21.4.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 88/1

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2007/C 88/01)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

“LENTEJA PARDINA DE TIERRA DE CAMPOS”

EÜ NR: ES/PGI/005/0313/21.08.2003

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi vastutav asutus:

Nimi:	Subdirección General de Calidad y Promoción Agroalimentaria — Dirección General de Industria Agroalimentaria y Alimentación — Secretaría General de Agricultura y Alimentación — Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación de España
Aadress:	Paseo Infanta Isabel, no 1 E-28071 Madrid
Telefon:	(34) 913 47 53 94
Faks:	(34) 913 47 54 10
E-post:	sgcaproagro@mapya.es

2.   Rühm:

Nimi:	Asociación para la Promoción de la Lenteja Pardina de Tierra de Campos
Aadress:	Carretera de Castrobol s/n E-47680 Mayorga (Valladolid)
Telefon:	—
Faks:	—
E-post:	—
Koosseis:	Tootjad/töötlejad ( X ) Muud ( )

3.   Toote tüüp:

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul.

4.   Spetsifikaat:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus: “Lenteja Pardina de Tierra de Campos”

4.2.   Kirjeldus: Kaitstud toode on Lens culinaris ssp. Culinaris liiki, Microsperma perekonda ja Europae rühma kuuluvad inimtoiduks ettenähtud seemned, mille kaubandusliku tüübi nimetus on Pardina.

Taimne materjal pärineb nii kohalikest ökotüüpidest, mis on aastate jooksul kohandunud piirkonna agroklimaatiliste tingimustega, kui ka kõnealustest ökotüüpidest saadud või saadavatest kaubanduslikest liikidest.

Kõnealune kasutatav taimne materjal on lihtne, vastupidav enamikule kahjuritele ja haigustele, kuivusega kergesti kohanev ning keskmise saagikusega.

Füüsilised ja morfoloogilised omadused: Läätse pind on pruun või pruunikashall, mustatäpiliste kujunditega. Kujundid võivad vahel meenutada musta marmorit ja katta kogu läätse pinna. Idulehed on kollased. Läätse miinimumläbimõõt on 3,5 mm, kuid 4 % läätsedest võivad olla kõnealusest suurusest väiksemad.

Keemilised omadused: Kuivatatud läätsede minimaalne rasvasisaldus 0,9 %. Rafinoosi maksimaalne sisaldus kuivatatud läätsedes on 0,3 g/100 g.

Organoleptilised omadused: Läätse kest on sileda pinnaga, seemnevalk ja pind on üsna pehmed, seemnevalk keskmiselt õline, väheteraline ja –jahune, vähekootav.

4.3.   Geograafiline piirkond: Üldjoontes hõlmab 9 175 km2 suurune põllumajandustootmispiirkond järgmisi omavalitsusi:

Leóni provintsis: Esla-Campos ja Sahagún;

Palencia provintsis: Campos ja Saldaña-Valdavia;

Valladolidi provintsis: Centro ja Tierra de Campos;

Zamora provintsis: Campos-Pan.

Ala on piiritletud järgmiselt:

Põhjas ja läänes:

—	Piirid kulgevad Esla-Campose, Sahagúni (mõlemad Leóni provintsis) ja Saldaña-Valdavia (Palencia) omavalitsustest põhja pool, Carrióni ja Esla jõesängide vahel.

—	Esla jõgi moodustab piiri Leóni provintsi Esla-Campose omavalitsuse ning Esla ja Cea jõe ühinemiskoha vahel.

—	Alates jõgede ühinemispunktist kulgeb piir risti Valderaduey jõe suunas jõeni välja. Kõnealune piir ühtib Zamora omavalitsuses asuvate Fuentes de Ropeli, Villalobose, Prado, Quintanilla del Olmo ja Villamayor de Campose välispiiridega.

—	Valderaduey jõgi moodustab piiri alates oma lähtekohast Villamayor de Camposes kuni Duero jões asuva suudmeni Zamora lähedal.

Idas ja lõunas:

—	Carrióni jõgi moodustab piiri alates Palencia omavalitsuses asuvast Saldaña-Valdaviast kuni Pisuerga jões asuva suudmeni.

—	Piir kulgeb piki Pisuerga jõge Carrióni ja Pisuerga ühinemiskohast kuni Pisuerga suudmeni Duero jões.

—	Duero jõgi on piir Pisuerga ja Duero ning Valderaduey ja Duero ühinemiskohtade vahelisel alal.

4.4.   Päritolutõend: Toote päritolu kõnesolevast piirkonnast tõendavad kontrolli- ja sertifitseerimismenetlused, mida viib läbi reguleeriv asutus UNE-EN 45011 standardile vastava sertifitseerimiskomitee abil.

