6.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/49

A.

arvestades, et viis riiki, mida ühiselt nimetatakse Kesk-Aasiaks (Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan), on Euroopa ja Aasia kokkupuutepunkti keskmes, ja arvestades, et ajalooliselt ja traditsiooniliselt on nad olnud oluliseks kohtumis- ja transiidipaigaks kahe mandri vahel;

B.

arvestades, et EL on seisukohal, et suurem stabiilsus ning majanduse, demokraatia ja inimarengu ja inimeste julgeoleku taseme tõstmine terves Kesk-Aasias on väga vajalik, ning arvestades, et EL on selgelt huvitatud selles valdkonnas edu saavutamisest ning peab alati kinni pidama oma kohustusest süvalaiendada inimõigusi kõikidesse kokkulepetesse kolmandate riikidega ning edendada demokraatiat ühtse poliitika ja nimetatud eesmärkideks sobivaimate meetmete kasutamise abil; arvestades, et selline tegutsemine kaitseb liidu usaldatavust ning aitab lõppkokkuvõttes kaasa tema muutumisele järjest tõhusamaks osalejaks suhetes piirkonnaga ja sellest kaugemalgi;

C.

arvestades üldist huvi Kesk-Aasia stabiilsuse vastu, kuna ühes riigis viiest valitsev tõsine ja kestev ebastabiilsus võib rängalt mõjuda tervele piirkonnale ning mõjutada mitmeti ka ELi ja selle liikmesriike;

D.

arvestades ohuga, mida põhjustab impordialane sõltuvus ebastabiilsetest piirkondadest ja tarnijatest, ning vajadusega seada sisse usaldusväärsed, kättesaadavad ja jätkusuutlikud energiakanalid;

E.

arvestades, et EL soovib suurendada julgeolekut ja stabiilsust ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamist Kesk-Aasia riikides, kuna strateegilised, poliitilised ja majanduslikud arengud ning kasvavad piirkonnaülesed väljakutsed Kesk-Aasias mõjutavad otseselt või kaudselt ka Euroopa Liidu huve; arvestades, et Kesk-Aasia riigid saavad oma oluliste energiavarude abil ning kaubanduspartnerite ja tarneteede mitmekesistamise suunas tehtavate jõupingutuste kaudu aidata kaasa Euroopa Liidu energia varustuskindluse ja energiaga varustamise vajaduse täitmisele;

F.

arvestades, et ühelt poolt valitseb piirkonna riikide seas tugev vajadus koostöö järele, kuid teiselt poolt tugev vastuseis niisugustele ideedele ja jõupingutustele, ja seda eelkõige keskse asukoha ja kõige suurema rahvaarvuga Usbekistani riigi valitsuse poolt;

G.

arvestades, et isolatsionism saab alguse ebakindlusest riigisisese kontrolli säilitamise suhtes – selle äärmuslikke vorme võib näha Türkmenistanis ja Usbekistanis –, ning arvestades, et kõnealune ebakindlus esineb režiimides, mis näitavad üles vähest huvi valitsemiskorra aluseks vajaliku rahva nõusoleku saavutamise vastu;

H.

arvestades, et viis Kesk-Aasia vabariiki on ametliku arenguabi saajad, mis tähendab, et ELi abi kõnealustele riikidele käsitletakse arenguabina;

I.

arvestades, et ELi julgeoleku- ja muudest huvidest ning samuti ELi väärtustest ja aastatuhande arengueesmärkide edendamisest lähtuvalt tuleb probleemid ja võimaluste puudumine, millega seisavad vastamisi paljud inimesed kõnealuses piirkonnas, mille teatavates osades valitseb vaesus, ohud inimeste julgeolekule, mis on osaliselt seotud julgeolekuprobleemidega sellistes naaberriikides nagu Afganistan, ning destabiliseerumise ja konfliktidega seonduvad ohud asetada ELi Kesk-Aasia lähenemisviisi keskmesse;

J.

arvestades, et ELi arengukoostöö esmane eesmärk on vaesuse kaotamine säästva arengu, sealhulgas aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kontekstis;

K.

arvestades, et ELi abi piirkonnale on suurel määral võtnud tehnilise abi vormi, mida rakendatakse programmi TACIS kaudu, ning arvestades, et hinnangud TACISe tõhususele on andnud vastakaid tulemusi;

L.

arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 25 kohaselt on õigus tervise kaitsele põhiline inimõigus ja tervishoiuteenuste üldine kättesaadavus on ülioluline aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks; arvestades, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist on tervishoiutingimused kõikides Kesk-Aasia vabariikides halvenenud ning tervishoiusüsteemid on kriisiolukorras; arvestades, et selliste epideemiate nagu HIV/AIDS ja ravimresistentne tuberkuloos võimalik ülekandeefekt kujutab pikaajalist ohtu ELile; arvestades, et linnugripp on tõendanud nakkushaiguste võimet levida kiiresti terves Euroopas; arvestades, et eri riikides ilmnevate tervishoiukriiside sotsiaalsed tagajärjed ohustavad nende riikide üldist stabiilsust ja arenguväljavaateid ning avaldavad mõju Euroopa julgeolekule;

M.

arvestades, et energia ja veega seonduv on piirkonnas põhiprobleemiks inimeste julgeoleku ja riigisiseste suhete jaoks, seda eelkõige Kõrgõzstanis, Tadžikistanis ja Usbekistanis, ning arvestades, et vaesuse vähendamisel on jätkuvalt keskne tähtsus sotsiaalse ebastabiilsuse vähendamiseks;

N.

arvestades, et EL soovib importida rohkem naftat ja gaasi Kesk-Aasiast, seda eelkõige mööda uusi torujuhtmeid, ning kehtestada energia tootmise ja transpordi jaoks selge ja läbipaistva raamistiku, ning arvestades, et kõnealuses kontekstis on asjassepuutuvateks riikideks Kasahstan ja Türkmenistan;

O.

arvestades, et Kesk-Aasia riikidele kuuluvad erineval määral nafta-, gaasi-, loodusvarade ja hüdroenergia ressursid; arvestades, et selliste ressursside kasutussevõtt peaks oluliselt hõlbustama majanduslikku ja sotsiaalset arengut; arvestades, et valede tingimuste korral võivad ilmneda soovimatud kõrvalmõjud, näiteks keskkonnatingimuste tõsine halvenemine, teiste majandussektorite konkurentsivõime vähenemine, jõukuse ebavõrdne jaotumine ning poliitiliste ja ühiskondlike pingete suurenemine, mis võivad positiivsed mõjud isegi üle kaaluda (nn loodusvarade needus);

P.

arvestades, et 10. oktoobril 2007. aastal kohtusid Leedus Ukraina, Poola, Aserbaidžaani ja Gruusia esindajad, et arutada uut naftatranspordivõrku, mis on kavandatud toornafta transportimiseks Kaspia merest läbi Bakuu ja Odessa Gdanski sadamasse Poolas;

Q.

