Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52008IP0058

Majanduspoliitika üldsuunised (2008–2010)
Euroopa Parlamendi 20. veebruari 2008 . aasta resolutsioon majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste kohta (liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste osa): uue etapi käivitamine (2008–2010) (KOM(2007)0803 – 2007/2275(INI))

ELT C 184E, 6.8.2009, p. 38–48 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

6.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/38

Kolmapäev, 20. veebruar 2008
Majanduspoliitika üldsuunised (2008–2010)

P6_TA(2008)0058

Euroopa Parlamendi 20. veebruari 2008. aasta resolutsioon majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste kohta (liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste osa): uue etapi käivitamine (2008–2010) (KOM(2007)0803 – 2007/2275(INI))

2009/C 184 E/07

Euroopa Parlament

võttes arvesse komisjoni teatist majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste kohta (2008–2010) (KOM(2007)0803, V osa)

võttes arvesse komisjoni teatist majanduskasvu ning tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia rakendamise kohta liikmesriikides ja piirkondades ELi ühtekuuluvuspoliitika kaudu ajavahemikus 2007–2013 (KOM(2007)0798);

võttes arvesse liikmesriikide esitatud 27 riiklikku Lissaboni reformikava;

võttes arvesse 2000. aasta märtsis, 2001. aasta märtsis ja 2005. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumiste eesistujariigi lõppjäreldusi;

võttes arvesse komisjoni majanduskasvu ja töökohtade loomise kompleksseid suuniseid (2005–2008) (KOM(2005)0141) (komplekssed suunised);

võttes arvesse komisjoni teatist Strateegiline aruanne majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia kohta: uue etapi käivitamine (2008–2010) (KOM(2007)0803);

võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni „Euroopa huvi: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul” (1);

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 99 lõiget 2;

võttes arvesse kodukorra artikleid 107 ja 45;

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0029/2008),

A.

arvestades, et makromajanduslik stabiilsus on tagatud mitme majanduspoliitika valdkonna tugevas koosluses; arvestades, et stabiilsuse poole püüdlemiseks tuleks tegeleda mitte ainult makromajanduslike meetmetega, vaid ka toote-, töö- ja kapitaliturul struktuurireformide elluviimisega;

B.

arvestades, et keskpikas ja pikas perspektiivis on Euroopa Liidu ja liikmesriikide üleilmastumise ettevalmistamisel ning majandusedu aluste tugevdamisel ja suurema sotsiaalse sidususe saavutamisel veel palju teha;

C.

arvestades, et kõigil on olemas võimalus saada kasu Euroopa Liidu laienemisest ja selle edasisest integreerumisest tuleneva ainulaadse konkurentsieelise antud tõukest;

D.

arvestades, et ühisvaluuta ja ühine rahanduspoliitika annavad täiendava mõõtme majanduse integreerimiseks ja poliitikastrateegiate kooskõlastamiseks, mis võib tugevdada euroala rolli majanduskasvu ja tööhõive edendamisel kogu Euroopa Liidus;

E.

arvestades, et komplekssed suunised on ELi majanduskasvu- ja tööhõive makromajandusliku poliitika keskne vahend, mis on kavandatud keskpikaks kolmeaastaseks perioodiks;

F.

arvestades, et Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad teostama nii makromajanduslikku kui ka mikromajanduslikku poliitikat, et muuta Euroopa atraktiivsemaks investeerimise ja töötamise kohaks ning edendada majanduskasvu tagamiseks teadmisi ja uuendustegevust;

G.

arvestades, et Euroopa Liit seadis endale Euroopa Ülemkogu 2007. aasta kevadel toimunud kohtumisel kvantitatiivsed eesmärgid seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega ja taastuvenergia osakaalu suurendamisega 2020. aastaks;

H.

arvestades, et finantsteenustel on eriline tähtsus, kuna sel sektoril on võtmeroll väga paljude majandustegevuse valdkondade arengu tagamisel;

I.

arvestades, et teadmistesse, inimressurssidesse ja ELi majanduse innovatsiooni suutlikkuse tugevdamisse suuremate investeeringute tegemiseks suunatud poliitika on majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia tuumaks;

J.

arvestades, et majandustingimused, millega muudetakse inimeste loomeenergia uuenduslikeks majandustulemusteks, näiteks uuteks ideedeks, kõrgtehnoloogiliseks äritegevuseks ja regionaalseks arenguks, ei ole piisavalt arenenud ja on ikka veel killustunud;

K.

arvestades, et seoses kiireneva üleilmastumisega on otsustava tähtsusega tagada õigusnormide parem rahvusvaheline kooskõla, sealhulgas kohustus järgida kõrgeid keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid standardeid;

L.

arvestades, et Euroopa Liidus on stabiilsus ja usaldus tagatud ainult tegelikkust õigesti kajastavatest õigusaktidest ja eeskirjadest ühise arusaama kaudu;

M.

arvestades, et ilma kõigi ELi kodanike aktiivse osaluseta ei ole teadmusühiskonna loomisel võimalik saavutada olulist edu,

Majanduslik raamistik

Kasvu ja makromajandusliku stabiilsuse tagamine

1.