Arvesse võetav teave:

Läätsed peavad pärinema üksnes tootmispiirkonnas asuvatelt registreeritud maatükkidelt, kus on järgitud punktis 4.5 kirjeldatud tootmismenetlust.

Läätsi võib ladustada üksnes punktis 4.5 sätestatud tingimustele vastavate, regulatiivkomitees registreeritud tootjate ladudes.

Läätsi töödeldakse ja pakendatakse registreeritud pakendamisettevõtetes, mis vastavad punktis 4.5 kirjeldatud tingimustele.

Läätsede transportimisel ühelt registreeritud töötlejalt teisele peab saadetisega kaasas olema regulatiivkomitees väljastatud saatekiri.

Regulatiivkomitee viib läbi korrapäraseid maatükkide, ladude ja pakendusettevõtete ülevaatusel põhinevaid kontrolle ja hindamisi, vaatab läbi dokumente, võtab proove ning teeb katseid.

Turule viiakse koos päritolu kinnitusega vaid need läätsed, mis on läbinud täieliku kvaliteedikontrolli ja mille garanteeritud päritolu kinnitab regulatiivkomitee etikett.

Regulatiivkomitee poolt pakendamisettevõtetele antavate etikettide ja lisaetikettide arv sõltub kehtestatud normidele vastavate töödeldud toodete hulgast ning läätsede turustamispakendite suurusest.

4.5.   Tootmismeetod: Läätsi kasvatatakse maatükkidel, mis vastavad järgmistele pinnasekriteeriumidele:

Läätsi kasvatatakse viljavaheldusmeetodil. Kastmine on lubatud, kui see on vajalik taime idanemise tagamiseks ning kui regulatiivkomitee tunnistab veepuudust.

Maaparandustööde abil hoitakse maapind umbrohust puhtana, väga tasasena ja idanemiseks soodsa struktuuriga, mis võimaldab otsekülvi.

Fosforit ja kaaliumit sisaldavaid PK-väetisi kasutatakse, kui pinnas ei sisalda kõnealuseid aineid nõutavas miinimumkoguses. Orgaanilisi väetisi kasutatakse vähemalt aasta enne külvi.

Külviperiood on 15. oktoobrist 15. aprillini ja seemnekogus on 75–120 kg hektari kohta.

Kasutada tohib heakskiidetud taimekaitsetooteid.

Saak koristatakse, kui taim on füsioloogiliselt küps ja seemne niiskusesisaldus on alla 13 %.

Kui saak sisaldab üle 6 % teralisandeid või kui niiskusesisaldus on üle 14 %, puhastatakse saak kohe pärast koristamist ja enne ladustamist.

Ladustamisfaasis töödeldakse saaki terakärsakate vastu 10 päeva jooksul alates saagi koristamisest, välja arvatud juhul, kui kõnealusel ajavahemikul transporditakse saak pakendamisettevõttesse.

Laod peavad olema puhtad, kuivad, heas korras ja asjakohaselt õhutatud.

Läätsed peavad olema muudest ladustatud toodetest eraldatud, eri partiide läätsi ei tohi segada ning läätsed peavad asuma piisavalt kaugel võimalikku reostumist põhjustavatest ainetest.

Registreeritud pakendamisettevõtetes viiakse läbi järgmised menetlused osutatud järjekorras:

kvaliteedikontroll saabuvatele läätsedele, et tagada eri partiide ühtsus;

puhastamine ja võõrkehade eemaldamine eelpuhastusel suletud sõelade ja õhuvoolu abil;

saagi töötlemine terakärsakate vastu kümne päeva jooksul alates saagi koristamisest, juhul kui seda ei ole laos tehtud;

läätsede sõelumine ja kalibreerimine nelinurksete avadega sõelte, sorteerimismasinate ja ümmarguste avadega sõelte abil;

vigaste läätsede eemaldamine densimeetrilise laua abil;

pakendamine kuni ühekilogrammistesse pakenditesse. (või kümnekilogrammistesse pakenditesse, kui need on suunatud suurtarbijaile);

pakendite ja toote lõplik kvaliteedikontroll;

reguleeriva asutuse väljastatud etikettide paigaldamine.

Kuivatatud läätsi turustatakse ajavahemikul, mis jääb saagikoristuse ja sellele järgneva aasta 30. septembri vahele. Kõnealust ajavahemikku võib ühe korra kuni kuue kuu võrra pikendada.

Kõnealune kord ei kehti kaitstud geograafilise tähisega lahtiste läätsede turustamise puhul.

Kaitstud geograafilise tähisega kuivatatud läätsed kuuluvad klassi “Ekstra”, mis on sätestatud teatavaid siseturule suunatud kuivatatud ning kuivatatud ja puhastatud kaunvilju hõlmavas kvaliteedistandardis (16. novembri 1983. aasta määrus), või samaväärsesse klassi, mis on sätestatud hetkel kehtivates õigusaktides.

