31.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 76/1

—

leiab, et kultuuridevaheline dialoog on põhiline vahend, mille kaudu edendada kultuuride mitmekesisuse mõistmist, tugevdades ja ühendades elanikke mitmekeelses ja mitmekultuurilises Euroopas;

—

on veendunud, et dialoog eri religioonide ja maailmavaadete vahel on üks olulisemaid vahendeid jätkusuutliku kultuuridevahelise dialoogi pidamisel;

—

kutsub seetõttu Euroopa Parlamenti üles edendama kultuuridevahelist dialoogi käsitlevat Euroopa hartat ning soovitab Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel korraldada Euroopa kultuuridevahelise dialoogi alaline platvorm, kuhu kaasatakse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja mille eesmärk on välja töötada süstemaatiline dialoog, alustades meie linnadest ja piirkondadest;

—

leiab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on olulised pädevused kultuuridevahelise dialoogi edendamisel;

—

leiab, et kohalikud omavalitsused peaksid arendama avatud dialoogi konkreetsete ühiskonnarühmade või -osadega ning edendama ja toetama nende rühmade vahelist suhtlust, korraldama kohtumisi ning harima elanikke loengute, festivalide, näituste ja muude tegevuste kaudu;

—

märgib, et paljudes liikmesriikides vastutavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused integratsioonipoliitikat reguleerivate õigusaktide ja nende rakendamise eest ning seega on neil võtmeroll sisserändajate integreerimisel;

—

arvab, et kultuuridevaheline dialoog on eduka integratsiooni tingimus. Kuna kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on elanikele kõige lähemal, saavad nad soodustada vastastikust tunnustamist ning aktiivsemat osalust kultuuridevahelises dialoogis.

Raportöör

:

Milan BELICA (SK/EPP), Nitra maakonna juht

1.

leiab, et Euroopa integratsiooni peamine alus on kultuurilise mitmekesisuse austamine ja edendamine. Kultuuridevaheline dialoog on selles suhtes põhiline vahend, mille kaudu edendada kultuuride mitmekesisuse mõistmist, tugevdades ja ühendades elanikke mitmekeelses ja mitmekultuurilises Euroopas;

2.

rõhutab, et kui kultuuridevaheline dialoog siduda sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega, võib see aidata levitada eraelu, ühiskondliku elu ja kodanikuühiskonna põhiväärtusi, nagu solidaarsus, vastutus, tolerantsus, austus, traditsioonilised väärtused, sotsiaalse arengu poole püüdlemine ning sotsiaalse ja kultuurilise mitmekesisuse mõistmine. Samuti võib kultuuridevaheline dialoog parandada erineva kultuuritaustaga isikute ja rühmade omavahelise suhtlemise ja solidaarselt koos elamise oskust;

3.

rõhutab, et võrdne juurdepääs kultuurile ja kultuurilise väljenduse vabadus on Euroopa väärtustebaasi põhilised tunnused ning kultuuridevahelise dialoogi ja integratsiooni eeltingimused;

4.

rõhutab, et kultuuridevahelise dialoogi tõhusaks edendamiseks on vaja kohaliku ja piirkondliku tasandi koostööd, mis hõlmab kohalikke ja piirkondlikke otsuselangetajaid, sotsiaalpartnereid, haridus- ja koolitusasutusi, valitsusväliseid organisatsioone, noorsoo-, spordi- ja kultuuriorganisatsioone, sisserändajaid esindavaid struktuure ning teisi asjaomaseid partnereid rohujuuretasandil. Usu- ja muud organisatsioonid on selles dialoogis olulised partnerid, sest nad aitavad luua vajadust vastastikuse mõistmise ja sallivuse järele, kui nad seda vajadust tõepoolest väljendavad;

5.

on veendunud, et dialoog eri religioonide ja maailmavaadete vahel on üks olulisemaid vahendeid jätkusuutliku kultuuridevahelise dialoogi pidamisel. Eri veendumusi esindavad organisatsioonid on tihti olulised osalejad meie ühiskonnas ning kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Avaliku sektori ja usuorganisatsioonid saavad koos välja töötada meetodid, kuidas edendada vastastikust mõistmist ning seega tugevdada kultuuridevahelist dialoogi. Nende kohalikul ja piirkondlikul tasandil väljatöötatud meetodite ja tegevuste toetamine võib aidata ka edendada vastastikuse mõistmise põhimõtet;

6.

kutsub seetõttu Euroopa Parlamenti üles edendama kultuuridevahelist dialoogi käsitlevat Euroopa hartat ning soovitab Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel korraldada Euroopa kultuuridevahelise dialoogi alaline platvorm, kuhu kaasatakse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja mille eesmärk on välja töötada süstemaatiline dialoog, alustades meie linnadest ja piirkondadest;

7.

