19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 325/60

—

rõhutab, et tööstusheidete vähendamine on kõige olulisem õhusaaste puhul; tööstusheidete direktiiv on oluline Euroopa tasandi meede, mis võimaldab liikmesriikidel saavutada 2020. aastaks seatud heitkoguste eesmärgid;

—

leiab, et õhusaaste osas ei ole direktiiv piisavalt ambitsioonikas; on pettunud, et suurte põletusseadmete heite piirväärtus on madal (vt I lisa); juhib tähelepanu ka sellele, et ettepanekus esitatud heite piirväärtused ja vastavas suurte põletusseadmete BREF-dokumendis (viitedokumendid parima võimaliku tehnika kohta) esitatud heite piirväärtused on märkimisväärselt erinevad; kõnealused väärtused tuleks viia omavahel kooskõlla ning muuta karmimaks;

—

soovitab tungivalt lisada praktiline läbivaatamissüsteem, mis võimaldab direktiivi osalist läbivaatamist (nt tehnilised peatükid ning heitepiirväärtused) kaasotsustamismenetluse teel; tunneb muret ka õigusaktide edaspidiste muudatuste pärast, mida menetletakse vastavalt Sevilla protsessile (vt I lisa); kõnealune õiguslik menetlus ei ole aga asutamislepingus ette nähtud ning sellele ei kohaldata demokraatlikku järelevalvet;

—

on kindlalt vastu komisjoni ettepanekule kehtestada komiteemenetluse raames selliste erandite tegemise kriteeriumid, mis põhinevad kohalikel tingimustel;

Raportöör

:

Cor LAMERS (NL/EPP), Houteni linnapea

1.

märgib, et eri liikmesriikide kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused etendavad olulist rolli keskkonna- ja tööstuspoliitika rakendamisel ning neil on laialdased teadmised ennetustegevusest ning saastuse kontrolli rakendamisest;

2.

avaldab jõuliselt toetust saastuse vältimisele ja põhimõttele „saastaja maksab” ning tunnustab seepärast tööstusheidete direktiivi kõnealust eesmärki;

3.

rõhutab põhjustest lähtuvate meetmete tähtsust. Oluline on teha kindlaks saaste põhjused ja tegeleda heidetega nende tekkekohas kõige ökonoomsemal ja keskkonnasäästlikumal viisil;

4.

märgib, et nii linna- kui ka maapiirkondades mõjutab õhu-, vee- ja pinnase kvaliteet otseselt kodanike igapäevaelu. Suured tööstuskäitised moodustavad Euroopa Liidus endiselt olulise osa peamiste saasteainete koguheitest;

5.

märgib, et puhta õhu ja vee poliitikal on piiriülene mõõde ja seepärast tuleb meetmeid võtta Euroopa Liidu tasandil. Seetõttu tervitab komitee tööstusheidete direktiivi, kuna see on vahend, millega saab vähendada tööstusheiteid nende tekkekohas;

6.

on kindlal seisukohal, et ettepanek sisaldab vajalikke meetmeid, mis võivad suure tõenäosusega saavutada keskkonnaalast kasu. Selles kontekstis tunnustab komitee BREF-dokumentide (viitedokumendid parima võimaliku tehnika kohta, vt I lisa) paremat kasutamist, nagu direktiivis välja pakuti, kuna see suurendab keskkonnaalast kasu;

7.

rõhutab, et tööstusheidete vähendamine on oluline enamasti õhusaaste puhul. Tööstusheidete direktiiv on oluline Euroopa tasandi meede, mis võimaldab liikmesriikidel saavutada 2020. aastaks seatud heitkoguste eesmärgid. Suurte põletusseadmete madalama kategooria — 20–50 megavatti (MW) — kaasamine on seega uue direktiivi oluline aspekt;

8.

leiab, et õhusaaste osas ei ole direktiiv piisavalt ambitsioonikas:

9.

