5.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/65

—

avaldab kahetsust asjaolu üle, et komisjon küll käsitleb teatises Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitikakujundajate ja huvirühmade vahelist vajalikku koostööd noortestrateegia arendamisel, kuid ei kirjelda täpsemalt piirkondliku ja kohaliku tasandi rolli noorsoopoliitikas;

—

rõhutab, et noorsoopoliitikat viiakse suures osas ellu kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Kohalikud ja piirkondlikud strateegiad aitavad oluliselt kaasa väärtuslike meetmete võtmisele, et parandada noorte koolitust ja täiendõpet, sotsiaalset ja erialast kaasamist ning noorte kodanikuaktiivsust;

—

nõustub komisjoniga, et riiklike ja piirkondlike haridus- ja koolitussüsteemide ülesanne peab olema tööturul vajalike põhipädevuste vahendamine. Kuid unustada ei tohi, et tugeval, isiksust kujundaval alusharidusel on kaugemale ulatuv tähtsus, eriti üksikisiku ühiskondlikus elus osalemise seisukohast;

—

seab erinevalt komisjonist eelkoolieas esiplaanile mitte niivõrd põhipädevuste arendamise kui pigem isiksuse üldise arengu;

—

on seisukohal, et paljudes riikides rakendatav duaalne koolitussüsteem (st kombineeritud koolitus toimub nii ettevõttes kui koolis) on võimalikult paljude noorte kutsealase integratsiooni seisukohast järgimist vääriv koolitusvorm, ning kahetseb, et mitmetes riikides on kutsealase koolituse puhul probleeme atraktiivsuse ja tunnustamisega.

Raportöör

:

Gebhard HALDER (AT/EVP); Vorarlbergi maapäeva president

1.

on arvamusel, et noored on ühiskonna arengu potentsiaal. Euroopa Liidu, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste tulevik sõltub üha rohkem sellest, kas suudetakse luua laste- ja noortesõbralik ühiskond;

2.

rõhutab, et noored on ka Euroopa piirkondade ja kogukondade majandusliku suutlikkuse ning globaalses konkurentsis püsimajäämise oluline tegur. Euroopa Liidu kodanike kaasamine on Euroopa sotsiaalse ühtekuuluvuse ning rahumeelse ja demokraatliku arengu nurgakivi ning sellele tuleb alus panna juba nooruses;

3.

viitab Regioonide Komitee arvamusele (1) Euroopa demograafilise tuleviku kohta. Nimetatud arvamuses märgitakse, et Euroopas sünnib vähem lapsi kui on vaja rahvastiku taastootmiseks, mis põhjustab kaugeleulatuvaid muutusi Euroopa rahvastiku arvus ning vanuselises struktuuris, ning rõhutatakse vajadust eri põlvkondadele kohandatud ja jätkusuutliku poliitika järele;

4.

tunnustab seetõttu asjaolu, et Euroopa Ülemkogu poolt 2005. aasta kevadel vastuvõetud Euroopa noortepakt (2), komisjoni teatis Euroopa noorsoopoliitika kohta (3) ning siin kõne all olev komisjoni teatis käsitlevad äärmiselt olulist temaatikat;

5.

toetab komisjoni ettepanekut kõiki valdkondi hõlmavaks lähenemisviisiks. Oluline on arvestada noorte vajadusi läbivalt kõigis poliitikavaldkondades ning saavutada seeläbi suurem keskendumine noorte erivajadustele;

6.

viitab asjaolule, et teatises käsitletud hariduse ja koolituse ning noorte töötuse valdkondades on meetmete võtmise pädevus liikmesriikidel või piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Euroopa tasandil on siin vaid kooskõlastav, toetav ja täiendav roll;

7.

kutsub selle taustal komisjoni üles kontrollima, kas kavandatavad meetmed vastavad Lissaboni lepinguga tugevdatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele;

8.

märgib, et komisjon ei ole koos teatisega esitanud mõjuhinnangut, ning kahetseb, et uuritud ei ole selle rakendamisest tulenevat halduslikku ja finantsilist lisakoormat piirkondlikule ja kohalikule tasandile;

9.

avaldab kahetsust asjaolu üle, et komisjon küll käsitleb teatises Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitikakujundajate ja huvirühmade vahelist vajalikku koostööd, kuid ei kirjelda täpsemalt piirkondliku ja kohaliku tasandi rolli noorsoopoliitikas;

10.

tõstab esile, et erilises ulatuses viiakse noorsoopoliitikat ellu piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Kohalikud ja piirkondlikud strateegiad aitavad oluliselt kaasa väärtuslike meetmete võtmisele, et parandada noorte koolitust ja täiendõpet, sotsiaalset ja erialast kaasamist ning noorte kodanikuaktiivsust. Just piirkondlikul ja kohalikul tasandil on võimalik tugevamini keskenduda noorte spetsiaalsetele vajadustele ning seega sihipärasemalt tegutseda;