4.6.   Seos:

Ajalooline/kirjanduslik seos:

—

Pascual Madozi teoses “Castilla y Leóni geograafiline, statistiline ja ajalooline sõnastik (1845–1850) ”(“Diccionario Geográfico-Estadístico-Histórico de Castilla y León (1845–1850)”) mainitakse läätsekasvatust seoses Tierra de Campose toodangu kirjeldusega. Näiteks öeldakse Medina de Rioseco kohta järgmist: “Maitsev valge nisu, oder, rukis, meslin, läätsed, herned …”.

—

Piirkondliku põllumajanduskoja (Cámara Oficial Sindical Agraria) dokumendis “Maaelu kriis ja hiljutised muutused Tierra de Camposes ”(“Crisis rural y transformaciones recientes en Tierra de Campos”) tõdetakse järgmist: “Esile tuleb tõsta läätsekasvatuse alustamist kuuekümnendate aastate alguses, mis näib tänini jätkuvat. 1954. aastal kasvatati läätsi Valle del Ceas 84 hektaril ja Valderaduyes 114 hektaril. 1965. aastal kasvatati läätsi Valle del Ceas 1 250 hektaril ja Valderaduyes 615 hektaril. Läätsekasvatus on tulus kõrgete turuhindade tõttu. Läätsi saab kasvatada kesapõldudel ja maa-aladel, kuhu ei ole sügisel võimalik nisu külvata.”

—

Teoses “Valguallikas: aedoad, kikerherned ja läätsed ”( “Una fuente de proteínas: alubias, garbanzos y lentejas”), mille avaldas põllumajandusministeerium 1984. aastal, väidetakse järgmist: “Läätsed, mis kuuluvad sortidesse “Pardina”, “Pardina Franciscana ”või “Pardina Francesa”, pärinevad liikidest, mis ei erine kuigivõrd liigi Lens culinaris medicus variabilis'e sordist. Läätsed on keskmise suurusega, kasvatuskohast sõltuvalt pruuni või punakaspruuni värvusega ning suhteliselt sarnase suurusega, jäädes 4 ja 5 mm piiresse. Läätsi kasvatatakse peamiselt Valladolidi, Leóni ja Palencia provintsi Tierra de Campose piirkonnas ning Burgose provintsis. Maitse on meeldiv ja väga mahe. Kõnealuseid läätsi tarbitakse kogu riigis, kuid kasvatuspiirkondades on suurim nõudlus kaubanduslike liikide järele.”

—

“Castilla y Leóni gastronoomiaraamatus ”(“Libro de Gastronomía de Castilla y León”), mille avaldas Castilla y Leóni haridus- ja kultuurinõukogu (Consejería de Educación y Cultura de la Junta de Castilla y León) 1987. aastal, märgitakse: “Meie piirkonnas kasvab “Rubia Castellana ”sordi läätsi, mida tuntakse ka nime all Lentejón/Lenteja de la Reina, ning “Rubia de la Armuńa salmantina ”sordi läätsi, mida kutsutakse nende päritolupiirkonnas nimega Gigante de Gomecello. Lisaks kasvab meie piirkonnas 'Pardina de Tierra de Campos' sordi läätsi, mille nimi on Valladolidis Verdina ja mida kasutatakse rohkesti püreedes ja koorestes kastmetes. Burgoses tuntakse neid nime all Lentejas de Villalta ja Leónis nime all Babia.”

Looduslik seos: Lenteja Pardina de Tierra de Campos'e omadused on seotud geograafiliste teguritega, eelkõige kasvatuspiirkonna teatavate tingimustega (kliima, pinnas ja kõrgus) ning asjaoluga, et kõnealuse ümbrusega (ökotüübiga) sobitunud taimne materjal on spontaanselt tekkinud.

Kliima: Kliima on kuiv/poolkuiv, aastane sademetehulk keskmiselt 464 mm, keskmine miinimumtemperatuur –9,0 °C ja maksimumtemperatuur 18,6 °C. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli.

Pakast on peaaegu kaheksa kuud ja kõige vihmasemad on mai ja november.

Kõnealuste asjaolude tõttu on niiskustingimused head ja aitavad kaasa idanemisele tavapärasel külviperioodil (novembris), läätsede asjakohasele kasvule (järgmise aasta mais) ning läätsede kiirele ja tõhusale kuivamisele juunis ja juulis, mil temperatuuritingimused ja päikesekiirguse hulk on kõige soodsamad, langedes kokku suvise pööripäevaga ja võimaldades läätsi seene- või bakteriohuta ladustada. Madalad talvised temperatuurid tõrjuvad lisaks looduslikul viisil kahjureid.