juhib seetõttu tähelepanu asjaolule, et direktiiv võib kasu tuua peamiselt lühiajalises perspektiivis, ning tunneb suurt muret, et pikaajaline kasu võib olla piiratud (vt punkt 17);

10.

rõhutab, et IPPC-load (IPPC — saastuse kompleksne vältimine ja kontroll; vt I lisa) peaks jätkuvalt põhinema ühtsel lähenemisel, milles võetakse arvesse keskkonda, tootmist, tehnilist teostatavust, kulutõhusust ning samavõrra ka kohalikke tingimusi;

11.

nõustub Euroopa Komisjoniga, et IPPC-direktiivi ei kohaldata praegu kõikides liikmesriikides korrektselt. IPPC-direktiivi on olnud üsna raske kohaldada ning BREF-dokumente ei ole alati kasutatud, muuhulgas nende üsna tehnilise ja keerulise iseloomu tõttu;

12.

on märganud, et saasteload kajastavad rohkem tsentraliseeritud ja homogeenseid norme ja nõudeid. Kuigi see näib olevat positiivne, on seetõttu järjest raskem lubade alusel kindlaks teha, millised ettevõtted teevad, toodavad, käitlevad või optimeerivad;

13.

leiab, et tööstusheidete direktiiv (mis sisaldab ka IPPC-direktiivi läbivaatamist) esitati ainult paar nädalat pärast kehtiva IPPC-õigusakti rakendamise tähtaega, mis oli 31. oktoober 2007. Seega toimub läbivaatamine enne, kui IPPC-õigusakt on saanud võimaluse tõestada oma toimimist ja tõhusust, ning eelkõige enne, kui selle mõju heitkoguste vähendamisele on jõutud igakülgselt hinnata;

14.

leiab, et seitsme direktiivi koondamine üheks direktiiviks on väga ambitsioonikas lähenemisviis ning et eelistatum oleks olnud järkjärguline lähenemisviis või raamdirektiiv ja selle tütardirektiivid. Raamdirektiiv annaks võimaluse kaasata ka teised otseselt seotud direktiivid, nagu asula reovee direktiiv, seadmata ohtu raamdirektiivi läbivaatamise tulevikus;

15.

pooldab parema õigusliku reguleerimise põhimõtet. Komisjoni ettepanek koondada ühte seitse direktiivi tundub olevat kõnealuse põhimõttega kooskõlas. Uus direktiiv lihtsustab loamenetlust teatud määral. Komitee leiab siiski, et direktiivi eri osad ei ole täielikult koondatud ning kuna direktiivi ja BREF-dokumentide vahel on märkimisväärsed erinevused, ei ole kõik praktilised probleemid lahendatud;

16.

seab küsimuse alla, kas määratluste praegused ebajärjepidevused ja ebaselgused on kõnealuse ettepanekuga lahendatud. Näiteks on ebaselge, milline on PVT uue määratluse (parima võimaliku tehnoloogia asemel parim võimalik tehnika) mõju. Tehnoloogia laiema perspektiivi arvestamine vaid ühe tehnika asemel seondub paremini äriinvesteeringutega, aitab kaasa võrdsete võimaluste loomisele ning viib seega loovamate lahendusteni keskkonnaküsimustega tegelemisel;

17.

tunneb tõsist muret selle üle, kuidas konsolideerimine võib mõjutada edaspidiseid läbivaatamisi. Ettepanek sisaldab nüüd mitut erinevat tehniliste ekspertteadmiste valdkonda. Direktiivi pikkus ja eriti selle keerukus muudavad väga raskeks, isegi võimatuks direktiivi edaspidise läbivaatamise ning õigusaktide kohandamise tulevastele vajadustele ja tehnoloogilistele arengutele rangemate toimimisnõuete, nt heite piirväärtuste seadmise teel;

18.

