a)

kõikide Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine allub sellisel tasandil parlamentaarsele kontrollile, millist ei eksisteeri mitte üheski teises riigiüleses või rahvusvahelises struktuuris:

b)

komisjoni presidendi valib Euroopa Parlament Euroopa Ülemkogu ettepaneku alusel, milles võetakse arvesse Euroopa Parlamendi valimisi;

c)

liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nimetavad ühiselt Euroopa Ülemkogu ja komisjoni president ning komisjoni liikmena peab ta ametissemääramiseks läbima Euroopa Parlamendis samasuguse menetluse, nagu kõik teisedki volinikud: kõrge esindaja allub komisjoni asepresidendina ametisse määramisel ja oma ametikohustuste täitmisel samasugustele eeskirjadele nagu kõik teised volinikud;

d)

kehtestatakse uus, lihtsustatud ja demokraatlikum, ainult ühe lugemisega eelarvemenetlus: loobutakse kohustuslike ja mittekohustuslike kulude eristamisest, tagades seega Euroopa Parlamendi ja nõukogu täieliku võrdsuse kogu aastaeelarve kinnitamisel, ühtlasi antakse Euroopa Parlamendile õigus anda heakskiit õiguslikult siduvale mitmeaastasele finantsraamistikule;

e)

demokraatlikku kontrolli seoses komisjonile delegeeritud õigusloomega seotud volitustega tugevdatakse uue järelevalvesüsteemi abil, kus Euroopa Parlament või nõukogu saavad tühistada komisjoni otsused või volituste delegeerimise;

f)

Euroopa Parlament peab heaks kiitma mitmed liidu nimel sõlmitavad rahvusvahelised lepingud, muu hulgas valdkondades, kus liidusiseselt kehtib seadusandlik tavamenetlus;

g)

õigusakti projektide arutamise või hääletustega seotud nõukogu kohtumised on avalikud, seega on kodanikel võimalus näha, kuidas nende valitsused nõukogus käituvad;

h)

ametid, eelkõige Europol ja Eurojust, alluvad suuremale parlamentaarsele järelevalvele;

i)

Regioonide Komitee saab õiguse esitada Euroopa Liidu Kohtule hagisid, selle liikmete ametiaeg pikeneb viie aastani ja suhted Euroopa Parlamendiga on selgemalt määratletud;

j)

tulevikus on aluslepingute läbivaatamine avatum ja demokraatlikum, sest Euroopa Parlament saab õiguse selle kohta ettepanekuid teha ning iga kavandatavat läbivaatust kontrollib konvent, mis koosneb riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi esindajatest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament ei pea seda vajalikuks, samas kehtestatakse uued lihtsustatud menetlused lepingu teatud sätete ühehäälseks muutmiseks, milleks on vaja riikide parlamentide heakskiitu;

a)

ELi põhiõiguste harta, kus sätestatakse kõik kodaniku-, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused, muutub õiguslikult siduvaks; see annab liidu kodanikele õiguskindluse ja tagab, et ELi õigusaktid ja kõik ELi institutsioonide või ELi õigusel põhinevad sammud peavad olema nende standarditega kooskõlas, austades samal ajal subsidiaarsuse põhimõtet;

b)

liit taotleb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinemist, mille tulemusena allub liit samasugusele välisele kontrollile kodanike õiguste austamise kohta nagu liikmesriigidki;

c)

uute sätetega lihtsustatakse kodanike ja kodanikuühiskonda esindavate ühenduste osalemist Euroopa Liidu aruteludes, arvestades nende tähtsat panust lepingu ettevalmistamisel; julgustatakse dialoogi tööturu osapoolte vahel ning dialoogi kirikute, usuringkondade ja mitteusuliste organisatsioonide vahel;

d)

ELi kodanikualgatuse kehtestamine võimaldab kodanikel esitada ettepanekuid nendes küsimustes, mille puhul nad leiavad, et ELi õigusakt on vajalik aluslepingute rakendamiseks;

e)

parandatakse kodanike kohtulikku kaitset, kuna kohtu pädevus laieneb vabaduse, turvalisuse ja õiguse küsimustele ning Euroopa Ülemkogule, Euroopa Keskpangale ja liidu asutustele, samas lihtsustatakse füüsiliste ja juriidiliste isikute juurdepääsu kohtumenetlustele;

a)

eristatakse selgelt liidu pädevused liikmesriikide suhtes, lähtudes põhimõttest, et pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele;

b)

suuremat tähelepanu pööratakse poliitikavaldkondadele, millest on ilmselgelt kodanikele kasu: kehtestatakse üldiselt kohaldatavad uued sätted, mis käsitlevad tööhõive kõrget taset, piisava sotsiaalse kaitse tagamist, võitlust sotsiaalse tõrjutuse vastu, hariduse, koolituse ja tervise kõrge taseme edendamist, igasuguse diskrimineerimise kaotamist ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamist; uutes sätetes tõhustatakse säästva arengu edendamist ja keskkonnakaitset, sealhulgas kliimamuutuse vastu võitlemist ja üldhuviteenuste austamist; kinnitatakse majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse positsiooni liidu eesmärkide seas;

c)

lõpeb Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu segiajamine, sest Euroopa Liit muutub üheks juriidiliseks isikuks ja struktuuriks;