arvestades, et Venemaa ja Hiina üritasid suurendada oma mõjusfääre Kesk-Aasias, luues 1996. aastal Shanghai viisiku, mis ühendas Hiina, Venemaa, Kõrgõzstani, Kasahstani ja Tadžikistani foorumiks piiriüleste küsimuste lahendamisel ja millest 2001. aastal sai Shanghai koostööorganisatsioon, tänapäeval suurim piirkondlik organisatsioon Kesk-Aasias, kuhu tänaseks kuulub Usbekistan täisliikmena ning Pakistan, India, Iraan ja Mongoolia vaatlejatena;

R.

arvestades, et hulk erinevaid riike on kas ajalooliselt või viimasel ajal näidanud üles otsest huvi piirkonna vastu; arvestades, et kõikidel liikmesriikidel ei ole piirkonnas saatkondi; arvestades, et liikmesriikide tegevuse vaheline koordineeritus piirkonnas on tihti puudulik;

S.

arvestades, et USA sõjaväe ja varustuse väljaviimine Karshi-Khanabadi (K2) lennubaasist Usbekistanis 21. novembril 2005 kahandas USA sõjaväeliste rajatiste arvu Kesk-Aasias ühele baasile Manasis, Kõrgõzstani pealinna Biškeki lähedal;

T.

arvestades, et poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja muud tingimused on Kesk-Aasia riikide puhul, ja mõnel juhul ka riigisiseselt, erinevad, ning arvestades, et seega on hädavajalik, et ELi poliitika kõnealuste riikide suhtes oleks erinev;

U.

arvestades, et Kesk-Aasia riigid on väga noored riigid, ja arvestades, et riigi ülesehituse ning poliitilise ja majandusliku ülemineku nimel tehtud jõupingutused on viinud neid eri suundadesse ja põhjustanud ebavõrdset distantseerumist varasemast nõukogude süsteemist; arvestades, et valitsemisega soetud küsimustega tegelemine on paljude riikide puhul jätkuvalt äärmiselt oluline stabiilsuse ja julgeoleku kaalutlustel ning kõikide riikide puhul poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu nimel;

V.

arvestades, et ELi murede hulka kuulub ka vajadus lõpetada uimastikaubandus Kesk-Aasia riikidest ja nende kaudu, võidelda organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas inimkaubanduse vastu ja takistada terrorismi levikut; arvestades, et mõnel juhul kasutatakse terrorismivastast võitlust ettekäändena repressioonide kasutamisel valitsuse kritiseerijate, inimõiguste kaitsjate, usuliste liikumiste toetajate või tavaliste ettevõtjate vastu; arvestades tõenäosust, et kõnealuste isikute vastu on samuti kasutatud Usbekistani julgeolekukoostöö raamistikku naaberriikidega; arvestades, et tunnistatakse lapstööjõu rände olemasolu, mis nõuab uusi rahvusvahelise ja sotsiaalse partnerluse vorme, mis kaasaksid probleemi täielikuks lahendamiseks kõik huvitatud pooled;

W.

arvestades, et inimõiguste olukord erineb Kesk-Aasia eri vabariikides ning ei vasta enamasti Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) standarditele, ning arvestades, et eelkõige Usbekistan ja Türkmenistan rikuvad süstemaatiliselt põhiõigusi ega tee edusamme demokraatia ja pluralismi suunas;

X.

arvestades, et Kesk-Aasia vabariigid ei ole veel korraldanud presidendi- ega parlamendivalimisi, mida OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo oleks hinnanud täiesti vabadeks ja õiglasteks;

Y.

arvestades, et kõik viis Kesk-Aasia riiki on OSCE liikmesriigid ja on OSCE raames võtnud endale ulatuslikud kohustused seoses põhivabaduste, demokraatia, inimõiguste austamise ja õigusriigi põhimõtte järgimisega; arvestades, et kõnealuste kohustuste järgimine on riigiti erinev,

Z.

arvestades, et olukord Kasahstanis on võrreldes enamiku teiste piirkonna riikidega parem; arvestades, et 18. augustil 2007. aastal toimunud viimased parlamendivalimised näitasid, et vaatamata mõningale edasiminekule ei täida Kasahstan veel täielikult oma kohustusi ega järgi OSCE ja teisi rahvusvahelisi demokraatlike valimiste standardeid;

AA.

arvestades, et kodanikuühiskond on enamikus Kesk-Aasia riikides aktiivne eelkõige kohalike valitsusväliste organisatsioonide ja ühingute võrgustiku kaudu, mida tuleb kaitsta ja hinnata kui näidet, et kodanikud on valmis osalema nende riikide demokratiseerimis- ja sotsiaalses protsessis;

AB.

arvestades, et poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid edusamme piirkonnas saab tulemuslikult saavutada, luues tõeliselt sõltumatu kohtunikkonna ja reaalselt võideldes vohava korruptsiooni vastu;

AC.

arvestades, et ELi aluspõhimõtete hulka kuulub põhiõiguste ja -vabaduste, kaasa arvatud sõnavabaduse ja inimõiguste aktivistide kaitsmine;

AD.

arvestades, et massirepressioonid, korruptsioon ja ekspluateerimine, inimeste põhiõiguste rikkumine ja elutingimuste parandamise mittevõimaldamine koos kaebuste esitamiseks aktsepteeritud kanalite ja poliitilistes protsessides osalemise võimaluse puudumisega suurendavad ekstremismi ja terrorismi laienemisohtu;

AE.

arvestades, et enamikus Kesk-Aasia riikides rikutakse inimõigusi, puudub asjakohane kohtusüsteem, kehtestatakse piiranguid opositsioonierakondadele ja sõltumatutele kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning neis puudub meediavabadus;

AF.

arvestades, et EL kehtestas pärast Andijoni veresauna 2005. aasta mais Usbekistani vastu sanktsioonid, kuid Usbekistani valitsus takistab jätkuvalt sündmuste sõltumatut rahvusvahelist uurimist ja jätkab repressiivse poliitika elluviimist, kaasa arvatud inimõiguste kaitsjate tagakiusamist; arvestades, et 2007. aasta oktoobris otsustas nõukogu siiski peatada kuueks kuuks viisapiirangud kaheksale isikule, kes otseselt vastutasid jõu valimatu kasutamise eest Andijonis; arvestades, et piirangute peatamise kaudu üritab nõukogu ergutada Usbekistani ametiasutusi muutma poliitikat, ning arvestades, et keeld muudetakse automaatselt taas aktiivseks 2008. aasta aprillis või mais, kui nõukogu otsuse osana vastu võetud kriteeriumid ei ole täidetud;

AG.

arvestades, et kõnealune piirkond on üles näidanud arvestatavat huvi koostöö vastu ELiga teaduse, tervishoiu ja hariduse valdkonnas, ning arvestades, et säärane koostöö võib aidata intensiivistada kodanikuühiskonna esindajate vahelisi kontakte ja levitada Euroopa demokraatlikke, õigusriigi ja inimõiguste väärtusi;

AH.

arvestades, et nii Mongoolial kui ka Afganistanil on eri küsimustes teatavaid ühiseid jooni viie kõnealuse Kesk-Aasia riigiga, kuid nendele riikidele ei pöörata nõukogu strateegiadokumendis tähelepanu ning nende suhtes kohaldatakse erinevaid ELi õigusakte;

