13.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 159/1

---

EUROOPA PARLAMENDI BÜROO

19. mai ja 9. juuli 2008.

aasta otsus Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta

2009/C 159/01

SISUKORD

I JAOTIS –

PARLAMENDILIIKME MANDAADI TÄITMINE

Peatükid:

1.	Parlamendiliikme hüvitis

2.

Ravikulud

3.	Parlamendiliikme mandaadi täitmisega seotud riskide kindlustamine

4.	Kulude hüvitamine

5.	Isiklikud kaastöötajad

6.	Materiaalse vara kasutamine

II JAOTIS –

PARLAMENDILIIKME MANDAADI LÕPPEMINE

Peatükid:

1.	Üleminekuhüvitis

2.	Vanaduspension

3.	Invaliidsuspension

4.	Toitjakaotuspension ja orvupension

III JAOTIS –

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Peatükid:

1.

Maksed

2.	Tasaarvestus ja sissenõudmine

3.	Muud üldised finantssätted

4.	Lõppsätted

IV JAOTIS –

ÜLEMINEKUSÄTTED

EUROOPA PARLAMENDI JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 190 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärust (1) (edaspidi „põhimäärus”),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artiklit 8 ja artikli 22 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Põhimäärusega sätestatakse Euroopa Parlamendi liikmete ülesannete täitmise eeskirjad ja üldised tingimused. Lisaks sätetele, mis käsitlevad parlamendiliikmete õiguste institutsioonilist aspekti, sätestatakse põhimääruses ühtsed finantstingimused, mis kehtivad parlamendiliikmetele nii nende ametiaja jooksul kui ka pärast nende parlamentaarse tegevuse lõppemist. Põhimääruse finantsaspektide rakendamine on täielikult juhatuse pädevuses.

(2)	Käesolevate rakendusmeetmete eesmärk on täiendada põhimäärust mitte üksnes nende sätete osas, mis näevad selgesõnaliselt ette, et nende rakendamise tingimused määrab kindlaks Euroopa Parlament, vaid ka selliste sätete osas, mille rakendamiseks on vaja eelnevalt määratleda rakendusmeetmed.

(3)	Samuti on rakendusmeetmete eesmärk asendada Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri, (2) mis tunnistatakse kehtetuks põhimääruse jõustumise päeval.

(4)

Ravikulude hüvitamisel peeti eelkõige halduskulude vähendamiseks vajalikuks võtta kasutusele Euroopa Kohtunike ja komisjoni liikmete suhtes kehtiv kord, kasutades Euroopa ühenduste institutsioonide ühise ravikindlustusskeemi (3) nõuete büroode teenuseid, järgides põhimääruses sätestatud eritingimusi.

(5)

Mandaadi täitmisega seotud kulude, sh reisikulude hüvitamise osas põhinevad rakendusmeetmed juhatuse 28. mail 2003. aastal heakskiidetud eeskirjal, millega kehtestatakse põhimõte, et hüvitatakse tegelikult kantud kulud. Samas jätkatakse vastavalt eeskirjadele ja kooskõlas kohtupraktikaga (4) mandaadi täitmisega seotud kulude teatava piiratud osa hüvitamist kindlasummalise maksena.

(6)

Parlamendiliikmete isiklike kaastöötajate palkamisest tulenevate tegelike kulude katmise osas Euroopa Parlamendi poolt tuleb kehtestada selged reeglid valimisliikmesriigis tööle võetavate assistentide kohta, kelle lepingute haldamine makseagendi kaudu on kohustuslik. Samal ajal tuleb võtta arvesse kavandatud muutust akrediteeritud assistentide staatuses, kelle suhtes kehtestatakse spetsiaalne õiguslik kord, mis võetakse vastu asutamislepingu artikli 283 alusel. Vastavalt Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2008. aasta resolutsioonile (5) tuleks keelata parlamendiliikme pereliikmetega sõlmitud lepingute rahastamine.

(7)

Üleminekusätetega tuleb tagada, et isikud, kes kasutavad teatavaid teenuseid, millele neil on õigus kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja alusel, saaksid vastavalt õiguspärase ootuse põhimõttele jätkata nende kasutamist ka pärast eeskirja kehtivuse lõppemist. Samuti tuleb tagada nimetatud eeskirja alusel enne põhimääruse jõustumist omandatud pensioniõiguste säilimine. Lisaks tuleb võtta arvesse erirežiimi, mis kehtib nende parlamendiliikmete suhtes, kes kasutavad vastavalt põhimääruse artiklile 25 või 29 üleminekuperioodi jooksul parlamendiliikme mandaadi täitmise finantstingimuste osas selle liikmesriigi siseriiklikku süsteemi, milles nad valiti,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVAD RAKENDUSMEETMED:

I   JAOTIS

PARLAMENDILIIKME MANDAADI TÄITMINE

1.   PEATÜKK

Parlamendiliikme hüvitis

Artikkel 1

Õigus hüvitisele

Alates ametisse astumise kuupäevast kuni ametiülesannete lõppemise kuu viimase päevani on parlamendiliikmel õigus põhimääruse artiklis 10 sätestatud hüvitisele.

Artikkel 2

Reeglid hüvitiste kumuleerumise vältimiseks

1.   Hüvitis, mida parlamendiliige saab mandaadi eest, mida ta täidab mõnes muus parlamendis lisaks Euroopa Parlamendi liikme mandaadile, arvatakse põhimääruse artiklis 10 sätestatud hüvitisest maha.

2.   Lõikes 1 osutatud „muu parlament” on liikmesriigis asuv parlament, millel on õigusloomepädevus ning mille suhtes ei kohaldata otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva akti (6) artikli 7 lõiget 2.

3.   Arvutus tehakse kummagi hüvitise summa alusel enne maksude mahaarvamist.

4.   Parlamendiliige on kohustatud majanduslike huvide deklaratsioonis deklareerima kõik mandaadid lõike 1 tähenduses ja nende alusel saadavad hüvitised.

2.   PEATÜKK

Ravikulud

Artikkel 3

Hüvitise saajad ja hüvitamise kord

1.   Põhimääruse artikli 18 alusel ning kohaldades vajalike muudatustega ühenduse institutsioonide ühisel kokkuleppel kehtestatud eeskirju (7) ja nende üldisi rakendussätteid, (8) on õigus seoses haiguse, raseduse või lapse sünniga tekkinud kulude hüvitamisele kahe kolmandiku ulatuses järgmistel isikutel:

a)

parlamendiliikmel või endisel parlamendiliikmel, kes saab pensioni põhimääruse artiklite 14 ja 15 alusel, kulude osas, mis on tekkinud seoses tema endaga ning tema abikaasa või vabaabielukaaslasega, nagu on määratletud artikli 58 lõikes 2, või ülalpeetavate lastega, nagu on määratletud artikli 58 lõikes 3, kuni nende 21-aastaseks saamiseni või hiljemalt 25-aastaseks saamiseni, kui nad omandavad üld- või kutseharidust, tingimusel et abikaasal, vabaabielukaaslasel või ülalpeetavatel lastel puudub esmane ravikindlustus;

b)	õigustatud isikutel, kellele makstakse toitjakaotuspensioni vastavalt põhimääruse artiklile 17.

2.   Lõikes 1 ettenähtud kulude hüvitamine kaetakse Euroopa Parlamendi eelarvest. Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduse muude teenistujate teenistustingimused) (9) artikli 72 lõiget 3 ning eelnimetatud eeskirjade artikli 20 lõiget 6 ei kohaldata.

3.   Ettemakseid eelnimetatud eeskirjade artikli 30 tähenduses võib teha ainult haiglakulude katmiseks. Kulude see osa, mis jääb pärast hüvitise määra kohaldamist käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud hüvitise saaja kanda, tagastatakse Euroopa Parlamendile vastavalt nimetatud artikli 30 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele.

Artikkel 4

Hüvitamise kord

Hüvitamistaotlused esitatakse Euroopa Parlamendi pädevale teenistusele või otse komisjoni nõuete büroole, kasutades ühtseid vorme ja lisades tõendavad originaaldokumendid.

Artikkel 5

Rahastamine

Hüvitamissüsteemi rahastamist ja kulude katmise korda reguleerib Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheline koostöökokkulepe, mis põhineb põhimääruse ja Euroopa ühenduste institutsioonide ühise ravikindlustusskeemi sätetel. Euroopa Parlamendi nimel allkirjastab kokkuleppe parlamendi president pärast kvestoritega konsulteerimist.

Artikkel 6

Vaidlustamine

Olenemata artiklis 72 sätestatust, lahendab erijuhtumite korral kõik käesoleva peatüki tõlgendamisega seotud vaidlused peasekretär, kes teeb otsuse pärast Euroopa ühenduste institutsioonide ühise ravikindlustusskeemi halduskomitee arvamuse saamist ja kvestoritega konsulteerimist.

3.   PEATÜKK

Parlamendiliikme mandaadi täitmisega seotud riskide kindlustamine

Artikkel 7

Üldsätted

1.   Parlamendiliikmel on kindlustuslepingus sätestatud tingimustel õigus:

a)	kindlustusele, mis katab parlamendiliikmega mandaadi täitmise ajal toimuvad õnnetused;

b)	kindlustusele, mis katab vara ja isiklike asjade varguse ja kaotuse parlamendiliikme mandaadi täitmise ajal.

2.   Kindlustusmaksetest kaks kolmandikku kaetakse Euroopa Parlamendi eelarvest ja ühe kolmandiku katab parlamendiliige. Parlamendiliikme sissemaksed peetakse kinni põhimääruse artiklis 10 ettenähtud hüvitisest.

3.   Käesolevat artiklit kohaldatakse parlamendiliikme suhtes alates tema mandaadi algusest, kui ta ei ole teatanud peasekretärile kirjalikult ja selgesõnaliselt, et loobub õigusest kindlustusele. Viimasel juhul lõpeb õigus kindlustuskattele loobumisest teatamise kuu viimasel päeval.

Artikkel 8

Õnnetusjuhtumikindlustus

1.   Õnnetusjuhtumikindlustuse poliisi sätted näevad ette kindlustuskatte parlamendiliikmega tema mandaadi täitmise jooksul kogu maailmas toimunud õnnetuste puhul.

2.   Õnnetusjuhtumikindlustuse poliisi sätted näevad ette:

a)

parlamendiliikme surma korral väljamakse, mis võrdub põhimääruse artiklis 10 sätestatud hüvitise viiekordse aastase summaga, järgmistele isikutele: — parlamendiliikme abikaasale ja lastele vastavalt parlamendiliikme suhtes kohaldatava pärimisõiguse sätetele; abikaasale makstav summa ei või olla väiksem kui 25 % kogu väljamaksest; — ülalnimetatud isikute puudumise korral alanejatele sugulastele vastavalt parlamendiliikme suhtes kohaldatava pärimisõiguse sätetele; — ülalnimetatud kahte kategooriasse kuuluvate isikute puudumise korral ülenejatele sugulastele vastavalt parlamendiliikme suhtes kohaldatava pärimisõiguse sätetele; — ülalnimetatud kolme kategooriasse kuuluvate isikute puudumise korral Euroopa Parlamendile;

b)	parlamendiliikme püsiva täieliku invaliidsuse korral väljamakse parlamendiliikmele, mis võrdub põhimääruse artiklis 10 sätestatud hüvitise kaheksakordse aastase summaga;

c)

parlamendiliikme püsiva osalise invaliidsuse korral väljamakse parlamendiliikmele punktis b sätestatud summa osana, mis arvutatakse ühenduste institutsioonide ühisel kokkuleppel kehtestatud eeskirjas (10) (mis on ette nähtud määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artikli 73 lõikes 1) sätestatud määra alusel.