leiab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on olulised pädevused kultuuridevahelise dialoogi edendamisel. Nad kannavad suurt vastutust meie rikkaliku kultuurilise mitmekesisuse kujundamisel ja toetamisel. Neil on võtmeroll parimate tavade levitamisel ja rakendamisel ning kultuuridevahelise dialoogi alaste kogemuste vahetamisel eelkõige tänu sellele, et nad koordineerivad mitmemõõtmelisi kohalikke ja piirkondlikke võrgustikke, kaasates kõiki olulisi osalejaid;

8.

leiab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võiksid kasutada oma positsiooni, et suurendada teadlikkust praeguse keerulise olukorra ning eri kultuuriliste identiteetide ja usundisüsteemide kooseksisteerimise kohta. Sel põhjusel on oluline, et nad tõesti mõistaksid konkreetseid rühmi, nende tegevust ja mõju ühiskonnas. Seepärast tuleb määratleda mitmekultuurilise dialoogi võimalikult lai sidusrühmade ring, et kaasata nad struktuuridesse, mille kaudu korraldada otsest ja intensiivset vahetust kohalike või piirkondlike omavalitsustega;

9.

märgib, et paljusid kultuuridevahelisi algatusi hallatakse kohalikul ja/või piirkondlikul tasandil. Tänu oma kodanikulähedusele on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel strateegiliselt sobiv positsioon, et partnerluses teiste kohalike osalejatega tegeleda erinevate kultuurirühmade spetsiifiliste vajaduste ja nõudmistega oma piirkonna sees ning edendada kultuuridevahelist dialoogi;

10.

leiab, et kohalikud omavalitsused peaksid arendama avatud dialoogi konkreetsete ühiskonnarühmade või -osadega ning edendama ja toetama nende rühmade vahelist suhtlust, korraldama kohtumisi ning harima elanikke loengute, festivalide, näituste ja muude tegevuste kaudu. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid algatama avaliku dialoogi, kus neil on erapooletu roll ja nad arvestavad isiku ja rühma vabaduse ja õigustega. Samuti võiksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kõnealuse protsessi vahendajatena pakkuda ka nõuandmisteenuseid (teavitamine, projektid);

11.

leiab, et sisserändajatel peaks olema võimalus hääletada kohalikel, piirkondlikel ja Euroopa Parlamendi valimistel;

12.

innustab seetõttu asjaomaseid ametiasutusi ja poliitilisi parteisid edendama sisserändajate osalemist, et aidata neil ühiskonda integreeruda;

13.

arvab, et kultuuridevaheline dialoog on eduka integratsiooni tingimus. Kuna kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on elanikele kõige lähemal, saavad nad soodustada vastastikust tunnustamist ning aktiivsemat osalust kultuuridevahelises dialoogis;

14.

soovitab Euroopa Liidul tagada oma pädevuste piires selged raamistikud ja eeltingimused edukaks integratsiooniks, tunnistades samas, et sisserände- ja integratsioonipoliitika on liikmesriikide pädevuses ning subsidiaarsuse põhimõtet tuleb järgida;

15.

osutab vajadusele luua ja toetada sisserändajate praktilisi küsimusi (samaaegselt tavapäraste bürokraatlike probleemidega) lahendavaid juhtimisstruktuure (kesksed asutused), mis saaksid anda kasulikku teavet eelkõige uustulnukatele;

16.

märgib, et paljudes liikmesriikides vastutavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused integratsioonipoliitikat reguleerivate õigusaktide ja nende rakendamise eest ning seega on neil võtmeroll sisserändajate integreerimisel. Punktis 14 sätestatud Euroopa ühiste raamistike väljatöötamisel tuleb arvesse võtta nii riiklike süsteemide erinevusi kui ka iga liikmesriigi geograafilist asendit, seniseid traditsioone ja ajaloolisi ning kultuurilisi erisusi. See tähendab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid kasutama integratsioonimudelit, mis vastab nende konkreetsele olukorrale;

17.

rõhutab, et mitmete integratsioonipoliitika aspektide tõhusust ja tulemuslikkust mõjutab sageli see, kuidas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täidavad oma kohustusi neis valdkondades;

18.

kutsub üles tagama piisavad ressursid kohaliku ja piirkondliku tasandi integratsioonimeetmeteks ja analüüsima käimasolevaid programme. Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleks integratsiooniprotsessi juhtimisel abistada nii teabe ja rahastamise osas kui ka heade tavade arendamisel. Seetõttu soovitab komitee määratleda suunad ja võtta meetmed, mis võimaldavad rahastada sisserändajate integratsiooniprojekte ja -meetmeid kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

19.