AI.

arvestades, et piirkonna läheduse tõttu Afganistanile on teatavatest riikidest saanud hinnatud partnerid terrorismivastases võitluses; arvestades, et ka mõned ELi liikmesriigid on kasutanud piirkonna lennujaamu ja õhuruumi; arvestades, et samal ajal on ELi tegevus inimõiguste edendamiseks Kesk-Aasias üldiselt ja eelkõige teatavates riikides olnud pettumust valmistavalt nõrk;

AJ.

arvestades, et Kesk-Aasia on transiiditeeks kuni 30 % Afganistani heroiinile, mis läheb peamiselt Venemaa turgudele ja mis põhjustab narkokaubandusega seotud organiseeritud kuritegevust ja korruptsiooni, samuti narkomaaniat ja sellega seonduvaid tervise- ja sotsiaalseid probleeme, ning mõjutab oluliselt piirkonna stabiilsust;

AK.

arvestades, et Mongoolial on Kesk-Aasia vabariikidega sarnane taust ning ajaloolised, kultuurilised ja majanduslikud tunnusjooned ning keskkonna- ja energiapoliitika, mida ELi Kesk-Aasia strateegia raames tuleks järjekindlalt arvesse võtta;

1.

väljendab rahuolu seoses ELi suurenenud tähelepanuga Kesk-Aasiale, mis väljendub selgelt Kesk-Aasia strateegia vastuvõtmises; märgib siiski kõnealuse piirkonna viiele riigile suunatud projektide rakendamise aeglust;

2.

on veendunud, et väärtused, mida EL peab edendama, on alati samad, kuid ELi huvid, nagu ka viies riigis valitsevad tingimused ja võimalused, on väga erinevad;

3.

nõuab, et ELi suhete raames kõigi viie riigiga määratletaks selged eesmärgid ja prioriteedid, mis põhineksid piirkonna ulatuslikul analüüsil ja ELi vastuvõetud strateegias sisalduval ELi poliitika eesmärkide üldisel loendil;

4.

rõhutab ELi tähtsust õiglase ja säästva majandusarengu edendamisel piirkonnas, kohalike algatuste toetamisel majanduse arendamiseks, ettevõtluse õigusliku raamistiku reformimiseks ning vaesuse kaotamisel säästva arengu kontekstis; rõhutab seoses terrorismi väljakutsetega, et julgeolekualase koostöö edendamine on tähtis, kuid et iga selline lähenemisviis radikaliseerumise ja ekstremismi vastases võitluses, milles julgeolekuvajadusi ei tasakaalusta inimõigused ja hea valitsemistava, on ennasthävitav; väljendab heameelt poliitilise dialoogi tugevdamise üle Kesk-Aasia riikidega; kutsub nõukogu ja komisjoni üles täiendavalt edendama head valitsemistava, inimõigusi, demokraatiat ja haridust, sealhulgas kaaluma kõigi usuliste kogukondade kaasamist; ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et inimõiguste küsimused oleksid sama olulised kui ELi jõulisem lähenemisviis energiale, julgeolekule ja kaubandusele;

5.

on veendumusel, et teatavaid probleeme saab tulemuslikult lahendada üksnes piirkondlike lahendusteni (nt terrorismivastane võitlus, inimkaubanduse kaotamine, uimastitevastane võitlus, veemajandus) viivate piirkondlike lähenemisviiside abil, mis vajavad tõhustatud piirkondlikku koostööd; nõuab seepärast tungivalt, et ELi institutsioonid annaksid vajaduse korral tehnilist abi, eelkõige levitades oskusteavet ning tegutsedes vahendajana Kesk-Aasia riikide vahelise dialoogi edendamisel; juhib siiski tähelepanu, et Kesk-Aasia riigid asuvad erineval arengutasemel ning nende vahel on suured poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised erinevused; väljendab käesolevas kontekstis heameelt selle üle, et komisjon ja nõukogu püüavad tulevast partnerlust ja koostööd kavandades kohaldada lähenemisviise, mis vastaksid igale konkreetsele riigile ja ka piirkonnale;

6.

nõuab, et ELi poliitika peab olema erinev oma lähenemisviisis piirkonna riikidele, tuginedes eelkõige inimõiguste olukorrale igas riigis, valitsusepoolsele OSCE raames võetud kohustuste järgimisele, iga riigi arengu vajadustele ja nende valitsuste panusele kodanike heaolu suurendamisel, nende praegusele ja võimalikule tähtsusele ELi jaoks kaubanduspartnerina, koostööle energia valdkonnas ja teistes valdkondades, rahvusvahelisi küsimusi käsitlevale dialoogile ja ELi meetmete edu saavutamise võimalustele, sealhulgas mitmesugustele abi vormidele;

7.

rõhutab piiriülese koostöö tähtsust, eelkõige seetõttu, et seeläbi on ühised jõupingutused inimkaubanduse ja uimastite vastases võitluses tõhusamad, nõuab seepärast tungivalt, et ELi institutsioonid annaksid vajaduse korral tehnilist abi, eelkõige levitades oskusteavet ning tegutsedes vahendajana Kesk-Aasia riikide vahelise dialoogi edendamisel;

8.

rõhutab ELi järjepideva Kesk-Aasia poliitika vajalikkust ning seetõttu tuletab meelde, et ELi strateegia Kesk-Aasias peab olema kooskõlas Euroopa arengukonsensusega; rõhutab samuti, et kogu arengukoostöö rahastamisvahendi raames osutatav abi peab olema kooskõlas selle üldeesmärkidega, st vaesuse kaotamise ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega;

9.

märgib, et strateegia lisas nimetatakse vaesuse kaotamist Euroopa Ühenduse antava kahepoolse abi peamiseks prioriteediks ajavahemikus 2007–2013; palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt põhjalikku teavet tervishoiu- ja baashariduse sektori kavandatavate eelarvete kohta ning selle kohta, kuidas kahepoolne ja piirkondlik abi edaspidi seostub konkreetsete aastatuhande arengueesmärkidega;

10.

rõhutab, et sotsiaal- ja tervishoiusektorite reformimine, toiduainetega kindlustatuse tagamine, korruptsioonivastane võitlus ning säästvale ja õiglasele majandusarengule keskendumine on pikaajalise stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu tagamiseks Kesk-Aasia riikides ülioluline; on seetõttu arvamusel, et vajaduste hindamine riigi ja piirkondlikul tasandil annab ELile hea võimaluse saavutada nähtavus ja usaldatavus avatud dialoogis kõikide sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna, parlamentide ja kohalike ametiasutustega;

11.

on veendunud, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmesus esindab suurt saavutust piirkonna majanduslikus stabiilsuses, kuid kõnealust eesmärki on võimalik saavutada üksnes välisinvesteeringute rahvusvahelisi standardeid järgides ning sõltumatu kohtunikkonna olemasolul;

12.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles rakendama kõiki asjakohaseid meetmeid, et ergutada Kesk-Aasia tihedamat integreerimist maailma kaubandus- ja majandussüsteemi, eelkõige piirkonna nende nelja riigi WTOga ühinemise kaudu, kes ei ole veel WTO liikmed;