3.   Lõike 2 punktis c sätestatud korda kohaldatakse parlamendiliikmete suhtes vajalike muudatustega. Kutsehaigusi ja eluaegset pensioni puudutavaid sätteid ning muid sätteid, mis ei ole seotud ametniku seisundiga, ei kohaldata. Kehtib artiklis 72 sätestatud kaebuste esitamise kord.

Eelnimetatud eeskirjas määratletud ametisse nimetava asutuse või ametiisiku volitused on parlamendiliikmete puhul Euroopa Parlamendi presidendil.

Käesoleva artikli ja eelnimetatud eeskirja kohaldamisel ei piira püsiva täieliku või osalise invaliidsuse määramine mingil viisil põhimääruse artikli 15 kohaldamist ja vastupidi.

4.   Kindlustus katab lõike 2 punktis c sätestatud korra alusel kindlaks määratud tingimustel ka ravi-, ravimi-, haigla-, kirurgilised, röntgeni-, proteesi-, massaaži-, ortopeedilised, kliinilised ja transpordikulud, samuti kõik muud õnnetusjuhtumist tingitud samalaadsed kulud. Nimetatud kulud hüvitatakse siiski alles pärast põhimääruse artiklis 18 ettenähtud ravikulude hüvitamist käsitlevate sätete kohaldamisel makstud hüvitiste ammendumist ja nende täiendusena.

Artikkel 9

Asjade kaotuse ja varguse kindlustus

1.   Isiklike asjade varguse ja kaotuse kindlustuse poliisi sätted näevad ette:

a)	kindlustuskatte kogu maailmas;

b)	kindlustushüvitise maksimumsummas 5 000 eurot iga varguse või kaotuse kohta;

c)	hüvitise maksmise korral parlamendiliikme omavastutuse 50 euro ulatuses;

d)	kindlustuse kehtivuse isiklike asjade suhtes;

e)	hüvitise maksmise korral asjade hinna suhtes amortisatsiooniprotsendi kohaldamise.

2.   Kindlustus katab väljaspool Euroopa Parlamendi hooneid toimunud varguse või kaotuse ainult juhul, kui parlamendiliige viibis juhtumi toimumise ajal ametlikul reisil. Kui vargus toimus Euroopa Parlamendi hoones, katab kindlustus selle tingimusel, et varastatud ese oli paigutatud turvalisse kohta.

3.   Väljaspool Euroopa Parlamendi hooneid toimunud raha varguse või kaotuse korral, mille kohta on esitatud politseile avaldus, ulatub kindlustuskate 250 euroni, kui varastatud või kaotatud raha oli varastatud või kaotatud isiklike asjade hulgas. Kindlustus ei kata Euroopa Parlamendi hoonetes toimunud raha vargust või kaotust.

4.   Vedaja poolt tingitud pagasi hilinemise või kadumise korral kauemaks kui 12 tunniks parlamendiliikme ametireisi ajal, kui parlamendiliige ei ole teel oma elukohta, katab kindlustus isiklikud asjad, mille parlamendiliige on sunnitud ostma või üürima, summas kuni 500 eurot.

5.   Parlamendiliige teatab väljaspool Euroopa Parlamendi hooneid toimunud isiklike asjade vargusest või kaotusest politseivõimudele. Euroopa Parlamendi hoonetes toimunud vargusest teatatakse turvaüksusele.

6.   Varguse või kaotuse kohta koostatakse deklaratsioon, mis saadetakse ühe nädala jooksul peasekretärile. Deklaratsiooni vormile lisatakse kaotatud asja soetamise arve või selle puudumise korral asenduseseme ostuarve, kui summa ületab 700 eurot.

7.   Kindlustus ei kata parlamendiliikme eraviisilise kindlustusega kaetud vargusi või kaotusi.

4.   PEATÜKK

Kulude hüvitamine

Jaotis 1 :   Reisikulude hüvitamine

Alljaotis 1:   Üldsätted

Artikkel 10

Õigus ametireisi kulude hüvitamisele

1.   Parlamendiliikmele hüvitatakse tegelikud reisikulud, mis on kantud:

a)	Euroopa Parlamendi töökohta või lõikes 3 määratletud parlamendi ametliku organi koosoleku toimumiskohta ja sealt tagasi sõitmisel (edaspidi „tavapärased reisikulud”);

b)	valimisliikmesriigist väljaspool ametiülesannete täitmisel artiklis 22 sätestatud tingimustel (edaspidi „täiendavad reisikulud”);

c)	valimisriigis artiklis 23 sätestatud tingimustel.

2.   Tavapärasteks reisikuludeks loetakse ka parlamendiliikme reisikulud, mis on seotud eriotstarbeliste lähetustega, milleks parlamendi president, juhatus või esimeeste konverents on loa andnud.

3.   „Parlamendi ametlikud organid” on kodukorra I osa 3. peatükis määratletud parlamendi organid, samuti parlamendikomisjonid, parlamentidevahelised delegatsioonid ja muud kodukorra alusel moodustatud delegatsioonid, fraktsioonid ning muud juhatuse või esimeeste konverentsi loal moodustatud organid.

Artikkel 11

Hüvitamise kord

Reisikulud hüvitatakse kohaloleku tõendamise ja asjakohaste reisidokumentide esitamise alusel ning vajaduse korral muude artiklis 14 nimetatud tõendavate dokumentide alusel.

Artikkel 12

Attestation of attendance

1.   Parlamendiliikme kohalolekut tõendab tema isiklik allkiri istungisaalis või koosolekuruumis välja pandud kohalolijate nimekirjas või tema isiklik allkiri kohalolijate kesknimekirjas, mis on avatud juhatuse poolt kindlaksmääratud aegadel.

2.   Erandjuhul võib parlamendiliige tõendada oma kohalolekut muude dokumentidega, mis kinnitavad objektiivselt, et ta viibis koosoleku tavapärastel toimumisaegadel koosoleku toimumiskohas. Seda võimalust võib kasutada kuni viis korda poole ametiaja jooksul.

3.   Parlamendiliikme või mõne teise isiku deklaratsiooni ei loeta kohaloleku tõendamiseks lõigete 1 ja 2 tähenduses, välja arvatud artikli 10 lõike 1 punktides b ja c ning lõikes 2 osutatud juhtudel, mil kohalolekut tõendab parlamendiliikme deklaratsioon.

Artikkel 13

Reisidokumendid

1.   Reisikulude hüvitamise taotlusele lisatakse tõendavad dokumendid, mis võimaldavad kindlaks teha makstud hinna, läbitud marsruudi ja sõidu klassi ning reisi toimumise kuupäeva ja kellaaja. Sellised dokumendid on:

a)	lennureisi korral nimelised piletid ja kõik pardakaardid;

b)	rongi- või laevareisi korral kõik piletid.

2.   Erandina lõikest 1 esitab parlamendiliige autoreisi korral deklaratsiooni, milles näidatakse ära reisiks kasutatud sõiduki registreerimisnumber, kantud kulud ning kilomeetriarvesti näit reisi algul ja sihtkohta jõudes. Vahemaa korral, mis ületab 400 km, lisatakse deklaratsioonile tõendavad dokumendid, mis võimaldavad teha kindlaks reisi kuupäeva (näiteks kütuse ostukviitungid, kiirteemaksu kviitungid, auto üürimise leping või arve).

3.   Nimeliste kuupiletite puhul, mis võimaldavad teha teatud arvu reise, hüvitatakse ainult sooritatud ametlikele reisidele vastav proportsionaalne osa.

4.   Ostes piletid Euroopa Parlamendi reisibüroost, võib parlamendiliige ainuisikulisel vastutusel ja allkirjastades vastuvõtukviitungi taotleda, et pädev teenistus hüvitaks piletite maksumuse otse reisibüroole.

Artikkel 14

Muud tõendavad dokumendid

Reisikulude hüvitamise taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

a)	artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud juhtudel selle ürituse kutse või kava, millel parlamendiliige osales, või muud dokumendid, mis tõendavad, et reis toimus ainult parlamendiliikme mandaadi täitmise raames;

b)	artikli 10 lõike 1 punktis c osutatud juhtudel parlamendiliikme deklaratsioon, milles näidatakse ära, et reis toimus mandaadi täitmise raames;

c)	artikli 10 lõikes 2 osutatud juhtudel presidendi, juhatuse või esimeeste konverentsi luba.

Artikkel 15

Hüvitatavad summad

Reisikulud hüvitatakse tegelikult kantud kulude alusel järgmises ulatuses:

a)	lennureisi korral parlamendi reisibüroos müüdava äriklassi pileti hind;

b)	rongi- või laevareisi korral parlamendi reisibüroos müüdava esimese klassi pileti hind;

c)	autoreisi korral 0,49 eurot/km, millele lisatakse vajaduse korral parvlaeva ülesõidu hind.

Alljaotis 2:   Tavapäraste reiside suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 16

Reisipäevad

1.   Artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud reise sooritatakse ainult parlamendi töökalendris selleks ettenähtud päevadel toimuvas ametlikus tegevuses osalemiseks.

2.   Artikli 10 lõikes 2 osutatud reise sooritatakse ainult päevadel, mille on määranud kindlaks organ, kellel on õigus anda luba reisi toimumiseks.

Artikkel 17

Marsruut

1.   Parlamendi töökohta või koosoleku toimumiskohta sõitmiseks sooritatud reisi kulud hüvitatakse parlamendiliikme elukoha (vastavalt lõike 2 määratlusele) või tema valimisriigi pealinna ja töökoha või koosoleku toimumiskoha vahelise kõige otsesema marsruudi alusel.

2.   „Elukoht” on parlamendiliikme tavapärane elukoht ühenduse territooriumil, kus parlamendiliige piisava regulaarsusega tegelikult viibib, ilma et see piiraks tema parlamentaarseid kohustusi. Parlamendiliige deklareerib oma elukoha pädevale teenistusele.

3.   Kõige otsesema marsruudi kindlaksmääramisel võetakse arvesse:

a)	lennureisi korral parlamendiliikme lähtekohale kõige lähemat lennujaama, mille puhul on võimalik väljastada artiklis 15 osutatud tariifiga lennupiletit, ning vahemaad selle lennujaama ja sihtkoha vahel;

b)	rongireisi korral parlamendiliikme lähtekohale kõige lähemat raudteejaama ning vahemaad selle raudteejaama ja sihtkoha vahel;

c)	auto- või laevareisi korral vahemaad parlamendiliikme lähtekoha ja sihtkoha vahel.

4.   Parlamendiliige võib teha pädevale teenistusele kirjaliku ettepaneku teistsuguseks marsruudiks, mis võimaldab säästa aega või on oluliselt mugavam, kui reisi maksumus ei suurene sellega seoses rohkem kui 10%. Sellise marsruudi heakskiitmise korral asendab see lõikes 3 määratletud kõige otsesemat marsruuti.

5.   Kui lähte- või sihtkoht ei lange kokku parlamendiliikme elukohaga või tema valimisriigi pealinnaga, hüvitatakse reisikulud selliste kulude ulatuses, mida parlamendiliige oleks kandnud juhul, kui kõnealune reis oleks toimunud tema elukohta või alates tema elukohast.

6.   Töökoha ja/või koosoleku toimumiskoha vahelise kahe reisi korral kohaldatakse lõikeid 3, 4 ja 5 vajalike muudatustega.

7.   Kasutatavaid marsruute ja tariife ajakohastatakse kaks korda aastas: mais ja novembris.

Artikkel 18

Hüvitamise kord

1.   Parlamendiliikmel on õigus parlamendi töönädala jooksul ühe edasi-tagasi reisi kulude hüvitamisele parlamendiliikme elukoha või tema valimisriigi pealinna ja töökoha või koosoleku toimumiskoha vahel (edaspidi „põhireis”).