leiab, et kuna sisseränne Euroopa Liitu on väga suur, tuleb kultuurivaldkonnas süvendada koostööd ja dialoogi pidamist, et kultuurilised erinevused ei põhjustaks ebakõlasid, vaid muutuksid arenguvahendiks, mille kaudu suurendada sallivust ja ühendada rahvusrühmi mitmekultuurilises Euroopas, tuginedes vastastikusele austusele ja solidaarsusele;

20.

kutsub üles intensiivistama jõupingutusi ebaseaduslikku sisserännet reguleeriva ühise Euroopa poliitika väljatöötamisel. Mitmed ebaseadusliku sisserände õiguslikud aspektid ei ole kohalike omavalitsuste pädevuses, ent ebaseadusliku sisserände sotsiaalseid tagajärgi tuntakse eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Tuleb leida võimalusi ja teha jõupingutusi kohaliku ja piirkondliku tasandiga konsulteerimiseks kõnealuses küsimuses ühiste poliitikameetmete väljatöötamisel ning ebaseadusliku rände spetsiifiliste probleemide lahendamiseks kultuuridevahelise dialoogi raames;

21.

on seisukohal, et piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on eriroll rändepoliitika küsimustes, sest mitmeid integratsiooni eduks olulisi teenuseid, nagu eluaseme-, tervishoiu-, haridusteenused, kutse- ja keeleõppeprogrammid jm, pakuvad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kes on seetõttu ka esimesed, kes asjaomaste probleemidega kokku puutuvad;

22.

märgib, et integratsiooniprotsess kestab mõnikord mitme põlvkonna vältel — eriti kohalikul tasandil, ning peab seetõttu väga oluliseks, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused hoolitseksid tulemusliku struktuurilise, sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise integratsiooni eest. Seejuures peavad nad aitama kaasa sellele, et uustulnukaid ei diskrimineeritaks ning et neile antaks õigused ja juurdepääs ressurssidele, tööhõivele ja teenustele, võimaldamaks neil täiel määral osaleda Euroopa ühiskonnas. See on äärmiselt oluline eeltingimus. Liikmesriikide reguleeritav juurdepääs traditsioonilisele tööturule on äärmiselt oluline;

23.

soovitab uurida võimalust luua igas liikmesriigis kohalike või piirkondlike omavalitsuste võrgustike süsteem, et süvendada rändevoogudega tõhusaks toimetulekuks vajalikku koostööd ning sisserändajaid teadlikul viisil integreerida, kasutades selleks omavalitsuste edendatavaid kohalikke projekte;

24.

juhib tähelepanu kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastale 2008, mis annab eri kultuuride mõistmise edendamisega olulise tõuke rändetaustaga inimeste integratsioonile. Komisjon peaks kaaluma, kas iga-aastane integratsiooni ja kultuuridevahelise tolerantsuse Euroopa päev võiks suurendada teadlikkust ja rõhutada kultuurilisest mitmekesisusest tulenevat rikkust;

25.

soovitab luua tingimused, mis võimaldaksid parandada sisserändajate perekondade ja kohalike perekondade ning kogukondade vahelist integratsiooni, luues integreeritud programme, kus osaleksid aktiivselt ka sisserändajad ning mille eesmärk on parandada hoonestatud keskkonna ja linnaplaneerimist, pakkuda teenuseid, parandada keskkonnakvaliteeti ja võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu. Samuti tuleb teha põhjalikumat uurimistööd, et koguda kokku liikmesriikide viimaste aastate kogemused (sisserändajatele) eluasemete tagamise suutlikkuse kohta, eelkõige kogemused programmide rakendamisel, mille eesmärk on edendada linnaosi, kus elab palju sisserändajaid;

26.

julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kasutama olemasolevaid ELi rahastamisvõimalusi rändajate, varjupaiga taotlejate ja pagulaste aitamiseks töö leidmisel ning sotsiaal-, tervishoiu-, ja eluasemeteenustele juurdepääsul. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid kindlustama nii avalike teenuste kui ka haridus- ja õppeprogrammide kvaliteedi ja kvantiteedi. Samuti tuleb kindlustada linnaelu kvaliteet, tagades tõhusa linnaplaneerimise ja sobiva eluasemepoliitika linnapiirkondade olukorra halvenemise vältimiseks ning koostades tõhusad taaselustamise programmid allakäivate linnapiirkondade jaoks;

27.

suunab tähelepanu asjaolule, et vastuvõtu- ja integratsiooniprojektide ja püsiva töökoha puudumisel võivad sisserändajad langeda nii ärakasutamise ja kuritegevuse ohvriks kui ka ise osaleda tahtlikult või tahtmatult kuritegevuses, millest võib kujuneda turvalisuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse probleemide allikas;

28.

