöör eesmärgiga uurida inimõiguste olukorda Birmas; taunib asjaolu, et eriraportööri soovitusi ei järgita ega jälgita, kuna inimõiguste olukord Birmas üha halveneb;

8.

nõuab kõigis piirkondades võistlevate valimiste läbiviimist 2008. aasta mais, et pakkuda ÜRO liikmesriikide hulgas tõelist valikut; avaldab kahetsust, et tõendite puudumisel on seni valituks osutunud mõned riigid, kus inimõiguste olukord on problemaatiline;

9.

kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles jätkuvalt nõudma ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks valimise kriteeriumide väljatöötamist, sealhulgas erimenetlustele püsikutsete esitamist, ja ka ÜRO liikmesriikide valimislubaduste tegeliku rakendamise järelevalvet; kuni sellise reformini nõuab, et kõnealust korda kohaldataks ÜRO inimõiguste nõukogusse kuuluvate ELi liikmesriikide toetuse kindlakstegemisel kandidaatriikidele;

10.

peab universaalset perioodilist läbivaatamismehhanismi potentsiaalseks vahendiks, mis suurendab inimõiguste järgimise kohustuse ja praktika ülemaailmse järelevalve universaalsust, allutades kõik ÜRO liikmesriigid võrdsele kohtlemisele ja kontrollile;

11.

juhib tähelepanu sellele, et universaalse perioodilise läbivaatamise eesmärk on vaadata riigi olukord objektiivselt läbi, et määrata kindlaks inimõiguste rikkumise valdkonnad, mida võiks parandada heade tavade vahetuse ja tõhustatud koostöö abil, millele järgnevad soovitused ja järeldused; kutsub sellega seoses ELi liikmesriike ja komisjoni üles võtma nimetatud soovitusi ja järeldusi arvesse ELi abiprogrammide eesmärkide ja prioriteetide määratlemisel;

12.

nõuab, et universaalne perioodiline läbivaatamine, mille esimene voor toimub 7.–18. aprillil 2008 ja teine voor 5.–16. mail 2008, vastaks seni väljendatud ootustele; kutsub ELi liikmesriike korraldama universaalset perioodilist läbivaatamist vastavalt eespool nimetatud resolutsioonile 60/251 läbipaistvalt ja objektiivselt; kutsub neid ELi liikmesriike, kes kuuluvad universaalsele perioodilisele läbivaatamisele, olema enesekriitilised ja mitte piirduma loeteluga oma riigi positiivsetest saavutustest;

13.

märgib, et käsitlemist vajavad paljud küsimused, sealhulgas nn universaalse perioodilise läbivaatamise troikade valimine, mis hõlbustab ÜRO liikmesriikide läbivaatamist inimõiguste valdkonnas; nõuab sellega seoses tungivalt, et ELi liikmesriigid ei annaks läbivaadatavatele riikidele võimalust konfidentsiaalselt keelduda läbivaatamise eest vastutavaks valitud riikidest;

14.

kutsub ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeid üles nimetama oma esindajatena ametisse sõltumatud asjatundjad universaalse perioodilise läbivaatamise elluviimise eest vastutavasse töörühma; kutsub ELi liikmesriike üles edendama sellist lähenemisviisi, võttes vastu universaalse perioodilise läbivaatamise korra üldsuunised;

15.

võtab teadmiseks kodanikuühiskonna, inimõiguste kaitsjate ning erimenetluste kaasamise olulisuse; kordab uuesti oma seisukohta, et nende järeldused ja soovitused peaksid olema sõltumatu ja usaldusväärse läbivaatamise aluseks;

16.

rõhutab, et erimenetlused on ÜRO inimõiguste mehhanismi keskmes, mängides otsustavat rolli eelkõige ÜRO inimõiguste nõukogus; kordab uuesti, et ÜRO inimõiguste nõukogu liikmed peavad täitma oma kohustust teha erimenetlustega seoses täielikku koostööd;

17.

rõhutab, et ÜRO inimõiguste büroo usaldusväärsus sõltub erimenetluste volitatud esindajate uuest ülesseadmisest, mis toimub märtsis 2008;

18.

kutsub üles seadma volitatud esindajate kandidaatideks isikuid, kes on inimõiguste tunnustatud asjatundjad, asjakohase kogemusega, sõltumatud, erapooletud, laitmatult ausad ja objektiivsed ning kes tunnevad põhjalikult erimenetluste süsteemi;

19.

nõuab tungivalt, et valitsused, valitsusvälised organisatsioonid ja asjakohased erialaliidud saadaksid nõuetele vastavate kandidaatide nimed ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroole, kes lisab need tema hallatavasse nõuetele vastavate kandidaatide avalikku nimekirja;

20.

kutsub üles nõuanderühma, kes vastutab erimenetluste volitatud esindajate kandidaatide läbivaatamise ja ÜRO inimõiguste nõukogu presidendile ametisse nimetamiseks soovituste andmise eest, täitma oma volitusi objektiivselt ja läbipaistvalt ning tegema oma valikud professionaalsuse ja laitmatu aususe kriteeriumide alusel;

21.

mõistab hukka ÜRO inimõiguste nõukogu otsuse jätta pikendamata Valgevene ja Kuuba eriraportööride volitused;

22.

väljendab rahulolu Sudaani eriraportööri ning Libeeria, Haiti ja Burundi sõltumatute asjatundjate riigipõhiste volituste pikendamisega;

23.

väljendab kahetsust ELi toetuse pärast ÜRO inimõiguste nõukogu otsusele lõpetada Dārfūri ekspertrühma tegevus; võtab teadmiseks ekspertrühma töö järelevalve lisamise Sudaani eriraportööri volitustesse; tunneb seetõttu muret, et eriraportööri töökoormuse suurenemise tõttu võivad tema volitused nõrgeneda;

