13.11.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 270/15

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2007/C 270/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 510/2006

„OIGNON DOUX DES CEVENNES”

EÜ NR: FR/PDO/005/0314/25.09.2003

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:	Institut National de l'Origine et de la Qualité (INAO)
Aadress:	51, rue d'Anjou F-75008 Paris
Tel:	(33) 153 89 80 00
Faks:	(33) 142 25 57 97
E-post:	info@inao.gouv.fr

2.   Taotlejate rühm:

Nimi:	Association de Défense de l'Oignon Doux des Cévennes (A.D.O.C.)
Aadress:	15, avenue Emmanuel d'Alzon F-30120 Le Vigan
Tel:	(33) 467 82 69 34
Faks:	(33) 467 82 69 16
E-post:	defenseoignondoux.cevennes@wanadoo.fr
Koosseis:	tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3.   Toote liik:

Klass 1.6: Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus: „Oignon doux des Cévennes”

4.2.   Kirjeldus: Kuivatamiseks mõeldud vasekarva pärlmutterjat tooni valkjas sibul, ümara rombikujulise suure mugulaga, läikiva pealispinna, õhukeste ja läbikumavate koortega. Soomused on paksud ja valget värvi, keskmiselt tihked ja mahlased. Kuivainesisaldus on alla 10 %. Toorelt tarbituna iseloomustab sibulat krõmpsuv viljaliha ning peen ja tasakaalustatud aroom, puudub terav ja kibe maitse. Kuumtöödeldud sibula läikivus säilib ja sibul muutub poolläbipaistvaks, pehmeks, mahlaseks ja magusaks, kibe maitse puudub, tunda on kastani- ja praelõhna.

4.3.   Geograafiline piirkond: Sibulat külvatakse, kasvatakse ja pakendatakse geograafilises piirkonnas, mis hõlmab järgmisi Gardi departemangu kommuune: Arphy, Arre, Arrigas, Aulas, Aumessas, Avèze, Bez-et-Esparon, Bréau-et-Salagosse, Colognac, Cros, Lasalle, Mandagout, Mars, Molières-Cavaillac, Monoblet, Notre-Dame-de-la-Rouvière, Pommiers, Roquedur, Saint-André-de-Majencoules, Saint-André-de-Valborgne, Saint-Bonnet-de-Salendrinque, Saint-Bresson, Sainte-Croix-de-Caderle, Saint-Julien-de-la-Nef, Saint-Laurent-le-Minier, Saint-Martial, Saint-Roman-de-Codières, Soudorgues, Sumène, Vabres, Valleraugue, Vigan.

4.4.   Päritolutõend: Kõik ettevõtjad kirjutavad alla sobivusdeklaratsioonile päritolunimetuste riikliku instituudi INAO juures, mis sel viisil registreerib kõik päritolunimetusega seotud ettevõtjad.

Sibulaid tuleb kasvatada maatükkidel, mille INAO on kindlaks määranud kaitstud päritolunimetuse spetsifikaadis kehtestatud istutuskoha ja tootmistingimuste kriteeriumide põhjal. Taotlused maatükkide kindlaks määramiseks tuleb esitada enne kasvatamisele eelneva aasta 31. detsembrit.

Tootja esitab igal aastal:

põllukultuurideklaratsiooni, lisades nimekirja külviks ja sibula ümberistutamiseks kasutatavatest maatükkidest,

saagideklaratsiooni, täpsustades maatüki kohta saadud sibulate koguse.

Tootjad peavad kogu kasvatamistsükli vältel viljeluspäevikut, kus on esitatud igal maatükil tehtud toimingud.

Igalt maatükilt korjatud sibulad ladustatakse eraldi ja neile antakse eraldi tunnusnumber.

Tootjad ja pakendajad peavad sissetulevate ja väljaminevate sibulate kohta registrit, mis võimaldab kindlaks määrata sibulate päritolu ja sihtkoha ning ringlusse lastud kogused. Kõnealune register on kättesaadav kontrolli eest vastutavatele ametnikele.