mõistab, et komisjon teeb ettepaneku tegeleda edaspidiste läbivaatamiste keerukuse probleemiga direktiivi ja BREF-dokumentide seostamise kaudu. Direktiivis sätestatakse miinimumstandardid, millele peab vastama, ning BREF-dokumendid, mida on lihtne läbi vaadata, tagavad, et süsteem oleks ajakohastatud vastavalt tehnoloogilistele arengutele ning rangematele heite piirväärtustele (PVTga seotud heitkogused, vt I lisa). Komitee tunneb tõsist muret võimalike tulevaste erinevuste pärast PVTga seotud heitkoguste (mis on esitatud BREF-dokumentides, mida on võimalik läbi vaadata) ja heite piirväärtuste (mis on esitatud direktiivis) vahel. On suur oht, et süsteem aegub ning selle panus tulevastesse keskkonnaalastesse arengutesse on seetõttu väike;

19.

soovitab tungivalt lisada praktiline läbivaatamissüsteem, mis võimaldab direktiivi osalist läbivaatamist (nt tehnilised peatükid ning heitepiirväärtused) kaasotsustamismenetluse teel. Komitee tunneb muret ka õigusaktide edaspidiste muudatuste pärast, mida menetletakse vastavalt Sevilla protsessile (vt I lisa). Kõnealune õiguslik menetlus ei ole aga asutamislepingus ette nähtud ning sellele ei kohaldata demokraatlikku järelevalvet;

20.

on rahul hiljutiste parandustega BREF-dokumentides ning hindab neid kui kasulikke viitedokumente. BREF-dokumentide põhiosa on kättesaadaval siiski ainult inglise keeles, mis võib põhjustada raskusi kohalikele ja piirkondlikele järelevalvet teostavatele ja lube väljastavatele asutustele. Seetõttu palub komitee, et BREF-dokumentide olulised peatükid (nt peatükid, milles sätestatakse mingi konkreetse tööstusharu parim võimalik tehnika (PVT, vt I lisa)) tõlgitaks kõikidesse ELi keeltesse;

21.

leiab, et on õigustamatu, et BREF-dokumente ei kasutata ELis sagedamini, ning soovitab neid rohkem kasutada. Seetõttu nõustume BREF-dokumentide uue staatusega ning edasise kohustusega kasutada neid loamenetluses. Komitee tõlgendab BREF-dokumentide uut staatust siduvamana, kuna kõnealused dokumendid (mis on praegu ainult viitedokumendid, millega tuleb konsulteerida, kuid mitte kohustuslikud) muutuvad praktikas kohustuslikeks;

22.

leiab, et BREF-dokumente on võimalik parandada. Mõnikord puuduvad neist andmed tootmisprotsesse puudutavate uuenduste ja paranduste kohta. Näiteks kasutatakse praegu proovides esinevate erinevuste seiret ettevõtete karistamiseks, samas kui seda võiks kasutada ka tehnikate parandamiseks. Teise näitena võib nimetada vastuolu direktiivi lenduvaid orgaanilisi ühendeid käsitleva peatüki ja vastava BREF-dokumendi vahel. Selle tulemusena kardetakse, et puhtaimat lähenemisviisi ei pruugita alati esmatähtsaks pidada. Kohalikud omavalitsused peaksid võimaluse korral alati edendama uuendusi kohaliku keskkonna parandamiseks ning BREF-dokumentide kvaliteet peaks olema piisav selleks, et pakkuda abi pädevatele ametiasutustele;

23.

leiab, et BREF-dokumentide uus staatus edendab poliitika järjepidevust saastelubade väljastamise osas ning aitab omakorda luua konkureerivatele Euroopa ettevõtetele võrdseid võimalusi;

24.