11.

kutsub komisjoni üles pöörama hariduse, noorte ja tööhõive valdkonnas tähelepanu riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele erinevustele. Kooskõlastavate, toetavate ja täiendavate meetmete kontseptisooni ja rakendamise puhul ei ole oluline mitte ainult riikliku, vaid ka piirkondliku ja kohaliku tasandi kaasamine;

12.

rõhutab, et Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid on ELi pikaajalise konkurentsipotentsiaali arendamise võtmetegurid ning tervitab seetõttu tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” (4) sisu. Komitee juhib samas tähelepanu asjaolule, et arvestada tuleb liikmesriikide või piirkondliku ja kohaliku tasandi vastutust õppesisu ja haridussüsteemide korraldamise eest, samuti nende kultuuride ja keelte mitmekesisust;

13.

on sarnaselt komisjoniga seisukohal, et riiklike või piirkondlike haridus- ja koolitussüsteemide ülesanne peab olema tööturul vajalike põhipädevuste vahendamine. Kuid unustada ei tohi, et tugeval, isiksust kujundaval alusharidusel on kaugemale ulatuv tähtsus, eriti ühiskondlikus elus osalemise seisukohast;

14.

seab erinevalt komisjonist eelkoolieas esiplaanile mitte niivõrd põhipädevuste arendamise kui pigem isiksuse üldise arengu. Siiski on võimalik juba väga väikestes lastes mänguliselt, muu hulgas tehniliste või loodusteaduslike mängudega äratada potentsiaale ning huvi, mis võivad etendada olulist rolli hilisemal elukutsevalikul;

15.

juhib tähelepanu sellele, et väikelaste kasvatamisel on oluline keele omandamise soodustamine. Eriti oluline on see sisserändajate laste puhul. Sellega luuakse alus ka teiste keelte hilisemale omandamisele;

16.

on seisukohal, et paljudes riikides rakendatav duaalne koolitussüsteem (st kombineeritud koolitus toimub nii ettevõttes kui koolis) on võimalikult paljude noorte kutsealase integratsiooni seisukohast järgimist vääriv koolitusvorm, ning kahetseb, et mitmetes riikides on kutsealase koolituse puhul probleeme atraktiivsuse ja tunnustamisega. Siiski seisab see koolitussüsteem, nagu ka muud keskharidusjärgsed või ülikoolide koolitussüsteemid, silmitsi probleemiga, et tänapäeval paljudel töökohtadel kehtivad kvalifikatsiooninõudmised üha suurenevad. Samuti tuleb tõsta selle koolitussüsteemi atraktiivsust eelkõige duaalse hariduse läbilaskvuse parandamisega kuni ülikoolini välja;

17.

on seepärast seisukohal, et haridustaset tuleb üldiselt tõsta. Selle oluline alus on kõrge kvalifikatsiooniga ja motiveeritud õppejõud ja koolitajad, kellel ei ole mitte ainult erialalised ja didaktilised pädevused, vaid ka sotsiaalsed ja integreerivad pädevused (5). Lisaks peavad õppekavades kajastuma tööturu nõudmised;

18.

tervitab asjaolu, et komisjon kutsub liimesriike üles rakendama Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ja nõuab selles kontekstis, et sealjuures võetaks arvesse riiklike ja piirkondlike haridussüsteemide mitmekesisust. Nii tuleb näiteks leida lahendused erialadele suunatud koolitusmoodulite liigitamisele;

19.

rõhutab ELi elukestva õppe programmi ja programmi „Euroopa Noored” tähtsust. Nimetatud programmid, milles seatakse esiplaanile piiriülene liikuvus ja sellega seotud formaalne ja informaalne õpe, on riikliku ja piirkondliku või kohaliku hariduspoliitika väärtuslik täiendus;

20.

kutsub komisjoni üles teatises või enda võetud meetmetes (nt ELi programmides) põhjalikumalt käsitlema ebasoodsates tingimustes noorte olukorda. Et anda nimetatud noortele võimalus oma individuaalsete võimaluste ära kasutamiseks ja tööturule integreerumiseks, võib olla abi mudelitest, nagu integreeriva ametialase koolituse mudel. Need annavad noortele võimaluse läbida koolitus pikema perioodi jooksul või omandada osaline kvalifikatsioon. Oluline on sealjuures ka noorte tõhus sotsiaalne toetamine ja juhendamine, ning see on ülesanne, mida saab täita vaid piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Nimetatud mudelid võivad aidata kaasa ka kooli poolelijätmise jätkuvalt kõrge määra vähendamisele;

21.

nendib, et üleminek koolist tööle on noorte jaoks üha raskem;

22.

