25.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 250/16

A.

Käesolev teatis avaldatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping”) ning järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva EFTA riikide lepingu (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”) sätete kohaselt.

B.

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on avaldanud „Komisjoni teatise juurdepääsureeglite kohta komisjoni toimikule EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82, EMP lepingu artiklite 53, 54 ja 57 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 kohaldamise juhtudel” (1). Kõnealune mittesiduv õigusakt sisaldab põhimõtteid, mida komisjon järgib komisjoni toimikutele juurdepääsu lubamisel nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (2) artikli 27 lõigete 1 ja 2, komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004 (3) artikli 15 lõike 1, nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (4) artikli 18 lõigete 1 ja 3 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 802/2004 (5) artikli 17 lõike 1 kohaselt.

C.

EFTA järelevalveamet leiab, et eespool nimetatud õigusakt on EMPs kohaldatav. Võrdsete konkurentsitingimuste säilitamiseks ja EMP konkurentsieeskirjade ühtse kohaldamise tagamiseks kogu Euroopa Majanduspiirkonnas võttis järelevalveamet vastu käesoleva teatise talle järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punktiga b antud volituste alusel. Amet kavatseb asjaomaste EMP eeskirjade kohaldamisel konkreetsetel juhtudel järgida käesolevas teatises sätestatud põhimõtteid ja eeskirju.

1.

Juurdepääs EFTA järelevalveameti toimikutele on üks protseduurilisi tagatisi, mis on mõeldud poolte võrdsuse põhimõtte ja kaitseõiguste kaitsmiseks. Juurdepääs toimikule on sätestatud järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 4 II peatüki (edaspidi „II peatükk”) (6) artikli 27 lõigetes 1 ja 2, järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 4 III peatüki (edaspidi „III peatükk”) (7) artikli 15 lõikes 1 ning järelevalve- ja kohtulepingu (8) protokolli nr 4 XIII peatüki (edaspidi „XIII peatükk”) (9) artikli 18 lõigetes 1 ja 3. Vastavalt nimetatud sätetele annab amet III peatüki artiklite 7, 8 ja 23 ja artikli 24 lõike 2 ning XIII peatüki artikli 6 lõike 3, artikli 7 lõike 3, artikli 8 lõigete 2 kuni 6 ja lõigete 14 ja 15 alusel enne otsuste tegemist vastavalt siis kas isikutele, ettevõtetele või ettevõtete ühendustele, võimaluse avaldada oma seisukohti nende suhtes esitatud vastuväidete osas ja neil on ameti toimikutele juurdepääsu õigus, et nad saaksid täielikult kasutada oma kaitseõigust menetluses. Käesoleva teatisega sätestatakse nimetatud sätetes esitatud õiguse kasutamise raamistik. Teatis ei hõlma võimalust dokumentide kättesaamiseks teistes menetlustes. Käesolev teatis ei piira nende sätete tõlgendamist EFTA kohtus, Euroopa Kohtus ega Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus.

2.

Eespool nimetatud eriõigus erineb üldisest ameti dokumentidele juurdepääsuõigusest, (10) mille kohta kehtivad teised kriteeriumid ja erandid ning millel on teine otstarve.

3.

Käesolevas teatises kasutatakse mõistet „juurdepääs toimikule” ainult niisuguse juurdepääsu tähenduses, mis antakse isikutele, ettevõtetele või ettevõtete ühendustele, kellele EFTA järelevalveamet on adresseerinud vastuväited. Teatises täpsustatakse, kellel on sel eesmärgil juurdepääs toimikule.

4.

Sama mõistet ja mõistet „juurdepääs dokumentidele” kasutatakse eespool nimetatud peatükkides ka kaebuste esitajate või muude asjaomaste poolte suhtes. Niisugused olukorrad erinevad aga vastuväidete adressaatide omast, ning seega ei kuulu käesoleva teatise tähenduses määratluse alla „juurdepääs toimikule”. Neid seotud olukordi käsitletakse teatise eraldi osas.

5.

Käesolev teatis selgitab samuti, millisele teabele juurdepääs antakse, millal see toimub ja milline on toimikule juurdepääsu kord.