13.

on arvamusel, et kõnealuse piirkonna riikide majandusarengu seisukohast on ülioluline, et reformitaks põhjalikult nende panga- ja kindlustussüsteemi, loodaks tõhus mikrokrediidisüsteem, parandataks pangandustegevuse reguleerimist ja kontrolli, erastataks riigipangad ning et nendes riikides loodaks sellised finantsturud, mis on tõeliselt konkurentsivõimelised ja välispankadele avatud;

14.

palub tungivalt nõukogul lubada Euroopa Investeerimispangal laiendada oma krediiditoetust Kesk-Aasiale koostöös Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga, kes nimetatud piirkonnas juba tegutseb;

15.

nõuab tungivalt, et komisjon koondaks järjekindlalt kõik tema käsutuses olevad vahendid, alates poliitilisest dialoogist ja ühenduse poliitikatest (eelkõige nendest, mis seonduvad kaubanduse, arengu, konkurentsi, teadusuuringute ja keskkonnaga) kuni toetuste ja laenudeni, sealhulgas nendeni, mida annavad Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning teised rahvusvahelised finantseerimisasutused, et kiirendada kõnealuste projektide realiseerimist;

16.

ergutab piirkonna riike pakkuma otsestele välisinvesteeringutele paremat kaitset;

17.

palub komisjonil ja nõukogul astuda kõiki vajalikke samme, et Kesk-Aasia riikidel oleks lihtsam kasutada ELi üldiste soodustuste süsteemi, ning et soodustada piirkonnasisese kaubanduse arengut;

18.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles andma kõnealuse piirkonna riikidele pädevat majandus- ja haldusalast tehnilist abi, et tugevdada kohalikke riigistruktuure, luua tõhusam ja mitmekesisem majanduslik baas ning suurendada kohalike toodete osakaalu välisturgudel ja eelkõige ELi turul;

19.

on seisukohal, et strateegia ei ole piisavalt ambitsioonikas kahepoolse koostöö suhtes inimõiguste, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ja demokratiseerumise valdkonnas;

20.

on seisukohal, et inimõiguste olukorra hindamisel peaks EL pöörama erilist tähelepanu asjaomase valitsuse tõsiseltvõetavale pühendumisele või selle puudumisele kõnealuse olukorra parandamisel, keskendudes tõendatavatele edusammudele, inimõiguste kaitsjate olukorrale ning koostöö tasemele ÜRO eriraportööride ja mehhanismidega ning ka teiste oluliste rahvusvaheliste osalejatega;

21.

palub seetõttu nõukogul ja komisjonil hoida ühtset rinnet inimõiguste küsimustes, et muuta demokraatia, hea valitsemistava, õigusriigi põhimõte ja inimõigused Kesk-Aasia strateegia lahutamatuks osaks, kehtestada koostöös Kesk-Aasia partnerriikidega selged kriteeriumid, näitajad ja eesmärgid kõnealustes valdkondades, nagu see on toimunud muudes sektorites; palub nõukogul ja komisjonil pöörata erilist tähelepanu poliitiliste vangide vabastamisele ning meedia sõltumatusele;

22.

mõistab hukka inimõiguste kaitsjate tagakiusamise Usbekistanis ja Türkmenistanis; palub nõukogul ja komisjonil võtta kõik meetmed, et kaitsta nende tegevust ja tagada nende füüsiline puutumatus, ning palub asjaomastel valitsustel vabastada viivitamata kõik isikud, kes on poliitilistel põhjustel kinni peetud või keda hoitakse sunniviisiliselt psühhiaatriahaiglates inimõiguste kaitsmise eest;

23.

rõhutab, et ELi kontakte julgeolekustruktuuridega või julgeolekualase koostöö toetamist ELi poolt, mis on seotud repressioone rakendavate riikidega, tuleb vähendada miinimumini ning et kõik sellised kontaktid peaksid alati olema läbipaistvad;

24.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma eriotstarbelist abi kohtusüsteemi reformimiseks ja parandamiseks piirkonnas, et võimaldada kohtutele suuremat sõltumatust ja tõhusust nende töös, sealhulgas võitluses korruptsiooni vastu;

25.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles tihedale koostööle Kesk-Aasia riikidega haridusreformide rakendamisel ning julgustama neid riike reformima sissekirjutussüsteemi (mille kohaselt lüüakse üksikisiku passi kodanikuks registreerimisel eluaseme registreerimistempel), kaotades seose isiku kodaniku- ja sotsiaalõiguste ning omandi vahel;

26.

on seisukohal, et tõelise kodanikuühiskonna arendamine ja toetamine on mis tahes edusammude eeltingimus; mõistab hukka valitsusväliste organisatsioonide raske olukorra teatavates Kesk-Aasia riikides, kus valitsused takistavad pidevalt nende tegevust; rõhutab, et ELi peab jätkuvalt toetama kodanikuühiskonda nii finantsabi kui ka nähtavuse tagamise kaudu (foorumid ja konsultatsioonid), mis aitab kaasa osalusdemokraatia rajamisele; on arvamusel, et EL peaks nägema kodanikuühiskonnas partnerit säästva ja stabiilse ühiskonna loomisele kaasaaitamisel ning ELi väärtuste ja standardite edendamisel;

27.

märgib, et ELi Kesk-Aasia poliitika aluseks peaksid olema põhjalikud arutelud ja arvamuste vahetus kõigi sidusrühmadega; seetõttu kutsub ELi üles kaasavale poliitilisele dialoogile, mis hõlmab strateegia ja programmide rakendamisel ja kontrollil nii parlamente, kodanikuühiskonda kui ka kohalikke ametiasutusi;

28.

juhib tähelepanu ulatuslikule naiste kuritarvitamisele mitmetes Kesk-Aasia piirkondades (selle näiteks on sundabielud, inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil, vägistamine, jne) ja kutsub Kesk-Aasia riikide valitsusi üles rakendama olemasolevaid õigusakte naiste õiguste kaitseks ning komisjoni lisama asjakohaseid meetmeid abiprogrammidesse;

29.

kutsub Kesk-Aasia riikide valitsusi üles tugevdama naiste õigusi käsitlevaid kehtivaid õigusakte ning parandama kõnealuste õigusaktide rakendamist; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks inimõiguste ja demokraatiaalaste projektide toetamist, mis seonduvad naiste erilise rolliga; nõuab tungivalt, et EL toetaks naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamist käsitleva konventsiooni terviklikku rakendamist ning kasutaks seda kriteeriumina koostöö tõhustamisel; rõhutab, et ebavõrdse juurdepääsu tõttu haridusele, tervishoiuteenustele ja tööhõivele halveneb naiste olukord paljudes Kesk-Aasia piirkondades, ning rõhutab, et kolmandast aastatuhande eesmärgist (edendada soolist võrdõiguslikkust ja suurendada naiste mõjuvõimu) peaks saama prioriteet, mida süvalaiendatakse sellega seonduvas ELi tegevuses;

30.