tervitab komisjoni strateegilist aruannet, milles hinnatakse majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia, sealhulgas täiendatud komplekssete suuniste rakendamist; toetab nõukogu seisukohta, et uuendatud strateegia peab ühenduse tasandil andma lisandväärtust reformide sidususe parandamiseks ja positiivsete kõrvalmõjude maksimeerimiseks ning tagama, et Lissaboni reformikavade tulemusena on kogu Euroopa Liidus rohkem ja paremaid töökohti;

2.

rõhutab veel kord Lissaboni strateegia ja komplekssete suuniste jõulise rakendamise tähtsust, toonitades majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste edusammude vastastikust sõltuvust dünaamilise ja uuendusliku jätkusuutliku majanduse loomisel;

3.

leiab, et finantsturgude kauakestva ebakindluse tõttu võivad rahapoliitikas muutuda tõsiseks probleemiks suurenev bilansi defitsiit, kogunõudlus ja globaalne inflatsioonisurve; rõhutab, et terve ja stabiilne makromajanduslik keskkond nõuab kõrgetasemelist riigi rahandust rohkem konsolideeritud eelarvetega ning arukat era- ja riiklikku investeerimispoliitikat, mis tagab tulevikuvajadustele vastava infrastruktuuri ja avab täna homsed turud; nõuab ELi majanduse taastumisvõime suurendamiseks kooskõlastatud tegevust;

4.

on seisukohal, et tugev majanduspoliitika aitaks tugevdada usaldust ja vähendada ebakindlust praeguses finantssfääri rahutus seisus; on arvamusel, et Euroopa Liidul on 2008. aastal vaja suurendada oma kasvupotentsiaali, et olla võimeline looma töökohti, eriti 27 liikmesriigini laienemise valguses;

5.

märgib, et makromajandusliku stabiilsuse huvides peab tootlikkuse tõus käima käsikäes kasvust saadava kasu õiglasema jaotamise ja sotsiaalse sidususe tugevdamisega; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele suurendada sissetulekuid, et käia kaasas tootlikkuse kasvuga keskpikas perspektiivis;

6.

rõhutab, et kasvav bilansi defitsiit ja vahetuskursside ülemäärane kõikumine ning krediidi piiramine ja finantsturgude kauakestev ebakindlus on oluline väljakutse makromajanduspoliitika tegijatele ja eriti rahapoliitikale;

7.

rõhutab, et tuleks suuremat tähelepanu pöörata eelarvepoliitika, palkade ja tootlikkuse kasvu vahelisele paremale sünergiale, arvestades samas ka eelarvepoliitika mõju makromajanduslikule arengule;

8.

tunneb muret euro vahetuskursi kõrge määra pärast, mis kahjustab Euroopa majanduse konkurentsivõimet ning vähendab selle määra juures ka rahapoliitika manööverdamisruumi; toetab Euroopa Keskpanga sõltumatust rahapoliitika määramisel ja rõhutab, et euro vahetuskursi kallinemine on põhjustatud kasvavast bilansi defitsiidist kolmandates riikides ja sisenõudluse puudumisest euroalal;

9.

rõhutab vajadust jätkusuutliku kasvu ja töökohtade loomise eeltingimuseks oleva tugeva fiskaalpoliitika järele igas liikmesriigis, kooskõlas asutamislepingu asjakohaste sätetega; see on Euroopa Liidu ühine vastutus; rõhutab riigi rahanduse tõhususe suurt tähtsust ning leiab, et enamikes riikides aitab riigieelarve konsolideerimine tagada pikaajalist eelarvelist jätkusuutlikkust; rõhutab avaliku halduse uuendamise tähtsust riigieelarve tõhususe ja mõjususe parandamisel;

Usaldusväärsed finantsturud

10.

rõhutab, et hästi liidetud finantssüsteem võiks parandada eriti euroalas rahanduspoliitika tõhusust; usub, et finantsturud võivad aidata oluliselt kaasa makromajanduslikule ja fiskaalsele jätkusuutlikkusele; soovitab uurida finantsturgu käsitlevaid erisuuniseid, mis on seotud võimalike uute finantskriiside parema mõistmisega ning parema läbipaistvuse, vastutuse ja järelevalvega investorite, turgude ja reguleerijate jaoks;

11.

märgib, et kapitalinõuetele kohaldatav riskipõhine lähenemine lihtsustab suurte finantskontsernide teatud äristrateegiatest lähtuvaid piiriüleseid kapitalivooge ning esitab väiksematele liikmesriikidele makromajandusliku väljakutse; on täiesti veendunud, et tõhus rahanduslik järelevalve ja läbipaistvus on olulised makromajandusliku tasakaalustamatuse ohjeldamiseks;

12.

rõhutab liikmesriikide majanduste vastastikust sõltuvust, eriti euroalal; on seisukohal, et komplekssed suunised peaksid kehtestama laiaulatusliku raamistiku tihedamaks majanduspoliitiliseks kooskõlastamiseks, et ühtlustada riikide reformikavad; soovitab, et seda tehes tuleks kasutada tundlikumat lähenemisviisi seoses vastastikuse lähenemisega, mis peegeldab majanduslikke erisusi ja erinevaid traditsioone, et tugevdada laiapõhjalist toetust ühisele ELi projektile;

13.