6.

Käesolevas teatises esitatud toimikule juurdepääsu puhul võetakse arvesse muudetud II, III ja XIII peatükki, (11) samuti EFTA järelevalveameti 30. oktoobri 2002. aasta otsust nr 177/02/COL ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes. (12) Selles võetakse arvesse ka Euroopa Kohtu ja Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu uusimat pretsedendiõigust (13) ja EFTA järelevalveameti väljakujunenud tava, samuti komisjoni väljakujunenud tava pärast komisjoni 1997. aasta teatise vastuvõtmist juurdepääsu kohta toimikule. (14)

7.

Juurdepääs toimikule lõikes 1 osutatud sätete kohaselt on ette nähtud selleks, et võimaldada tõhusalt kasutada kaitseõigust EFTA järelevalveameti esitatud vastuväidetele vastamiseks. Sel eesmärgil on nii EMP lepingu artiklite 53 ja 54 ja EMP lepingu artikli 57 kohaldamise juhtudel taotluse esitamisel juurdepääs tagatud vastavalt siis kas isikutele, ettevõtetele või ettevõtete ühendustele (15), kellele amet on esitanud vastuväited (16) (edaspidi „pooled”).

8.

EFTA järelevalveameti toimik konkurentsialases uurimises (edaspidi „toimik”) sisaldab kõiki dokumente, (17) mille EFTA järelevalveameti konkurentsi ja riigiabi direktoraat on uurimise käigus saanud, koostanud ja/või kogunud.

9.

EFTA järelevalveamet võib II peatüki artiklite 20 ja 21 ja artikli 22 lõike 2 ning XIII peatüki artiklite 12 ja 13 kohaselt läbiviidava uurimise käigus koguda palju dokumente, millest mõni võib pärast üksikasjalikumat läbivaatamist kõnealuse kohtuasja teemaga mitteseotuks osutuda. Sellised dokumendid võidakse tagastada ettevõttele, kellelt need on saadud. Sellised dokumendid pärast nende tagastamist enam toimikusse ei kuulu.

10.

Pooltel peab olema võimalus tutvuda EFTA järelevalveameti toimikus sisalduva teabega, et nad saaksid selle teabe põhjal avaldada tõhusalt oma seisukohti esialgsete järelduste kohta, mille amet on oma vastuväidetes teinud. Selleks võimaldatakse neile juurdepääs kõikidele ameti toimikus sisalduvatele dokumentidele, mis on määratletud lõikes 8, välja arvatud sisedokumendid, teiste ettevõtete ärisaladused või muu salajane teave. (18)

11.

Menetlusega seotud uuringu tulemused on koos uuringuülesande ja -metoodikaga kättesaadavad. Intellektuaalomandiõiguste kaitsmiseks võib olla siiski vajalik ettevaatusabinõusid võtta.

12.

Sisedokumentidega ei saa tõendada süüd ega süütust. (19) Need ei kuulu tõendite hulka, millele EFTA järelevalveamet juhtumi hindamisel saab toetuda. Seega ei anta pooltele juurdepääsu ameti toimiku sisedokumentidele. (20) Arvestades nende väärtusetust tõendusmaterjalina, ei piira juurdepääsukeeld sisedokumentidele poolte kaitseõiguse nõuetekohast kasutamist. (21)

13.

EFTA järelevalveamet ei ole kohustatud koosolekuid isiku või ettevõttega protokollima. (22) Kui amet otsustab nendel koosolekutel märkmeid teha, käsitletakse neid dokumente kui ameti tõlgendust koosolekutel öeldust, mistõttu neid liigitatakse sisedokumentideks. Kui aga kõnealune isik või ettevõte on nõustunud protokollimisega, võimaldatakse juurdepääs neile protokollidele pärast võimalike ärisaladuste või muu salajase teabe dokumendist kustutamist. Sellised protokollid, millega on nõustutud, kuuluvad tõendusmaterjali hulka, millele amet saab juhtumi hindamisel tugineda. (23)

14.