väljendab heameelt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni inimväärse töö normide ja konventsioonide rakendamise toetamise üle ning rõhutab, et nimetatud standardid peavad olema majanduskoostöö, investeeringute ja kaubandussuhete lahutamatu osa; märgib, et laste töö põhjustab endiselt tõsist muret, eriti Tadžikistanis ja Usbekistanis, ning rõhutab vajadust toetada ÜRO lapse õiguste konventsiooni rakendamist;

31.

rõhutab laste töö laialdast levikut mitmes Kesk-Aasia riigis, eelkõige puuvilla noppimise, tubakakasvatuse, söekaevanduse ja käsitöö sektorites, ning palub vastavatel valitsustel rakendada sellevastaseid kehtivaid meetmeid tõhusamalt, töötada välja laste tööd käsitlev järjepidev riiklik poliitika ning täielikult toetada rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide algatatud projekte laste töö kaotamiseks ning neis osaleda; nõuab tungivalt, et komisjon looks arengukoostöö rahastamisvahendi raames käesoleva teema jaoks eriprogrammi;

32.

nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja aktiivse koostöö rände valdkonnas, mis viiks tõelise osalusdialoogini, mille raames tegeldaks konkreetsete kohalike majandusarenguprogrammide abil näiteks selliste rände põhjustega nagu majanduslike väljavaadete puudumine maapiirkondades, et leevendada selle tagajärjel suurenevat vaesust linnades;

33.

nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon kasutaksid täielikult ära oma kogemusi ja häid tavasid ümberasujate, eelkõige varjupaigataotlejate ja pagulaste inimõiguste kaitse edendamisel; mõistab hukka varjupaigataotlejate ja eelkõige usbeki pagulaste kohustuslikku väljasaatmist Kesk-Aasia riikide valitsuste poolt, ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegema koostööd ÜRO inimõiguste ülemkomissari bürooga, et kaitsta ja toetada poliitilisi pagulasi;

34.

juhib tähelepanu tõsiasjale, et suur hulk uiguure on Hiina palvel antud Kesk-Aasiast välja Hiinasse, mis peegeldab Hiina kasvavat survet piirkonna valitsustele, ning märgib, et pagulasi ohustavad tõsised inimõiguste rikkumised;

35.

on seisukohal, et arvestades nakkushaiguste, näiteks HIVi suurt kasvu piirkonnas, peaks tervishoid ja avaliku sektori tervishoiureform olema kogu abiandjate ühenduse, sealhulgas komisjoni esmatähtis eesmärk;

36.

julgustab igati ELi toetust haridusele ja koolitusele, mille abil pakutakse Kesk-Aasia üliõpilastele suuremaid võimalusi ELis õppida ning üliõpilasvahetuseks ELi ülikoolide üliõpilastega;

37.

rõhutab Kesk-Aasia geopoliitilist olukorda ning selliste majandus- ja poliitiliste jõudude nagu Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Türgi kasvavat huvi kõnealuse piirkonna vastu; on seepärast seisukohal, et tihe koostöö nimetatud riikidega Kesk-Aasia küsimustes on väga oluline kattuvate huvide korral, kui sellega ei kaasne vastuolud inimõiguste vallas; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon otsiksid viise, kuidas parendada ELi liikmesriikide üksikmeetmete ja poliitika koordineerimist piirkonnas, nagu ka ELi ja muude huvitatud riikide vahel; rõhutab sellega seoses Türgi kui ELi kandidaatriigi keskset rolli Kesk-Aasias ning palub nõukogul ja komisjonil kasutada ära Türgi ajaloolisi, majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid kõnealuse piirkonna teatavate riikidega, kaasates ELi kandidaatriigi täielikult strateegia väljatöötamisse ja rakendamisse;

38.

rõhutab edasise piirkondadevahelise koostöö arendamise tähtsust, eelkõige Musta mere piirkonna riikidega;

39.

avaldab kahetsust asjaolu üle, et nõukogu Kesk-Aasia strateegias ei ole Mongooliat arvatud nende riikide hulka, millele kollektiivselt viidatakse kui Kesk-Aasiale (Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan), arvestades eelkõige Mongoolia olulisi edusamme demokraatiale, inimõigustele ja õigusriigi põhimõtetele tugineva riigi rajamisel kõnealuses piirkonnas; kutsub nõukogu ja komisjoni üles otsima lahendust ELi tasandil ning koostama Mongoolia arengut käsitleva avalduse;

40.

nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon tagaksid igas kõnealuses riigis kõikide ühiskonna sektorite osalemise poliitilises dialoogis ja partnerluses ELiga ning kaasaksid oma poliitikasse suuremal hulgal osalejaid, eelkõige parlamendid ja kodanikuühiskonna;

41.

väljendab heameelt Pierre Moreli nimetamise üle ELi Kesk-Aasia eriesindajaks ning palub nõukogul tugevdada tema mandaati ning määratleda tema roll paremini, sealhulgas aidates kaasa liikmesriikide poliitika paremale koordineerimisele piirkonnas;

42.

nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks viivitamata ettevalmistustega seada sisse täieõiguslikud delegatsioonid kõigis Kesk-Aasia riikides, kus olud seda võimaldavad, kuna alaline kohalolek piirkonnas on ELi tõhusa tegevuse eeltingimus; võtab teadmiseks, et 2008. aastal on kavas Biškekis ja Dušanbes sisse seada täieõiguslik delegatsioon, mis teeb ELi Kõrgõzstanis ja Tadžikistanis märkimisväärselt nähtavamaks ning peaks edendama koostööd;

43.

väljendab heameelt nõukogu otsuse üle vaadata läbi strateegia rakendamisel saavutatud edusammud 2008. aasta juunis ning pärast seda vähemalt iga kahe aasta järel; on arvamusel, et kõnealune läbivaatamine annab võimaluse siduda Kesk-Aasia strateegia tugevamalt Euroopa naabruspoliitikaga;

44.

märgib, et Kasahstan on keskse tähtsusega liitlane ja strateegiline partner rahvusvahelise terrorismi, narkokaubanduse ja usulise ekstremismi vastases võitluses; tunnustab Kasahstani tava rassilise ja usulise harmoonia edendamisel riigis, mis on koduks enam kui 100 erinevale etnilisele rühmale ja 45 erinevale religioonile; palub nõukogul ja komisjonil seada Kasahstani valitsuse ja kodanikuühiskonna toetamine esmaseks eesmärgiks, et tugevdada õigusriiki ja täiendavalt edendada demokraatlikke valimisi tulevikus;

45.

rõhutab Kasahstani kui peamise Kesk-Aasia kaubanduspartneri olulisust ELi energiakaubanduses; tuletab meelde vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist, milles keskendutakse koostöö edendamisele ELiga, et arendada ohutut energia- ja tööstusalast koostööd; märgib – tuletades meelde, et Kasahstanis asuvad maailma suuruselt kolmandad uraanivarud –, et kõnealust memorandumit täiendati energiaalase koostöölepingu ning Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Kasahstani Vabariigi valitsuse vahelise deklaratsiooniga tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise kohta;

46.

