18.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 63/6

(1)

Nõukogu vaatas 10. märtsil 2009 läbi Eesti ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2008–2012.

(2)

Eesti majandus on praegu tugevas languses. Mitmed välistegurid, eelkõige ülemaailmse finantskriisi süvenemine ja välisnõudluse vähenemine, mõjutasid 2008. aastal, aidates küll vähendada välist ja sisemist tasakaalustamatust, sisenõudluse jätkuvat vähenemist ning kiirendasid majanduse kahanemist. Tootlikkuse kasvu oluliselt ületav palkade kasv, sealhulgas avalikus sektoris, aitas kaasa kulupõhise konkurentsivõime vähenemisele eelmistel kiire majanduskasvuga aastatel ning tööturu kohanemine algava majandussurutisega hilines. Siiski tundub, et alates 2008. aasta lõpust on hakatud palgatõusu valdavalt piirama. Valuutakomitee süsteemi kontekstis karmistusid 2008. aastal rahandus- ja laenutingimused, mis on tingitud riigi riskimäära suurenemisest ja reaalse efektiivse vahetuskursi tugevnemisest. Riigi rahanduse olukord on oluliselt halvenenud pärast seda, kui eelarve on kuus aastat olnud nominaalses ülejäägis; 2008. aastaks prognoositakse puudujääki ligikaudu 2 % SKPst ning 2009. ja 2010. aastaks eelarveseisundi edasist halvenemist. Kuna eelarveseisundi tasakaalustamatuse tõttu tuleb teha kohandamisi, on ametiasutustel kavas eelarvet konsolideerida, et piirata eelarveseisundi halvenemist ning soodustada kohandumist ja aidata säilitada turu usaldusväärsus.

(3)

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis prognoositakse SKP reaalkasvu vähenemist 2008. aastaks 2,2 % ning 2009. aastaks veel 3,5 %. Seejärel peaks SKP prognooside kohaselt 2010. aastal suurenema 2,6 % ning 2011. ja 2012. aastal peaks keskmine aastane majanduskasv olema 4,9 %. Praegu kättesaadava teabe põhjal (2) näib, et kõnealune stsenaarium põhineb 2009. ja 2010. aasta soodsatel kasvuprognoosidel, kajastades optimistlikku hinnangut ekspordituru suurenemisele, samuti ei ole täielikult arvesse võetud hiljutist teavet, mis osutab majanduse halvenemise ja usaldusväärsuse vähenemise märkidele. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat realistlik ning sisenõudluse vähenemine ja maailmaturu arengud võivad avaldada hindadele täiendavalt alandavat survet. Välistasakaal peaks programmi kohaselt paranema mõnevõrra aeglasemalt, kui ennustati komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosis, mis põhines sisenõudluse soodsamatel prognoosidel ja erinevatel välishindade eeldustel.

(4)

Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarve puudujääk 2009. aastal hinnanguliselt 2,0 % SKPst võrreldes lähenemisprogrammi eelmise ajakohastatud versiooni eesmärgiga, milleks oli ülejääk 1,3 % SKPst. Halvenemine kajastab eelkõige tulude olulist vähenemist võrreldes algsete hinnangutega, kuna makromajanduse olukord on võrreldes lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versiooni prognoosidega märkimisväärselt halvenenud. Tulude vähenemist kompenseeris teataval määral kulude vähenemine võrreldes eelmise eesmärgiga, mis tulenes 2008. aasta keskel vastu võetud rangest lisaeelarvest, milles kärbiti kulusid ulatuslikult.