Kui seoses menetlusega on tellitud uuring, käsitatakse EFTA järelevalveameti ja selle lepingupartneri vahelist kirjavahetust, mis sisaldab hinnangut lepingupartneri tööle või on seotud uuringu rahastamise küsimustega, sisedokumentidena, ning nendega ei ole seega lubatud tutvuda.

15.

Sisedokumentide erijuhus on EFTA järelevalveameti kirjavahetus teiste ametiasutustega ja nendelt asutustelt saadud sisedokumendid. Dokumendid, millega ei ole lubatud tutvuda, on näiteks järgmised:

16.

Teatavatel erandjuhtudel võimaldatakse juurdepääs EFTA riikidest, komisjonilt või EL liikmesriikidest pärit dokumentidele pärast võimalike ärisaladuste või muu salajase teabe kustutamist. Enne juurdepääsu võimaldamist konsulteerib EFTA järelevalveamet dokumendi esitanud isikuga, et selgitada välja ärisaladuste või muu salajase teabe olemasolu.

Seda tehakse juhul, kui EFTA riikidest pärit dokumendid sisaldavad poolte vastu esitatud süüdistusi, mille EFTA järelevalveamet peab läbi vaatama, või mis moodustavad osa tõendusmaterjalist uurimisprotsessis, sarnaselt dokumentidele, mis on saadud erasektorist. Neid kaalutlusi kohaldatakse eriti seoses:

Juurdepääs võimaldatakse ka EMP riikidest või komisjonilt saabunud dokumentidele, mis on olulised EFTA järelevalveameti pädevuse teostamisel poolte kaitse alal. (26)

17.

EFTA järelevalveameti toimik võib sisaldada ka dokumente, milles on kaht liiki teavet, nimelt ärisaladusi ja muud salajast teavet, millele juurdepääs võib olla osaliselt või täielikult piiratud. (27) Võimalusel antakse juurdepääs algteabe mittesalajasele versioonile. Kui konfidentsiaalsust on võimalik tagada üksnes asjaomase teabe kokkuvõttega, antakse juurdepääs kokkuvõttele. Kõik teised dokumendid on kättesaadaval nende originaalkujul.

18.

Kuivõrd teabe avaldamine ettevõtte majandustegevuse kohta võib teha sellele ettevõttele suurt kahju, moodustab see teave ärisaladuse. (28) Ärisaladusena võidakse käsitada näiteks järgmist teavet: ettevõtte oskusteavet puudutav tehniline ja/või finantsteave, kulude hindamise metoodika, tootmissaladused ja -protsessid, tarneallikad, tootmis- ja müügimaht, turuosad, klientide ja edasimüüjate nimekirjad, turunduskavad, kulu- ja hinnastruktuur ja müügistrateegia.

19.

„Muu salajane teave” hõlmab teavet, mis ei ole ärisaladus, kuid mida võib käsitleda salajasena, kuivõrd selle avalikustamine kahjustaks oluliselt isikut või ettevõtet. Olenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest, võidakse seda kohaldada ka teabe suhtes ettevõtete kohta, kes võivad avaldada suurt majanduslikku või ärilist survet oma konkurentidele, äripartneritele, klientidele või hankijatele. On lubatud keelduda selliste ettevõtete klientide teatavate kirjade avalikustamisest, kuna nende avaldamine võib kirja autoritele kaasa tuua survemeetmeid. (29) Seepärast võib mõiste „muu salajane teave” hõlmata ka teavet, mis võimaldab pooltel tuvastada kaebuste esitajaid või muid kolmandaid pooli, kellel on õigustatud soov jääda anonüümseks.

20.

Muu salajase teabe hulka kuuluvad ka sõjasaladused.

21.

Teave liigitatakse salajaseks, kui vastav isik või ettevõte on seda taotlenud ja EFTA järelevalveamet on selle taotluse rahuldanud. (30)

22.

Salajaseks tunnistamise taotlused peavad olema seotud teabega, mis kuulub eespool nimetatud ärisaladuse või muu salajase teabe kategooria alla. Teabe ärisaladuseks või muuks salajaseks teabeks tunnistamist tuleb põhjendada. (31) Teabe salajaseks tunnistamise taotluse saab reeglina esitada EFTA järelevalveametile vaid sama isik või ettevõte, kellelt teave saadi, teistest allikatest saadud teabe kohta nad sellist taotlust esitada ei saa.