asub seisukohale, et samal ajal kui austatakse rahandusalast konsolideerumist, võivad erainvesteeringute ergutamine ja ühisalgatused era- ja avaliku sektori koostöö valdkonnas vallandada olulise sünergia, parandada Euroopa suutlikkust lahendada olemasolevad väljakutsed teaduse ja uurimistegevuse valdkonnas, transpordis ja sides, energeetikas ja keskkonnaalases jätkusuutlikkuses, ning toetab ressursside tõhusat eraldamist kogu Euroopas;

Välistegevuse kava kujundamine

14.

rõhutab, et vähereguleeritud globaalne finantssüsteem ei ole otseselt ELi poliitika mõjusfääris ning sellega võib kaasneda finantsilise ebastabiilsuse risk; rõhutab, et regulaatorite ja õigusloojate ühtne ja sidus lähenemine on vajalik eeldus piiriülese riskide leviku tasakaalustamiseks; usub, et on vaja ümber hinnata ärimudeli mõju ja rahvusvaheliste finantskontsernide roll globaalsetel finantsturgudel;

15.

märgib, et Euroopa Liidul ja liikmesriikidel on ühine kohustus tegeleda üleilmastumise tõttu kodanike ees seisvate väljakutsete, võimaluste ja ebakindlusega; on veendunud, et globaliseerunud maailmas Euroopa konkurentsivõime edendamiseks tuleb arendada siseturu välismõõdet; tuletab meelde, et Euroopa Liit ei kohandu lihtsalt passiivselt üleilmastumisega, vaid vastupidi – kujundab üleilmastumist; rõhutab rahvusvahelisel tasemel parandatud strateegilise koostöö (eelkõige Atlandi-üleste suhete kaudu) ning tugevamates mitmepoolsetes organisatsioonides tehtava koostöö tähtsust, sealjuures ELi põhimõtteid – solidaarsust, demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ning inimõiguste austamist – edendades;

16.

nõuab, et võetaks meetmeid, et võidelda protektsionismiga nii Euroopa Liidu siseselt kui väljaspool; rõhutab, et protektsionism pigem õõnestab kui kaitseb tarbijate ja kodanike õigusi;

Ettevõtluse dünaamika taastamine

Majanduspoliitika koordineerimise tõhustamine

17.

on arvamusel, et Euroopa Liit peaks demonstreerima erinevate mitmepoolsete läbirääkimiste (nagu WTO läbirääkimised) mitmepoolsetes voorudes ühist seisukohta, milles tõepoolest on arvestatud absoluutselt iga liikmesriigi huve;

Keskendumine prioriteetsetele valdkondadele

18.

nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja järjekindla ja kompleksse jätkusuutliku arengu poliitika; usub, et ressursside säästvat kasutamist ning keskkonnakaitse ja majanduskasvu vahelise sünergia tugevdamist ja uuenduslikkuse edendamist on võimalik saavutada keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamise ja kasutamise ning riigihangete „roheliseks muutmise” julgustamisega, pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele);

19.

rõhutab turupõhiste vahendite rolli 2007. aasta kevadel toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel seatud eesmärkide täitmises muuta Euroopa energiatõhusaks ja taastuvenergial põhinevaks majanduseks; on seisukohal, et jätkuv surve energiahindade tõusuks ning akumuleeruvad ohud kliimale tähendavad, et on oluline panna rõhku energiatõhususe parandamisele, mis toetaks nii majanduskasvu kui säästvat arengut; rõhutab, et ELi ettevõtted on taastuva energia tehnoloogiate väljatöötamisel maailmas esirinnas;

20.

tervitab komisjoni ettepanekut kehtestada „viies vabadus”, nimelt teadusuuringud ja innovatsioon – teadmiste vabadus –, täiendades kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali liikumise nelja vabadust;

21.

on seisukohal, et arvestades toiduainehindade tõusu, mis tundub olevat pigem püsiv, mitte aga tsükliline, tuleks üle vaadata pakkumist piiravad mehhanismid ühises põllumajanduspoliitikas; usub, et ühine põllumajanduspoliitika mängib toiduainehindade stabiliseerimisel peamist rolli;

22.

kordab oma seisukohta maksukoormuse nihutamise kasulikkusest tööjõult keskkonna olukorra halvenemise põhjustajatele kui tõhusast viisist tegelda nii keskkonna- kui ka tööhõive küsimustega, ning on seisukohal, et tööjõule langevat koormust tuleb vähendada, et luua rohkem töökohti ja võidelda varimajandusega;

Siseturu edendamine

23.

rõhutab, et siseturu lõpuleviimise ebaõnnestumise tõttu jääb ELis tootlikkus oma potentsiaalile alla ning ei võimalda täiel määral kasutada globaalse turu võimalusi; on seisukohal, et kui kaupade siseturg on suhteliselt hästi integreeritud, siis teenuste turud, sealhulgas finantsteenused, on jäänud üsna killustatuks; nõuab kokku lepitud eeskirjade järjekindla ning sidusa rakendamise ja jõustamisega ning konkurentsitõkete ja turule sisenemise tõkete kõrvaldamisega teenuste turu kiirendatud integratsiooni; märgib, et tõhusate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste mõistlike hindadega pakkumine mängib suurt rolli konkurentsivõimelises ja dünaamilises majanduses;

24.