sealjuures valitseb paljudes Euroopa piirkondades paradoksaalne olukord, kus osalt märkimisväärselt kõrge noorte töötuse (6) kõrval valitseb eelkõige kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu puudus, mis tulevikus veelgi süveneb;

23.

rõhutab, et noorte kutsealane ja sotsiaalne integratsioon on eriti raske ebasoodsates tingimustes linna- ja maapiirkondades ning juhib selle taustal tähelepanu Euroopa, riikliku, samuti piirkondliku ja kohaliku poliitika tähtsusele piirkondliku konkurentsivõime koondumisel ja parandamisel ning kvalifitseeritud noortele tingimuste loomisel piirkonda jäämiseks;

24.

jagab täielikult komisjoni seisukohta, et riiklikes majanduskasvu ja tööhõive reformikavades tuleb erilist tähelepanu pöörata noorte tööhõivele ning nõuab, et reformikavad kooskõlastataks tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” raames võetud meetmetega;

25.

teeb ettepaneku laiendada ELi liikmesriikide valitsuste tasandil toimuvat eksperthinnangute andmist Lissaboni strateegia osas, nii et sellest võiksid kasu saada ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja muud sidusrühmad kogu ELis. Nimelt tuleks uurida kohalikke ja piirkondlikke tegevusi, mis oleksid suunatud noortele, kes ei tööta, ei õpi ega saa koolitust;

26.

peab vähese töökoha kindlustatusega ebakindlate töösuhete pidevat kasvu eriti suureks probleemiks noorte töötajate jaoks, kuna nad ei saavuta tihti mitmete aastate vältel stabiilseid ja sobivaid töö- ja sissetulekutingimusi ning ei saa seetõttu ka iseseisvalt oma elu korraldada;

27.

kutsub seepärast ELi institutsioone, liikmesriike või piirkondlikku ja kohalikku tasandit üles pöörama paindlikkuse ja turvalisuse lähenemisviisi rakendades tähelepanu tasakaalule tööandjate ja töötajate huvide vahel ehk paindlikkuse ja turvalisuse vahel. Ka ei tohi raskendada noorte sotsiaalset kaasamist;

28.

on seisukohal, et komisjon ei pööra piisavalt tähelepanu ebasoodsates tingimustes noorte tööhõivele. Lisaks ennetavatele meetmetele, mis puudutavad ennekõike tööturule suunatud noorte koolitust, on noorte, eriti ebasoodsates tingimustes noorte tööturule integreerimiseks vajalikud (ka sotsiaalsed) konkreetsest olukorrast lähtuvad toetusmeetmed. Nagu on määratletud ka Euroopa tööhõivestrateegias, on sealjuures oluline integreerida eranditult kõik noored tööhõiveprotsessidesse võimalikult lühikese ajaga. Sealjuures võivad vajalikuks osutuda nn turvavõrgud tööd otsivatele noortele ning noortele suunatud, riiklikult rahastatavate kvalifikatsiooni- ja tööhõiveprogrammide ellurakendamine (7);

29.

viitab asjaolule, et ELi struktuurifondid, eriti Euroopa Sotsiaalfond, võimaldavad seesuguste projektide edendamist, ning toetab komisjoni teatises esitatud nõudmist suunata Euroopa Sotsiaalfondi tähelepanu rohkem noorte tööhõivele juhul, kui seda nõuavad piirkondlikud olud st noorte töötuse kõrge määr;

30.

on seisukohal, et riigi ning piirkondliku või kohaliku tasandi oluline ülesanne on parandada noorte tööalast konkurentsivõimet ja töövalmidust. Muu hulgas tuleb tõhustada isiklikku kutsenõustamist ja –teavitamist ning sellega seotud võimalusi teadlikkuse tõstmiseks tulevikuelukutsete kohta. Sel viisil on näiteks võimalik aidata kaasa soolise tasakaalu loomisele erinevatel elualadel;

31.

toetab komisjoni ettepanekut praktikaid käsitleva Euroopa soovitusliku kvaliteediharta kohta, kuna praktikante, kes tegutsevad üha enam piiriüleselt, kasutatakse osaliselt ära nö odava tööjõuna. Nõuetekohased praktikad on noorte jaoks väärtuslik võimalus esimeste töökogemuste omandamiseks, mis võib mängida edaspidises elukutsevalikus või edasiõppel tihti olulist ja määravat rolli. Samuti tuleb koolitatavaid noori motiveerida sooritama praktikat ning laiendada selleks pakutavaid võimalusi;

32.

viitab asjaolule, et lisaks esmasele väljaõppele muutub järjest olulisemaks kutsealane täiendõpe. Tehnilised teadmised ja tööprotsessis vajalikud oskused muutuvad kiiresti. Seetõttu seisneb ülesanne täiendõppe atraktiivsuse ja avatuse parandamises ning täiendõppe vahendite valiku väljaarendamises. Noorte jaoks, kellel puudub piisav alusharidus, on oluline, et puuduvaid teadmisi ja oskusi oleks võimalik hiljem omandada (teine võimalus) (8);