2.   Parlamendiliikmel on lisaks õigus kuni kahe parlamendi töönädala jooksul sooritatud edasi-tagasi reisi kulude hüvitamisele töökoha või koosoleku toimumiskoha ja parlamendiliikme elukoha või tema valimisriigis asuva mõne muu lähtekoha vahel (edaspidi „vahereis”). Teise vahereisi kulud hüvitatakse tõendavate dokumentide esitamisel, mis kinnitavad, et reis toimus seoses parlamendiliikme poliitilise tegevusega.

3.   Õigus vahereisi kulude hüvitamisele ei ole seotud õigusega valimisriigi piires sooritatud reisi (millele on osutatud artikli 10 lõike 1 punktis c) kulude hüvitamisele.

4.   Parlamendiliikmele ei hüvitata Euroopa Parlamendi organiseeritud transpordivahendiga sooritatud reise.

5.   Parlamendiliikmel, kellel ei ole võimalik kasutada ametiautot, on tõendavate dokumentide esitamise korral õigus taksokulude hüvitamisele saabumis- või lähtekoha lennujaama või raudteejaama ning töökoha või koosoleku toimumiskoha vahelise marsruudi osas. Taksokulude hüvitamise reeglid ja hüvitise piirmäärad määrab kindlaks juhatus.

Artikkel 19

Õigus vahemaa- ja reisi kestuse hüvitisele

1.   Parlamendiliikmel on Euroopa Liidu piires toimuvate reiside eest õigus vahemaahüvitisele, mis on ette nähtud kõikide reisiga seotud täiendavate kulude katmiseks, sealhulgas parkimiskuludeks, kiirteemaksudeks, broneeringutasudeks, pagasi ülekaalu kuludeks ja muudeks mõistlikeks kuludeks. See õigus kehtib ainult põhireisi korral artikli 18 lõike 1 tähenduses.

2.   Parlamendiliikmel on samadel tingimustel õigus reisi kestuse hüvitisele.

3.   Õigust vahemaa- ja reisi kestuse hüvitisele ei ole artikli 10 lõike 1 punktides b ja c osutatud reiside korral.

4.   Vahemaa- ja reisi kestuse hüvitise maksimumsumma arvutatakse artikli 17 lõike 1 alusel sinnasõidu korral parlamendiliikme elukoha ja töökoha või koosoleku toimumiskoha vahelise ning tagasisõidu korral töökoha või koosoleku toimumiskoha ja elukoha vahelise marsruudi alusel.

5.   Kui parlamendiliige ei kasuta kõige otsesemat marsruuti, makstakse talle lõike 4 alusel arvutatud vahemaa- ja reisi kestuse hüvitist.

6.   Vahemaa- ja reisi kestuse hüvitisele õiguse tekkimiseks vajalik minimaalne parlamendi töökohas või koosoleku toimumiskohas viibimise aeg on neli tundi.

Artikkel 20

Vahemaahüvitise summa

1.   Vahemaahüvitis arvutatakse järgmiselt:

a)	vahemaa esimesed kuni 50 km: 22 eurot;

b)	vahemaa osa 51–250 km: 0,12 eurot/km;

c)	vahemaa osa 251 – 1 000 km: 0,06 eurot/km;

d)	vahemaa osa üle 1 000 km: 0,03 eurot/km.

2.   Kui parlamendiliikme täiendavad reisikulud ületavad vahemaahüvitise summat, võib parlamendiliige tõendavate dokumentide esitamisel taotleda selle vahe hüvitamist.

Artikkel 21

Reisi kestuse hüvitise summa

1.   Reisi kestuse hüvitis arvutatakse järgmiselt:

a)	reis kogukestusega 2–4 tundi: üks kaheksandik artiklis 24 sätestatud hüvitisest;

b)	reis kogukestusega 4–6 tundi: veerand artiklis 24 sätestatud hüvitisest;

c)	ööbimiseta reis kogukestusega üle 6 tunni – pool artiklis 24 sätestatud hüvitisest;

d)	vältimatult vajaliku ööbimisega reis kogukestusega üle 6 tunni – tõendavate dokumentide esitamisel artiklis 24 sätestatud hüvitise täissumma.

2.   Reisi kestus arvutatakse järgmiselt:

a)

lennu-, rongi- või laevareisi korral — parlamendiliikme elukoha ja lennujaama, raudteejaama või sadama vahelise vahemaa kiirusega 60 km/h läbimise kestus; — lennu-, rongi- või laevareisi kestus vastavalt sõidugraafikule; — 1 tund lennuki või laeva pardale minekuks või rongi väljumiseks, 30 minutit pardalt lahkumiseks või rongi saabumiseks; — 30 minutit transpordiks lennujaama või raudteejaama ja parlamendi vahel Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis (Entzheim). Juhatus määrab kindlaks vahemaa läbimise kestuse reisi korral Strasbourgi muude lennujaamade kaudu vastavalt transpordivõimaluste olemasolule;

b)	autoreisi korral parlamendiliikme elukoha ja töökoha või koosoleku toimumiskoha vahelise vahemaa kiirusega 70 km/h läbimise kestus.

Alljaotis 3:   Täiendavaid ja valimisriigis sooritatud reise käsitlevad sätted

Artikkel 22

Täiendavad reisikulud

1.   Artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud reisidega seoses kantud kulude hüvitamise maksimumsumma aastas on 4 148 eurot.

2.   Parlamendiliikmel on õigus originaalarve esitamisel taotleda ka ametliku tegevuse perioodil kantud takso-, auto üürimise, hotelli- ja muude sellega seotud kulude hüvitamist. Tegevusprogrammist või objektiivsetest transpordiga seotud põhjustest tingitud juhtudel laieneb nimetatud õigus ühele päevale enne ametliku tegevuse algust ja ühele päevale pärast selle lõppu.

3.   Parlamendikomisjoni või allkomisjoni esimehe reiside puhul, mis sooritatakse osalemiseks konverentsidel või üritustel, millel käsitletakse Euroopa küsimusi ja mis kuuluvad vastava parlamendikomisjoni või allkomisjoni pädevusse ning millel on parlamentaarne mõõde, on tegelike kulude hüvitamise aastane maksimumsumma 4 000 eurot. Osalemiseks on vajalik parlamendi presidendi eelnev luba; enne loa andmist kontrollitakse vahendite olemasolu ülalnimetatud maksimumsumma piires.

Parlamendikomisjoni või allkomisjoni esimees võib anda aseesimehele või, kui see ei ole võimalik, komisjoni või allkomisjoni liikmele kirjaliku loa tema esindamiseks sellisel konverentsil või üritusel.

Kulud hüvitatakse samadel tingimustel täiendavate reisikuludega.

Artikkel 23

Valimisriigis sooritatud reisi kulud

Artikli 10 lõike 1 punktis c osutatud reiside puhul, mis sooritatakse parlamendiliikme valimisriigis, ei või kulude hüvitamine kalendriaasta jooksul ületada:

a)	lennu-, rongi- või laevareisi puhul 24 (edasi-tagasi) reisi aastas; sealjuures ei või mandri-Prantsusmaal valitud parlamendiliikme reiside arv ülemeredepartemangudesse ja -territooriumidele, Uus-Kaledooniasse ning Prantsuse Lõuna- ja Antarktika-territooriumidele ületada kahte reisi aastas;

b)

autoreisi korral koguvahemaad — 24 000 km Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Poolas, Rumeenias, Soomes, Rootsis või Ühendkuningriigis valitud parlamendiliikme puhul; — 16 000 km Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Iirimaal, Kreekas, Ungaris, Austrias, Portugalis või Slovakkias valitud parlamendiliikme puhul; — 8 000 km Belgias, Taanis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Maltal, Madalmaades või Sloveenias valitud parlamendiliikme puhul.

Jaotis 2 :   Elamiskulude hüvitamine

Artikkel 24

Päevaraha

1.   Parlamendiliikmel on õigus päevarahale iga kohalviibitud päeva eest:

a)	töökohas või koosoleku toimumiskohas, mida tõendatakse vastavalt artiklile 12, kui ta viibib reisil, mille puhul hüvitatakse tavapärased reisikulud;

b)	riigi parlamendi komisjoni või mõne muu organi koosolekul, mis toimub väljaspool parlamendiliikme elukohta, kõnealuse komisjoni või organi väljastatud kohalolekutõendi esitamisel.

2.   Kui ametlik tegevus toimub ühenduse territooriumil, makstakse parlamendiliikmele kindlasummalist päevaraha 298 eurot.

3.   Kui ametlik tegevus toimub väljaspool ühenduse territooriumi, on parlamendiliikmel õigus:

a)

kindlasummalisele päevarahale, mis moodustab poole lõikes 2 sätestatud summast, ajavahemiku eest alates koosoleku alguseks kohalejõudmist võimaldava viimase lennuki väljumisajast kuni pärast koosolekut väljuva esimese lennuki sihtkohta saabumise ajani või parlamendi tellitud erilennukite kasutamise korral alates selle väljumisajast kuni tagasisaabumise ajani. Ööpäeva osa, mis ületab 12 tundi, läheb arvesse terve ööpäevana. Ööpäeva osa, mis ületab 6 tundi, läheb arvesse poole ööpäevana;

b)	originaalarve esitamisel koosoleku toimumiskohas tasutud mõistlike majutuskulude (koos hommikusöögiga) hüvitamisele;

c)	nõuetekohaselt põhjendatud erakorralistel juhtudel reisi ajal kantud mõistlike elamiskulude hüvitamisele, välja arvatud parlamendiliikme valimisriigis kantud kulud.

4.   Hotelliarved kahekohalise toa eest hüvitatakse 85 % ulatuses arve kogusummast.

5.   Kui parlamendiliikme töökohas viibimise kestus on alla nelja tunni ja edasi-tagasi reis toimub samal päeval, vähendatakse päevaraha poole võrra.

Jaotis 3 :   Üldkulude hüvitis

Artikkel 25

Õigus hüvitisele

Parlamendiliikmel on õigus kindlasummalisele üldkulude hüvitisele, mis on ette nähtud sellisteks parlamentaarsest tegevusest tingitud kuludeks, mida ei kaeta muudest käesolevate rakendusmeetmete alusel makstavatest hüvitistest.

Artikkel 26

Hüvitise maksmise periood

1.   Üldkulude hüvitist makstakse parlamendiliikme mandaadi kogu kestuse jooksul.

2.   Artikli 25 alusel makstava hüvitise igakuine summa on 4 202 eurot.

3.   Parlamendiliikmele, kelle mandaat algab pärast 15. kuupäeva, makstakse antud kuu eest pool hüvitise summast.

4.   Ettenähtud hüvitisest pool makstakse ka kolme kuu jooksul pärast seda kuud, mil parlamendiliikme mandaat lõpeb, kui tema mandaat kestis vähemalt kuus kuud ja teda ei valitud järgmiseks ametiajaks tagasi.

Artikkel 27

Maksmine

Kõik üldkulude hüvitise summad makstakse otse parlamendiliikmele.

Artikkel 28

Hüvitisega kaetud kulud

Üldkulude hüvitis on ette nähtud muu hulgas järgmiste kulude katmiseks:

—	bürookulud, eelkõige büroo üür ja sellega seonduvad kulud (sh küte, valgustus, kindlustus ja koristamine);

—	büroosisustuse soetamise või üürimise kulud;

—	telefoni- (sh mobiiltelefoni-) ja postikulud;

—	bürootarvete ostmine;

—	raamatute, perioodikaväljaannete ja ajalehtede ostmise kulud;

—	avalike andmevõrkude kasutamise kulud;

—	parlamendiliikme infotehnoloogiavahenditega, näiteks telefoni, koopiamasina, arvuti, modemi või kommunikatsioonikaardi, printeri, muude arvutitarvikute, arvuti välisseadmete ja tarkvaraga varustamise kulud ning nende hoolduskulud;

—	Interneti- ja andmebaaside ühenduse kulud;

—	esinduskulud;

—	valimisriigis sooritatud reiside hotelliarved ja muud lisakulud.

