7.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 55/6

—

tühistada Esimese Astme Kohtu 9. septembri 2008. aasta otsuse kohtuasjas T-403/05 (1) resolutiivosa punkt 2,

—

tühistada komisjoni 5. septembri 2005. aasta otsus (D(2005) 8461 vastavalt MyTravel Group plc esitatud nõuetele Esimese Astme Kohtus selles osas, kus nimetatud otsuses keelduti andmast juurdepääsu aruandele ja teistele komisjoni töödokumentidele,

—

tühistada komisjoni 12. oktoobri 2005. aasta otsus (D(2005) 9763) vastavalt MyTravel Group plc esitatud nõuetele Esimese Astme Kohtus selles osas, kus nimetatud otsuses keelduti andmast juurdepääsu komisjoni sisedokumentidele ja

—

mõista Rootsi Kuningriigi kohtukulud välja komisjonilt.

1.

Läbipaistvuse ja institutsioonide dokumentidele juurdepääsu põhimõttel on suur tähtsus institutsioonide kõigi toimingute ja seega ka institutsioonisisese haldusmenetluse puhul. Määruse nr 1049/2001 artikli 2 lõige 3 sätestab ka selle, et seda määrust kohaldatakse kõigi institutsiooni käsutuses olevate dokumentide suhtes, see tähendab institutsiooni koostatud või talle saadetud ning tema valduses olevate dokumentide suhtes kõikides Euroopa Liidu tegevusvaldkondades. Esimese Astme Kohtu arutluskäik põhiküsimustes eeldab, et haldusvaldkonna sisedokumentide osas peab kehtima üldine konfidentsiaalsusnõue. See ei ole kooskõlas võimalikult suure läbipaistvuse põhimõttega.

2.

Apellatsioonkaebuse esitaja arvates Esimese Astme Kohtu arutluskäik seoses esimese otsusega (mis käsitleb aruannet ja sellega seotud dokumente) eeldab, et komisjonil puudus vajadus uurida iga üksikdokumendi sisu avaldamise küsimust ja hinnata aruandes ja teistes dokumentides sisalduva teabe tundlikkust, vaid et komisjon vastupidi tegi õigesti, keeldudes nende avaldamisest põhjusel, et muidu ei saaks ametnikud oma arvamust vabalt väljendada. Tuginedes Esimese Astme Kohtu arutluskäigule dokumentide autorite arvamusvabaduse kaitsmise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, millal ja kas üldse sisedokumente võib avaldada.

3.

Apellatsioonkaebuse esitaja leiab, et teises otsuses (mis käsitleb teisi toimikus sisalduvaid dokumente) ei ole Esimese Astme Kohus täitnud peamisi hindamisnõudeid, et teha kindlaks, kas iga üksikdokumendi sisu on niivõrd tundlik, et selle avaldamine kahjustaks tõsiselt otsustamisprotsessi. Esimese Astme Kohtu üldine arutlus seisneb peamiselt selles, et komisjonis oleks ametnikel võimatu vabalt suhelda, kui lõplikus otsuses mitte esinev teave saaks avalikuks. Niisugusel arutlusel tuginedes puudub vajadus uurida, kas kõnealuste dokumentide sisu on niivõrd tundlik, et selle avaldamine kahjustaks otsustusprotsessi.

4.

Apellatsioonkaebuse esitaja kahtleb, kas ärakuulamise eest vastutava ametniku aruanne ja konkurentsi peadirektoraadi märkust nõuandekomiteele võib tegelikkuses käsitleda kui siseseks kasutamiseks mõeldud dokumente, mida tuleb seetõttu hoida konfidentsiaalsetena, vastavalt sisemise otsustusmenetluse kaitset puudutavatele sätetele.

5.

Hageja arvates on õigustalituse aruannet puudutav Esimese Astme Kohtu arutluskäik vastuolus Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas Turco. Isegi kui käesolev kohtuasi ei käsitle õigusakte, peab siinkohal ilmselgelt läbi viima nende teadete sisu uurimise. Asjaolu, et varasema otsuse õiguspärasust võib kahtluse alla seada, ei ole iseenesest alus selle dokumendi avaldamisest keeldumiseks — pigem vastupidi. Teabe puudumine ise tekitada kahtlust teatava otsuse seaduslikkuse osas ja otsustusprotsessi õiguspärasuse üle tervikuna. Kahtluste tekkimist saaks vältida ka sellega, kui komisjon ütleks oma otsuses selgelt, miks ta otsustas lahenduse kasuks, mida õigustalitus ei soovitanud. Väitel, et õigustalitus oleks kahtlevam ja ettevaatlikum, puudub alus, nagu ka kohtu põhjendustel muude dokumentide kohta. Pealegi leiab hageja, et argument, nagu õigustalitusel oleks keeruline erinevat seisukohta kohtus kaitsta, on sõnastatud liiga üldiselt, et näidata mõistlikult etteaimatava ja mitte pelgalt oletusliku riski olemasolu.

6.

Apellatsioonkaebuse esitaja ei kahtle selles, suurem osa kõnealuste dokumentide sisust võib olla eriti tundlik ja see peab jääma konfidentsiaalseks. Niisugune järeldus peab kohtupraktika kohaselt siiski tuginema konkreetsel ja individuaalsel hindamisel, mille eesmärk on määrata kindlaks, kas dokumendi sisu avaldamine kaitstavat huvi oluliselt kahjustaks.

7.

Mis puudutab ametnike arvamusvabadust, siis soovib hageja tuletada meelde, et ametniku kohustus on täita teenistusülesandeid vastavalt ühenduse institutsioonide ametnike personalieeskirjadele. Asjaolu, et avalikkusel on seaduslik õigus toiminguid kontrollida, ei kujuta endast vastuvõetavat põhjendust sellele, et ta oma kohustusi nõuetekohaselt ei täidaks.

8.

Äriühingul, kes on osaline äriühingute koondumises, on õigus — nagu kõigil Liidu kodanikel või ettevõtetel, kelle asukoht on Euroopa Liidus — tutvuda dokumentidega, isegi kui selle dokumendis olev teave on sisemise otsustusmenetluse kaitse tõttu konfidentsiaalne, kui sellest hoolimata esineb dokumendi avaldamise suhtes ülekaalukas avalik huvi. Kaalutlused, mille MyTravel esitas, võivad hageja väitel üsna tõenäoliselt kujutada endast niisugust avalikku huvi ning seega ei saa neid täiendava kontrollimiseta tähelepanuta jätta — nagu Esimese Astme Kohus on seda teinud, viidates pelgalt hageja isiklikele huvidele. Hagejal ei ole selles osas mingit kohustust kuhugi pöörduda või midagi tõendada; pigem on institutsioonide kohustus teha kindlaks ülekaaluka avaliku huvi esinemine.

9.

Apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Esimese Astme Kohus on oma otsusega eiranud ühenduse õigust ega ole nõuetekohaselt kohaldanud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teist taanet ja artikli 4 lõike 3 teist lõiku.

10.

Igal juhul on tõenäoliselt neid osi dokumentidest, mida peaks olema võimalik avaldada vastavalt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikele 6 osalise avaldamise kohta.