rõhutab, et nelja vabadust tuleks rakendada samal viisil ja samal määral kogu Euroopa Liidus ning et nende toimimist tuleks pidevalt jälgida;

25.

rõhutab vajadust avada võrgutööstusharud konkurentsile, tagades võrdsed tingimused ning tõhusa konkurentsi kogu Euroopa integreeritud turgudel; usub sellega seoses, et riiklik omand elektri- ja gaasiturul on üks peamistest teguritest, mis tekitab moonutusi Euroopa tasandil, ning et stiimulit nendel turgudel konkureerimiseks tuleb jätkuvalt parandada; on veendunud, et Euroopa infrastruktuuri laienemine, paranemine ning omavaheline sidumine, eriti piiriülestele projektidele ning vana ja uue Euroopa vahelistele ühendustele keskendumine peaks aitama välja töötada transpordi-, energeetika- ja IKT sektoris tootlikkuse oluliseks parandamiseks vastavaid tingimusi;

Maksupoliitika panus Lissaboni agendasse

26.

märgib vajadust kooskõlastatud fiskaalraamistiku järele, mis oleks ettevõtteid, eriti VKEsid soosiv, ning suunatud kasvu taaselustamisele ja töökohtade loomisele;

27.

juhib tähelepanu asjaolule, et mis puudutab riiklikku finantseerimist, siis peab Euroopa Liit edendama maksustamise korda, et julgustada uute ettevõtete loomist ja tehnoloogilist innovatsiooni; märgib, et see võib hõlmata muu hulgas ka nende maksude alandamist, mis vähendavad tõhusust ja töökohtade loomist, eriti teatud ühiskonnarühmadele, nagu naised, pikaajaliselt töötud ja eakad inimesed;

Inimestesse investeerimine ja tööturu moderniseerimine

Ettevõtlus ja loovus

28.

on veendunud, et ettevõtluskultuuri edendamiseks ja VKEdele soodsa keskkonna loomiseks on oluline, et uuendustegevuse institutsionaalse raamistiku juhtimissüsteemi edendaks ja toetaks tõhus rahastamissüsteem, kust saab toetust uuendustegevuse kõikides etappides ideest kuni teostuseni ettevõtte tasandil; rõhutab, et struktuuripoliitikat tuleb luua paindlikult, et olla vastavuses loova eneseväljendusega ja lihtsustada loovate ideede tasuvat kasutamist;

29.

usub kindlalt, et parem regulatsioon ja ambitsioonikate eesmärkide järgimine uutest ELi õigusaktidest tuleneva koormuse vähendamisel aitab kaasa konkurentsivõimelisemale ärikeskkonnale ning on stiimuliks erasektori algatustele; kutsub liikmesriike üles seadma samaväärselt ambitsioonikaid riigi õigusaktidest tulenevaid eesmärke; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata liikmesriikide institutsioonilise ja haldussuutlikkuse tõhususe tugevdamisele;

Elutsüklil põhinev lähenemine

30.

on seisukohal, et aktiivses tööhõivepoliitikas tuleks seostada „kaitstud paindlikkusele” orienteeritud poliitika uute kaitstuse vormidega, sealhulgas motivatsiooniga otsida aktiivselt tööd ning paremini prognoosida ja positiivselt hallata muutuseid, sealhulgas majanduse ümberstruktureerimist, eesmärgiga minimeerida sotsiaalset tõrjutust ning lihtsustada kohanemist; on veendunud, et erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, kuidas tõhusamalt kodanikeni jõuda ning tegeleda nende ootuste ja vajadustega;

31.

on seisukohal, et tuleks välja töötada elutsüklil põhinev lähenemine, et aktiivselt tegeleda demograafiliste väljakutsetega, sealhulgas pensionisüsteemide ajakohastamisega, et tagada finantsiline, majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus;

32.

on seisukohal, et haridus on pikaajalise kasvupotentsiaali peamine määraja ning tõhus vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise vahend ning et see võimaldab inimestel tõsta elatustaset; soovitab ELil ja liikmesriikidel rakendada tõhusamaid vahendeid, et investeerida rohkem haridusse ning parandada kõigi juurdepääsu haridusele ja koolitusele;

33.

on seisukohal, et kogu elutsükli jooksul jätkukoolitusel ja töökohal toimuval koolitusel osalemise parandamiseks, eriti madala kvalifikatsiooniga ja vanemate tööliste puhul, võivad tõhusad elukestva õppe strateegiad tasakaalustada ELi tööjõu vananemise negatiivset mõju; on siiski arvamusel, et tuleb teha otsustavaid pingutusi, et tõsta noorte põhioskusi, oluliselt vähendada varajast koolist lahkumist ja oskuste üldiselt nõrka taset ning tugevdada võõrtööliste ja puuetega inimeste sotsiaalset ja tööturule integreerumist, eelkõige oskuste arendamise edendamise kaudu;

Sisserändepoliitika

34.

on täiesti veendunud, et tõhusat sisserändepoliitikat tuleks käsitleda oskuste nappuse ja tööturu nõuete kontekstis; usub, et liikmesriikide poliitikaid täiendava kõikehõlmava Euroopa rändepoliitika edasiarendamine jääb peamiseks prioriteediks, mille eesmärk on tegeleda väljakutsetega ning kasutada võimalusi, mida pakub ränne globaliseerumise uuel ajastul;

