This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62008TN0551
Case T-551/08: Action brought on 15 December 2008 — H & R ChemPharm v Commission
Kohtuasi T-551/08: 15. detsembril 2008 esitatud hagi — H & R ChemPharm versus komisjon
Kohtuasi T-551/08: 15. detsembril 2008 esitatud hagi — H & R ChemPharm versus komisjon
ELT C 55, 7.3.2009, p. 32–33
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
7.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 55/32 |
15. detsembril 2008 esitatud hagi — H & R ChemPharm versus komisjon
(Kohtuasi T-551/08)
(2009/C 55/60)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: H & R ChemPharm GmbH (Salzbergen, Saksamaa) (esindajad: Rechtsanwälte M. Klusmann ja S. Thomas)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
|
— |
Tühistada vaidlustatud otsus hagejat puudutavas osas; |
|
— |
teise võimalusena vähendada hagejale vaidlustatud otsuses määratud rahatrahvi mõistlikul määral; |
|
— |
mõista kohtukulud välja kostjalt. |
Väited ja peamised argumendid
Hageja vaidlustab komisjoni 1. oktoobri 2008. aasta otsuse KOM (2008)5476 lõplik (juhtum nr COMP/39.181 — küünlavaha), milles kostja tuvastas, et teatavad ettevõtjad, muu hulgas hageja, on rikkunud EÜ artikli 81 lõiget 1 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklit 53 sellega, et osales püsivas kokkuleppes ja/või püsivas kooskõlastatud tegevuses parafiinivahasektoris.
Oma hagi toetuseks on hageja esitanud neli väidet.
Esimeses väites leiab hageja, et rikutud on tema kaitseõigusi, kuna vaidlustatud otsuses ei ole eristatud teda teisest äriühingutest, kellele on määratud rahatrahv, vaid neid on nimetatud ühtselt „H&R/Tudapetrol”. Hageja ei mõista, millised on temale omistatud tegelikud rikkumised. Sellega on rikutud tema kaitseõigusi, kuna etteheidetud tegevustest ning otsustest peaks selgelt tulenema, millisele konkreetsele tegevusele tugineb etteheidetav õigusrikkumine ja omakorda sellest tulenev rahatrahv.
Teise võimalusena on hageja on teises väites seisukohal, et tema rikkumine ei ole piisavalt tõendatud. Kuna komisjon hindas tõendeid kõigi otsuse adressaatide suhtes kogumis, ei saanud ta aru, et hageja rikkumine ei ole tõendatud. Hageja leiab, et komisjon ei hinnanud tõendeid piisavalt eraldatult ning individuaalselt, nii et selle põhjalik oleks olnud võimalik näidata ja mis oleksid näidanud hageja väidetavat rikkumist tõendavate materjalide ebapiisavust.
Lisaks, kolmanda võimalusena leiab hageja, et rahatrahvi arvestamisel on ekslikult lähtutud liiga suurest summast.
Neljanda võimalusena leiab hageja, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet ning diskrimineerimise keeldu, kuna rahatrahvi arvestamisel on tehtud kaalutlusviga. Esiteks on kaalutlusviga tehtud seoses rikkumise raskuse ja 17 % osavõtumaksuga käibeosa kindlaksmääramisel, samuti on ebaproportsionaalselt määratud kindlaks rahatrahvi suurus, kuna ettevõtja suurust on arvestatud ebaproportsionaalselt. Viimaks viitab hageja 2006. aasta rahatrahvi määramise juhiste lubamatule tagasiulatuva jõuga kohaldamisele käesoleva „vanema” juhtumi puhul.