(5)

Valitsemissektori 2009. aasta eelarve-eesmärk on 1,7 % suurune puudujääk SKPst, mis on võrreldav komisjoni talituste jaanuari vaheprognoosiga eelarvepuudujäägi kohta, milleks on 3,2 % SKPst. Eelarvepoliitika on lühiajalises perspektiivis suunatud turu usaldusväärsuse taastamisele ning asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest erinemise vähendamisele, lähtudes ametiasutuste eesmärgist minna üle eurole. Kulude kasv 2009. aasta algses eelarves pidi eelduste kohaselt ületama SKP nominaalkasvu eelkõige pensionide suurenemise tõttu, mis tuleneb kehtivast indekseerimisvalemist. 2009. aasta veebruaris vastu võetud range lisaeelarve eesmärk on viia kulude kasv üldjoontes kooskõlla prognoositud nominaalse majanduskasvuga. 2009. aasta eelarvestrateegia hõlmab samuti teatavaid tulusid suurendavaid meetmeid ning varem kavandatud maksukärbete edasilükkamist kuni 2010. aastani. Kokkuvõttes on 2009. aasta eelarvepoliitika eeldatavasti struktuurse tasakaalu (st tsükliliselt kohandatud tasakaal ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) seisukohast range, sealhulgas 2009. aasta veebruaris vastu võetud lisaeelarve, milles nähakse ette eelarvepiirangud üle 3 % 2009. aasta SKPst vastavalt siseriiklike asutuste prognoosidele.

(6)

Keskpikas perspektiivis on programmi eelarvestrateegia eesmärk saavutada struktuurne ülejääk, seega ületada praegune keskpika perioodi eesmärk, milleks on struktuurses tasakaalus eelarve (3). Prognoositakse, et valitsemissektori eelarve puudujääk läheneb 2010. aastal 1,0 %-le SKPst, 2011. aastal tekib 0,1 % suurune ülejääk SKPst ning 2012. aastal 0,2 % suurune ülejääk. Kavandatud kohandumine peaks põhinema kuludel, nii et kulude suurenemine (mida toetavad veel täpsustamata meetmed) oleks alates 2010. aastast väiksem kui SKP nominaalkasv. Tulude kasv peaks osaliselt taastuma, kui majandus pöördub tõusuteele, võttes arvesse praeguste õigusaktidega 2010–2012. aastaks kavandatud maksukärpeid.

(7)

Eelarvetulemus on ohus eriti 2009. ja 2010. aastal, kuna makromajanduse stsenaarium põhineb majanduskasvu soodsatel eeldustel. Hiljutine range lisaeelarve vastuvõtmine on riske siiski leevendanud. Valitsemissektori eelarve puudujäägi jõudmine alates 2011. aastast ülejääki võib kujuneda keeruliseks, kuna ei ole piisavalt teavet meetmete kohta, mis peaksid toetama kuludel põhinevat eelarve konsolideerimist.

(8)

Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on Eestis üks ELi väiksemaid ja peaks programmi kohaselt selliseks ka jääma, isegi kui võtta arvesse pensionide indekseerimise korra hiljutise muutmise mõju. Eesti koguvõlg on praegu väga väike ning range rahanduspoliitika säilitamine kooskõlas programmiperioodi hõlmavate eelarvekavadega aitaks vähendada ohtusid riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

(9)

Eelarveraamistik põhineb valitsemissektori eelneval nominaalsel tasakaalul või ülejäägil. Kuigi selline nõue ei ole seadusega ette nähtud, on seda majanduslangusele eelnenud aastatel üldiselt järgitud. Viimastel aastatel on valitsus nõude rakendamist kohandanud, võttes paremini arvesse majanduse tsüklilisust ning võttes tsükli tipus olles teatavad eelarved vastu eelneva eelarveülejäägiga. Kulude kavandamise raamistik jääb siiski nõrgaks, kuna algseid kulude mahtu käsitlevaid eesmärke on lisaeelarvetes pidevalt suurendatud, mida on soosinud kavandatust suuremad tulud headel majandusaegadel. Kuluraamistiku karmistamine keskpikas perspektiivis ja kulutõhususe suurendamine on muutunud praegustes majanduslanguse tingimustes seega eriti oluliseks ning need aitaksid leevendada tagasihoidlikumate tulude mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammi kohaselt kavatseb valitsus liikuda tegevus- ja tekkepõhise eelarvestamise poole, viies alguses läbi katseprojekte eesmärgiga karmistada keskpikas perspektiivis eelarve koostamise protsessi.