23.

Ettevõtet käsitlevat teavet, mis on juba teada väljaspool ettevõtet (kontserni puhul väljaspool kontserni) või väljaspool ühendust, mida ettevõte on ise teavitanud, ei käsitata üldjuhul salajase teabena. (32) Teavet, mis ei ole enam äriliselt oluline, näiteks aja möödumise tõttu, ei saa seda enam pidada salajaseks. EFTA järelevalveamet eeldab reeglina, et andmed poolte käibe, müügitulu, turuosa ja muu sellise kohta, mis on vanemad kui 5 aastat, ei ole enam salajased. (33)

24.

EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaselt läbiviidavates menetlustes ei takista teabe salajaseks tunnistamine selle avaldamist, kui see teave on vajalik väidetava rikkumise tõestamiseks („süüd tõestav dokument”) või võib olla vajalik poole süüst vabastamiseks („süütust tõestav dokument”). Sel juhul võib vajadus kaitsta poolte kaitseõigust EFTA järelevalveameti toimikule võimalikult vaba juurdepääsu andmise kaudu üles kaaluda vajaduse kaitsta teiste poolte salajast teavet (34). Ameti pädevuses on hinnata, kas neid asjaolusid saab konkreetses olukorras kohaldada. Seetõttu tuleb anda hinnang järgmistele omadustele:

Samu kaalutlusi kohaldatakse ka EMP lepingu artikli 57 alusel toimuvate menetluste suhtes, mille puhul EFTA järelevalveamet on pidanud teabe avaldamist menetluse jaoks vajalikuks. (35)

25.

Kui EFTA järelevalveamet kavatseb teabe avaldada, antakse kõnealusele isikule või ettevõttele võimalus esitada mittesalajane versioon dokumentidest, milles niisugune teave sisaldub, kusjuures nimetatud dokumendi väärtus tõendina on samaväärne originaaldokumentidega. (36)

26.

Enne kui EFTA järelevalveamet ei ole oma vastuväidetest vastavalt lõikes 1 mainitud sätetele teavitanud, ei ole pooltel juurdepääsuõigust toimikule.

27.

Toimikule antakse juurdepääs taotluse esitamisel ja tavaliselt ühel korral pärast poolte teavitamist EFTA järelevalveameti vastuväidetest, et tagada võrdõiguslikkuse põhimõte ja kaitsta nende kaitseõigusi. Seepärast ei anta üldreeglina juurdepääsu teiste poolte vastustele, mida nemad on ameti vastuväidetele esitanud.

Poolele võimaldatakse siiski juurdepääs dokumentidele, mis on saadud pärast vastuväidetest teavitamist haldusmenetluse hilisemates etappides, kui need dokumendid võivad sisaldada uusi, kas süüd või süüst vabastavaid tõendeid, mis puudutavad EFTA järelevalveameti vastuväidetes selle poole kohta esitatud väiteid. Seda eriti juhul, kui amet soovib kasutada uusi tõendeid.

28.

Vastavalt XIII peatüki artikli 18 lõigetele 1 ja 3 (37) antakse teatise esitanud pooltele juurdepääs EFTA järelevalveameti toimikutele taotluse korral menetluse igas etapis alates komisjoni vastuväidetest teavitamisest kuni nõuandekomiteega konsulteerimiseni. Kuid nimetatud teatises ei käsitleta võimalust dokumentide kättesaamiseks enne, kui amet esitab oma vastuväited ettevõtetele EMP lepingu artikli 57 ja XIII peatüki alusel.

29.

Käesolev jagu käsitleb olukordi, kui EFTA järelevalveamet võib või peab võimaldama kartelle või monopole käsitlevates menetlustes kaebuse esitajatele või ühinemismenetluses muudele asjaomastele pooltele juurdepääsu teatavatele nende toimikutes sisalduvatele dokumentidele. Kartellide, monopolide ja ühinemise rakendusmääruste (38) sõnastusest olenemata erinevad need kaks olukorda käesoleva teatise eelmises jaos määratletud juurdepääsu võimaldamisest dokumentidele nii ulatuse, ajastuse kui ka õiguste poolest.