Sibulad turustatakse pakendis, millele on märgitud pakendaja tähis, pakendamise kuupäev ning vastava partii tunnusnumber.

Pakendatud partiidele tehakse organoleptilised kontrollid proovide võtmise teel ning vajaduse korral analüütilised kontrollid.

4.5.   Tootmismeetod: Sibulad tuleb külvata, kasvatada ja pakendada punktis 4.3 määratletud geograafilises piirkonnas.

Seeme

Seeme pärineb liigist Allium cépa L., mis esindab Sevennide traditsioonilise maheda sibula liiki:

lehestik püstine, värvuselt sinakasroheline, pisut hallikasroheline;

suur ümar rombikujuline mugul, õhukese kestaga paksud soomused, viljaliha valge, keskmiselt tihke ja koored kuivad ning valkjad, vasekarva pärlmutterja tooniga;

keskmine valmimise aeg;

kuivainesisaldus on alla 10 %.

Eespool määratletud sorditüübile vastab sortidena „Cénol” ja „Toli” registreeritud seeme ning põllumajandusettevõttes toodetud seeme.

Viljelemine

Viljelusviisid peavad aitama saada sibulat, mis on pika säilivusajaga, tavapärase suurusega ja vastab eespool kindlaks määratud sorditüübile.

Külv puukoolis toimub 1. jaanuarist 15. märtsini, suurima tihedusega 1 200 taime ruutmeetri kohta.

Taimed istutatakse ümber käsitsi ajavahemikus 15. aprillist 10. juunini, kui võrsele on tekkinud kolm kuni neli lehte. Istutamistihedus on kuni 80 taime ruutmeetri kohta.

Kasta tuleb korrapäraselt ja vähestes kogustes ajani, mil pealsed hakkavad ära kukkuma.

Eelistada tuleb orgaanilisi väetisi ja väetada tuleb mõõdukalt. Anorgaanilist lämmastikku tohib lisada osade kaupa ja seda võib teha hiljemalt üks kuu enne saagikoristamist.

Keelatud on kasutada idanemisvastaseid aineid.

Sibulad võetakse mullast välja ja kogutakse kokku käsitsi.

Saagikoristus toimub augustist septembrini ja see algab, kui 50 % pealsetest on ära kukkunud.

Viljeldava maatüki saagikus ei tohi olla üle 100 tonni hektari kohta.

Pärast saagikoristust tuleb sibulad kuivatada. Kuivatamine toimub maatükil või kuivatis või kahte meetodit kombineerides.

Sibulaid säilitatakse kuivas ja õhutatud või külmas ruumis.

Pärast kuivatamist lõigatakse juured ja võetakse ära kahjustunud või kergesti eemalduvad koored, et sibulad oleksid siledad ja läikivad. Vars peab olema puudutamisel kuiv.

Pakendada tuleb kõnealuses geograafilises piirkonnas, et säilitada kvaliteet. Sibulad pakendab tootja või need toimetatakse pakendamiskohta. Geograafilises piirkonnas pakendamine aitab vältida liigseid toiminguid ja sibulate kahjustamist ning seeläbi säilitada sibula omadused, eelkõige väga õrnad õhukesed ja poolläbipaistvad koored. Sibulad, mis pakendatakse pärast saagikoristusele järgneva aasta 15. maid, ei või kanda päritolunimetust „Oignon Doux des Cévennes”. Pakendatud partiidele tehakse proovide võtmise teel organoleptilised ja analüütilised kontrollid, mis võimaldavad tagada sibulate vastavust organoleptilistele põhiomadustele.

Sibulad tuleb turustada originaalpakendis, mida kasutatakse ainult päritolunimetuse „Oignon Doux des Cévennes” puhul. Turustada ei või enne saagikoristusaasta 1. augustit.