24.

ergutab ekspertrühmade volituste katkestamist edaspidi põhjalikumalt kaaluma, võttes arvesse nende olulist lisaväärtust;

25.

väljendab rahuolu seni läbivaadatud temaatiliste volituste pikendamisega;

26.

kutsub ELi liikmesriike üles tagama Birma ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi eriraportööride ning Somaalia ja Kongo Demokraatliku Vabariigi sõltumatute asjatundjate volituste pikendamist;

27.

väljendab heameelt viiest sõltumatust liikmest koosneva ekspertide rühma loomise üle põlisrahvaste inimõiguste alal;

28.

ergutab viivitamata ning kõigil 2008. aastal toimuvatel üritustel viima läbi arutelusid mis tahes vormis või kujul esineva naistevastase vägivalla teemal ning kehtestama kõnealuse probleemi käsitlemiseks prioriteete ÜRO inimõiguste nõukogu tulevases tegevuses ja tööprogrammides, nagu selles lepiti kokku ÜRO Peaassamblee 19. detsembri 2006. aasta resolutsioonis A/RES/61/143 naistevastase vägivalla kõigi vormide kaotamiseks tehtavate jõupingutuste tugevdamise kohta;

29.

võtab teadmiseks erimenetluste volitatud esindaja tegevusjuhendi vastuvõtmise 18. juunil 2007. aastal; kutsub ÜRO inimõiguste nõukogu üles rakendama nimetatud tegevusjuhendit vastavalt eespool nimetatud resolutsioonile 60/251 ning austama erimenetluste sõltumatust;

30.

toetab erimenetluste kooskõlastuskomitee jõupingutusi asjakohase menetluse väljatöötamisel, mille abil saab tegevusjuhendit ja muid vajalikke dokumente, kaasa arvatud erimenetluste juhendit, rakendada parimal viisil, et tugevdada nende võimet inimõigusi kaitsta ja edendada; kutsub erimenetluste kooskõlastuskomiteed üles töötama tõhusalt ja läbipaistvalt, et vältida tehnilisi arutelusid, mis võivad sisulisi arutelusid edasi lükata ja erimenetluste volitusi takistada;

31.

märgib, et ÜRO inimõiguste nõukogu institutsioonide ülesehitamise protsessi osana esitatud kaebuste menetluskord näib väga sarnane varasemale nn 1503 menetluskorrale; nõuab uut menetlust, mis annaks paremaid tulemusi inimõiguste tõsiste rikkumiste kindlakstegemisel, ennetamisel ja käsitlemisel;

32.

tunnustab ELi ja liikmesriikide aktiivset osalust ÜRO inimõiguste nõukogus selle esimesel tööaastal;

33.

väljendab rahulolu ELi kaasamisega kuuenda korralise istungjärgu keerulistesse läbirääkimistesse positiivsete tulemuste saavutamiseks, mille eesmärk oli eelkõige erimenetluste volituste pikendamine;

34.

juhib tähelepanu asjaolule, et EL peab inimõiguste küsimuses võtma sõna ühel häälel, ja samuti sellele, kui oluline on, et iga liikmesriik väljendaks ELi seisukohta, sest nii saab seisukoht suurema kaalu;

35.

kutsub ELi üles toetama Euroopa Parlamendi resolutsiooni ja saavutama konsensuse inimõiguste praegu toimuvate rikkumiste küsimuses seoses Gaza sektori blokaadiga ja raketirünnakutega Iisraelile;

36.

nõuab tõhustatud koostööd ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürooga ning selle sõltumatuse säilitamist piisava rahastamise abil;

37.

nõuab erimenetluste jätkuvat toetamist rahastamise ja töötajate osas; avaldab toetust demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendile (7), kuna see on oluline erimenetluste finantseerimisallikas; väljendab heameelt inimõiguste töörühma (COHOM) eesistumisel tehtud algatuste üle, mis käsitlevad koostöö tõhustamist eriraportööridega, eelkõige süstemaatiliselt kutsete esitamise kaudu olulistele koosolekutele;

38.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma vastu ühise seisukoha, et tagada kõikide rahvusvaheliste inimõigusalaste dokumentide automaatne allkirjastamine ja ratifitseerimine ELi liikmesriikide poolt;

39.

võtab teadmiseks ELi töö, mis on tehtud resolutsioonide vastuvõtmiseks konsensuse alusel; kutsub ELi liikmesriike üles jätkama jõupingutusi muude piirkondade riikide kaasamisel, et tagada laialdane toetus inimõiguste kaitse ja edendamise tugevdamist käsitlevatele resolutsioonidele; kutsub ELi üles kasutama tõhusamalt kolmandatele riikidele määratud abi ja poliitilist toetust, ergutamaks neid koostööle ÜRO inimõiguste nõukoguga;

40.

volitab ÜRO inimõiguste nõukogu seitsmendaks istungjärguks moodustatud Euroopa Parlamendi delegatsiooni esitama käesolevas resolutsioonis välja toodud probleeme, palub delegatsioonil esitada oma visiidi kohta aruanne inimõiguste allkomisjonile, ja peab asjakohaseks jätkata Euroopa Parlamendi delegatsioonide saatmist ÜRO inimõiguste nõukogu asjaomastele istungjärkudele;

41.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO peasekretärile, ÜRO 62. Peaassamblee presidendile, ÜRO inimõiguste nõukogu presidendile, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ja välisasjade komisjoni asutatud ELi ja ÜRO töörühmale.