Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52008AR0160

    Regioonide Komitee arvamus Taastuvenergia edendamine

    ELT C 325, 19.12.2008, p. 12–18 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    19.12.2008   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 325/12


    Regioonide Komitee arvamus „Taastuvenergia edendamine”

    (2008/C 325/03)

    REGIOONIDE KOMITEE

    soovib tagada, et toetuskavad oleksid avatud taastuvenergia tootjatele nende võimsusest sõltumata, ka väikekäitistele, ning on arvamusel, et järjekindluse tagamiseks peaks taastuvenergia toetamisega kaasnema toetuste kaotamine fossiilkütuste tootmiseks ja kasutamiseks (välja arvatud soojus- ja elektrienergia koostootmise süsteemide võimalik toetamine seoses avalike kaugküttesüsteemidega), samuti tuumaenergia tootmiseks ja kasutamiseks. Erandina tuleb käsitleda ka juhtumeid, kus süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist kasutatakse fossiilkütuste kasutamisest eralduva süsinikdioksiidi koguse vähendamiseks;

    soovitab komitee jälgida seda, et Euroopa peamised õigusaktid nimetatud valdkondades oleksid omavahel hästi kooskõlastatud. Kõnealused dokumendid on ehitiste energiatõhususe direktiiv, energiatõhususe direktiiv ja energiateenuste direktiiv, energiaturu liberaliseerimist käsitlev kolmas energiapakett ning energiat ja kliimat käsitleva paketi eri osad, sh eelkõige taastuvenergia direktiiv;

    seepärast soovitab komitee komisjonil muuta artiklit 4, sätestades nõude, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleb kaasata riiklike tegevuskavade väljatöötamisse ning võtta seda asjaolu arvesse riiklike tegevuskavade hindamisel;

    tõdeb, et eesmärk tõsta transpordis kasutatavate biokütuste osa 10 %-le saab vaid siis positiivseid tagajärgi tuua, kui kõnealuste biokütuste tootmine ei kahjusta looduse ökoloogilist tasakaalu, toiduainetega isevarustamist, turu majanduslikku tasakaalu ega sotsiaalset tasakaalu.

    Raportöör

    :

    Paula BAKER (UK/ALDE), Basingstoke'i ja Deane'i volikogu liige

    Viitedokument

    „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta”

    KOM(2008) 19 lõplik

    I.   POLIITILISED SOOVITUSED

    REGIOONIDE KOMITEE

    Üldist

    1.

    tervitab taastuvenergia direktiivi, sest arvab, et taastuvenergia tootmine võib aidata vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, parandada energiavarustatuse kindlust, edendada tehnoloogia arengut, suurendada töövõimalusi ja anda panuse piirkondade arengusse;

    2.

    rõhutab, et direktiivi eesmärkide saavutamiseks on oluline, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused looksid strateegilise liidu alt üles suunatud lähenemisviisi rakendamiseks taastuvenergiaallikate kasutuselevõtul;

    3.

    soovitab, et õiguslik raamistik tagaks investeerimisotsuste pikaajalise stabiilsuse, nii et uuenduslikud taastuvenergia projektid, mis kasutavad mitmesuguseid olemasolevaid tehnoloogiaid, oleksid konkurentsivõimelised tavapäraste tehnoloogiate suhtes;

    4.

    tervitab siduvate eesmärkide vastuvõtmist taastuvenergia valdkonnas. Samas rõhutab komitee, et kiire rakendamise ja lõplike eesmärkide saavutamise tagamiseks peaksid siduvad olema ka direktiivi ettepaneku I lisa B osas esitatud vahe-eesmärgid, ning kutsub üles kaasama riiklike tegevuskavade ettevalmistamisel kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi aruteludesse liikmesriikidega, et tagada piisav ülevaade vahe-eesmärkide saavutamise üle ja et vastuvõetavad rakendusmeetmed määratletaks kindlaks kohalikul tasandil;

    5.

    toetab täielikult komisjoni ettepanekut liikmesriikidele arendada välja võrgusüsteemi infrastruktuur, et võimaldada taastuvatest energiaallikatest pärit elektri tootmise edasine areng ja selle eelistatud pääs võrgusüsteemi, kuid rõhutab, et juurdepääs tuleb tagada õiglase ja konkurentsivõimelise hinnaga kas soodustariifmaksete abil või muul viisil;