Jaotis 4 :   Üldsätted

Artikkel 29

Tagasitoimetamine

1.   Parlamendiliikmel, kes artikli 10 lõike 1 punktis a või lõikes 2 osutatud ametliku reisi ajal haigestub raskelt või kellega toimub õnnetusjuhtum, on õigus pärast raviarsti ettekirjutuse alusel Euroopa Parlamendi arstilt loa saamist kiirabi või muu asjakohase transpordivahendiga tagasitoimetamise kulude hüvitamisele. Parlamendiliige või vajaduse korral tema esindaja võib taotleda tagasisaatmist parlamendi ühte töökohta või parlamendiliikme elukohta.

2.   Parlamendiliikme surma korral ametliku reisi ajal hüvitatakse lahkunu elukohta tagasitoimetamiseks vajalikud kulud.

3.   Vajaduse korral vähendatakse hüvitatavat summat tagasitoimetamiskulude selle osa võrra, mille hüvitab parlamendiliikmele või õigustatud isikutele eraviisiline kindlustus.

Artikkel 30

Toetus puudega parlamendiliikmele

Peasekretäri ettepaneku alusel võivad kvestorid pärast parlamendi arsti arvamuse saamist anda loa võtta parlamendi kanda raske puudega parlamendiliikme abistamiseks vajalikud teatavad kulud, et parlamendiliikmel oleks võimalik oma mandaati täita. Euroopa Parlamendi arst vaatab regulaarselt üle invaliidsuse määra ja kavandatud abinõude põhjendatuse selleks, et parlamendiliikmel oleks võimalik oma ametikohustusi täita. Kvestorite loaga täpsustatakse abi andmise kord ja loa kestus.

Artikkel 31

Puudumised

1.   Artiklis 24 ettenähtud päevaraha vähendatakse 50 % iga päeva kohta, mil parlamendiliige puudus rohkem kui pooltelt Strasbourgi osaistungjärgu teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval ning Brüsseli osaistungjärgu teisel päeval toimuvatelt nimelistelt hääletustelt.

2.   Parlamendiliige, kelle puudumine on registreeritud parlamendi tööaasta jooksul (1. septembrist kuni 31. augustini) vähemalt pooltel osaistungjärgu päevadel, maksab parlamendile tagasi 50 % artiklis 25 ettenähtud üldkulude hüvitisest vastaval aastal.

3.   Parlamendi president võib lõikes 2 osutatud puudumise lugeda vabandatuks, kui seda õigustavad tervislikud põhjused, tõsine perekondlik olukord või missioon, mida parlamendiliige täidab parlamendi nimel. Tõendavad dokumendid tuleb edastada kvestoritele kahe kuu jooksul alates puudumise algusest.

4.   Last ootav parlamendiliige on vabastatud parlamendi ametlikel koosolekutel osalemisest kolme kuu jooksul enne lapse sündi. Parlamendiliige peab selleks esitama arstitõendi, millel on näidatud lapse eeldatav sünnikuupäev. Pärast sünnitust on parlamendiliige ametlikel koosolekutel osalemisest vabastatud kuue kuu jooksul. Parlamendiliige peab selleks esitama lapse sünnitunnistuse koopia.

Artikkel 32

Rahatrahvid

1.   Parlamendiliige, kes on kodukorra artikli 146 alusel istungilt kõrvaldatud, kaotab õiguse artiklis 24 ettenähtud päevarahale kogu perioodiks, mille jooksul ta on istungilt kõrvaldatud.

2.   Parlamendiliige kaotab õiguse päevarahale parlamendi kodukorra artiklis 147 sätestatud juhtudel.

5.   PEATÜKK

Isiklikud kaastöötajad

Artikkel 33

Parlamendiliikme assisteerimiskulud

1.   Parlamendiliikmel on õigus kasutada isiklikke kaastöötajaid, kelle nad võivad vabalt valida. Euroopa Parlament katab tegelikult kantud kulud, mis tulenevad ainult ja täielikult ühe või mitme assistendi palkamisest või assistendi teenuste kasutamisest kooskõlas käesolevate rakendusmeetmetega ja juhatuse poolt kindlaksmääratud tingimustel.

2.   Kaetakse ainult vajalikud ja parlamendiliikme mandaadi täitmisega otseselt seotud assisteerimise kulud. Need kulud ei või mingil juhul hõlmata parlamendiliikme eraeluga seotud kulusid.

3.   Kulud kaetakse parlamendiliikme mandaadi kestuse jooksul.

4.   Igakuine maksimumsumma, mille ulatuses kaetakse kõikide artiklis 34 osutatud kaastöötajatega seotud kulud, on 17 540 eurot.

5.   Kui parlamendiliikme mandaat ei alga kuu esimesel päeval või ei lõpe kuu viimasel päeval, kaetakse parlamendiliikme assisteerimise kulud antud kuu osas proportsionaalselt mandaadi kehtivusega sellel kuul.

Artikkel 34

Üldpõhimõtted

1.   Parlamendiliige võib kasutada:

a)

Euroopa Parlamendi kodukorra IX lisa artiklis 2 osutatud akrediteeritud assistente, kes täidavad oma ametikohustusi ühes parlamendi kolmest töökohast vastavalt spetsiaalsele õiguslikule korrale, mis võetakse vastu EÜ asutamislepingu artikli 283 alusel, ning kellega sõlmib lepingud ja neid lepinguid haldab otseselt Euroopa Parlament; ja

b)	füüsiliste isikute teenuseid, kes abistavad parlamendiliiget tema valimisriigis ja on sõlminud parlamendiliikmega töölepingu või teenuseosutamislepingu kooskõlas siseriiklike õigusaktidega käesolevas peatükis sätestatud tingimustel (edaspidi „kohapealsed assistendid”).

2.   Mitu parlamendiliiget võivad moodustada rühma ühe või mitme lõikes 1 osutatud assistendi ühiseks töölevõtmiseks või nende teenuste ühiseks kasutamiseks. Sellisel juhul määravad asjaomased parlamendiliikmed endi seast ühe või mitu parlamendiliiget, kellel on volitused nende kõigi nimel dokumentidele alla kirjutada. Assistendiga sõlmitavale lepingule tuleb lisada deklaratsioon parlamendiliikmete rühma koosseisu kohta.

Deklaratsioonis määravad parlamendiliikmed kindlaks neist igaühele vastava osa, mis arvatakse maha artikli 33 lõikes 4 ettenähtud summast.

3.   Artikleid 35–42 ei kohaldata akrediteeritud assistentide suhtes.

4.   Juhatuse poolt kindlaksmääratud tingimustel võib hüvitada ka praktikalepingutega seotud kulud.

5.   Ilma et see piiraks lõike 1 punkti b sätteid, võib parlamendiliige teatavate täpselt määratletud ja tema mandaadiga otseselt seotud teenuste puhul kasutada ka teenuseosutajaid käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.

6.   Teenuste osutamisega ei või kaasneda töötajate andmine parlamendiliikme käsutusse.

Artikkel 35

Makseagent

1.   Parlamendiliikme või parlamendiliikmete rühma poolt sõlmitud töölepingute ja teenuseosutamislepingute haldamine peab toimuma liikmesriigis registreeritud makseagendi kaudu.

2.   Makseagendi teenuseid võib osutada füüsiline või juriidiline isik, kellel on liikmesriigis volitused kutsealaseks tegevuseks töölepingute või teenuseosutamislepingute (11) maksu- ja sotsiaalaspektide haldamise alal vastavalt siseriiklikule õigusele.

3.   Parlamendiliige võib lõikes 1 osutatud lepingute puhul:

a)	sõlmida individuaalse lepingu vabalt valitud makseagendiga, kes täidab artikli 36 lõikes 5 sätestatud ülesandeid;

b)	kasutada Euroopa Parlamendi valitud makseagendi teenuseid; selleks koostab parlament makseagentide nimekirja, milles on vähemalt üks makseagent igast liikmesriigist;

c)	kasutada teenuseid, mida pakub makseagendina tegutsev liikmesriigi parlament.

Makseagendi teenuste kasutamisest tingitud kulud kaetakse artikli 33 lõikes 4 ettenähtud summast.

4.   Makseagendiga sõlmib lepingu lõike 3 punktis a osutatud juhul parlamendiliige või lõike 3 punktis b osutatud juhul Euroopa Parlament juhatuse poolt vastava variandi jaoks heakskiidetud tüüplepingu alusel.

Tüüplepingus määratletakse lõikes 1 osutatud lepingutega seotud maksete kord kooskõlas käesoleva peatüki sätetega, samuti makseagendi tasu ja vastutus.

5.   Lõike 3 punktis c osutatud juhul sõlmib Euroopa Parlament halduslepingu liikmesriigi parlamendiga, määratledes lõikes 1 osutatud lepingutega seotud maksete korra kooskõlas käesoleva peatüki sätetega.

Artikkel 36

Kaastöötajatega sõlmitud lepingute haldamise kord

1.   Makseagent tagab hallatavate lepingute puhul siseriikliku ja ühenduse õiguse nõuetekohase kohaldamise, sealhulgas sotsiaalkindlustus- ja maksukohustuste täitmise.

2.   Makseagendi tasu makstakse arvete või makseselgituste esitamise alusel.

3.   Parlamendiliige esitab makseagendile kõik dokumendid ja kogu teabe, mida makseagent vajab lepingute õiguspärasuse ja korrapärase haldamise tagamiseks, sealhulgas artikli 37 lõikes 2, artikli 38 lõike 1 punktis a, artiklis 40, artikli 41 lõike 1 punktis a ja artiklis 42 osutatud dokumendid ja teabe.

4.   Artikli 35 lõike 3 punktides b ja c osutatud juhtudel kannab Euroopa Parlament nõutavate tõendavate dokumentide esitamisel makseagendile üle maksed, mis on vajalikud makseagendi hallatavate lepingute täitmiseks. Kui siseriikliku õiguse alusel makseagent seda teha ei saa, maksab Euroopa Parlament netopalga otse assistentidele, kellega parlamendiliige on sõlminud töölepingu.

5.   Artikli 35 lõike 3 punktis a osutatud juhul maksab Euroopa Parlament nõutavate tõendavate dokumentide esitamisel ning parlamendiliikme taotluse alusel ja tema nimel netopalga otse assistentidele. Makseagent teatab pädevale teenistusele õigeaegselt sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude summad ning koostab palgatõendid.

Parlamendiliikme taotluse puudumise korral kohaldatakse lõiget 4.

6.   Vajaduse korral võib Euroopa Parlament töölepingu puhul ja parlamendiliikme taotluse alusel teha lõigetes 4 ja 5 osutatud maksete ettemakseid. Ettemaksete tasaarvestamine toimub täielikult makseagendi vastutusel ning seda tehakse kooskõlas käesolevate rakendusmeetmete ja kohaldatava siseriikliku õigusega.

Artikkel 37

Parlamendiliikme assisteerimiskulude katmise taotlus

1.   Artikli 34 lõike 1 punktile b ning lõigetele 2, 4 ja 5 vastava assisteerimiskulude katmise taotluse, milles näidatakse ära makse saajad ja summad, esitab pädevale teenistusele makseagent ning selle peavad allkirjastama ka kõik asjaomased parlamendiliikmed. Taotlusele lisatakse töölepingu puhul artiklis 38 ja teenuseosutamislepingu puhul artiklis 41 nimetatud tõendavad dokumendid.

2.   Parlamendiliige teatab makseagendile ja pädevale teenistusele viivitamata kõikidest muutustest lepingulistes suhetes ja makseid käsitlevates juhistes, teatades neile lepingusse tehtud muudatustest.

Makseagent edastab viivitamata vastava teabe ja asjakohased tõendavad dokumendid pädevale teenistusele.