30.

Kaebuse esitajatel ei ole uurimise all olevate pooltega samu õigusi ega tagatisi. (39) Seetõttu ei saa kaebuse esitajad nõuda pooltega võrdset juurdepääsuõigust toimikutele.

31.

Samas võib kaebuse esitaja, keda vastavalt III peatüki artikli 7 lõikele 1 on teavitatud EFTA järelevalveameti kavatsusest tema kaebus tagasi lükata, (40) nõuda juurdepääsu dokumentidele, millel põhineb EFTA järelevalveameti esialgne hinnang. (41) Kaebuse esitajale antakse niisugustele dokumentidele juurdepääs ühel korral, pärast seda, kui on saadetud kiri, millega teavitatakse kaebuse esitajat ameti kavatsusest tema kaebus tagasi lükata.

32.

Kaebuse esitajatel ei ole juurdepääsuõigust ärisaladustele või muule salajasele teabele, mida komisjon on uurimise käigus omandanud. (42)

33.

Taotluse esitamise korral võimaldatakse ka muudele asjaomastele pooltele, keda on vastuväidetest teavitatud, ühinemismenetluse toimikutele juurdepääs niisuguses ulatuses, mis on vajalik nende arvamuste koostamiseks. (43)

34.

Muud asjaomased pooled on kavandatava ühinemise pooled, välja arvatud teatise esitanud pooled, näiteks müüja ja ettevõte, kellele on ühinemine suunatud. (44)

35.

Mis tahes isikul, kes esitab teavet või arvamusi mõnes allpool loetletud olukorras või edastab sama menetluse käigus EFTA järelevalveametile täiendavat teavet, on kohustus selgelt identifitseerida igasugune materjal, mida ta loeb salajaseks, tuues ära põhjused ning esitades eraldi mittesalajase versiooni kuupäevaks, mille amet on määranud seisukohtadest teavitamiseks (45):

36.

Lisaks võib EFTA järelevalveamet nõuda, et alati, kui ettevõtted (53) esitavad või on esitanud dokumente, identifitseeriksid nad dokumendid või dokumentide osad, mida nad peavad ärisaladusi või muud neile kuuluvat salajast teavet sisaldavaiks, ja identifitseeriks ka ettevõtted, kelle suhtes nimetatud dokumente tuleb pidada salajasteks. (54)

37.

Selleks et kiiresti tegeleda lõikes 36 osutatud konfidentsiaalsusnõuetega, võib EFTA järelevalveamet kehtestada ajalise piiri, mille jooksul ettevõtted: i) põhjendavad konfidentsiaalsusnõuet iga dokumendi või dokumendi osa kohta; ii) esitavad ametile dokumentide mittesalajased versioonid, millest salajased lõigud on kustutatud. (55) Konkurentsimenetluste korral esitavad kõnealused ettevõtted nimetatud ajavahemiku jooksul ka iga kustutatud teabeosa kohta kokkuvõtliku kirjelduse. (56)

38.

Mittesalajased versioonid ja kustutatud teabe kirjeldused peavad olema sellised, mis võimaldavad igal toimikule juurdepääseval poolel otsustada, kas kustutatud teave võib tõenäoliselt olla tema kaitse jaoks oluline ning kas on seega piisav alus taotleda EFTA järelevalveametilt juurdepääsu salajaseks kuulutatud teabele.

39.

Kartelle või monopole puudutava menetluse puhul, kui ettevõtted ei täida lõigete 35–37 sätteid, võib EFTA järelevalveamet eeldada, et asjaomased dokumendid ja seletused ei sisalda salajast teavet. (57) Sellest tulenevalt võib amet järeldada, et ettevõttel ei ole mingeid vastuväiteid kõnealuste dokumentide ega seletuste täielikule avaldamisele.

40.

