EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62008CN0558

Kohtuasi C-558/08: Eelotsusetaotlus, mille esitas Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 17. detsembril 2008 — Portakabin Limited ja Portakabin B.V. versus Primakabin B.V.

ELT C 55, 7.3.2009, p. 10–11 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

7.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 55/10


Eelotsusetaotlus, mille esitas Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 17. detsembril 2008 — Portakabin Limited ja Portakabin B.V. versus Primakabin B.V.

(Kohtuasi C-558/08)

(2009/C 55/17)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad)

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitajad: Portakabin Limited ja Portakabin B.V.

Vastustaja: Primakabin B.V.

Eelotsuse küsimused

1.

a)

Kui ettevõtja, kes kaupleb teatud kaupade või teenustega (edaspidi „kuulutuse avaldaja” kasutab võimalust esitada Interneti otsingumootori haldajale märksõna [Interneti teel reklaamides saab kasutada võimalust registreerida tasu eest otsingumootorites nagu selleks on näiteks Google niinimetatud märksõnasid. Kui otsingumootorisse trükitakse selline märksõna, antakse viide kuulutuse avaldanud kliendi Internetilehele või nimekiri leitud lehekülgedest või kuulutus lehekülje paremal poolel tulemustega, mis kannavad pealkirja „sponsoreeritud lingid”.], mis vastab mõne teise (edaspidi „kaubamärgi omanik”) poolt sarnaste kaupade või teenuste suhtes registreeritud kaubamärgile ning esitatud märksõna — ilma, et see oleks ilmne otsingumootori kasutajale — sissetrükkimise tagajärjel leiab Interneti kasutaja otsingumootori poolt pakutavate tulemuste seast viite kuulutuse avaldaja kodulehele, kas siis on tegemist registreeritud kaubamärgi kasutamisega nimetatud kuulutuse avaldaja poolt direktiivi 89/104/EMÜ (1) artikli 5 lõike 1 punkti a mõttes?

b)

Kas olukord oleks teistsugune, kui viide

oleks leitud lehekülgede tavaloetelus või

selleks eristatud kuulutuste osas?

c)

Kas olukord oleks teistsugune,

kui kuulutuse avaldaja pakuks juba viitava teate juures otsingumootori haldaja kodulehel tegelikult kaupu ja teenuseid, mis sarnanevad kaupadele ja teenustele, mille suhtes on kaubamärk registreeritud, või

kui kuulutuse avaldaja pakuks enda kodulehel, millele Interneti kasutaja (vt esimese küsimuse punkt a) saab otsingumootori haldaja pakutud hüperlingi kaudu, tegelikult kaupu ja teenuseid, mis sarnanevad kaupadele ja teenustele, milles suhtes on kaubamärk registreeritud?

2.

Sellisel juhul ja sellises ulatuses, kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt: kas direktiivi artikkel 6, eelkõige artikli 6 lõike 1 punktid b ja c võivad tähendada, et kaubamärgi omanik ei saa keeleta esimeses küsimuses nimetatud kasutamist ning kui see on nii, siis millistel asjaoludel?

3.

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt: kas direktiivi artiklit 7 saab kohaldada juhul, kui kuulutuse avaldaja pakkumine on seotud nagu esimeses küsimuses kaupadega, mille on kõnealuse kaubamärgi all ühenduse turule viinud kaubamärgi omanik või mis on seal turule viidud tema loaga?

4.

Kas eeltoodud küsimustele antud vastused kehtivad ka kuulutuse avaldaja poolt registreeritud esimeses küsimuses nimetatud märksõnade suhtes, milles on kaubamärk antud teadlikult edasi väikeste kirjavigadega, mille kaudu on tõhusamad Internetikasutajate otsinguvõimalused, kui eeldada, et kuulutuse avaldaja kodulehel on kaubamärk õigesti edasi antud?

5.

Sellisel juhul ja sellises ulatuses, milles eespool toodud küsimustele antud vastuste tagajärjena ei ole tegemist kaubamärgi kasutamisega direktiivi artikli 5 lõike 1 mõttes: kas liikmesriigid võivad tagada käesolevas asjas vaidluse all olevate märksõnade kasutamise osas direktiivi artikli 5 lõike 5 järgi nendes riikides nende tähistuste kasutamise kaitseks kehtivate normide alusel, ilma pikemata kaitse selle tähise kasutamise osas mõnel muul eesmärgil kui kaupade või teenuste eristamine, mille kaudu kahjustatakse või kasutatakse ebaõiglaselt ära selle liikmesriigi kohtute arvates ilma õigustuseta selle kaubamärgi eristusvõimet või mainet, või kehtivad siinkohas siseriikliku kohtu kohtunikele ühenduse õigusest tulenevad piirid, mis on seotud vastustega eespool esitatud küsimustele?


(1)  Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimene direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92).


Top