Artikkel 38

Töölepingu puhul esitatavad dokumendid

1.   Töölepingu puhul edastab makseagent kulude katmise taotlust esitades pädevale teenistusele 30 päeva jooksul alates lepingu kehtivuse algusest:

a)	parlamendiliikme ja kohapealse assistendi vahel sõlmitud töölepingu koopia;

b)	dokumendi, mis tõendab, et kohapealne assistent on liitunud sotsiaalkindlustusskeemiga, ning milles on märgitud tööandjana parlamendiliige;

c)	tõendi tööõnnetuskindlustuse kohta, kui see on sätestatud kohaldatavas siseriiklikus õiguses;

d)	parlamendiliikme ja tema poolt vastavalt artikli 35 lõike 3 punktile a vabalt valitud makseagendi vahel sõlmitud lepingu koopia või artikli 35 lõike 3 punktile b vastavale Euroopa Parlamendi makseagendile antud volituse koopia;

e)	üksikasjaliku arvutuse palkade, tööandja maksete ja palgakulude ning muude prognoositavate kulude kohta, mida tuleb aasta jooksul maksta, võttes arvesse lepingulisi kohustusi, sealhulgas võimalikke lähetuskulusid, ja siseriikliku õiguse sätteid.

2.   Uue töölepingu korral on kohustuslik esitada sotsiaalkindlustusskeemiga liitumist tõendav dokument ja tööõnnetuskindlustuse tõend kolme kuu jooksul alates töölepingu kehtima hakkamisest. Lepingute puhul, mille kestus on alla kolme kuu, tuleb see kohustus täita viivitamata.

Artikkel 39

Kohustused töölepingu puhul

1.   Makseagent peab kohaldatavas siseriiklikus õiguses sätestatud ajavahemikul ja vähemalt ühe aasta jooksul pärast parlamendi ametiaja lõppu arvestust palgatõendite kohta, märkides sellesse makstud töötasud ning kinnipeetud maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed (nii palgast kinnipeetavad summad kui ka tööandja maksed). Kui leping makseagendiga lõpeb enne parlamendiliikme mandaadi lõppemist, edastatakse ülalnimetatud dokumendid viivitamata parlamendiliikme poolt vastavalt artikli 35 lõike 3 punktile a vabalt valitud uuele makseagendile või selle puudumisel artikli 35 lõike 3 punktile b vastavalt Euroopa Parlamendi makseagendile.

2.   Makseagent edastab tehtud ettemaksete tasaarvestamiseks pädevale teenistusele hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 30. märtsiks ja tema lepingu lõppemisel iga töölevõetud assistendi kohta palkade, maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete kulude, samuti kõikide muude hüvitamisele kuuluvate kulude väljavõtte. Makseagent kinnitab, et kõik siseriiklikust õigusest tulenevad kohustused on täidetud.

Väljavõtted koostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi poolt kindlaksmääratud nõuetele.

3.   Pärast väljavõtete kontrollimist saadetakse hiljemalt 1. juunil pärast väljavõtete laekumist makseagendile teade ja parlamendiliikmele selle koopia, milles märgitakse, kas maksed on tehtud korrakohaselt või mitte, ning vajaduse korral osutatakse, millised puuduvad dokumendid tuleb esitada. Makseagendi lepingu lõppemise korral saadetakse teade hiljemalt kahe kuu jooksul pärast väljavõtete laekumist.

Kui teates märgitakse, et maksed ei ole tehtud korrakohaselt, tuleb nende korrakohasuse tagamiseks vajalikud dokumendid esitada pädevale teenistusele hiljemalt 30. juunil või makseagendi lepingu lõppemise korral ühe kuu jooksul alates teate kuupäevast. Vastasel korral kohaldab Euroopa Parlament artikleid 67 ja 68.

Artikkel 40

Töölepingu lõppemise kulud

1.   Erandina artikli 33 lõikest 3 võib katta täiendavaid kulusid, mis on tingitud parlamendiliikme poolt kohapealsete assistentidega sõlmitud lepingute lõppemisest parlamendiliikme mandaadi lõppemise tõttu, kui need kulud tulenevad kohaldatavast siseriiklikust õigusest, sealhulgas kollektiivlepingutest.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui:

a)	parlamendiliige valitakse kohe tagasi järgmiseks ametiajaks;

b)	parlamendiliige on oma mandaati täitnud vähem kui kuus kuud;

c)	parlamendiliige ei ole täitnud töölepingu lõppemisega seotud juriidilisi kohustusi, sealhulgas ametist vabastamisest etteteatamise kohta, õigeaegselt enne mandaadi lõppemist, välja arvatud juhul, kui mandaadi lõppemist ei olnud võimalik ette näha;

d)	assistent saab muud töötasu ühenduse institutsioonilt või on samaks perioodiks tööle võetud mõne teise parlamendiliikme või parlamendiliikmete rühma poolt;

e)	kulud tulenevad pooltevahelisest erikokkuleppest või otsusest maksta töölepingu lõppemisel hüvitist, mida ei ole ette nähtud juriidilistes või lepingulistes kohustustes.

3.   Makseagent esitab kolme kuu jooksul pärast parlamendiliikme mandaadi lõppemist pädevale teenistusele parlamendiliikme allkirjaga taotluse lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamiseks, märkides ära makse juriidilise aluse.

4.   Kui parlamendiliige on kohaldatava siseriikliku tööõiguse alusel kohustatud maksma lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvate kulude puhul summa, mis ületab enam kui kolmekordselt artikli 33 lõikes 4 nimetatud summa, võib Euroopa Parlament nõuetekohaselt koostatud ja pädevate riiklike asutuste poolt kinnitatud dokumentide esitamisel need kulud erandjuhul hüvitada. Kulude hüvitamise taotlus esitatakse lõikes 3 sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 41

Teenuseosutamislepingu puhul esitatavad dokumendid

1.   Artikli 34 lõike 1 punktis b või artikli 34 lõikes 5 sätestatud teenuseosutamislepingu puhul edastab makseagent kulude katmise taotlust esitades pädevale teenistusele:

a)	parlamendiliikme ja teenuseosutaja vahel sõlmitud teenuseosutamislepingu koopia, milles on selgelt määratletud osutatavate teenuste iseloom;

b)	teenuseosutaja käibemaksukohustuslase numbri või juhul, kui teenuseosutaja on käibemaksukohustusest vabastatud, vabastuse põhjuse ja tõendava dokumendi selle kohta, et teenuseosutaja on asutatud seaduslikult ja korrakohaselt;

c)	parlamendiliikme ja tema poolt vastavalt artikli 35 lõike 3 punktile a vabalt valitud makseagendi vahel sõlmitud lepingu koopia või artikli 35 lõike 3 punktile b vastavale Euroopa Parlamendi makseagendile antud volituse koopia.

2.   Osutatud teenused hüvitatakse tegelikult osutatud teenuste eest koostatud üksikasjaliku arve või makseselgituse alusel, mille makseagent esitab pädevale teenistusele.

Makseagent kinnitab, et esitatud arved või makseselgitused vastavad kohaldatavale siseriiklikule õigusele, sealhulgas regulaarselt osutatavate teenuste puhul käibemaksukohustust käsitlevatele sätetele. Kui teenused on käibemaksust vabastatud, kinnitab makseagent, et kõik teenuseosutaja maksu- ja sotsiaalkindlustusalased kohustused on täidetud.

Osutatud teenused hüvitatakse kuni 25 % ulatuses artikli 33 lõikes 4 sätestatud summast. Summat võib kasutada kumuleeruvalt ja aastapõhiselt.

3.   Makseagent edastab pädevale teenistusele hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 30. märtsiks ja tema lepingu lõppemisel kinnitatud kokkuvõtliku aruande antud perioodi jooksul osutatud teenuste kohta.

Aruandes kinnitatakse, et toimingud on tehtud kooskõlas kohaldatava siseriikliku õiguse sätetele.

4.   Pärast aruande kontrollimist saadetakse hiljemalt 1. juunil makseagendile teade ja parlamendiliikmele selle koopia, milles märgitakse, kas maksed on tehtud korrakohaselt või mitte, ning vajaduse korral osutatakse, millised puuduvad dokumendid tuleb esitada. Makseagendi lepingu lõppemise korral saadetakse teade hiljemalt kahe kuu jooksul pärast aruande laekumist.

Kui teates märgitakse, et maksed ei ole tehtud korrakohaselt, tuleb nende korrakohasuse tagamiseks vajalikud dokumendid esitada pädevale teenistusele hiljemalt 1. juulil või makseagendi lepingu lõppemise korral ühe kuu jooksul alates teate kuupäevast. Vastasel korral kohaldab Euroopa Parlament artikleid 67 ja 68.

Artikkel 42

Erakorralised kulud

Kui töölepinguga tööle võetud kohapealne assistent puudub töölt kauem kui kolm kuud kas sünnitus- ja lapsehoolduspuhkuse või raske haiguse tõttu, võib alates assistendi puudumise neljandast kuust lisaks artikli 33 lõikes 4 osutatud summale hüvitada ka tema asendamisega seotud kulude selle osa, mida ei kata riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi poolt töötajale ette nähtud hüvitised. Makseagent esitab pädevale teenistusele nimetatud kulude hüvitamise taotluse, mille on allkirjastanud ka parlamendiliige.

Artikkel 43

Kulud, mida ei hüvitata

Käesoleva peatüki alusel makstud summasid ei või otseselt või kaudselt kasutada:

a)	Euroopa Parlamendi fraktsioonidega või erakondadega sõlmitud lepingute rahastamiseks;

b)	kuludeks, mida on võimalik katta muudest käesolevates rakendusmeetmetes või Euroopa Parlamendi kodukorra muudes sätetes ettenähtud hüvitistest;

c)

sellise teenuseosutamislepingu kulude katmiseks, millega võib kaasneda huvide konflikt, eriti juhul, kui parlamendiliige või punktis d nimetatud isik: — on teenuseosutajana tegutseva äriühingu või kasumit taotleva organisatsiooni või selle osa omanik; — kuulub teenuseosutajana tegutseva äriühingu või kasumit taotleva organisatsiooni haldusnõukogusse või muusse täidesaatvasse organisse; — omab juurdepääsu teenuseosutaja pangakontole; — on seotud teenusosutaja tegevusega või saab sellest rahalist tulu;

d)	selliste lepingute rahastamiseks, mis võimaldavad tööle võtta parlamendiliikme abikaasa, artikli 58 lõikele 2 määratlusele vastava vabaabielukaaslase või parlamendiliikme vanemaid, lapsi, vendi või õdesid või kasutada nende teenuseid.

6.   PEATÜKK

Materiaalse vara kasutamine

Artikkel 44

Materiaalse vara kasutamine

1.   Juhatus kinnitab parlamendiliikmete käsutusse antava materiaalse vara kasutamise korra, mis hõlmab muuhulgas järgmist:

—	ametiautode kasutamine;

—	parlamendiliikme tööruumide sisseseade;

—	infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmete kasutamine;

—	kirjatarvetega varustamine;

—	parlamendiliikmete ja fraktsioonide võimalused kasutada bürooruume Euroopa Parlamendi infobüroodes;

—	parlamendiliikmete poolt instituudile, organisatsioonile või sihtasutusele seaduslike annetuste või annakute kujul üle antud arhiividokumentide haldamine;

—	parlamendiliikme isiklike asjade transportimise kord Brüsseli ja Strasbourgi büroodest päritoluriiki mandaadi lõppemise korral parlamendi ametiaja vältel;

—	teenistusjalgrataste kasutamine;

—	parlamendiliikmete keele- ja arvutikursused.

2.   Juhatus võib vastu võtta ka sätted Euroopa Parlamendi endistele presidentidele nende mandaadi ajaks teatavate võimaluste andmise kohta, samuti endiste parlamendiliikmete juurdepääsu kohta parlamendi infrastruktuurile.