väljendab heameelt Kasahstani huvi üle koostöö tugevdamise vastu Euroopa Liiduga ning tunnistab ELi ja Kasahstani vaheliste tugevdatud poliitiliste ja majanduslike suhete vastastikust tähtsust; on seisukohal, et EL peaks Kasahstani suhtes jätkama positiivse kaasamise lähenemisviisi kasutamist, kuid rõhutab, et ELi ja Kasahstani vaheliste suhete arendamist ei tohi lahutada Kasahstani jõupingutustest täita oma rahvusvahelisi ja OSCE raames võetud kohustusi inimõiguste, põhivabaduste ja demokraatia valdkonnas;

47.

rõhutab, et viimased, 18. augustil 2007 peetud parlamendivalimised ebaõnnestusid hoolimata mõnedest edusammudest, mis tehti nende kooskõlla viimisel OSCE ja teiste rahvusvaheliste standarditega; väljendab muret selle pärast, et võimulolev, presidenti toetav erakond võitis kõik parlamendikohad, mis võib viia võimu monopoliseerimiseni president Nursultan Nazarbajevi ja tema toetajate poolt; kutsub Kasahstani valitsust üles kaotama kõik ebaproportsionaalsed piirangud uute poliitiliste erakondade registreerimisel, näiteks erakonna moodustamiseks vajalik ebareaalne liikmete arv (50 000);

48.

toetab otsust võimaldada Kasahstanil asuda 2010. aastal OSCE eesistujaks, mis sai võimalikuks tänu Kasahstani lubadustele kaitsta OSCE juurde kuuluva demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo praegust mandaati ning demokratiseerida ja liberaliseerida Kasahstani poliitiline süsteem; seoses eelnevaga võtab teadmiseks lubadused lihtsustada nii poliitiliste erakondade kui ka meediaväljaannete registreerimise nõudeid ning muuta valimisseadust – seda kõike 2008. aastal –, samuti lubadused muuta meediaseadust vastavalt OSCE soovitustele ja vähendada laimamise kriminaalkorras karistamist; tunneb heameelt, et Kasahstan on need küsimused omavahel ise tihedalt sidunud, samuti OSCE tulevase eesistumise pärast, ning ootab huviga reformilubaduste õigeaegset ja veenvat muutmist konkreetseteks meetmeteks; ergutab tungivalt Kasahstani seda võimalust ära kasutama ja astuma otsustavat sammu täiesti demokraatliku süsteemi suunas, valmistudes seeläbi edukaks OSCE eesistumiseks;

49.

nõuab tungivalt, et valitsus liiguks otsustavalt demokraatliku institutsioonilise süsteemi suunas, tuletades meelde järjepidevaid edusamme, mida Kasahstan on teinud alates iseseisvuse väljakuulutamisest 1991. aastal;

50.

rõhutab tõelise ajakirjandusvabaduse puudumist ning väljendab muret seoses presidendipoolse kontrolliga suuremate massiteabevahendite üle ja opositsiooniliste ajakirjanike kohtu alla andmisega; väljendab lisaks muret uue meediaseaduse eelnõu pärast, mis teeks ajakirjanikud vastutavaks diskrediteeriva teabe levitamise eest ning tugevdaks laimamise ja isiku väärikuse solvamise kriminaliseerimist ning mille alusel võib algatada hagi iga ajakirjaniku vastu avaliku elu tegelase eraelu puudutava teabe avaldamise eest; märgib, et olemasolevad seadused tagavad ebaeetiliste ajakirjanike vastu piisava kaitse;

51.

väljendab heameelt ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni vabatahtliku protokolli allkirjastamise üle Kasahstani poolt ning nõuab selle kiiret ratifitseerimist ja rakendamist;

52.

on arvamusel, et tuleks teha kõik jõupingutused, et tugevdada ja edendada Kõrgõzstani hapraid demokraatlikke institutsioone; on veendunud, et kõnealune riik võiks saada demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte valdkonnas eeskujuks kõigile teistele Kesk-Aasia riikidele; palub nõukogul ja komisjonil tõhustada abi kõnealusele riigile, aitamaks tagada, et ta võtab lubatud reformid ette ja viib need edukalt läbi;

53.

toetab igati Kõrgõzstani edusamme ajakirjandus- ja meediavabaduse tagamisel, samuti poliitikute ja kodanikuühiskonna jõupingutusi põhiseaduse reformi läbiviimiseks; palub Kõrgõzstani valitsusel tagada riigi ajakirjanike turvalisus, viia lõpule lubatud korruptsioonivastased ja meediareformid ning teha suuremaid edusamme poliitika ja eelarve detsentraliseerimisel;

54.

väljendab muret, et põhiseaduse uus eelnõu, mis 21. oktoobril 2007. aastal toimunud referendumil heaks kiideti, võib võimude tasakaalustatust oluliselt muuta; väljendab muret, et Kõrgõzstani ametiasutused ei korraldanud kõnealuses tundlikus küsimuses laialdast avalikku arutelu, et kaasata kõik Kõrgõzstani ühiskonna pooled; nõuab tungivalt, et Kõrgõzstani ametiasutused tagaksid asjakohase võimude lahususe;

55.

väljendab kahetsust, et 16. detsembril 2007. aastal peetud enneaegsed parlamendivalimised ei vastanud paljudele OSCE kriteeriumidele; rõhutab, et OSCE andmetel oli valimiste näol kokkuvõttes tegemist nurjunud võimalusega ja tagasiminekuga võrreldes 2005. aasta valimistega ning need ei vastanud üldsuse ootustele valimisprotsessi edasise kindlamaks muutmise kohta; väljendab muret eelkõige topeltkünnise süsteemi pärast, mille tõttu jäi uuest parlamendist välja tugevaim opositsioonipartei ning mis tagas president Bakijevi erakonnale ülisuure häälteenamuse; palub Kõrgõzstani ametivõimudel võtta sellega seoses vajalikud meetmed, et taastada täielik poliitiline pluralism; mõistab hukka valimisprotsessi puuduste vastu rahumeelselt demonstreerinud VVOde ja inimõiguste aktivistidele korraldatud politseihaarangu ja arreteerimised;

56.

märgib, olles väljendanud heameelt Tadžikistani positiivse arengu üle mitmepartei- ja võimude lahususe süsteemi suunas pärast kodusõja lõppu 1997. aastal, et sestsaadik on Tadžikistan viibinud ohustatud stabiilsuse olukorras, kuna president, kellele ilmselgelt küll kuulub tõeline üldrahvalik toetus, on süstemaatiliselt alla surunud opositsioonijõude ning kehtestanud range kontrolli trükimeedia ja ringhäälingu üle; avaldab kahetsust, et riigis puudub tõeline kodanikuühiskond, mis õõnestab demokraatia edasist arengut, ning rõhutab vajadust täiendavate märkimisväärsete reformide ja inimõiguste austamise järele; seoses sellega nõuab kõikide vajalike meetmete võtmist, et järgida ÜRO piinamise vastast konventsiooni, eelkõige andes kohtusse inimväärikust alandava ning väärkohtlemise eest vastutavad ametiisikud, samuti nõuab surmanuhtluse keelustamist;