35.

on seisukohal, et rändevoogude heal haldamisel ja ebaseadusliku sisserände põhjuste ja vahendajate vastu võitlemisel jääb väga oluliseks kasvu edendamine ja koostöö kolmandate riikidega ning Euroopa Liidu suurem majanduslik avatus; tunnistab, et Euroopa Liit vajab väga kiiresti seadusliku (nt majandus-) rände ühtset poliitikat;

Majandusliku juhtimise parandamine

36.

tervitab komisjoni koostatud aruandeid riikide kohta; nõuab siiski süstemaatilisemat lähenemist, mis tooks välja nii edusammud kui puudused; toetab komisjoni ettepanekut viia sisse „teravdatud tähelepanu nõudvate küsimuste” süsteem kui osa mitmepoolsest järelevalveprotsessist ning võimalus liikmesriikidele täiustada vastavalt oma riigi poliitikat; tunnistab, et piirkondliku tasandi rolli tuleks majanduskasvus ja tööhõives suurendada, nagu seda tunnistatakse ühtekuuluvuspoliitika uue põlvkonna programmides (2007–2013);

37.

tunneb kahetsust Lissaboni strateegia nõrga nähtavuse pärast paljude liikmesriikide poliitikas; asub seisukohale, et selle tulemuslikuks rakendamiseks tuleb kaasata kõik majanduses tegutsevad sidusrühmad; usub, et eelkõige sotsiaalpartnerite, liikmesriikide parlamentide, piirkondlike ja kohalike asutuste ning kodanikuühiskonna parem kaasamine parandab Lissaboni strateegia tulemusi ning edendab avalikku mõttevahetust asjakohaste reformide üle; toetab komisjoni ettepanekut liikmesriikidele süvendada koostööd liikmesriikide ja piirkondlike parlamentidega, korraldades samas iga-aastasi arutelusid nende reformikavade rakendamise üle;

38.

kutsub nõukogu üles võtma arvesse järgmisi muudatusi:

KOMISJONI SOOVITUSED

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED

Muudatus 1

Suunis 1

Suunis 1. Tagada majanduslik stabiilsus jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks

Suunis 1. Tagada majanduslik stabiilsus jätkusuutliku majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse ja suurema tööhõive saavutamiseks ülemaailmses keskkonnas

1.

Vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile peaksid liikmesriigid järgima oma keskpika tähtajaga eelarve-eesmärke. Kuni see eesmärk ei ole saavutatud, peaksid nad võtma selle saavutamiseks kõik vajalikud parandusmeetmed. Liikmesriikidel tuleks vältida protsüklilist eelarvepoliitikat. Lisaks sellele on oluline, et ülemäärase eelarvepuudujäägiga liikmesriigid võtaksid tõhusaid meetmeid oma ülemäärase puudujäägi kiireks korrigeerimiseks.

1.

Vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile peaksid liikmesriigid järgima oma keskpika tähtajaga eelarve-eesmärke. Kuni see eesmärk on saavutamata, peaksid liikmesriigid võtma selle saavutamiseks kõik vajalikud parandusmeetmed ning tagama avaliku halduse ajakohastamise ja riigieelarve konsolideerimise. Liikmesriikidel tuleks vältida protsüklilist eelarvepoliitikat. Lisaks sellele on oluline, et ülemäärase eelarvepuudujäägiga liikmesriigid võtaksid tõhusaid meetmeid oma ülemäärase puudujäägi kiireks korrigeerimiseks.

2.

Liikmesriigid, kelle olemasolev jooksevkonto puudujääk võib kujuneda raskesti ületatavaks, peaksid tegema pingutusi olukorra parandamiseks, rakendades struktuurireforme, tõstes välist konkurentsivõimet ning aidates vajaduse korral puudujäägi korrigeerimisele kaasa eelarvepoliitika abil.

2.

Liikmesriigid, kelle olemasolev jooksevkonto puudujääk võib kujuneda raskesti ületatavaks, peaksid tegema pingutusi olukorra parandamiseks, viies ellu struktuurireforme, suurendades välist konkurentsivõimet ning aidates vajaduse korral puudujäägi korrigeerimisele kaasa eelarvepoliitika abil, samuti konsolideerides majanduskasvu tulemusi ning pöörates tähelepanu suurema sünergia loomisele eelarvepoliitika ja tootlikkuse kasvu vahel.

 

2a.

Stabiilsuse huvides ei tohiks liikmesriigid jätta võitlust inflatsiooniohu vastu üksnes rahapoliitika hoolde, eriti praeguses olukorras, kus vahetuskursid on kõrged. Liikmesriigid peaksid rakendama ka kõiki teisi poliitikaid, mis aitavad inflatsiooniohu vastu võidelda.

 

2b.

Liikmesriigid peaksid suurendama ELi majanduse paindlikkust, arendades siseturu välismõõdet, et tegeleda probleemidega, mis on seotud kasvava ülemaailmse tasakaalustamatusega.

 

2c.

Pärast hiljutisi rahutuid aegu finantsturgudel tuleb võtta vajalikud meetmed, et vältida laenuraha kättesaamatuks muutumist ja taastada usaldus finantsturgude vastu, et rahuldada avaliku ja erasektori investeerimisvajadused.