II   JAOTIS

PARLAMENDILIIKME MANDAADI LÕPPEMINE

1.   PEATÜKK

Üleminekuhüvitis

Artikkel 45

Õigus üleminekuhüvitisele

Endisel parlamendiliikmel on alates ametiülesannete täitmise lõppemisele järgneva kuu esimesest päevast õigus põhimääruse artiklis 13 ettenähtud üleminekuhüvitisele.

Artikkel 46

Õiguse lõppemine

1.   Endisel parlamendiliikmel ei ole õigust üleminekuhüvitisele, kui ta täidab mandaati mõnes muus parlamendis või töötab avaliku sektori ametikohal.

2.   Õigus üleminekuhüvitisele lõpeb hetkel, mil endine parlamendiliige asub täitma mandaati mõnes muus parlamendis või ta asub tööle avaliku sektori ametikohal. Üleminekuhüvitist makstakse vastavasse ametisse asumise päevale eelneva päevani.

3.   Käesoleva artikli tähenduses on lõigetes 1 ja 2 nimetatud „muu parlament” liikmesriigis asuv parlament, millel on õigusloomepädevus.

4.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud „avaliku sektori ametikoht” tähendab töötamist järgmistel ametikohtadel:

a)	tasustatav valitav ametkoht, millega kaasneb avaliku võimu õiguste kasutamine;

b)	riigi või piirkonna valitsuse liige;

c)	avaliku sektori kõrge ametnik, ühenduse institutsiooni ametnik või liige.

Artikkel 47

Õiguste kumuleerimine

1.   Kui endisel parlamendiliikmel on samaaegselt õigus nii põhimääruse artiklis 14 osutatud üleminekutoetusele kui ka põhimääruse artiklis 15 osutatud vanadus- või invaliidsuspensionile, valib ta ise, kumba õigust käsitlevaid eeskirju kohaldatakse, ja teatab oma otsuse peasekretärile kolme kuu jooksul pärast mandaadi lõppemist. Otsus on pöördumatu.

2.   Kui endine parlamendiliige valib üleminekuhüvitise maksmise, peatatakse vanadus- või invaliidsuspensioni maksmine üleminekuhüvitise maksmise ajaks.

Artikkel 48

Hüvitise maksmise kord

1.   Üleminekuhüvitise saamiseks esitab endine parlamendiliige kolme kuu jooksul pärast mandaadi lõppemist peasekretärile taotluse, lisades sellele deklaratsiooni, milles ta kinnitab, et ei täida artiklis 46 nimetatud ametiülesandeid.

2.   Artikli 47 lõike 1 kohaldamisel lisatakse deklaratsioonile nimetatud sättes osutatud otsus.

3.   Kõikidest muutustest üleminekuhüvitise määramise aluseks olevates tingimustes, mis võivad kaasa tuua nimetatud õiguse muutmise, tuleb viivitamata teatada peasekretärile. Kahtluse korral võib peasekretär paluda, et asjaomane isik esitaks oma tähelepanekud.

4.   Kui üldsusele kättesaadavate allikate alusel kontrollitavate faktide alusel saab peasekretär teada, et endine parlamendiliige täidab artiklis 46 nimetatud ülesandeid, peatab ta üleminekuhüvitise maksmise ja teavitab sellest asjaomast isikut.

5.   Endine parlamendiliige võib õigusest üleminekuhüvitisele mis tahes hetkel loobuda. Otsusest teatab ta peasekretärile.

2.   PEATÜKK

Vanaduspension

Artikkel 49

Vanaduspensioni õigus

1.   Parlamendiliikmel, kes on täitnud oma mandaati vähemalt ühe täisaasta jooksul, on mandaadi lõppemise järel eluaegse vanaduspensioni õigus alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuule, mil tal täitub 63. eluaasta.

2.   Kui pensionisaaja valitakse uuesti Euroopa Parlamendi liikmeks, katkestatakse vanaduspensioni maksmine. Vanaduspensioni õigused, mille parlamendiliige omandab uue mandaadi alusel, lisatakse enne tagasivalimist omandatud pensioniõigustele. Kui parlamendiliikme mandaat Euroopa Parlamendis lõpeb, jätkatakse vanaduspensioni maksmist.

3.   Kui parlamendiliige on täitnud mandaati mitmel korral, mille vahel on olnud ajaline katkestus, liidetakse vanaduspensioni arvestamisel kõikide mandaatide perioodid.

Artikkel 50

Reeglid hüvitiste kumuleerumise vältimiseks

1.   Vanaduspension, mida endine parlamendiliige saab mandaadi eest, mida ta täitis mõnes muus parlamendis lisaks Euroopa Parlamendi liikme mandaadile, arvatakse vanaduspensionist maha.

2.   Lõikes 1 osutatud „muu parlament” on parlament vastavalt artikli 2 lõike 2 määratlusele.

3.   Arvutus tehakse kummagi pensioni summa alusel enne maksude mahaarvamist.

4.   Endine parlamendiliige, kes täitis mandaati mõnes muus parlamendis lisaks Euroopa Parlamendi mandaadile, deklareerib vanaduspensioni, millele tal on õigus nimetatud muus parlamendis täidetud mandaadi alusel.

3.   PEATÜKK

Invaliidsuspension

Artikkel 51

Invaliidsuspensioni õigus

1.   Parlamendiliikmel, kellel on artiklis 55 sätestatud korra kohaselt tuvastatud täielik invaliidsus, mis ei võimalda tal ametiülesandeid täita, ja kes astub seetõttu ametist tagasi, on alates tagasiastumise jõustumise kuupäevast invaliidsuspensioni õigus, võttes arvesse lõikes 3 sätestatud tingimusi.

2.   Invaliidsuspensioni õigus lõpeb, kui parlamendiliige ei teata ametist tagasiastumisest kolme kuu jooksul alates kuupäevast, millal talle ametlikult teatati otsusest invaliidsuse tunnistamise kohta.

3.   Invaliidsuspensioni õigus algab selle ametiaja lõpust, mille jooksul invaliidsus tekkis,

a)	kui parlamendiliige ei lahku invaliidsuse tõttu ametist või

b)	kui otsus invaliidsuse tunnistamise kohta võeti vastu pärast selle ametiaja lõppu, mille jooksul käesolevas artiklis osutatud menetlust alustati, või

c)	kui lõikes 2 sätestatud tähtaeg ei ole veel lõpule jõudnud.

Artikkel 52

Invaliidsuspensioni arvutamine

1.   Invaliidsuspensioni summa moodustab 3,5 % põhimääruse artiklis 10 osutatud hüvitisest iga mandaadi täitmise täisaasta eest ja ühe kaheteistkümnendiku sellest iga lisanduva täiskuu eest, kokku vähemalt 35 %, kuid mitte üle 70 % nimetatud hüvitisest.

2.   Invaliidsuspensioni arvutamise suhtes kohaldatakse vajalike muudatustega vanaduspensioni arvutamist käsitlevaid reegleid.

Artikkel 53

Reeglid hüvitiste kumuleerumise vältimiseks

1.   Invaliidsuspension, mida endine parlamendiliige saab lisaks Euroopa Parlamendi liikme mandaadile mõnes muus parlamendis täidetud mandaadi eest, arvatakse invaliidsuspensionist maha.

2.   Lõikes 1 osutatud „muu parlament” on parlament vastavalt artikli 2 lõike 2 määratlusele.

3.   Endine parlamendiliige, kes täitis mandaati mõnes muus parlamendis lisaks Euroopa Parlamendi mandaadile, deklareerib invaliidsuspensioni, millele tal on õigus nimetatud muus parlamendis täidetud mandaadi alusel.

Artikkel 54

Õiguste kumuleerimine

Kui endisel parlamendiliikmel on samaaegselt nii invaliidsus- kui ka vanaduspensioni õigus, makstakse talle vanaduspensioni. Vanaduspensioni summa ei või siiski olla väiksem kui invaliidsuspensioni summa.

Artikkel 55

Pensioni maksmise kord

1.   Parlamendiliige või tema seadusjärgne esindaja esitab Euroopa Parlamendi presidendile taotluse invaliidsuse tunnistamiseks, lisades taotlusele arstitõendi, millel on märgitud teda artiklis 56 osutatud invaliidsuskomisjonis esindava arsti nimi.

2.   Artiklis 56 osutatud invaliidsuskomisjon esitab vastavalt Euroopa Parlamendi kehtestatud volitustele kolme kuu jooksul pärast kokkukutsumist peasekretäri poolt põhjendatud meditsiinilise aruande, milles hinnatakse, kas artiklis 51 sätestatud tingimused on täidetud. Erandjuhul võib peasekretär seda tähtaega pikendada.

3.   Euroopa Parlamendi president tunnistab invaliidsuskomisjoni ettepaneku alusel invaliidsust ja teatab otsusest parlamendiliikmele, paludes tal esitada tagasiastumisavalduse. Negatiivse otsuse korral teavitab president parlamendiliiget edasikaebamise võimalustest.

Artikkel 56

Invaliidsuskomisjon

1.   Invaliidsuskomisjoni kuulub kolm arsti, kes nimetatakse järgmiselt:

—	esimese nimetab asjaomane parlamendiliige,

—	teise nimetab Euroopa Parlament,

—	kolmas nimetatakse kahe esimese ühisel kokkuleppel.

Kui teise arsti nimetamise kuupäevast alates kahe kuu jooksul ei jõuta kokkuleppele kolmanda arsti nimetamise osas, määrab kolmanda arsti Euroopa Ühenduste Kohtu president Euroopa Parlamendi algatuse alusel.

2.   Invaliidsuskomisjoni töö kulud, sh reisikulud, katab Euroopa Parlament.

3.   Parlamendiliige võib esitada invaliidsuskomisjonile aruandeid või tõendeid oma raviarstilt või teistelt arstidelt, kellega ta on pidanud vajalikuks konsulteerida.

4.   Invaliidsuskomisjoni töö on konfidentsiaalne.

Artikkel 57

Invaliidsuse läbivaatamine

1.   Endine parlamendiliige, kes ei vasta enam artiklis 51 sätestatud tingimustele, kaotab invaliidsuspensioni õiguse.

2.   Kuni parlamendiliikme 63. eluaasta täitumiseni võib Euroopa Parlament nõuda, et arst ta iga viie aasta järel läbi vaataks ja kontrolliks, kas ta vastab veel invaliidsuspensioni saamise tingimustele.

3.   Läbivaatamine võib toimuda ka enne lõikes 2 osutatud tähtaega, eelkõige juhul, kui Euroopa Parlamendile saab teatavaks, et endine parlamendiliige töötab tasustataval ametikohal. Vajaduse korral hinnatakse olukorda üldsusele kättesaadavate kontrollitavate faktide alusel vastavalt iga juhtumi eripärale ja pärast uurimise korraldamist, milles kumbki pool saab esitada oma seisukohad ja vastata teise poole seisukohtadele.

4.   Läbivaatamise teostanud arsti ettepaneku alusel võib invaliidsuskomisjon tõdeda, et endise parlamendiliikme tervislik seisund on paranenud sel määral, et ta ei vasta enam artiklis 51 sätestatud tingimustele.

5.   Otsuse invaliidsuspensioni maksmise lõpetamise kohta teeb Euroopa Parlamendi president invaliidsuskomisjoni järelduste alusel. Artikleid 55 ja 56 kohaldatakse vajalike muudatustega. Kui endine parlamendiliige ei ole nimetatud arsti, kes teda invaliidsuskomisjonis esindab, kohaldatakse artikli 56 lõike 1 teist lõiku.