33.

märgib, et valdavalt on vaestest peredest pärit lapsed ja noored mitmeski mõttes ebasoodsates tingimustes ja osaliselt ka tõrjutud. Eelkõige puudutab see nende haridus- ja töövõimalusi, samuti nende tervislikku seisundit. Lisaks on vaesus sageli nö päritav: vaesus ja sotsiaalne tõrjutus täiskasvanueas on lapsepõlve ja nooruse ebasoodsate tingimuste tulemus;

34.

nõuab seetõttu, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemine peab olema prioriteet. Esmajoones on see riigi või piirkondliku ja kohaliku tasandi ülesanne ning eeldab majandus-, tööhõive-, haridus- ja sotsiaalpoliitika kooskõlastatud koostoimimist, samuti noorsoopoliitika aspektide valdkonnaülest käsitlemist;

35.

on seisukohal, et esmane lähtepunkt peab olema lastega perede vaesusriski vähendamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sotsiaalmajanduslikele teguritele, näiteks eraldatus ning pikaajaliselt töötud ja vähese haridusega vanemad, selleks et vältida püsivaid vaesuse juhtumeid;

36.

tuletab meelde, et sageli on vanemateta või probleemsete vanemate laste ülalpidamine ja koolitus ning eelduste loomine nende laste iseseisvaks eluks just kohalike ja piirkondlike omavalitsuste õlul;

37.

juhib tähelepanu sellele, et elukohariigi keele valdamine on eeldus kiirele integratsioonile, paremale õppeedukusele ja suurematele võimalustele tööturul, seega ka oluline tegur vaesusega võitlemisel;

38.

juhib tähelepanu sellele, et noorte osalemine — ühiskonnaelu kaaskujundamine ja sellest osa saamine — muudab lapsed ja noored tugevamaks, annab neile enesekindlust ja edendab demokraatiat ning aktiivset käitumist;

39.

viitab osalemisprotsessi erilisele tähtsusele kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Noorte osalemine on eriti nähtav ja jätkusuutlik seal, kus noored ise osalevad oma elupaiga kujundamises ja kogevad osalemise mõjusid vahetult ja otse;

40.

märgib, et oluline on laste ja noorte suunamine kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse mehhanismide juurde, tutvustades neile kohaliku ja piirkondliku tasandi valitud esindajate ameteid, funktsioone ja vastutust ning samuti nende võimalusi abistada kohalikke inimesi nende töö- ja elutingimuste parandamisel;

41.

tervitab kogemustevahetust Euroopa tasandil kohalike ja piirkondlike osalemisalgatuste tugevdamiseks ning kutsub riigi ja ELi tasandit, samuti kohalikke ja piirkondlike omavalitsusi üles arendama noorsoopoliitikat sektoriüleselt ja tihedas koostöös noortega;

42.

peab positiivseks Euroopa Komisjoni ettepanekut koostada korrapäraselt ELi aruanne noorte kohta. See võib aidata kaasa noorte elutingimuste analüüsimisele, nende probleemide määratlemisele ja looks seega aluse riikliku, piirkondliku, kohaliku ja ELi tasandi sektoriülesele noorsoopoliitikale. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et liikmesriikidele ning piirkondadele ja kogukondadele ei kehtestataks uusi aruandekohustusi. Mitmed praegu esitatavad aruanded noorte elutingimuste kohta sisaldavad palju vajalikku teavet;

43.

rõhutab, et noorte vabatahtlik tegevus on oluline võimalus nende aktiivseks osalemiseks ühiskonnas ning teisalt saavad nad ka esimesed töökogemused paremaks elukutsevalikuks;

44.

juhib tähelepanu sellele, et vabatahtlik tegevus võib viia teadmiste ja oskuste omandamiseni, mis võivad osutuda oluliseks hilisemas tööelus. Kõnealuse tegevuse atraktiivsuse suurendamise eeldus noorte jaoks on mitteformaalse õppe raames omandatud kvalifikatsioonide tunnustamine;

45.

tervitab selle taustal komisjoni poolt programmi „Euroopa Noored” raames kehtestatud noortepassi, mis kujutab endast individuaalset sertifikaati noorte töökvaliteedi kohta programmi tegevustes ning toetab komisjoni kavandatavat raamkontseptsiooni täiendust kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse edendamiseks (Europass) (9), et määratleda omandatud mitteformaalsed kvalifikatsioonid;

46.

kutsub kõiki tasandeid üles pöörama rohkem tähelepanu sellele, et nii osalemise kui vabatahtliku tegevuse puhul oleks ka ebasoodsates tingimustes noortel võimalus neis osaleda.