    6.

    rõhutab samuti vajadust arendada välja võrgusüsteemi infrastruktuur gaasi, taastuvatest energiaallikatest toodetud soojuse ja heitsoojuse jaoks ja tagama sellist liiki energiale õigustatud juurdepääsu vastavasse võrgusüsteemi;

    7.

    leiab, et võrgusüsteemi ettevõtjad peaksid tegema mõistlikke kohandusi juurdepääsu loomiseks taastuvatele energiaallikatele ning kandma kohandustega seotud kulud. Nimetatud kulusid ei tuleks jaotada kõigi energiatarbijate vahel;

    8.

    toetab Euroopa Komisjoni riiklikele võimuorganitele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele suunatud kutset edendada madala ja passiivse energiakuluga hoonete ehitamist. Kuigi nimetatud poliitika nõuab eraldiseisvat käsitlemist, on see äärmiselt tähtis, vajalik ja asjakohane taastuvenergia direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Komitee soovitab, et taastuvenergia direktiivi ettepaneku sellekohased sätteid võetaks asjakohaselt arvesse ehitiste energiatõhususe direktiivi peatsel ümbervaatamisel. Üldiselt soovitab komitee jälgida seda, et Euroopa peamised õigusaktid nimetatud valdkondades oleksid omavahel hästi kooskõlastatud. Kõnealused dokumendid on ehitiste energiatõhususe direktiiv, energiatõhususe direktiiv ja energiateenuste direktiiv, energiaturu liberaliseerimist käsitlev kolmas energiapakett ning energiat ja kliimat käsitleva paketi eri osad, sh eelkõige taastuvenergia direktiiv. Eriti just siduvate riiklike eesmärkide saavutamiseks tuleb suurimat tähelepanu pöörata taastuvenergia direktiivi riiklikule rakendamisele;

    Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll

    9.

    arvab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on kogemus ja juurdunud pädevus mõjutada energia infrastruktuuri ja -poliitikat oma piirkonnas. Paljud Euroopa piirkonnad juba näitavad üles poliitilist vastutust taastuvenergia edendamisel oma piirkonnas; nad on selles valdkonnas püstitanud konkreetsed eesmärgid ja püüdlevad aktiivselt nende poole. Nad juba mõjutavad energia infrastruktuuri ja -poliitikat oma tegevusega ruumilise planeerimise ja regionaalarengu vallas, mõjutades üksikisikute tegevust; lisaks edendavad nad taastuvenergia (geotermiline, päikese-, biomassi-, vee- ja tuuleenergia) uuenduslikku rakendamist ehituses ja transpordis ning muudes sfäärides;

    10.

    märgib, et üleminek taastumatutelt energiaallikatelt taastuvatele tähendab suhteliselt väiksemahulise kohaliku energia tootmise kasvu, mis vähendab suurtest vahemaadest tulenevaid ülekandevõrgu kadusid ning kaasab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ja mõjutab nende tegevust;

    11.

    tunnustab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste järgmist tegevust, millega nad võivad anda oma panuse direktiivi eesmärkide saavutamisse:

    ruumiline planeerimine (selged nõuded planeerimis- ja arendustegevusele, mis toimiksid nii reguleerivalt kui ka innustavalt);

    riigimaa ja -vara omamine ja haldamine (sealhulgas tänavavalgustus, hoonestus, transport, riigihooned, ametiasutused ja sõidukipargid);

    jätkusuutliku transporditeenuse pakkumine ja alternatiivsete transpordivahendite pakkumine (näiteks rendielektrijalgrattad või -autod);

    soojus- ja jahutussüsteemide pakkumine eramajadele või suurtele ametiasutustele (ujulad, koolid, linna või piirkonna avalikud ruumid jne);

    regionaalareng;

    meetmed taastuvenergiat tootvate ettevõtete abistamiseks, sh toetused ja juurdepääs rahastamisvahenditele;

    toetuste pakkumine ja neile rahastamisvahenditele juurdepääsu hõlbustamine, et taastuvenergia oleks kättesaadav eramajapidamistele, avalikele asutustele ja ettevõtetele;

    teabevahetus kodanikega;

    teavitamine ja koolituse pakkumine toetuskavade kohta (kodanikele, ehitajatele, seadmete paigaldajatele ja remontijatele, VKEdele);

    toetus uurimistegevusele, arendamisele ja tehnoloogiaalasele uuendustegevusele energeetika valdkonnas, eriti säästmise ja energiatõhususe ning taastuvate energiaallikate osas;