57.

väljendab muret uue ususeaduse eelnõu pärast, mis vastuvõtmise korral sisaldab usukogukondade õiguslikku staatust piiravaid sätteid, eelkõige seoses mittemoslemi kogukondade õigusliku staatuse omandamisega; märgib, et mitmed kõnealuse seaduse sätted rikuvad Tadžikistani põhiseadust ja rahvusvahelisi norme, millele Tadžikistan on alla kirjutanud; väljendab muret ka selle pärast, et mošeede juhid peavad Tadžikistanis läbima usulised katsed, ning palub Tadžikistani valitsusel austada usuvähemuste veendumusi ja olemasolu;

58.

märgib, et Tadžikistan, kellel puuduvad sellised loodusvarad nagu nafta ja gaas, kuulub 20 vaeseima riigi hulka maailmas, ning väljendab tõsist muret naiste ja laste ekspluateerimise taseme pärast nii kõnealuses riigis kui ka Usbekistanis seoses püüdlusega toota monokultuurina puuvilla;

59.

julgustab neid liikmesriike, kes ei ole veel ratifitseerinud partnerlus- ja koostöölepingut Tadžikistaniga, seda võimalikult kiiresti tegema, kuna põhjendamatud viivitused võivad saata heidutavaid ja mitteabivalmis signaale Tadžikistanile; kavatseb anda heakskiidu partnerlus- ja koostöölepingule lähitulevikus;

60.

juhib tähelepanu asjaolule, et Tadžikistanis on lõhkemata kassettpomme; nõuab tungivalt rahastamise suurendamist nende kõrvaldamiseks; ning rõhutab vajadust rahvusvahelise kassettpomme keelustava lepingu järele; samuti juhib tähelepanu miiniväljadele Afganistani ja Usbekistaniga piirnevatel aladel; palub Usbekistani ametivõimudel teha nende miiniväljade tuvastamisel täielikku koostööd ning komisjonil toetada vajalikke demineerimisprogramme;

61.

arvestades Tadžikistani kui naaberriigist Afganistanist saabuvate uimastite transiidiriigi rolli, ergutab ELi täiendavalt tugevdama toetust meetmetele selle vastu võitlemiseks Tadžikistanis, ilma et see kahjustaks piirialade majandusarengu seisukohast ülitähtsat piiriülest kaubandust;

62.

märgib positiivseid, ehkki väga piiratud märke muutustest Türkmenistanis seoses uue presidendi Gurbanguly Berdõmuhammedovi kavatsusega viia läbi ulatuslikud haridusreformid; on veendunud, et EL teeb õigesti, kui vastab Türkmenistani vastuvõtlikkusele teha koostööd kõnealuses valdkonnas;

63.

väljendab heameelt president Berdõmuhammedovi otsuse üle anda amnestia üheteistkümnele poliitilisele vangile, kes vastuseisu tõttu kadunud president Saparmurat Nijazovi poliitikale olid pikaks ajaks vangi mõistetud; julgustab täiendavate meetmete võtmist riigi kõigi poliitiliste vangide vabastamiseks;

64.

rõhutab siiski, et Türkmenistan peab selleks, et EL saaks vahelepinguga edasi liikuda, tegema edusamme olulistes valdkondades, muu hulgas võimaldades Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele vaba ja takistusteta juurdepääsu, vabastades tingimusteta kõik poliitilised ja süümevangid, kaotades kõik valitsuse loodud tõkked reisimisele ning lubades kõigil valitsusvälistel organisatsioonidel ja inimõigustega seotud ühingutel riigis vabalt tegutseda;

65.

juhib tähelepanu kiireloomulisele vajadusele parandada äärmiselt halvas seisus olevat inimõiguste olukorda, võttes eriti arvesse väikeste, registreerimata usukogukondade ja nende juhtide ning muude vähemuste rasket olukorda, ja nõuab, et mis tahes edasised arengud ELi ja Türkmenistani suhetes, sealhulgas nii kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu kui ka hiljem väljaarendatud partnerlus- ja koostöölepingu võimalik sõlmimine, peavad olema seotud selgete tõenditega, et kõnealuses valdkonnas toimub märkimisväärne edasiminek, ja näitama selgeid märke, et see jätkub ka edaspidi;

66.

väljendab sügavat muret hiljutise gripisarnase haiguse epideemia puhkemise pärast Türkmenistanis, mis suure tõenäosusega on seotud puuvilla kasvatamise ja korjamisega; palub komisjonil pakkuda arengukoostöö rahastamisvahendi raames Türkmenistani tervishoiuministeeriumile abi haiguse olemuse ja põhjuste uurimiseks ning kõige tõhusamate ravimite leidmiseks; nõuab tungivalt, et komisjon aitaks Kesk-Aasia riikidel vähendada puuvillakasvatuses pestitsiidide kasutamist ja võtta kasutusele keskkonnasõbralik tehnoloogia;

67.

kinnitab, et toetab pärast Andijoni veresauna kehtestatud sanktsioone Usbekistani vastu; avaldab kahetsust, et inimõiguste olukorra üldise arengu hindamiseks kehtestatud kriteeriumide osas on tehtud väga piiratud edusamme; võtab teadmiseks nõukogu 15. oktoobri 2007. aasta otsuse pikendada relvaembargot veel 12 kuu võrra ja tingimuslikult peatada viisapiirangud esialgu 6 kuuks (ühine seisukoht 2007/734/ÜVJP); nõuab tungivalt, et Usbekistani ametiasutused kasutaksid pakutud võimalust, et võtta konkreetseid meetmeid inimõiguste olukorra parandamiseks, täita kõnealuses valdkonnas võetud rahvusvahelisi kohustusi ja ELi kehtestatud tingimused;

68.

toetab inimõigustealase dialoogi loomist ELi ja Usbekistani vahel; võtab teadmiseks suured raskused, mida see endaga kaasa toob, ja rõhutab, et ootused peaksid olema realistlikud; lükkab tagasi mis tahes suundumuse kasutada kõnealust dialoogi sanktsioonide lõpetamise ettekäändena ja jätmaks muljet, et inimõiguste küsimusega tegeldakse nüüd piisavalt; kinnitab veel kord, et vaid tulemused loevad, ning rõhutab, et Usbekistani pühendumine õiglusele ja süüdlaste vastutusele võtmisele Andijoni veresauna eest on ülioluline element edasises koostöös ELiga;

69.

nõuab tungivalt, et komisjon näeks lisaks inimõiguste klauslile ja ELi sanktsioonidele ette konkreetsemad kohustused ja kehtestaks tõhusamad järelevalvemehhanismid, et saavutada Usbekistani inimõiguste olukorras tõelisi edasiminekuid;

70.

tervitab positiivse sammuna Usbekistani kriminaalkohtusüsteemi reformi suunas surmanuhtluse kaotamist käsitlevate seaduste heakskiitmist Usbekistani parlamendi poolt ning kohtutele volituse andmist vahistamismääruste väljastamiseks; nõuab, et kriminaalkohtusüsteem vaadataks põhjalikult läbi, mis edendaks tõhusalt kõnealuste reformide rakendamist;