(10)

Eesti ametiasutused on finantssektori stabiliseerimise eesmärgil alates 9. oktoobrist 2008 suurendanud hoiuste tagamise määra krooni ekvivalendina 20 000 EUR-lt 50 000 EUR-le ning tõstnud hoiuste tagamise määra 100 %ni. Lisaks esitati 2008. aasta detsembris Riigikogule õigusaktide pakett, mille eesmärk on muuta kriisijuhtimine paindlikumaks, sätestades sealhulgas riikliku sekkumise kiirkorra.

(11)

Vastavalt Euroopa majanduse elavdamise kavale, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 2008. aasta detsembris, seadis Eesti, kellel on märkimisväärseid probleeme välise ja sisemise tasakaalustamatusega, oma eelarvepoliitika eesmärgiks tasakaalustamise. Võttes samuti arvesse eelarvetulemust ohustavaid riske ja raskusi uute rahastamisvahendite tagamisega vastuvõetavatel tingimustel, arvestades vastumeelsust võtta riske, on 2009. ja 2010. aastaks kavandatud üldiselt rangem eelarvepoliitiline hoiak sobilik. Riikliku reformikava kontekstis on Eesti ametiasutused viinud läbi mitu struktuurireformi, millel on neutraalne või piiratud lühiajaline mõju eelarvele, eelkõige on võetud meetmeid tööturu ja investeeringute toetamiseks, samas kui vähem tähelepanu on pööratud tööstussektori ja majapidamiste ostujõu toetamisele. Tööturgu on toetatud kahe meetmega: ajakohastatud tööõiguse vastuvõtmine ja avalike teenuste seaduse pooleliolev reform turu paindlikkuse parandamiseks, suurendades töötuhüvitise määra ja suurendades selle saajate ringi, et parandada turvalisust. Kõnealused meetmed on kooskõlas keskpika reformi ajakavaga ja riigispetsiifilise soovitusega, mille kohta tegi komisjon 28. jaanuaril 2009 ettepaneku majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia alusel.

(12)

Eelarvepoliitiline hoiak peaks kujunema 2009.–2011. aastal rangeks ning muutuma veidi ekspansiivsemaks 2012. aastal. Kuigi kindlusvaru normaalsete tsükliliste kõikumiste puhuks järgitakse kõikidel aastatel alates 2009. aastast, võib see osutuda suure majanduslanguse tõttu ebapiisavaks, et vältida 3 % suuruse piirmäära ületamist 2009. ja 2010. aastal. Range lisaeelarve vastuvõtmine 2009. aasta veebruaris on siiski eelarvetulemust ohustavaid riske leevendanud. Võttes arvesse riske, võib juhtuda, et kavandatud ülejääki ei saavutata 2011. aastal, nagu oli programmis prognoositud. Lisaks tuleks kohandamist toetada meetmetega. Silmas pidades asjaolu, et Eesti on ühinenud ERM II-ga ning vajadust parandada kulupõhist konkurentsivõimet, oleks varasema suure palkade kasvu korrigeerimine õigustatud.

(13)

Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõuetega on programmis puudu teatavad kohustuslikult ja vabatahtlikult esitatavad andmed (4).

i)

viima ellu lühiajalises plaanis riigi rahanduse konsolideerimise, tagama, et valitsemissektori eelarve puudujääk hoitakse alla 3 % SKPst, ning võtma vajalikud meetmed, et toetada eelarve konsolideerimist keskpikas perspektiivis;

ii)

rakendama mõistlikku avaliku sektori palgapoliitikat, et toetada majanduse kohandamist ja tugevdada konkurentsivõimet;

iii)

tugevdama keskpika perioodi eelarveraamistikku, parandades eelkõige kulude planeerimist ja tõhusust.