leiab, et Sevilla protsess (vt I lisa) on vajalik ja hästi käima läinud protsess. BREF-dokumendid koostatakse ja ajakohastatakse Sevillas koosolekute käigus, kus osalevad Euroopa Komisjoni ametnikud ning eksperdid liikmesriikidest, tööstusharudest ja valitsusvälistest organisatsioonidest. Kõnealuste osapoolte koostöö on oluline, et luua uut parimat võimalikku tehnikat ning koostada uusi või läbivaadatud BREF-dokumente. Seetõttu tuleks kõnealust protsessi käsitleda direktiivis laiemalt, kui seda praegu tehtud on;

25.

tõdeb, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad ei ole Sevilla protsessi osa, ning palub, et kõnealused esindajad kutsutaks osalema Sevilla protsessis. Järelevalve eest vastutavate lube väljastavate asutustena ja/või organitena on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel olulised ekspertteadmised parimate võimalike tehnikate kohta ning Sevilla protsessi saab seega kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisega paremaks muuta;

26.

soovib märkida, et BREF-dokumentide uus staatus võib Sevilla protsessi (vt I lisa) negatiivselt mõjutada. BREF-dokumentide uue olemuse tõttu muutub üksmeele saavutamine parima võimaliku tehnika suhtes keerulisemaks, kuna liikmesriigid, tööstusharud ja valitsusvälised organisatsioonid võivad BREFi määramisel käituda strateegilisemalt. Tootmiskulude tõttu oleks tööstusharude jaoks kasulikum lisada BREF-dokumentidesse vähem uuenduslikud normid. Sellisel juhul võib Sevilla protsess muutuda parimate tehniliste lahenduste otsimise asemel aeglaseks ja raskesti mõistetavaks protsessiks;

27.

leiab, et kõnealuse olukorra tõttu võivad dokumendid muutuda nõrgemaks. Selle tulemusena jääb meile üks aegunud ja nõrk vahend, mis ei stimuleeri uuendustegevust ega paranda keskkonna kvaliteeti, vaid hoopis nõrgestab uue tööstusheidete direktiivi rakendamist;

28.

nõustub uue tööstusheidete direktiivi eesmärgiga parandada saastelubade väljastamise korra sidusust;

29.

märgib, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on liikmesriigiti erinevad pädevused väljastada lube. Näiteks Taanis on lubade väljastamine nii kohalike omavalitsuste kui ka riigivalitsuse ülesanne. Madalmaades väljastavad saastajatele lubasid kohalikud omavalitsused ja provintsid, samas kui Ühendkuningriigis tegeleb suuremate õhusaasteallikate küsimusega keskvalitsus. Kõige enam levinud mudel, kuidas Euroopa Liidu kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kõnealuses poliitikas osalevad, on selline, et normide kehtestamine toimub riiklikul tasandil ja nende jõustamine riiklikust allpool asuvatel tasanditel;

30.

märgib, et puhtama tootmisega seotud uuendustegevus toimub kohalikes kogukondades. Puhtama tootmise arendamises osaleb mitu osapoolt, nagu valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtted ja pädevad ametiasutused. Praegu tegelevad kohalikud omavalitsused tihti vaid seirega. Direktiivis tuleks pakkuda ka võimalusi eri osapoolte (kohalikud haldusasutused ja ettevõtted) koostööks, mis võimaldaks neil edendada uuendustegevust. Selle kohta võib häid näiteid leida nii Madalmaades ja Taanis kui ka sellistes Ida-Euroopa riikides nagu Rumeenia;

31.

rõhutab, et on vaja mõningast paindlikkust. Kohalikud olud on erinevad ning rajatised, isegi kui nad toodavad sarnaseid tooteid, toimivad kohalike olude mitmekesisuse tõttu kogu Euroopa Liidus erinevalt. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused loovad lahendusi, mis on kujundatud vastavalt nende geograafilise piirkonna vajadustele. Kohalikul ja piirkondlikul tasandil on pidev mure selle pärast, kuidas säilitada tasakaal piisava keskkonnakaitse ja majandustegurite vahel. Isegi kui poliitika keskne eesmärk on keskkonna parandamine, valivad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused igapäevaelus eri keskkonnaparameetrite vahel ning teevad eri meetmete keskkonnamõjude osas sageli kompromisse. Lubade väljastamise puhul on parima võimaliku tehnikaga seotud heitkoguste suhtes erandite tegemine eriti oluline liikmesriikide nende piirkondade jaoks, kus on olnud tööstusega vabatahtlike lepingute sõlmimise traditsioon ja kus halduslikku kaalutlusõigust ei ole õigusaktidega palju kärbitud;

