Agrar-Invest-Tatschl GmbH 12. detsembril 2008 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kaheksas koda) 8. oktoobri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-51/07: Agrar-Invest-Tatschl GmbH versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-552/08 P)

(2009/C 55/16)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Agrar-Invest-Tatschl GmbH (esindajad: advokaadid U. Schrömbges ja O. Wenzlaff)

Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

Väited ja peamised argumendid

Käesolev apellatsioonkaebus on esitatud Esimese Astme Kohtu otsuse peale, millega jäeti rahuldamata apellandi hagi komisjoni 4. detsembri 2006. aasta otsuse K(2006) 5789 lõplik peale, millega tehti Horvaatiast pärit suhkru impordi eest apellandi võlgnetavate imporditollimaksude järelarvestuskanne.

Esimese Astme Kohus põhjendas apellandi hagi rahuldamata jätmist heas usus tegutsemise puudumisega, mis on üks neljast kumulatiivsest tingimustest, mis peab olema täidetud imporditollimaksude järelarvestuskande tegemiseks. Esimese Astme Kohus märkis, et vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (edaspidi „tolliseadustik”) artikli 220 lõike 2 punkti b alapunktile 5 ei saa vastutav isik toetuda heausksusele, kui komisjon, nagu käesolevas asjas, on Euroopa Ühenduste Teatajas avaldanud teatise, kus avaldatakse kahtlust, kas abisaav riik kohaldab sooduskohtlemist nõuetekohaselt. Esimese Astme Kohtu arvates ei ole tõsi ka see, et apellant tegutses heas usus seoses kaupade liikumissertifikaatide autentsuse ja õigsuse tagantjärele kinnitamisel, kuna importimisel ei tegutsenud ta igal juhul heas usus.

Apellant leiab oma apellatsioonkaebuses, et Esimese Astme Kohus on tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punkti b alapunkti 5 tõlgendanud valesti. Kohus on tõlgendamisel rikkunud õigusnormi, kuna kohus on asjaolule, et komisjon on Euroopa Ühenduste Teatajas avaldanud teatise, kus avaldatakse kahtlust, kas abisaav riik kohaldab sooduskohtlemist nõuetekohaselt, omistanud heausksust välistava toime isegi siis, kui nagu käesolevas asjas sooduskohtlemisega seotud asjaomaseid sertifikaate pärast teate avaldamist kontrolliti, mille tulemusel kinnitati nende sertifikaatide autentsust ja õigsust.

Esimese Astme Kohus jätab tähelepanuta, et tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punkti b alapunktis 5 sätestatud teate mõju piirab põhimõte, et tunnustada tuleb halduskoostöö süsteemis osalevate kolmanda riigi tolliasutuste otsuseid. Tolliseadustiku kõnealuse sätte puhul on tegemist halvas usus tegutsemise seadusest tuleneva fiktsiooniga, mis tuleb ümber lükata, ja seda — nagu käesolevas asjas — just hilisema kontrollimise teel. Apellandi heausksus taastati seega kaupade liikumissertifikaatide autentsuse ja õigsuse tagantjärele kinnitamise teel, st apellant võis tugineda sellele, et kahtlus, mille tõttu oli avaldatud komisjoni teatis, kõrvaldati kontrollimise käigus. Apellandi heausksus ei sõltu seega Horvaatia tolli kõnealuste liikumissertifikaatide korrakohasest väljastamisest, vaid nende sertifikaatide kohasest kontrollimisest tolli poolt, mis toimus komisjoni avaldatud teate alusel, milles väljendati kahtlust sertifikaatide korrakohase väljastamise suhtes.