    12.

    kutsub komisjoni üles seisma vastu survele nõuda liikmesriikidelt ühe keskse haldusorgani loomist taastuvaid energiaallikaid kasutavate uute seadmete rakendamiseks ja nende toetamiseks;

    13.

    hoiatab energia ülejäägi normide tagasiulatuva kohaldamise eest avalikele hoonetele;

    14.

    meenutab taas riiklike energiatõhususe tegevuskavadest saadud kogemust ja kutsub komisjoni üles eraldama vajalikke vahendeid (sh inimressursse) ja võtma kasutusele kõik vajalikud meetmed (sh kohtumenetlus ja trahvide kohaldamine), tagamaks seda, et liikmesriigid esitavad õigeaegselt taastuvaid energiaallikaid käsitlevad kõrgekvaliteedilised riiklikud tegevuskavad, mis võimaldavad saavutada direktiivis seatud eesmärgid;

    15.

    märgib lisaks, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kontrollivad suuremahulist eelarvet energiat tarbivate toodete ja teenuste osas riigihangete korraldamiseks ja lepingute sõlmimiseks; rõhutab, et esimestel üleminekuetappidel taastuvenergiat palju rohkem kasutava Euroopa suunas tuleks tugevdada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli taastuvenergiasektori määratlemisel, uuendamisel ja sellega läbirääkimiste pidamisel;

    16.

    avaldab tunnustust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevusele energianõudluse vähendamisel, mis kajastub energiatõhususe parandamise meetmetes, andes olulise panuse taastuvenergia direktiivi eesmärkide saavutamisse;

    Riiklikud tegevuskavad

    17.

    on arvamusel, et paljud riikliku tegevuskava meetmetest (vt nt artikkel 12) jäävad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rakendada. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on juba astunud märkimisväärseid samme ning nende kogemus riiklike tegevuskavade koostamisel, elluviimisel ja nende üle teostatavas järelevalves tuleks täielikult ära kasutada;

    18.

    seepärast soovitab komitee komisjonil muuta artiklit 4, sätestades nõude, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleb kaasata riiklike tegevuskavade väljatöötamisse ning võtta seda asjaolu arvesse riiklike tegevuskavade hindamisel;

    19.

    meenutab riiklikest energiatõhususe tegevuskavadest saadud kogemust ja kutsub komisjoni üles avaldama õigeaegselt suuniseid riiklike energiatõhususe tegevuskavade koostamiseks, sh avaldama tegevuskava alusraamistiku. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine taastuvaid energiaallikaid käsitlevate riiklike tegevuskavade väljatöötamisse on selgelt üks ettevalmistusprotsessi olulisimaid faktoreid kõigis alusraamistikes, üldsuunitluses või teistes Euroopa Komisjoni avaldatud riiklikke tegevuskavasid käsitlevates soovitustes;

    Toetusmeetmed

    20.

    nõuab, et komisjon astuks samme, innustades tegevusi olemasolevate taastuvenergia toetuskavade raames, nagu struktuurifondid, juurdepääs Euroopa Investeerimispanga laenudele, konkurentsivõime ja innovatsiooniprogrammiga (CIP) seotud Euroopa aruka energeetika algatus, teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raamesse kuuluvad erinevad programmid ja algatused ning kavad, mis on sätestatud komisjoni teatises „Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava” KOM (2007) 723 lõplik;

    21.

    soovib tagada, et toetuskavad oleksid avatud taastuvenergia tootjatele nende võimsusest sõltumata, ka väikekäitistele, ning on arvamusel, et järjekindluse tagamiseks peaks taastuvenergia toetamisega kaasnema toetuste kaotamine fossiilkütuste tootmiseks ja kasutamiseks (välja arvatud soojus- ja elektrienergia koostootmise süsteemide võimalik toetamine seoses avalike kaugküttesüsteemidega), samuti tuumaenergia tootmiseks ja kasutamiseks. Erandina tuleb käsitleda ka juhtumeid, kus süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist kasutatakse fossiilkütuste kasutamisest eralduva süsinikdioksiidi koguse vähendamiseks;