Muudatus 2

Suunis 2

Suunis 2. Kindlustada tööhõive kasvu aluseks olev majanduslik ja eelarveline jätkusuutlikkus

Suunis 2. Kindlustada paremate kasvuväljavaadete aluseks olev majanduslik ja eelarveline jätkusuutlikkus

Elanikkonna vananemisega seoses prognoositavaid kulutusi arvesse võttes peaksid liikmesriigid:

Prognoositavaid demograafilisi väljakutseid arvesse võttes peaksid liikmesriigid:

1.

hakkama rahuldavas tempos vähendama valitsemissektori võlga, et tugevdada riigi rahandust ;

1 .

reformima ja tugevdama pensioni-, sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteeme, et tagada nende rahaline elujõulisus ja jätkusuutlikkus, samuti sotsiaalne piisavus ja ligipääsetavus;

2.

reformima ja tugevdama pensioni-, sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteeme, et tagada nende rahaline jätkusuutlikkus, sotsiaalne piisavus ja ligipääsetavus;

2.

hakkama rahuldavas tempos vähendama valitsemissektori võlga, parandades samal ajal võlahaldust, et tugevdada riigi rahandust ;

3.

võtma meetmeid tööturul osalemise ja tööjõu pakkumise suurendamiseks eelkõige naiste, noorte ja vanemaealiste töötajate hulgas ning edendama elutsüklipõhist lähenemist töötamisele, et tõsta töötatud tundide arvu majanduses.

3.

võtma meetmeid tööturul osalemise ja tööjõu pakkumise suurendamiseks eelkõige naiste, noorte ja vanemaealiste töötajate hulgas ning edendama elutsüklipõhist lähenemist töötamisele, et tõsta töötatud tundide arvu majanduses; ja

 

3a.

rakendama ellu teadmisi puudutava „viienda vabaduse” ja edendama uusi oskusi; tagama elukestva õppe kõigi jaoks ning moderniseerima teadusuuringute, hariduse ja koolitussüsteemide infrastruktuure.

Muudatus 3

Suunis 3

Suunis 3. Edendada vahendite tõhusat, majanduskasvu ja tööhõive suunitlusega jaotamist

Suunis 3. Edendada vahendite tõhusat, majanduskasvu ja tööhõive suunitlusega jaotamist ning tugevdada usaldust majanduse vastu

Liikmesriigid peaksid suunama riiklikke kulutusi ümber majanduskasvu soodustavatesse kulukategooriatesse vastavalt Lissaboni strateegiale, kohandama kasvupotentsiaali tugevdamiseks maksusüsteeme, kindlustama, et oleksid loodud riiklike kulutuste ja poliitikaeesmärkide saavutamise vahelise seose hindamise mehhanismid ning tagama reformipakettide omavahelise sidususe, ilma et see piiraks majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikkust käsitlevate suuniste kohaldamist.

Liikmesriigid peaksid suunama riiklikke kulutusi ümber majanduskasvu soodustavatesse kulukategooriatesse vastavalt Lissaboni strateegiale, kohandama kasvupotentsiaali tugevdamiseks maksusüsteeme, edendades tootlikkusest tulenevat kasu, kindlustama, et oleksid loodud riiklike kulutuste ja poliitikaeesmärkide saavutamise vahelise seose hindamise mehhanismid, näiteks kõrge kvaliteediga investeeringud Lissaboni eesmärkide saavutamisse, ning tagama reformipakettide omavahelise sidususe, ilma et see piiraks majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikkust käsitlevate suuniste kohaldamist.

Muudatus 4

Suunis 4

Suunis 4. Tagada, et palkade areng aitaks kaasa makromajandusliku stabiilsuse ja majanduskasvu saavutamisele.

Suunis 4. Tagada, et palkade areng aitaks kaasa makromajandusliku stabiilsuse ja majanduskasvu saavutamisele.

Selle tagamiseks ja kohanemisvõime tõstmiseks peaksid liikmesriigid soodustama palgaläbirääkimisteks sobivate raamtingimuste loomist, sealjuures täiel määral austades tööturu osapoolte rolli, et edendada nominaalpalkade ja tööjõukulude arengut kooskõlas hindade stabiilsuse ning tootlikkuse keskpika perspektiivi suundumusega, võttes arvesse töötajate kvalifikatsiooni ja kohalikel tööturgudel valitsevate tingimuste erinevusi.

Selle tagamiseks ja kohanemisvõime tõstmiseks peaksid liikmesriigid soodustama palgaläbirääkimisteks sobivate raamtingimuste loomist, sealjuures täiel määral austades tööturu osapoolte rolli, et edendada nominaalpalkade ja tööjõukulude arengut kooskõlas hindade stabiilsuse ning tootlikkuse keskpika perspektiivi suundumusega, eelkõige võttes arvesse kutselisi finantsturgudel tegutsejaid, samuti töötajate kvalifikatsiooni ja kohalikel tööturgudel valitsevate tingimuste erinevusi.

Muudatus 5

Suunis 5

Suunis 5. Edendada makromajanduspoliitika, struktuuripoliitika ja tööhõivepoliitika vahelist sidusust.

Suunis 5. Edendada makromajanduspoliitika, struktuuripoliitika ja tööhõivepoliitika vahelist sidusust.