soovitab liikmesriikidel koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning kõigi majandus- ja sotsiaalpartneritega teha jõupingutusi, et liikmeriikide pädevuste raames parandada sisserändajate juurdepääsu töökohtadele ning võidelda tööturul toimuva diskrimineerimise vastu. Liikmesriigid peaksid sisserändajaid teavitama töövõimalustest ja julgustama neid tööks valmistuma pidevate ja vajadusel spetsiaalsete koolitusprogrammide abil;

29.

leiab, et kuna kuulumistunne algab koolist, võiks liikmesriikides välja töötada vastuvõtu- ja integratsiooniprogrammid, mis oleksid eelkooli-, kooli- ja ülikoolisüsteemide lahutamatu osa;

30.

on arvamusel, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid rõhutama hariduse rolli ja tähtsust, sest haridus on peamine vahend, mille kaudu suurendada teadlikkust mitmekesisusest;

31.

kutsub üles pöörama rohkem tähelepanu sisserändajate kultuurilisele, keelelisele ja intellektuaalsele potentsiaalile, mis on Euroopa Liidu jaoks globaliseeruvas maailmas väga oluline;

32.

rõhutab vajadust toetada vastastikkusele mõistmisele suunatud õpet. Selleni jõudmiseks tuleks koolide õppekavad kohandada nii, et neis arvestataks ELi mitmekultuurilist keskkonda ja kultuuridevahelise dialoogi aktiivse toetamise põhimõtet;

33.

peab väga oluliseks võõrkeelte õppimist ja mitmekultuurilisuse arendamise alustamist juba eelkooliealiste hulgas. Komitee rõhutab, et tähtis on hästi osata vastuvõtjariigi keelt ja tunda piirkonda, kus inimene elab. Seetõttu soovitab komitee töötada välja sobivad toetusmeetmed ja õppimisvõimalused koolis ning sisserändajate eri vanuserühmade jaoks ka väljaspool koolikeskkonda;

34.

nõustub ka vajadusega julgustada dialoogi usukogukondade, -ühenduste ja teiste kultuurivallas tegutsejate vahel. ELi elanikud peavad paremini teadma ja mõistma nii ELi liikmesriike kui ka väljaspool asuvaid riike, sh nende ajalugu ja kultuuri. Nii sisserändajad kui ka kohalikud peavad saama positiivse hariduse Euroopa kohta: avastama ühiseid väärtusi ja ühist ajalugu, kultuuridevahelisi sidemeid, sarnaseid sotsiaalseid ja poliitilisi õigusi ja kohustusi;

35.

soovitab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võtaksid endale kohustuse edendada kultuuridevahelist teadlikkust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja teiste avalike teenuste pakkujate töötajate hulgas ning soodustaksid neis asutustes sisserändaja taustaga töötajate ja rahvusvähemustesse kuuluvate töötajate õiglast esindatust;

36.

leiab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võiks olla keskne roll välistudengitele soodsa keskkonna loomisel, võimaldades neil luua sidemeid linnaga, kus nad õpivad, sõltumata õppeperioodi kestusest;

37.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tihedas koostöös kohaliku meedia ning kultuurihuvidega organisatsioonide ja ühendustega viima läbi teavituskampaaniaid kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et jõuda eriti ebasoodsas olukorras olevate rühmadeni ning sel viisil tagada olemasolevate võimaluste parim kasutus;

38.

peab tähtsaks kohaliku meedia rolli Euroopa mitmekultuuriliste ühiskondade olukorrast ja tegelikkusest võimalikult objektiivsel teavitamisel ning seega ühelt poolt vastuvõtjariigi elanikkonna kohanemisvõime tugevdamisel (kultuuridevahelise teadlikkuse ja teadmiste suurendamine, sisserände aktsepteerimine) ning teiselt poolt sisserändajate julgustamisel integreerumisele ning vastuvõtva riigi ja ELi teiste liikmesriikide kultuuri, traditsioonide, tavade ja keelte austamisele;

39.

soovitab toetada kohalikke ja piirkondlikke sidusrühmi detsentraliseeritud ürituste kaudu ning edendada sobivat meediakajastust piirkondlikus meedias. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid rõhutama meedia selget rolli võrdõiguslikkuse ja vastastikuse mõistmise toetamisel ning looma jätkuvalt sobivad tingimused kultuuridevahelise dialoogi toetamiseks;

40.

märgib, et soodustada tuleks uute kultuuridevahelise dialoogi pidamise paikade (eelkõige erinevad e-keskkonnad, kohvikud, üritused parkides ja väljakutel) rajamist, ning soovitab anda toetust linnades toimuvatele aruteludele, dialoogidele, keeleõppele, kodanikuõpetuse kursustele, tööhõivekavadele, võrdsete võimaluste kursustele, diskrimineerimisvastastele kavadele jms. Samuti tuleb toetada kogemuste, uute lähenemisviiside, edukate ja ebaõnnestunud algatuste regulaarset tutvustamist ja jälgimist.