71.

mõistab hukka asjaolu, et 23. detsembril 2007. aastal peetud presidendivalimised ei vastanud järjekordselt paljudele OSCE ees võetud kohustustele demokraatlikeks valimisteks ning et demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo andmetel toimus hääletus rangelt kontrollitud poliitilises keskkonnas, kus opositsioonile ei jäänud vähimatki ruumi; võtab teadmiseks presidendi poolt 2. jaanuaril 2008. aastal väljastatud amnestia, mille alusel vabastati enam kui 500 süüdimõistetut ja lühendati üle 900 kinnipeetava karistust, ning väljendab kahetsust, et amnestiast on osa saanud vaid üksikud poliitvangid;

72.

nõuab tungivalt, et EL täidaks oma kohustust parandada suhteid keeruliste partnerite ja nõrkade riikidega ning toetaks riiklike institutsioonide nõrkuse ennetamist valitsusreformide, õigusriigi põhimõtte, korruptsioonivastaste meetmete ja jätkusuutlike riigiasutuste ülesehitamise abil, et aidata kõnealustel riikidel täita oma põhifunktsioone ning vastata oma kodanike vajadustele, mille hulka kuuluvad haridus, tervishoid ja kõik põhiteenused;

73.

märgib, et EL on kohustunud toetama katastroofide ennetamist ja nendeks valmisolekut riikides, keda ohustavad looduskatastroofid, kiimamuutus, keskkonnatingimuste halvenemine ja välised majandusšokid; rõhutab seepärast, arvestades praegust olukorda Kesk-Aasia riikides, et kõnealust kohustust tuleb ELi strateegias täielikult arvesse võtta;

74.

märgib, et suur osa piirkonnast on loodusvarade poolest rikas, kuid neid on minevikus aastakümnete vältel tööstuslikult kasutatud ja töödeldud, mille tagajärjel on keskkond tõsiselt saastunud, maa degradeerunud ning jõed ja järved, näiteks Araali meri, märkimisväärselt kokku kuivanud; väljendab heameelt asjaolu pärast, et Kasahstan on alates suveräänsuse väljakuulutamisest 1990. aastal keelustanud tuumakatsetused oma territooriumil, kuid juhib tähelepanu sellele, et piirkonnas halvas seisukorras olevate radioaktiivsete jäätmete hoidlate probleemi lahendamiseks läheb vaja kooskõlastatud tegevust;

75.

märgib, et suur osa piirkonnast kasutab ulatuslikult veevarusid põllumajanduslikuks niisutamiseks, kuid mitte läbimõeldud viisil, ning et see tekitab tõsiseid probleeme jõgedele, järvedele (nagu Araali meri) ja edasisele arengule mitte üksnes põllumajandussektoris; soovitab seepärast rakendada uusi tehnoloogiaid ja meetodeid, et parandada veeressursside majandamist põllumajandussektoris, näiteks kontrollides paremini niisutuskanaleid;

76.

väljendab heameelt Kõrgõzstani muljetavaldavate edusammude üle keskkonnakaitse vallas, eelkõige osaluse üle arvukates kahepoolsetes koostööprojektides, mis toovad Kõrgõzstanile märkimisväärset kasu;

77.

toetab ettepanekut rajada Biškekki kõigi Kesk-Aasia riikide jaoks nn vee- ja energiaakadeemia eesmärgiga saavutada nõuetekohane säästev vee ja hüdroenergia kasutamine, parandada ülekandetehnoloogiat, kaitsta bioloogilist mitmekesisust ning parendada põllumajandus- ja niisutustehnoloogiat;

78.

märgib, et Tadžikistani ainus külluslik tooraine on vesi ja kuna keskkonnasõbralikud hüdroelektrijaamade projektid nõuavad ulatuslikke kapitaliinvesteeringuid, võiksid suuremad välisinvesteeringud aidata Tadžikistanil mitmekesistada oma majandust, et see ei keskenduks üksnes puuvilla monokultuurile, mis seondub keskkonna, tervishoiu ja laste töö kuludega, vaid oleks kasulikum majandusele, heaolule ja keskkonnale; kutsub Tadžikistani valitsust üles tegelema õigusloome- ja maksundusalase raamistiku ning avaliku halduse edendamisega, infrastruktuuri puudujääkide kõrvaldamisega ja korruptsiooni endeemilise tasemega, et julgustada investeerimist kõnealusesse riiki;

79.

ergutab avatud ja tõhusat dialoogi kõikide Kesk-Aasia riikide vahel keskkonna ja loodusvarade säästva kasutamise küsimustes ning nõuab selle praktilist teostamist;

80.

on arvamusel, et kuna piirkonnas leidub energiaga varustamise seisukohalt Euroopale suurt huvi pakkuvaid projekte, peab EL energiapoliitika osas rääkima ühel häälel;

81.

on seisukohal, et ELi energiaalane väliskoostöö on tema Kesk-Aasia strateegia kontekstis ülimalt oluline; toetab seepärast Euroopa Liidu jõupingutusi, et suurendada gaasi- ja naftaimporti Kasahstanist ja Türkmenistanist ning mitmekesistada transiiditeid; nõuab piirkonna ja Euroopa Liidu vahel aktiivset energiapoliitikaalast koostööd, eelkõige Kõrgõsztani, Tadžikistani ja võimaluse korral ka Usbekistaniga, et lahendada energiaprobleeme, mis on erakordselt olulised, arvestades nimetatud riikide tohutut vajadust inim- ja majandusarengu järele, keerulisi riikidevahelisi suhteid ja ohustatud varustuskindlust;

82.

on arvamusel, et edasine tugevdatud koostöö Kesk-Aasia ja Musta mere piirkonna vahel energia ja transpordi valdkonnas on eespool mainitud ELi eesmärkide saavutamisel ülioluline; on seisukohal, et see peaks hõlmama investeeringuid alternatiivsete energiaallikate, energiatõhususe ja energia säästmise väljatöötamisse, energiasektori uude infrastruktuuri ja olemasoleva infrastruktuuri ajakohastamisse; tunnistab Kasahstani kui tugeva majandusliku osaleja olulist rolli Kesk-Aasias, kus EL on tähtsuselt esimene kaubanduspartner ning kus Kasahstan järgib edumeelset sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise ajakohastamise strateegiat;

83.

on seisukohal, et EL peaks julgustama piirkonna loodusvarade vastutustundlikku ja säästvat kasutamist, sealhulgas edendades tulude läbipaistvust, toetades vajaduse korral riigi ja valitsusväliste organisatsioonide osalemist mäetööstuse läbipaistvuse algatuses;

84.

nõuab, et pöörataks erilist tähelepanu projektidele, mis ühendavad nafta- ja gaasivälju ning Kesk-Aasia jaotussüsteemi torustikuga, mis on ühendatud Euroopa Liiduga, sealhulgas sellistele tulevastele projektidele nagu Nabucco torujuhe;

85.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi Kesk-Aasia eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, OSCEle ning Kasahstani, Kõrgõsztani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani presidentidele, valitsustele ja parlamentidele.