    22.

    soovib, et komisjon avaldaks tunnustust teadus- ja arendustegevusele ja tagaks sellele piisava toetuse, et innustada selliste puhaste, taastuvate mereenergialiikide nagu tuule-, laine-, loodete ja ookeanihoovuste energia kasutamist. Meenutab, et riiklikud ja piirkondlikud abiprogrammid, mis pakuvad riiklikele, piirkondlikele või kohalikele olukordadele kohandatud lahendusi, on tõestanud oma suutlikkust taastuvenergiat edukalt edendada. Kuigi Euroopa Liidult saadav lisatoetus on soovitatav, peavad riiklikud ja piirkondlikud abiprogrammid jääma peamisteks kõnealuse energia edendamise vahenditeks. Vältida tuleks abiprogrammide tingimuste standardimist Euroopa tasandil;

    Päritolutagatised

    23.

    märgib, et komisjon ettepanek sätestada üleeuroopaline elektri-, soojus- ja jahutusenergia päritolutagatiste süsteem on kooskõlas Regioonide Komitee arvamusega ülemaailmse kliimamuutuse piiramise teemal (1), milles kutsuti üles võtma tarvitusele rohelise energia sertifikaat;

    24.

    arvab, et päritolutagatiste kasutamine ka kaubavahetuses ja raamatupidamises on liigkeerukas ja soovitab komisjonil see ettepanek uuesti läbi mõelda ja seda selgitada eesmärgiga tagada süsteemi parem läbipaistvus ja õiguskindlus. Komitee soovitab komisjonil samal ajal ka jälgida seda, et päritolutagatistega kauplemise ja nende turustamise süsteem ei kujutaks endast ohtu riiklike ja piirkondlike abiprogrammide elluviimisele, ja kaaluda erisertifikaadi sisseviimist vabatahtlikes kaubandussuhetes;

    25.

    on seisukohal, et arvesse tuleb võtta ka mikrotootmise panus, eesmärgiga kohaselt tunnustada ja toetada kõnealust tegurit iga liikmesriigi üldises energiapaketis;

    Teavitamine ja koolitus

    26.

    märgib, et energia tootmine, jaotamine ja kasutamine muutub kiirelt ning lähiaastatel toimuvad muutused veelgi kiiremini, seepärast tuleb tegeleda laialdase teavitamise ja koolitusega, et energia tootjad, paigaldajad ja tarbijad tunneksid uusi tehnoloogiaid piisavalt, võimaldades muutusi tõhusalt ja õiglaselt läbi viia;

    27.

    toetab komisjoni ettepanekut, et liikmesriigid peavad tagama kohaste teavitus-, koolitus- ja akrediteerimissüsteemide loomise;

    28.

    rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on hariduse ja koolituse vallas oluline roll ning kodanikud nõuavad üha enam olemasoleva teabe kvaliteedi parandamist; nad kaasatakse ka otseselt uute hoonete planeerimise kontrolli ja standardeid reguleerivate suuniste rakendamisse. Seepärast nõuab komitee, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleb täielikult kaasata teavitus-, teadlikkuse tõstmise, juhtimis-, haridus- ja koolituskavade väljatöötamisse ja ellurakendamisse;

    Biokütused

    29.

    märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on edendanud biokütuste kasutamist, kogudes näiteks kasutatud toiduõli, et toota sellest omavalitsuse sõidukite tarbeks biodiislit. Lisaks toodetakse nende sõidukite tarbeks reoveest ja muudest biojäätmetest biogaasi. Kohalikust biomassist toodetud puidugraanuli varud, mida kasutatakse peamiselt sooja tootmiseks, kuid ka seoses koostootmisekavadega, on saadud kohalikus halduses olevatest metsadest ja puidujäätmetest. Toetada tuleb ka algatusi biokütuste võrgustike loomiseks erinevates Euroopa piirkondades. Nimetatud struktuuride eesmärk on kooskõlastada biokütuste tootmise ja tarbimise kooskõlastamist piirkondlikul tasandil. Eeldusel, et biokütuseid toodetakse jätkusuutlikul viisil, st kõiki majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid aspekte arvestades, võib sellega kaasneda panus piirkondliku majanduse arengusse;