Nii kartelle või monopole puudutava menetluse kui ka menetluse korral EPM lepingu artikli 57 alusel, kui kõnealune isik või ettevõte vastab lõigete 35–37 sätetele niivõrd, kuivõrd need on kohaldatavad, EFTA järelevalveamet:

41.

EFTA järelevalveamet võib hiljem oma esialgset konfidentsiaalsusnõude aktsepteerimist täielikult või osaliselt muuta.

42.

Kui EFTA järelevalveameti konkurentsi ja riigiabi direktoraat ei nõustu algusest peale konfidentsiaalsusnõudega või võtab seisukoha, et konfidentsiaalsusnõude esialgset aktsepteerimist tuleks muuta, ja kavatseb seega teabe avaldada, antakse kõnealusele isikule või ettevõttele võimalus oma seisukohad avaldada. Sellistel juhtudel teatab konkurentsi ja riigiabi peadirektoraat isikule või ettevõttele kirjalikult oma kavatsusest teave avaldada, esitab oma põhjendused ja kehtestab ajavahemiku, mille jooksul see isik või ettevõte võib kirjalikult oma seisukohad teatada. Kui lahkarvamus konfidentsiaalsusnõude osas säilib ka pärast nimetatud seisukohtade esitamist, tegeleb nimetatud küsimusega ärakuulamise eest vastutav ametnik vastavalt EFTA järelevalveameti ärakuulamise eest vastutava ametniku pädevusele. (58)

43.

Kui on olemas oht, et ettevõte, kes suudab avaldada oma konkurentidele või äripartneritele, klientidele või tarnijatele märkimisväärset majanduslikku või ärilist survet, võtab EFTA järelevalveameti läbiviidud uurimises osalemise tõttu nende suhtes survemeetmeid, (59) kaitseb amet autorite anonüümsust, võimaldades juurdepääsu salastamata versioonile või kokkuvõttele kõnealustest vastustest. (60) Nii anonüümsustaotlusi sellistes olukordades kui ka anonüümsustaotlusi vastavalt ameti kaebuste käsitlemise teatise (61) punktile 81 käsitletakse vastavalt lõigetele 40–42.

44.

EFTA järelevalveamet võib otsustada, et juurdepääs toimikule võimaldatakse ühel järgmisel viisil, arvestades poolte tehnilisi võimalusi:

Amet võib nimetatud viisid vastavalt soovile ühendada.

45.

Toimikule juurdepääsu hõlbustamiseks saavad pooled nummerdatud nimekirja dokumentidest, mis moodustavad EFTA järelevalveameti toimiku vastavalt lõike 8 määratlusele.

46.

Juurdepääs antakse EFTA järelevalveameti toimikus sisalduvatele tõenditele nende originaalvormis: ametil puudub kohustus korraldada toimikus sisalduvate dokumentide tõlkimine. (62)

47.

Kui pool pärast toimikutele juurdepääsu otsustab, et vajab kaitse jaoks spetsiaalset teavet, millele ei ole juurdepääsu antud, võib ta esitada EFTA järelevalveametile selle kohta põhjendatud taotluse. Kui konkurentsi peadirektoraadi teenistustel ei ole võimalik taotlust rahuldada ja kui pool ei nõustu selle seisukohaga, lahendab küsimuse ärakuulamise eest vastutav ametnik vastavalt ärakuulamise eest vastutava ametniku pädevusele. (63)

48.

Vastavalt käesolevale teatisele antakse toimikule juurdepääs ainult tingimusel, et sellisel viisil omandatud teavet võib kasutada ainult kohtu- või haldusmenetluse eesmärgil EMP lepingu konkurentsieeskirjade kohaldamiseks asjaomase haldusmenetluse küsimuses. (64) Kui teavet kasutatakse millalgi muul otstarbel, kaasates väliseid kaitsjaid, võib EFTA järelevalveamet teha sellest ettekande nimetatud kaitsja advokatuurile kaitsja distsiplinaarvastutusele võtmiseks.

49.

Käesolevat C jagu, välja arvatud lõiked 45 ja 47, kohaldatakse võrdselt nii kaebuse esitajate (kartelle või monopole puudutavates menetlustes) kui ka muude asjaomaste poolte suhtes (ühinemismenetluses).