d)

liikmesriikidevahelise solidaarsuse klausel annab kodanikele võimaluse arvestada terroristlike rünnakute, loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste korral kõikide liikmesriikide toetusega;

e)

sellega kinnitatakse liidu institutsionaalse korralduse eripära, millele liikmesriigid loovutavad teatava osa oma pädevusest, mida on nende arvates parem ellu viia ühiste mehhanismide kaudu, pakkudes samas igasuguste kahtluste tõrjumiseks piisavaid tagatisi selleks, et EL ei muutuks kõikvõimsaks tsentraliseeritud üliriigiks, näiteks:

a)

märkimisväärselt suureneb nende valdkondade arv, mille puhul nõukogus kokku tulnud valitsused võtavad otsuseid vastu ühehäälsuse asemel kvalifitseeritud häälteenamusega, võimaldades 27 liikmesriigiga liidul toimida rohkemates valdkondades ilma vetodest tingitud blokeeringuteta;

b)

uus topelthäälteenamuse süsteem muudab nõukogus otsuseni jõudmise lihtsamaks;

c)

Euroopa Ülemkogu saab Euroopa Liidu täieõiguslikuks institutsiooniks ning selle kuue kuu tagant vahetuv eesistuja asendatakse presidendiga, kelle valivad ülemkogu liikmed kahe ja poole aastaseks ametiajaks, võimaldades sellega kohtumiste sidusamaid ettevalmistusi ja töö järjepidevust:

d)

alates 2014. aastast vähendatakse komisjoni liikmete arvu kahe kolmandikuni liikmesriikide arvust, mis lihtsustab komisjoni tööd ja teeb veelgi selgemaks, et volinikud esindavad Euroopa, mitte oma päritoluriigi huve, samas kui roteeruv süsteem tagab jätkuvalt kõikide liikmesriikide võrdse osaluse;

e)

liidu nähtavus ja suutlikkus tegutseda globaalsel tasandil kasvab märkimisväärselt:

f)

õigusaktid ja rakendusaktid muutuvad selgemalt eristatavaks ja delegeeritud õigusaktide uus määratlus võimaldab muuta ELi õigusaktid lihtsamaks ja sujuvamaks;

g)

loobutakse sambastruktuurist, võimaldades lihtsustatud mehhanismide ja vahendite abil liidu tegevuse ühtsust erinevates valdkondades, kuigi välis- ja julgeolekupoliitika eriline loomus nõuab nendes valdkondades erimenetlusi;

h)

vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonna tegevuse eesmärgid on ambitsioonikamad ja menetlused tõhusamad, loobutakse eraldi valitsustevaheliste vahendite ja menetluste kasutamisest ning see allutatakse kohtulikule kontrollile, lubades seega õigus-, tuvalisuse- ja sisserändeküsimustes märgatavat edasiminekut;

i)

liidu eesmärgid ja pädevused kliimamuutuste, lapse õiguste, Euroopa naabruspoliitika, humanitaarabi, energia (sh lepingus viidatud liikmesriikidevaheline solidaarsus selles küsimuses), kosmose, teadusuuringute, turismi, spordi, rahvatervise ja kodanikukaitse küsimustes on selgemini määratletud; ühine kaubanduspoliitika tunnistatakse liidu ainupädevuses olevaks;

j)

mitmetes muudes küsimustes saab võimalikuks tulemuslikumate otsustamismeetodite rakendamine niipea, kui selleks on olemas poliitiline tahe;

k)

tekib suurem võimalus kasutada paindlikke korraldusi, kui kõik liikmesriigid ei soovi või ei suuda teatud poliitikaga ühel ajal edasi minna;

—

loobuda põhiseadusele suunatud lähenemisviisist ja selle teatud joontest, nagu kodanike ja liikmesriikide tahtel põhineva liidu mõiste; üksainus ja struktureeritud tekst, selgem terminoloogia õigusaktide määratlemisel, lipu ja hümni sätestamine lepingus ning välisministri tiitli kasutamine kõrge esindaja asemel;

—

lükata edasi uue lepingu oluliste osade rakendamine, näiteks nõukogu uue hääletussüsteemi jõustumine (millega käisid kaasas erisätted hääletamise edasilükkamise kohta ehk nn „Ioannina kompromiss”) ja piiravate mehhanismide, nagu nn „hädapidurite” lisamine seadusandlikule tavamenetlusele teatud pädevusvaldkondades;

—

kaasata lepingusse konkreetsete liikmesriikide kohta kehtivad meetmed, näiteks nõusolekusüsteemi laiendamine kahele liikmesriigile õigusalase koostöö osas kriminaalasjades ja politseikoostöö osas, protokoll, mis piiraks harta mõju kahe liikmesriigi siseriiklikule õigusele, ja ühele liikmesriigile lisakoht Euroopa Parlamendis erandina kahaneva proportsionaalsuse põhimõttest;

—

muuta lepingu mitmete lõikude või sellele lisatud protokollide ja deklaratsioonide sõnastust, mis kaldub õigustamatult negatiivse tooni suunas, jättes mulje, et liidu ja selle institutsioonide vahel puudub usaldus ning saates seeläbi üldsusele vale signaali;