    30.

    leiab, et taastuvenergia 10 % osakaalu eesmärki on transpordis kõige parem saavutada taastuvatest energiaallikatest toodetud energial töötavate elektrisõidukite suurema kasutamisega;

    31.

    väidab, et jäätmetest, kõrvalsaadustest ja jääkidest toodetud biokütused on kliimamuutuste seisukohalt kasulikud kahel viisil: väheneb transpordist tulenev heide ja piiratakse jäätmevoogude mahtu ning nii saavutatakse selliste varude nagu biomass arukas kokkuhoid. Samuti ei konkureeri need toiduainete tootmisega;

    32.

    tõdeb, et biokütuste suurem kasutamine transpordis saab vaid siis positiivseid tagajärgi tuua, kui kõnealuste biokütuste tootmine ei kahjusta looduse ökoloogilist tasakaalu, toiduainetega isevarustamist, turu majanduslikku tasakaalu ega sotsiaalset tasakaalu;

    33.

    märgib, et biokütuste kasutamisest transpordis tulenevate inimeste tervist kahjustavate õhusaasteainete heited erinevad sõltuvalt biokütuse allikast. Seetõttu on biokütustel võimalik anda panus õhukvaliteedi paranemisse või halvenemisse ning õhukvaliteedi juhtimisel on võtmeroll kohalikul omavalitsusel;

    34.

    kutsub seetõttu üles viima läbi ulatuslikke uuringuid eri biokütuste heitgaaside kohta ning terviklikul viisil arvestama kõrvuti säästvuse hindamisega ka mõju õhukvaliteedile;

    35.

    soovitab riiklikesse tegevuskavadesse, mille koostamises osalevad ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, lisada üksikasjalikud sätted biokütuste tootmiseks kasutatavate toorainete kohta. Kõnealuste tegevuskavade koostamisel tuleb arvesse võtta eri liikmesriikide loodusressursse ning põllumajanduse ja metsanduse potentsiaali;

    36.

    nõuab, et toetada tuleks neid biokütuseid, mis pakuvad märkimisväärset kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist;

    37.

    mõistab, et tselluloosi biomassi (2) ja vetikaid saab koguda toiduainetetööstust vähem segades ning maad vähem kurnates, tingimusel et see sobib kokku teiste merega seotud tegevustega. Kuigi tootmismeetodid on alles väljatöötamisel, väidetakse, et kasvuhoonegaaside heitkogused vähenevad kuni 90 % (3). Lisaks saab sõidukikütusena kasutatavat biogaasi toota jäätmetest anaeroobse kääritamise teel, millega kasvuhoonegaaside heitkogused vähenevad samaväärses ulatuses;

    38.

    kutsub Euroopa Komisjoni üles veelgi enam arendama direktiivi artiklis 15 sätestatud biokütuste keskkonnasäästlikkuse kriteeriume. Nimetatud kriteeriumid peavad muu hulgas pakkuma lahendusi järgmistele küsimustele, mis on biokütuste üldise säästlikkuse seisukohalt olulise tähtsusega:

    tootmise aspektid (intensiivne tootmine, mille puhul kasutatakse sünteesitud väetisi ja pestitsiide);

    vee kokkuhoid tootmismeetodites;

    sellise maa kasutamine, mis oleks sobinud toiduainete tootmiseks.

    Võttes arvesse eelnevalt nimetatud piirkondlikke võrgustikke, kustub komitee komisjoni üles võtma asjakohaselt arvesse piirkondlike tootmis- ja tarbimisahelate potentsiaali;

    39.

    nõuab, et biokütuse säästlikkuse hindamine peab olema range ja pidama sammu tehnoloogiliste muutustega ning kasvuhoonegaaside vähendamise miinimumi tuleb muuta vastavalt tehnoloogia arengule;

    40.

    on arvamusel, et säästlikkuse kriteeriumeid peaks olema võimalik rakendada nii ELis kui ka väljaspool ELi toodetud biokütustele, pakkudes üldsusele kindlustunde ostuotsuste tegemisel ja kõigi kavade suhtes, mida kohalikud omavalitsused rakendavad;

    41.

    leiab, et biokütuseid tuleb toota keskkonda säästvalt ja võimalikult vähe kliimat mõjutades. Mitte mingil juhul ei tohi püsivalt metsastatud aladel metsa langetada, et teha ruumi energiakultuuridele, mis tegelikult seovad süsihappegaasi vähem.