4.   PEATÜKK

Toitjakaotuspension ja orvupension

Artikkel 58

Toitjakaotuspensioni ja orvupensioni õigus

1.   Kui parlamendiliikmel või endisel parlamendiliikmel oli surma hetkel vanadus- või invaliidsuspensioni õigus või kui ta oli sellist õigust omandamas, on tema abikaasal ja surma hetkel tema ülalpidamisel olnud lastel vastavalt toitjakaotuspensioni või orvupensioni õigus.

2.   Käesoleva peatüki sätete kohaldamisel võrdsustatakse vabaabielukaaslane abikaasaga, tingimusel et esitatakse liikmesriigis või liikmesriigi pädeva asutuse poolt tunnustatud ametlik dokument, mis kinnitab nende staatust vabaabielukaaslastena.

3.   Ülalpeetav laps on parlamendiliikme või tema abikaasa registreeritud abielust või väljaspool abielu sündinud või lapsendatud laps, kui ta tegelikult on parlamendiliikme või endise parlamendiliikme ülalpidamisel. Ülalpeetav laps on ka veel sündimata laps ning laps, kelle lapsendamise on parlamendiliige või endine parlamendiliige algatanud ja kelle lapsendamine jõuab lõpule pärast tema surma.

Artikkel 59

Toitjakaotuspensioni ja orvupensioni arvutamine

1.   Toitjakaotuspensioni ja orvupensioni maksimumsumma ei või ületada vanaduspensioni summat, millele parlamendiliikme oleks olnud õigus ametiaja lõppedes, võttes arvesse ajavahemikku surma kuupäeva ja ametiaja lõpu kuupäeva vahel.

2.   Endise parlamendiliikme puhul ei või toitjakaotuspensioni ja orvupensioni maksimumsumma ületada vanaduspensioni summat, mida parlamendiliikmele maksti või mille õigus tal oleks olnud.

3.   Abikaasale makstav toitjakaotuspensioni summa moodustab 60 % lõikes 1 või 2 osutatud summast ja vähemalt 30 % põhimääruse artiklis 10 osutatud hüvitisest, seda ka juhul, kui viimane summa on suurem kui lõikes 1 ja 2 osutatud summad.

Uuesti abiellumine ei mõjuta abikaasa toitjakaotuspensioni õigust. Toitjakaotuspensioni õigust ei teki, kui konkreetse juhtumiga seotud asjaoludest selgub üheselt, et abielu sõlmiti ainult pensioni saamise eesmärgil. Vajaduse korral hinnatakse olukorda üldsusele kättesaadavate kontrollitavate faktide alusel vastavalt iga juhtumi eripärale ja pärast uurimise korraldamist, milles kumbki pool saab esitada oma seisukohad ja vastata teise poole seisukohtadele.

4.   Ülalpeetava lapse orvupension moodustab 20 % lõikes 1 või 2 osutatud summast.

5.   Kui laste arv on suurem kui kaks, jagatakse orvupensionide maksimumsumma õigustatud isikute vahel võrdsetes osades.

6.   Vajaduse korral jagatakse pensioni maksimumsumma vastavalt lõigetes 3, 4 ja 5 ette nähtud protsendimäärale abikaasa ja ülalpeetavate laste vahel.

Artikkel 60

Õiguse lõppemine

1.   Toitjakaotus- ja orvupensionit makstakse alates parlamendiliikme surmale järgneva kuu esimesest päevast.

2.   Õigustatud isiku surma korral lõpeb õigus toitjakaotuspensionile õigustatud isiku surma kuu lõpul.

3.   Õigus orvupensionile lõpeb selle kuu lõpul, mil orvul täitub 21. eluaasta.

Orvupensioni õigust pikendatakse üld- või kutsehariduse omandamise ajaks kuni selle kuu lõpuni, mil orvul täitub 25. eluaasta.

Pensioni maksmist jätkatakse orvu puhul, kes haiguse või invaliidsuse tõttu ei ole võimeline elatist teenima. Haiguse või invaliidsuse peab tuvastama Euroopa Parlamendi arst. Pensionisaaja võib arsti otsuse vaidlustada, taotledes määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 II lisa 3. jaos sätestatud töövõimetuskomitee töökorra alusel moodustatud komitee koosoleku kokkukutsumist.

Pensioniõigus lõpeb, kui laps suudab end uuesti elatada. Euroopa Parlament võib nõuda, et arst ta iga viie aasta järel läbi vaataks, et kontrollida, kas ta vastab veel pensioni saamise tingimustele.

III   JAOTIS

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

1.   PEATÜKK

Maksed

Artikkel 61

Finantsmäärusest kinnipidamine

1.   Rakendusmeetmete kohaldamisel ja nende alusel esitatud maksetaotluste täitmisel järgitakse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (12) (edaspidi „finantsmäärus”) sätteid.

2.   Kui rakendusmeetmetes nähakse ette lepingu sõlmimine Euroopa Parlamendi ja kolmanda isiku vahel, on sellele õigus alla kirjutada pädeval eelarvevahendite käsutajal.

Artikkel 62

Vahendite kasutamine

1.   Käesolevate rakendusmeetmete I jaotise 4., 5. ja 6. peatüki alusel ülekantavad summad on ette nähtud üksnes parlamendiliikme mandaadi täitmisega seotud tegevuse rahastamiseks ja neid ei või kasutada isiklike kulude katmiseks või poliitilise iseloomuga toetuste või annetuste rahastamiseks.

2.   Parlamendiliige maksab kasutamata jäänud summad Euroopa Parlamendile tagasi.

Artikkel 63

Pangaülekanne, vääring ja vahetuskurss

1.   Rakendusmeetmetele vastavad maksed tehakse pangaülekandega Euroopa Liidus asuvale pangakontole ilma kuludeta makse saaja jaoks.

2.   Maksed tehakse eurodes, välja arvatud juhul, kui makse saaja, kelle valimisriik ei kuulu euroala koosseisu või kelle elukoht on sellises liikmesriigis, on taotlenud kogu makse või selle osa tegemist kõnealuse liikmesriigi vääringus.

3.   Euro ja muu vääringu vahelises ümberarvestuses kasutatakse komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (13) alusel kindlaksmääratud euro igakuist raamatupidamise valuutakurssi.

4.   Erandina lõikest 3 kasutatakse parlamendiliikme assisteerimiskulude maksete puhul euro ja muu vääringu vahelises ümberarvestuses eelneva aasta detsembri euro raamatupidamise valuutakurssi, ilma et ühe ametiaja jooksul parlamendiliikme käsutusse antava hüvitise maksimumsumma liikmesriigi vääringus pärast iga-aastast indekseerimist ja muid võimalikke juhatuse otsuse alusel tehtud suurendamisi võiks olla madalam eelnevaks aastaks määratud summast.

Artikkel 64

Pangakontod

1.   Parlamendiliige teatab ametisse astudes Euroopa Parlamendi pädevale teenistusele ühe või mitme talle kuuluva pangakonto andmed (IBAN-numbri, BIC(SWIFT)-koodi ja panga aadressi), millele kantakse põhimääruse artiklis 10 ettenähtud hüvitis, muud hüvitised ja muude kulude tagasimaksed.

Kui parlamendiliige, endine parlamendiliige või õigustatud isik ei ole andnud teistsuguseid juhiseid, kasutatakse põhimääruse artiklis 10 ettenähtud hüvitise jaoks avatud pangakontot ka üleminekuhüvitise ja pensionide maksmiseks.

2.   Makse tegemiseks mõnele teisele isikule peale parlamendiliikme tuleb eelnevalt esitada makse saaja panga väljastatud dokument, milles kinnitatakse, et pangakonto, millele makse tuleb teha, kuulub kõnealusele isikule, ning milles on märgitud pangakonto IBAN-number, BIC(SWIFT)-kood ja panga aadress.

3.   Parlamendiliikme assisteerimisega seotud maksete puhul teatab parlamendiliige oma kaastöötaja pangakonto andmed makseagendile või artikli 36 lõikes 5 osutatud juhul pädevale teenistusele. Kaastöötaja pangakonto avatakse liikmesriigis, milles assistent põhiliselt oma ülesandeid täidab. Maksed tehakse vääringus, milles kaastöötaja palk või honorarid on kindlaks määratud.

Makseagent teatab oma pangakonto andmed pädevale teenistusele.

Artikkel 65

Makse kuupäev

1.   Põhimääruse artiklis 10 ettenähtud hüvitis, üleminekuhüvitis ja pensionid jooksva kuu eest kantakse üle vastava kuu 15. kuupäeval. Jooksva kuu üldkulude hüvitis kantakse üle vastava kuu 1. kuupäeval.

2.   Parlamendiliikme assisteerimiskuludega seotud maksed jooksva kuu eest kantakse makseagendile või artikli 36 lõigetes 4 ja 5 osutatud juhul kohapealsele assistendile üle vastava kuu 15. kuupäeval.

Ülekannete tegemisel võetakse arvesse parlamendiliikme juhiseid, mis on edastatud eelneva kuu 25. kuupäevaks.

3.   Muud kulude tagasimaksed tehakse käesolevates rakendusmeetmetes nõutavate dokumentide esitamisel.

4.   Rakendusmeetmetes nõutavate dokumentide esitamise lõpptähtpäevad on järgmised:

a)	reisikulude ja -hüvitiste ning päevaraha puhul hiljemalt reisi alguskuupäevale järgneva kalendriaasta 31. oktoober;

b)	parlamendiliikme assisteerimiskulude ja muude kulude puhul enne kohaldatavates sätetes kindlaksmääratud tähtpäeva ja hiljemalt selle eelarveaasta 7. detsember, mille eest hüvitist või tagasimakset taotletakse.

5.   Peasekretär võib võtta vastu erisätteid tavapäraste reisikulude ja päevaraha ettemaksete kohta.

2.   PEATÜKK

Tasaarvestus Ja Sissenõudmine

Artikkel 66

Tõendavad asendusdokumendid

Käesolevates rakendusmeetmetes nõutavate tõendavate dokumentide kaotuse korral esitab parlamendiliige deklaratsiooni kaotuse kohta ja lisab sellele rakendusmeetmete nõuetele vastavate asendusdokumentide originaalid.

Artikkel 67

Maksete peatamine

Kui parlamendiliige või makseagent ei täida käesolevatest rakendusmeetmetest või vastavalt artiklile 35 sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi, võib pädev eelarvevahendite käsutaja anda korralduse kogu vastava hüvitise või selle osa maksmise peatamiseks ajavahemikuks, mis on vajalik selleks, et asjaomane isik oma kohustused täidaks või et hinnata võimalust artikli 68 kohaldamiseks, võttes arvesse kolmandate isikute võimalikke õigustatud huvisid.

Enne otsuse tegemist teavitatakse parlamendiliiget või makseagenti sellest kirjalikult, mille järel on neil aega üks kuu, et tagada rakendusmeetmetest või lepingust tulenevate kohustuste täitmine. Kirja koopia edastatakse kvestoritele ja vajaduse korral asjaomastele kolmandatele isikutele.

Artikkel 68

Alusetult makstud summade tagastamine

1.   Käesolevate rakendusmeetmete kohaldamisel alusetult makstud summad tuleb tagasi maksta. Peasekretär annab juhised vastavate summade tagasinõudmiseks asjaomaselt parlamendiliikmelt.

2.   Tagasinõudmise otsuse vastuvõtmisel peab peasekretär silmas parlamendiliikme mandaadi tulemuslikku täitmist ja institutsiooni tõrgeteta tööd ning kuulab enne otsuse vastuvõtmist ära asjaomase parlamendiliikme.

3.   Käesolevat artiklit kohaldatakse ka endiste parlamendiliikmete ja kolmandate isikute suhtes.

3.   PEATÜKK

Muud üldised finantssätted

Artikkel 69

Indekseerimine

1.   Juhatus võib artikli 15 punktis c, artiklis 20, artikli 22 lõigetes 1 ja 3, artikli 24 lõikes 2 ja artikli 26 lõikes 2 osutatud summasid igal aastal indekseerida eelneva aasta oktoobrile vastava Eurostati poolt avaldatud Euroopa Liidu aastase inflatsioonimäära ulatuses.