32.

on siiski kindlal seisukohal, et paindlikkus peaks olema piiratud. Kõigile võrdsete võimaluste kindlustamine ja kohaliku tasandi otsustusprotsess peaksid olema tasakaalus. Komitee tervitab seetõttu heite piirväärtuste fikseerimist direktiivi tekstis, mis toob kaasa üldise keskkonnakaitse kogu Euroopa Liidu piires. Paindlikkust võidakse kuritarvitada. Seetõttu on komiteel väga hea meel, et kohaliku tasandi otsustamismenetlus sisaldab piisavaid tagatisi selle vältimiseks, kuna lubade väljastajad võivad teha erandeid ainult mõjuhinnangu alusel (artikli 16 lõige 3) ning on kohustatud tegema põhjenduse üldsusele kättesaadavaks (artikli 26 lõige 3 (f));

33.

on kindlalt vastu komisjoni ettepanekule kehtestada komiteemenetluse raames selliste erandite tegemise kriteeriumid, mis põhinevad kohalikel tingimustel (artikli 16 lõige 3), seda järgmistel põhjustel:

34.

toetab uuendustegevuse ergutamise ideed, kuid leiab, et on küsitav, kas uue direktiiviga laotakse sellise arengu jaoks piisavalt tugev vundament;

35.

tervitab lubade sagedast läbivaatamist. Loanõuete pidev muutmine aitab võtta kasutusele puhtama tehnoloogia ning vähendada seega tööstusheidete mõju keskkonnale. Tagamaks, et uuendustegevus ka tegelikult toimub, tuleb täita kaks nõuet. Esimene nõue on õiguskindlus, mis tagab investeerimiskapitali kättesaadavuse. Majandustsükleid tuleb austada ning üldine tava liikmesriikides on säilitada samad loatingimused kaheksaks aastaks. Sätted loatingimuste kohandamiseks vastavalt uutele või ajakohastatud BREF-dokumentidele (artikli 22 lõige 3) peavad olema sellega kooskõlas. Teine tingimus on tagada võimalused erandite tegemiseks, mis võimaldaksid arenevate ja uute tehnoloogiate sobivat testimist. Komitee leiab, et artikli 16 lõikes 5 sätestatud ajapiirang võib olla mõnel juhul liiga range, seda vähemalt nelja aasta jooksul pärast uue BREF-dokumendi avaldamist;

36.

tunneb muret, et BREF-dokumentide uus staatus võib takistada tööstuse uuenemist, sest säästvusega kaasnev kasu on väike. Niimoodi ei julgustataks Euroopa tööstusharusid muutuma või jääma maailma liidriteks uute, puhaste tehnoloogiate valdkonnas ning ka olemasolevate keskkonnaprobleemide lahendamine muutuks Euroopa Liidus keerukamaks;

37.

soovitab direktiivi rakendada nii, et see ei põhjustaks kaudselt juba olemasoleva tööstuse ulatuslikku ümberpaigutamist välismaistesse saastamist lubavatesse riikidesse;

38.

soovib märkida, et kuigi suurte põletusseadmete madalama kategooria — 20–50 megavatti (MW) — kaasamine on uue direktiivi oluline aspekt, on seoses põllumajandusettevõtetega siiski küsitav, kas suurema arvu väikeste loomakasvatusettevõtete kaasamine toob kaasa piisava keskkonnaalase kasu, et õigustada halduskoormust;