 

Liikmesriigid peaksid:

1.

parandama majanduspoliitika koordineerimist, et ühtlustada riiklikud reformikavad, võttes samal ajal arvesse majanduslikke erisusi ja erinevaid traditsioone;

Liikmesriigid peaksid läbi viima töö- ja kaubaturu reforme, mis suurendavad kasvupotentsiaali ja samal ajal toetavad makromajanduslikku raamistikku, suurendades paindlikkust ja liikuvust töö- ja kaubaturul ning nende turgude võimet kohaneda globaliseerumise, tehnoloogia arengu, nõudluse muutumise ja tsükliliste muutustega. Eelkõige peaksid liikmesriigid andma uue hoo maksu- ja hüvitissüsteemide reformidele, et muuta stiimulid mõjusamaks ning töötamine tasuvaks; suurendama tööturgude kohanemisvõimet, ühendades tööhõive paindlikkuse ja kindlustatuse, ning parandama inimkapitali investeerides töötajate konkurentsivõimet.

2.

läbi viima töö- ja kaubaturu reforme, mis suurendavad kasvupotentsiaali ja samal ajal toetavad makromajanduslikku raamistikku, tagades paindlikkuse uute turvalisuse vormidega , liikuvusega töö- ja kaubaturul ning nende turgude võimega kohaneda globaliseerumise, tehnoloogia arengu, nõudluse muutumise ja tsükliliste muutustega. Eelkõige peaksid liikmesriigid andma uue hoo maksu- ja hüvitissüsteemide reformidele, et muuta stiimulid mõjusamaks ning töötamine tasuvaks; suurendama tööturgude kohanemisvõimet, ühendades tööhõive paindlikkuse ja kindlustatuse, ning parandama inimkapitali investeerides töötajate konkurentsivõimet. Eelkõige peaksid liikmesriigid andma uue hoo maksu- ja hüvitissüsteemide reformidele, et muuta stiimulid mõjusamaks ning töötamine tasuvaks; suurendama tööturgude kohanemisvõimet, ühendades tööhõive paindlikkuse ja kindlustatuse, ning parandama inimkapitali investeerides töötajate konkurentsivõimet;

 

3.

pöörama erilist tähelepanu institutsioonilise ja haldussuutlikkuse suurendamisele ja

 

4.

osalema ELi tervikliku sisserändepoliitika kujundamisel, mis hõlmaks tööturu vajadustele vastava majandusliku rände kriteeriume ja menetlusi.

Muudatus 6

Suunis 6

Suunis 6. Et aidata kaasa dünaamilise ja hästitoimiva majandus- ja rahaliidu kujunemisele, peavad eurotsooni liikmesriigid tagama oma majandus- ja eelarvepoliitika parema kooskõlastamise ning eelkõige:

Suunis 6. Et aidata kaasa dünaamilise ja hästitoimiva majandus- ja rahaliidu kujunemisele, peavad eurotsooni liikmesriigid tagama oma majandus- ja eelarvepoliitika parema kooskõlastamise ning eelkõige:

 

- 1.

viima maksimumini reformide positiivsed kõrvalmõjud, sest ühine valuuta ja ühine rahapoliitika annavad kooskõlastamisele uue mõõtme;

1.

pöörama erilist tähelepanu riigi rahanduse eelarvelisele jätkusuutlikkusele, järgides täielikult stabiilsuse ja kasvu pakti;

1.

pöörama erilist tähelepanu riigi rahanduse eelarvelisele jätkusuutlikkusele, järgides täielikult stabiilsuse ja kasvu pakti;

2.

toetama sellist poliitikat, mis soodustab majanduskasvu taastumist ning hindade stabiilsust, suurendades seega usaldust ettevõtjate ja tarbijate seas lühiajalises perspektiivis, ja on samal ajal kooskõlas pikaajalise jätkusuutliku kasvuga;

2.

toetama sellist poliitikat, mis soodustab majanduskasvu taastumist ning hindade stabiilsust, suurendades seega usaldust ettevõtjate ja tarbijate seas lühiajalises perspektiivis, ja on samal ajal kooskõlas pikaajalise jätkusuutliku kasvuga;

3.

jätkama struktuurireforme, mis suurendavad eurotsooni pikaajalist potentsiaalset kasvu ning parandavad tootlikkust, konkurentsivõimet ja asümmeetriliste tagasilöökidega kohanemise võimet, pöörates erilist tähelepanu tööhõivepoliitikale; ja

3.

jätkama struktuurireforme ning järgima Lissaboni eesmärkidele vastavaid investeerimisprioriteete , mis suurendavad eurotsooni pikaajalist potentsiaalset kasvu ning parandavad tootlikkust, konkurentsivõimet ja asümmeetriliste tagasilöökidega kohanemise võimet, pöörates erilist tähelepanu tööhõivepoliitikale; ja

4.

tagama, et eurotsooni mõjujõud maailma majandussüsteemis oleks proportsionaalne tema majandusliku kaaluga.

4.

tagama, et ELi ja eurotsooni mõjujõud maailma majandussüsteemis oleks proportsionaalne nende majandusliku kaaluga.