4.6.   Seos piirkonnaga: Sevennide lõunanõlv ei ole eriti soodne põllumajandusele ning seal ei ole võimalik arendada laiaulatuslikku karjakasvatust, mistõttu on inimesed püüdnud korraldada tegevust nii, et tagada varustatus toiduainetega. Vaatamata viletsatele looduslikele tingimustele on kohalikud põllumehed muutnud piirkonna väärtuslikuks toidukultuuride kasvatamisega. Nad kasutavad haritavat pinda maksimaalselt ja loovad juurde uut, ehitades astmelisi terrasspõlde, mida toetavad kuivadest kividest müürid. Põlde niisutatakse kärestikest vett ammutava kanali kaudu, niisiis kasutatakse ära looduslikku gravitatsiooni. Terrasspõllud kannavad sealkandis nime „cébières”.

Viletsad kliimatingimused on aga ka viinud selleni, et eelistatakse selliseid kultuure, mille koristusaeg on enne pööripäevaaegsete vihmade algust.

Mahe sibul on traditsiooniline juurvili, mis kuulub piirkonna ja selle elanike juurde.

Sellist kasvatamisviisi iseloomustab:

ebatasane maapind järskude kallakutega. Terrasspõldude ehitamine pisut sügavamale rusukalde sette alale on võimaldanud kõnealust maapinda hooldada ja kaitsta pinnast erosiooni eest. Väga ebatasane maastik on terrasside säilitamise üks peamisi põhjuseid. Veel tänapäevalgi on sibulate kasvatamise eelistatumateks paikadeks külade või talumajapidamiste ümber paiknevad iidsed terrasspõllud;

kerged ja hea läbilaskevõimega mullad, mis ei ole soodsad parasiitide arenguks, ja vähene taimetervisemeetmete võtmise vajadus. Tänu muldade iseloomule ja väga tervislikule mikrokliimale ei ole külvikord vajalik ning teatavatel terrasspõldudel kasvatakse sibulaid katkematult juba rohkem kui 50 aastat;

vahemereline kliima, mida iseloomustab selgesti väljenduv suvine põud ja ajutised väga tugevad vihmad. Temperatuur ja päikesepaiste hästi väljaulatuvatel mäenõlvadel võimaldab suhteliselt lühikest kasvatamistsüklit, mis algab varakevadel ja võimaldab piisavalt varajast saagikoristust, et sibulad saaksid kuivada põllul enne sügisvihmade algamist;

keskkonnatingimustega tihedalt seotud kasvatamisviis: killustatud maatükid, tehniliste seadmete kasutamine võimatu. Tehniline suund on seega kohanenud looduslike raskustega ning ka taimede väga lähestikku ümberistutamine toimub käsitsi, saagikoristamisel võetakse sibulad mullast välja käsitsi jne.

Sortide valik vastab samuti keskkonna ja põllumajanduskultuuri omavahelisele sobivusele: tootjad on aastate jooksul valinud taimse materjali, mis vastab kohalikele tingimustele kasvuaja, säilitamise, aga ka maitse ja meeldivuse kriteeriumide poolest.

Loodusliku keskkonna omadused on olnud eriti soodsad sibula kasvatamisele ja kohalike põllumeeste oskusteadmised on avaldunud mitmel viisil; nad on muutnud loodusliku keskkonna toote kasvatamiseks sobivaks ja parandanud taimi selekteerimise teel, et kasutada ära keskkonna omadused.

4.7.   Kontrolliasutus:

Nimi:	Institut National de l'Origine et de la Qualité (INAO)
Aadress:	51, rue d'Anjou F-75008 Paris
Tel:	(33) 153 89 80 00
Faks:	(33) 142 25 57 97
E-post:	info@inao.gouv.fr

Nimi:	D.G.C.C.R.F.
Aadress:	59, bd Vincent Auriol F-75703 Paris Cedex 13
Tel:	(33) 144 87 17 17
Faks:	(33) 144 97 30 37
E-post:	C3@dgccrf.finances.gouv.fr

4.8.   Märgistus: Igal sibulapakendil peab olema etikett, millele on märgitud vähemalt:

päritolunimetus;

tähis „AOC” või „appellation d'origine contrôlée”, mis peab paiknema kas vahetult enne või pärast päritolunimetust ilma vahepealsete märkusteta;

pakendaja nimi;

pakendamiskuupäev;

vastava partii tunnusnumber.

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---