39.

on arvamusel, et parema õigusliku reguleerimise saavutamiseks on lisaks õigusaktide tõhustamisele vaja suurendada kulutõhusust ja vähendada halduskulusid. Komitee peab küsitavaks, kas ettepanek vastab praegusel kujul viimatinimetatud nõuetele;

40.

tunneb muret selle üle, et direktiivis sätestatakse palju nõudeid kontrollimisele, seirele, loatingimuste läbivaatamisele ja nõuete täitmisega seotud aruandlusele;

41.

leiab, et kontrollimine on oluline osa direktiivi korrektsest rakendamisest. Komitee tervitab asjaolu, et direktiivis on seda tunnustatud. On aga küsitav, kui suurel määral tuleks seda käsitleda direktiivi tekstis, selle asemel, et käsitleda seda soovituses, milles sätestatakse keskkonnajärelevalve miinimumnõuded. Seeläbi piirataks ka võimalikke erinevusi direktiivi ja (hetkel läbivaatamisel oleva) soovituse vahel;

42.

leiab, et ettepanekus viidatakse sellele, et aastaaruanded, mis puudutavad vastavust parimale võimalikule tehnikale (artikkel 8), peaksid sisaldama võrdlust parima võimaliku tehnikaga (artikkel 24). See tundub olevat tarbetu halduskoormus. Kuna kõigi loanõuete aluseks peab olema parim võimalik tehnika, piisab sellest, kui aruandluses nimetatakse, et loanõuded on sellega vastavuses. Enamik seireandmeid on täis ebakindlusi ning nimetatud andmeid käsitlev aruandlus ei vii kasutatavate tehnikate konstruktiivse parandamiseni. Seepärast on küsitav, kas see aitab kaasa paremale õiguslikule reguleerimisele;

43.

märgib, et liikmesriigid esitavad iga kolme aasta järel aruande direktiivi järgimise kohta. Ehkki seda tehakse ainult iga kolme aasta järel, on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks tegemist märkimisväärse halduskoormusega. Seetõttu soovitame liikmesriikidel tungivalt töötada välja sisemine andmebaas, mis sisaldaks kõiki asjaomaseid andmeid, mida komisjon saaks igal ajal kasutada. See asendaks aruandlussüsteemi ning oleks kooskõlas parema õigusliku reguleerimise põhimõttega;

44.

märgib, et tegevuse täieliku lõpetamise korral peab käitaja viima tegevuskoha tagasi algsesse seisukorda, nagu kirjeldatud lähteolukorra aruandes (artikkel 23). Seal tõlgendatakse seda nii, et pinnas tuleb jätta puhtamasse seisukorda, kui see oli tegevuse alguses. Komitee leiab ka, et saastatud pinnas tuleks tervendada vastavalt sellele, milleks ala edaspidi kasutatakse. See oleks rohkem kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab”;

45.

leiab, et ettepanekus nõutakse pinnase ja põhjavee korrapärast seiret enne käitise käitamist ja käitamise ajal. Loa saamise aluseks on siiski pinnase ja põhjavee juba piisav kaitse. Mõnel juhul võib olla — ja peakski olema — põhjendatud täiendav kontroll, kuid see ei peaks olema kõikidel juhtudel kohustuslik;

46.

nõustub, et üldsusele tuleks anda piisavalt teavet IPPC-direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate käitiste kohta. Komitee rõhutab, et teave peaks olema alati kättesaadav, kuid ainult vastava taotluse esitamisel;

47.

ei saa toetada väljapakutud komiteemenetlust mitmete kriteeriumide nagu pinnase ja põhjavee seire ning riskidel põhineva analüüsi kehtestamiseks. Komitee on seisukohal, et kõnealused kriteeriumid tuleks kehtestada direktiivi tekstis ning neid tuleks arutada praegu seoses käimasoleva seadusandliku menetlusega.