Muudatus 7

Suunise 7 sissejuhatav osa ning lõiked 1, 2 ja 3

Suunis 7. Et suurendada ja parandada investeerimist teadus- ja arendustegevusse, eelkõige eraettevõtjate poolt, kinnitatakse üldeesmärgiks saavutada 2010. aastaks teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase 3 % SKTst, mis jaguneb sobival viisil era- ja avaliku sektori investeeringute vahel, kusjuures liikmesriigid ise määravad kindlaks konkreetsed vahetasemed. Liikmesriigid peaksid mitmesuguseid asjakohaseid meetmeid teadus- ja arendustegevuse, eelkõige ettevõtete teadus- ja arendustegevuse edendamiseks edasi arendama järgmiselt:

Suunis 7. Et suurendada ja parandada investeerimist teadus- ja arendustegevusse, eriti eraettevõtjate poolt, kinnitatakse üldeesmärgiks saavutada 2010. aastaks teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase 3 % SKTst, mis jaguneb sobival viisil era- ja avaliku sektori investeeringute vahel , ning et edendada ettevõtluskultuuri ja ergutada eraalgatust, peaksid liikmesriigid mitmesuguseid asjakohaseid meetmeid majanduse ja kõikide innovatsiooni vormide ajakohastamiseks edasi arendama järgmiselt:

1.

parandades raamtingimusi ja tagades , et ettevõtted tegutsevad piisava konkurentsiga ja atraktiivses keskkonnas;

1.

arendades turule reageerivaid institutsioone ja parandades raamtingimusi, tagamaks , et ettevõtted tegutsevad piisava konkurentsiga ärikeskkonnas ja saavad kasu uuenduste rakendamisest;

2.

suurendades avaliku sektori teadus- ja arenduskulutuste tulemuslikkust ja tõhusust ning arendades avaliku ja erasektori partnerlust;

 

3.

arendades ja tugevdades haridus- ja teadusasutuste tippkeskusi liikmesriikides ja luues vajadusel uusi ning parandades koostööd ja tehnoloogiasiiret avalik-õiguslike teadusasutuste ja eraettevõtete vahel;

 

 

3a.

ergutades tööstuslike uurimiskeskuste detsentraliseerimist, et taasühendada need hariduskeskustega, ning uurides erinevate teaduskoolkondade erisusi;

Muudatus 8

Suunise 11 lõiked 4 a ja 4 b (uus)

 

4a.

täitma Euroopa Ülemkogu 2007. aasta kevadisel kohtumisel võetud kohustused tegeleda energeetika- ja keskkonnaalaste väljakutsetega ja

 

4b.

arvestades toiduhindade tõusu, mis tundub olevat pigem püsiv kui tsükliline, vaatama üle pakkumist piiravad mehhanismid ühises põllumajanduspoliitikas.

Muudatus 9

Suunis 12

Suunis 12. Et laiendada ja süvendada siseturgu, peaksid liikmesriigid:

Suunis 12. Et laiendada ja süvendada siseturgu ning tagada avatud ja konkurentsivõimelised turud , peaksid liikmesriigid:

1.

kiirendama siseturu direktiivide ülevõtmist;

1.

kiirendama siseturu direktiivide ülevõtmist ning kaotama piiriülese tegevuse senised tõkked ;

2.

seadma prioriteediks siseturgu käsitlevate õigusaktide rangema ja parema jõustamise;

2.

seadma prioriteediks siseturgu käsitlevate õigusaktide rangema ja parema jõustamise;

3.

kaotama senised piiriülese tegevuse tõkked;

3.

kaotama senised piiriülese tegevuse tõkked;

4.

kohaldama tõhusalt ELi riigihangete eeskirju;

4.

kohaldama tõhusalt ELi riigihangete eeskirju

5.

edendama täielikult toimivat teenuste siseturgu, säilitades samal ajal Euroopa sotsiaalse mudeli;

5.

edendama täielikult toimivat teenuste siseturgu ning tagama mõistliku hinnaga üldised, kättesaadavad ja jätkusuutlikud kõrge kvaliteediga avalikud teenused kõigile , säilitades samal ajal Euroopa sotsiaalse mudeli;

6.

kiirendama finantsturgude integreerumist, rakendades ja jõustades ühtselt ja järjepidevalt finantsteenuste tegevuskava;

6.

kiirendama teenuste, sealhulgas finantsteenuste integreerumist, rakendades ühtselt siseturgu käsitlevaid õigusakte ja jõustades järjepidevalt finantsteenuste tegevuskava , suurendades samal ajal läbipaistvust, vastutust ja järelevalvet investorite, turgude ja reguleerijate jaoks seoses nii alternatiivsete kui ka mittealternatiivsete finantsturgude investeeringutega ;

 

6a.

aitama välja arendada tasakaalustatud lähenemisviisi finantsriski piiriülese leviku reguleerimisele;

 

6b.

looma sobivad tingimused ressursside tõhusamaks kasutamiseks transpordi ja energeetika infrastruktuurides, keskendudes piiriülestele lõikudele, äärepoolsematele piirkondadele ning „vanade” ja „uute” liikmesriikide vahelistele ühendustele; ning

 

6c.

mängima rahvusvahelisel tasandil juhtivat rolli kriisijuhtimise ning praeguse ülemaailmse järelevalvekorralduse parandamisega seotud küsimustes.

Muudatus 10

Suunise 13 lõige 6 a (uus)

 

6a.

Atlandi-ülese turu väljaarendamine;

*

* *

39.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0533.

Top