2.   Vajaduse korral indekseerib juhatus artikli 33 lõikes 4 osutatud summat igal aastal Eurostati poolt kokkuleppel liikmesriikide statistikaametitega koostatud ühisindeksi alusel kooskõlas määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artikliga 65. Indekseerimist kohaldatakse tagasiulatuvalt alates selle aasta juulist, mille kohta indeks on arvutatud.

Artikkel 70

Maksustamine

Parlamendiliikmete suhtes kohaldatakse põhimääruse artiklis 12 sätestatud tingimustel nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrust (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord. (14)

Artikkel 71

Arestimine

1.   Põhimääruse artiklis ettenähtud hüvitise, üleminekuhüvitise ja vanaduspensioni võib kohtuotsuse või pädeva haldusorgani otsusega arestida kuni ühe kolmandiku ulatuses.

2.   Peasekretär annab juhised sellise meetme täitmiseks, pidades silmas parlamendiliikme mandaadi tulemuslikku täitmist ja institutsiooni tõrgeteta tööd ning kuulates eelnevalt ära asjaomase parlamendiliikme.

4.   PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 72

Vaidlustamine

Parlamendiliige, kes leiab, et käesolevaid rakendusmeetmeid ei ole tema suhtes õigesti kohaldatud, võib pöörduda kirjalikult peasekretäri poole. Kui parlamendiliige ja peasekretär ei jõua kokkuleppele, saadetakse küsimus lahendamiseks edasi kvestoritele, kes teevad otsuse pärast seda, kui peasekretär on esitanud oma arvamuse. Enne peasekretäri arvamusega vastuolus oleva otsuse tegemist konsulteerivad kvestorid juhatusega.

Käesolevat artiklit kohaldatakse ka kõikide teiste isikute suhtes, kellel on käesolevate rakendusmeetmete alusel teatavad õigused.

Artikkel 73

Jõustumine

Käesolevad rakendusmeetmed jõustuvad põhimäärusega samal päeval.

Artikkel 74

Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri tunnistatakse kehtetuks põhimääruse jõustumise päeval, kui IV jaotise üleminekusätetes ei ole sätestatud teisiti.

IV   JAOTIS

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 75

Toitjakaotus-, invaliidsus- ja vanaduspension

1.   Parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja I, II ja III lisa alusel määratud vanaduspensioni, toitjakaotuspensioni, invaliidsuspensioni ja ülalpeetavate laste eest makstava täiendava invaliidsuspensioni maksmist jätkatakse nimetatud lisade alusel isikutele, kellel on vastavatele maksetele õigus enne põhimääruse jõustumise kuupäeva.

2.   Enne põhimääruse jõustumise kuupäeva eelnimetatud III lisa alusel omandatud vanaduspensioni õigused säilivad. Isikutele, kes on omandanud õigused nimetatud pensioniskeemi alusel, makstav pension arvutatakse eelnimetatud III lisa kohaldamisel omandatud õiguste alusel, kui nad vastavad asjaomase liikmesriigi õiguse vastavate sätetega kehtestatud tingimustele ja on esitanud eelnimetatud III lisa artikli 3 lõikes 2 osutatud taotluse.

Artikkel 76

Täiendav pension

1.   Parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisa alusel määratud täiendava (vabatahtliku) vanaduspensioni maksmist jätkatakse nimetatud lisa alusel isikutele, kellele maksti seda enne põhimääruse jõustumise kuupäeva.

2.   Enne põhimääruse jõustumise kuupäeva eelnimetatud VII lisa alusel omandatud pensioniõigused säilivad vastavalt nimetatud lisas sätestatud tingimustele.

3.   Pärast põhimääruse jõustumise kuupäeva võivad vastavalt eelnimetatud VII lisale uusi õigusi omandada 2009. aastal valitud parlamendiliikmed,

a)	kes olid parlamendiliikmed mõnel varasemal ametiajal ja

b)	kes on juba omandanud või omandamas õigusi täiendava pensioniskeemi alusel ning

c)	kelle suhtes on nende valimisriik vastu võtnud erandkorra kooskõlas põhimääruse artikliga 29 või kes vastavalt põhimääruse artiklile 25 on ise otsustanud siseriikliku skeemi kasuks ja

d)	kellel ei ole Euroopa Parlamendi liikme mandaadi täitmise alusel õigust riiklikule või Euroopa pensionile.

4.   Parlamendiliikme sissemaksed täiendavatesse pensionifondidesse tehakse nende isiklikest vahenditest.

Artikkel 77

Üleminekuhüvitis

1.   Parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja V lisa alusel määratud üleminekuhüvitise maksmist jätkatakse nimetatud lisa alusel isikutele, kellele maksti seda enne põhimääruse jõustumise kuupäeva.

2.   Parlamendiliikmetele, kelle mandaadi täitmine lõpeb lõplikult kuuenda ametiaja lõpul, makstakse eelnimetatud V lisas sätestatud üleminekuhüvitist nimetatud lisa alusel.

3.   Parlamendiliikmete puhul, kellele makstakse põhimääruse artiklis 10 sätestatud hüvitist ja kelle mandaat lõpeb pärast põhimääruse jõustumise kuupäeva, võetakse sellele kuupäevale eelnenud mandaadi täitmise kestust arvesse üleminekuhüvitise summa arvutamisel kooskõlas põhimääruse artikliga 13.

4.   Lõikes 3 osutatud parlamendiliikmed võivad taotleda, et üleminekuhüvitise proportsionaalne osa, mis vastab mandaadi kestusele enne põhimääruse jõustumise kuupäeva, arvutataks vastavalt parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja V lisas sätestatud korrale. Eelnimetatud proportsionaalse osa arvutamisel arvesse võetud mandaadi kestus arvatakse maha põhimääruse artikli 13 lõikes 2 kindlaksmääratud maksimumkestusest.

Artikkel 78

Assistente puudutav kord

1.   Kui artikli 34 lõike 1 punktis a osutatud õiguslik kord ei ole käesolevate rakendusmeetmete jõustumise ajaks veel jõustunud:

a)	kohaldatakse kohapealsete assistentide suhtes kehtivaid reegleid ka parlamendiliikme akrediteeritud assistentide suhtes;

b)	artikli 69 lõiget 2 ei kohaldata;

c)	artikli 33 lõikes 4 osutatud summat indekseeritakse vastavalt artikli 69 lõike 1 sätetele.

2.   Kui parlamendiliikme assistendiga, kes on enne käesolevate rakenduseeskirjade jõustumise kuupäeva akrediteeritud ühes kolmest töökohast, on siseriikliku õiguse alusel sõlmitud tööleping, mis on registreeritud pädevas teenistuses 1. juuliks 2008 ja mis tagab talle teatavad sotsiaalsed õigused, võib tema taotluse alusel lepingut uuendada või pikendada üleminekuperioodiks, mis vastab ühele ametiajale.

3.   Erandina artikli 43 lõikest d võib lepinguid, mis on sõlmitud parlamendiliikme pereliikmetega ja mis on registreeritud pädevas teenistuses 1. juuliks 2008, säilitada üleminekuperioodiks, mis vastab ühele ametiajale.

Parlamendiliige on kohustatud sellised lepingud ära märkima oma majanduslike huvide deklaratsioonis.

Artikkel 79

Elukindlustus

Parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja artikli 19 lõikes 2 sätestatud korda elukindlustuse säilitamise, ümberarvutamise või tagasiostu väärtuse väljamaksmise kohta ametist lahkumise korral kohaldatakse vastavalt kindlustuspoliisi tingimustele kõikide ametisolevate parlamendiliikmete suhtes kuni kuuenda koosseisu ametiaja lõpuni, tingimusel et kindlustusmakseid on tehtud vähemalt kahe aasta jooksul.

Artikkel 80

Abi raske puudega lapsele

Parlamendiliikmetele, kellele on määratud toetus parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja artikli 21b alusel ja kes valitakse 2009. aastal tagasi, jätkatakse toetuse maksmist nimetatud artikli alusel.

Artikkel 81

Parlamendiliikmed, kelle suhtes kehtib põhimääruse artikkel 25 või artikkel 29

1.   Parlamendiliikmetele, kes valitakse 2009. aastal tagasi ja kes kasutavad põhimääruse artiklis 25 ettenähtud valikuõigust, makstakse põhimäärusele jõustumise järgse perioodi eest hüvitist, üleminekuhüvitist, vanaduspensioni, invaliidsuspensioni ja toitjakaotuspensioni ainult siseriiklikus õiguses sätestatud tingimuste alusel ja asjaomase liikmesriigi eelarvest.

Esimeses lõigus nimetatud parlamendiliikmed võivad taotleda Euroopa Parlamendilt üleminekuhüvitise maksmist mandaadi selle perioodi eest, mis eelneb põhimääruse jõustumisele, vastavalt parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja V lisas sätestatud korrale.

2.   Seda korda kohaldatakse ka parlamendiliikmete suhtes, kelle valimisriik on vastu võtnud erikorra kooskõlas põhimääruse artikliga 29.

3.   Erandina artikli 7 lõikest 2 maksab parlamendiliige, kelle valimisriik on vastu võtnud erikorra kooskõlas põhimääruse artikliga 29 või kes on vastavalt põhimääruse artiklile 25 otsustanud ise siseriikliku skeemi kasuks, otse oma isiklikult arvelt kindlustusmakse ühe kolmandiku suuruse osa, mille parlamendiliige tasub oma vahenditest.

4.   Erandina artikli 3 lõikest 1 on endistel parlamendiliikmetel, kes saavad põhimääruse artikli 25 või artikli 29 kohaldamisel pensioni siseriikliku skeemi alusel, õigus ravikuludest, rasedusega seotud kuludest või lapse sünniga seotud kuludest kahe kolmandiku hüvitamisele käesolevates rakendusmeetmetes kindlaksmääratud tingimustel, kui neil puudub esmane haiguskindlustuskate.

---

(1)  Euroopa Parlamendi 28. septembri 2005. aasta otsus 2005/684/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus (ELT L 262, 7.10.2005, lk 1).

(2)  Dokument PE 113.116/BUR/rev XXV/01-2009.

(3)  Euroopa ühenduste ametnike ravikindlustuse ühine eeskiri, mille on vastu võtnud kõik institutsioonid ühisel kokkuleppel, mille Euroopa Ühenduste Kohtu president kinnitas 24. novembril 2005.

(4)  Kohtuasi 208/80, Bruce of Donington vs. Eric Gordon Aspden, EKL 1981, lk 2205.

(5)  Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2008. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament (ELT L 88, 31.3.2009, lk 3).

(6)  EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5.

(7)  Euroopa ühenduste ametnike ravikindlustuse ühiseeskirjad, mille on vastu võtnud kõik institutsioonid (ühisel kokkuleppel, mille Euroopa Ühenduste Kohtu president kinnitas 24. novembril 2005) ning mis on ette nähtud nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduse muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed) artiklis 72 (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(8)  Komisjoni 2. juuli 2007. aasta otsus, mis käsitleb ravikulude hüvitamise üldisi rakendussätteid.

(9)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(10)  Euroopa ühenduste ametnike õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse ühine eeskiri, mille on vastu võtnud kõik institutsioonid ühisel kokkuleppel, mille Euroopa Ühenduste Kohtu president kinnitas 13. detsembril 2005.

(11)  Kui selgub, et parlamendiliikme poolt vastavalt lõike 3 punktile a või c valitud makseagent on volitatud haldama ainult töölepinguid, võib parlamendiliige vajaduse korral teenuseosutamislepingute haldamiseks taotleda lõike 3 punktile b vastava makseagendi kasutamist.

(12)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(13)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(14)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8.

---