    II.   MUUDATUSETTEPANEKUD

    Muudatusettepanek 1

    Artikli 3 lõige 3

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    3.   Liikmesriik tagab, et taastuvenergia osakaal transpordisektoris on 2020. aastal vähemalt 10 % energia lõpptarbimisest transpordi-sektoris selles liikmesriigis.

    Esimese lõigu kohaldamisel ei võeta transpordisektoris tarbitud koguenergia arvutamisel arvesse muid naftatooteid kui bensiin ja diislikütus.

    3.   Liikmesriik tagab, et taastuvenergia osakaal transpordisektoris on 2020. aastal vähemalt 10 % energia lõpptarbimisest transpordi-sektoris selles liikmesriigis. Kõnealune energia võib pärineda vaid toorainetest, mille saamine ei kahjusta liikmesriikide looduse ökoloogilist tasakaalu ega turu majanduslikku tasakaalu.

    Esimese lõigu kohaldamisel ei võeta transpordisektoris tarbitud koguenergia arvutamisel arvesse muid naftatooteid kui bensiin ja diislikütus.

    Motivatsioon

    Kuna olulist kasvuhoonegaaside vähenemist tagavad biokütuste tootmismeetodid on alles väljatöötamisel, võib eesmärgi püstitamine praegu moonutada ülemaailmset toiduainete turgu.

    Muudatusettepanek 2

    Artikli 4 lõige 1

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    1   Liikmesriik võtab vastu riikliku tegevuskava.

    Riiklikes tegevuskavades sätestatakse liikmesriikide eesmärgid seoses taastuvenergia osakaaluga transpordi-, elektri-, soojus- ja jahutussektoris 2020. aastal ning nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas riikliku poliitika olemasolevate biomassiressursside arendamiseks ja uute biomassiressursside erinevaks kasutuseks, ning artiklite 12–17 nõuete täitmiseks võetavad meetmed.

    1.   Liikmesriik võtab vastu riikliku tegevuskava kohalikul ja piirkondlikul tasandil väljatöötatud ning regionaal- ja maakasutuspoliitikaga kooskõlastatud energiategevuskavade alusel; liikmesriigid kaasavad aktiivselt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ja konsulteerivad nendega riiklike tegevuskavade ettevalmistamise varases staadiumis.

    Riiklikes tegevuskavades sätestatakse liikmesriikide eesmärgid seoses taastuvenergia osakaaluga transpordi-, elektri-, soojus- ja jahutussektoris 2020. aastal ning nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas keskkonnahoidlike riigihangete kasutamine ökoloogiliste kriteeriumite kehtestamise teel, millega innustatakse valitsusasutusi energiateenuste hankimisel eelistama taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat ning riikliku poliitika rakendamine olemasolevate biomassiressursside arendamiseks ja uute biomassiressursside erinevaks kasutuseks, ning artiklite 12–17 nõuete täitmiseks võetavad meetmed.

    Motivatsioon

    Kuna mitmed riikliku tegevuskava meetmed jäävad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rakendada, on oluline kaasata nad kõnealuste kavade väljatöötamisse.

    25 liikmesriiki on ETAP strateegia (keskkonnatehnoloogia tegevuskava) osana võtnud vastu keskkonnahoidlike riigihangete riiklikud tegevuskavad (Itaalia kinnitas kõnealuse kava ministritevahelise määrusega 11. aprillil 2008). Keskkonnahoidlikke riigihankeid tuleks kasutada, kehtestamaks ökoloogilised kriteeriumid (taastuvenergia kasutamisega seoses) energiateenuste hankimisel valitsusasutuste poolt.

    Praeguses direktiivi ettepanekus viidatakse väga vähe positiivsele rollile, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad etendada (artikli 12 lõiked 1.a, 3 ja 7). Ehkki võib avaldada tunnustust asjaolule, et komisjon soovib prioriteetseks seada eesmärgi saavutamist, piiramata sealjuures liikmesriikide võimalikke valikuid, võib ülaltoodud muudatusettepanek aidata suurendada omavalitsustasandi ametivõimude nähtavust ja austust nende pädevuste suhtes ning oluliselt innustada riiklikke ametivõime tegema nendega aktiivset koostööd riiklike tegevuskavade väljatöötamisel ja elluviimisel.

    Muudatusettepanek 3

    Artikli 12 lõige 3

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Liikmesriigid nõuavad, et kohalikud ja piirkondlikud asutused arutaksid tööstus- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja ümberkorraldamisel selliste seadmete ja süsteemide paigaldamist, mis kasutaksid taastuvatest allikatest toodetud kütet, jahutust ja elektrit ning kaugkütet ja -jahutust.

    Liikmesriigid nõuavad, et kohalikud ja piirkondlikud asutused arutaksid tööstus-, kaubandus-, büroo- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja ümberkorraldamisel selliste seadmete ja süsteemide paigaldamist, mis kasutaksid taastuvatest allikatest toodetud kütet, jahutust ja elektrit ning kaugkütet ja -jahutust.

    Muudatusettepanek 4

    Artikli 13 lõige 1

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    1.   Liikmesriigid tagavad, et toetusmeetmeid käsitlev teave tehakse kättesaadavaks suure biokütusesisaldusega segude või puhaste biokütuste kasutamiseks sobivate kütte-, jahutus- ja elektriseadmete ja -süsteemide ning sõidukite tarbijatele, ehitajatele, paigaldajatele, arhitektidele ja tarnijatele.

    1.   Liikmesriigid tagavad, et toetusmeetmeid käsitlev teave tehakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasabil kättesaadavaks suure biokütusesisaldusega segude või puhaste biokütuste kasutamiseks sobivate kütte-, jahutus- ja elektriseadmete ja -süsteemide ning sõidukite tarbijatele, ehitajatele, paigaldajatele, arhitektidele ja tarnijatele.

    Motivatsioon

    Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peaks taastuvenergia edendamisel koolituse ja teavitamise valdkonnas olema oluline roll, et tagada 20-20-20 programmi eesmärkide saavutamine.

    Muudatusettepanek 5

    Artikli 13 lõige 4

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    4.   Liikmesriigid koostavad kavandajate ja arhitektide jaoks suunised, et neil oleks võimalik tööstus- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja ümberkorraldamisel nõuetekohaselt kaaluda taastuvenergia ning kaugkütte ja -jahutuse kasutamist.

    4.   Liikmesriigid koostavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasabil kavandajate ja arhitektide jaoks suunised, et neil oleks võimalik tööstus- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja ümberkorraldamisel nõuetekohaselt kaaluda taastuvenergia ning kaugkütte ja -jahutuse kasutamist.

    Motivatsioon

    Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peaks taastuvenergia edendamisel koolituse ja teavitamise valdkonnas olema oluline roll, et tagada 20-20-20 programmi eesmärkide saavutamine.

    Muudatusettepanek 6

    Artikkel 14a

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Muudatusettepanek

     

    Liikmesriigid tagavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad garanteerivad oma territooriumil taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ning heitsoojuse pääsu asjaomasesse võrku mõistlikel tingimustel, ilma et see mõjutaks võrgusüsteemi terviklikkust ja ohutust.

    Motivatsioon

    Taastuvatest energiaallikatest pärit gaasile (biogaas) ja soojusele tuleb perspektiivis tagada pääs asjaomasesse võrku. Tööstustegevuse heitsoojuse kasutamine, jäätmepõletus jms annavad hea võimaluse primaarenergia kokkuhoiuks.

    Brüssel, 8. oktoober 2008

    Regioonide Komitee

    president

    Luc VAN DEN BRANDE


    (1)  CdR 110/2007 fin.

    (2)  Puit (nt paju, hübriidpappel, eukalüpt), kõrge mitmeaastane hein (nt vitshirss ja siidpööris, põllukultuuride jäägid ja orgaanilised olmejäätmed).

    (3)  National Geographic, oktoober 2007 ja Engineering & Technology, mai 2008.


    Top