Pinnas: Tootmispiirkonna pinnase peamised omadused on Tierra de Camposele omane kõrge savisisaldus, selle neutraalne või aluseline pH, vähene orgaanilise aine sisaldus, normaalne kaaliumisisaldus ja suhteliselt madal fosforisisaldus (kuigi see on kõrgem kui naaberpiirkondades). Selleks et saada toodet, mis vastaks enamikule nõutud organoleptilistele omadustele, peab pinnases sisalduma miinimumkogus orgaanilist ainet (et toode oleks vähem jahune), kaaliumi (et toode oleks õlisem ja vähem kootav) ja fosforit (et kest oleks pehmem, vähem kootav ja rasvasem).

Geograafilised omadused: Tootmispiirkond on tasane, keskmine kõrgus merepinnast on 750 meetrit. Pinnavormid on põldudele iseloomulikud ja ei põhjusta põlluharimiseks suuremaid takistusi, kuigi võib esineda erosiooni. Piirkonna põhjaosas kõrgus merepinnast mõnevõrra tõuseb, ulatudes üle 1 000 meetri, ning edelas, Valderaduey jõe läheduses väheneb kuni 650 meetrini.

Kõrgus merepinnast on oluline tegur, kuna mõjutab läätse kesta siledust, lisab õlisust ja vähendab kootavust. Seepärast võivad viljelusalad asuda maksimaalselt 850 meetri kõrgusel.

Taimne materjal: “Lenteja Pardina ”sordi läätsed pärinevad kohalikest ökotüüpidest, mida on piirkonnas kaua viljeldud ja mis on keskkonnaga kohandunud, olles vastupidavad kuivusele, kahjuritele ja haigustele.

Inim- ja tootmistegurid: “Lenteja Pardina ”sordi läätsede kasvatusel on Tierra de Campose piirkonnas pikaajaline traditsioon. Sealsed läätsekasvatajad tunnevad suurepäraselt parimaid tehnikaid ja oskavad valida läätsekasvatuseks parimaid maatükke. Nende peamine eesmärk ei ole mitte tootlikkus, vaid nad keskenduvad kõrgekvaliteedilise toote viljelemisele, mis on kasulik ka külvikordadele, parandades pinnase kvaliteeti.

4.7.   Kontrolliasutus:

Nimi:	Consejo Regulador de la Indicación Geográfica Protegida “Lenteja Pardina de Tierra de Campos”
Aadress:	C/ Venecia no 6 E-47680 Mayorga (Valladolid)
Telefon:	(34) 983 75 12 21
Faks:	(34) 983 75 12 21
E-post:	lentejapardina@tierradecampos.com

Reguleeriva asutuse tegevus seoses kaitstud geograafilise tähisega “Lenteja Pardina de Tierra de Campos ”on kooskõlas standardiga EN 45011: “Üldnõuded tooteid sertifitseerivatele asutustele”, 1998. aasta väljaanne.

4.8.   Märgistus: Igal registreeritud ettevõttel on oma müügietiketid, millel on kohustuslik esitada märge “Indicación Geográfica Protegida Lenteja Pardina de Tierra de Campos ”ja asjaomane logo.

Kõikidel pakenditel, milles läätsed tarbijateni viiakse, peavad olema garantiipitser ja regulatiivkomitee väljastatud lisaetiketid, mis kinnitatakse pakenditele registreeritud pakendamisettevõttes viisil, mis välistab nende taaskasutamise. Lisaetiketid kannavad tähtnumberkoodi, mis võimaldab regulatiivkomiteel tagada toote jälgitavuse.

Tooteid, mille valmistamisel on kasutatud toorainena Lenteja Pardina de Tierra de Campos'e kaitstud geograafilise tähisega läätsi, võib turustada ka pärast tootmis- ja töötlemisprotsessi läbimist pakendites, millel osutatakse kõnealusele tootele kui “Elaborado con Indicacion Geografica Protegida Lenteja Pardina de Tierra de Campos ”(“Toodetud kaitstud geograafilise tähisega Tierra de Campose Pardina sordi läätsedest”), ning ilma ühenduse logota järgmistel juhtudel:

vastava tõendiga Lenteja Pardina de Tierra de Campos'e kaitstud geograafilise tähisega läätsed on toote ainus kõnealusesse tooteliiki kuuluv tooraine;

asjaomased tootjad ja töötlejad on saanud loa regulatiivkomiteelt, kes kannab nad kontrollimiseks vastavasse registrisse ning hoolitseb selle eest, et kaitstud nimetust kasutataks õigesti.

Kui tootes ei kasutata üksnes Lenteja Pardina de Tierra de Campos'e kaitstud geograafilise tähisega läätsi, siis võib kaitstud nimetuse kasutamist mainida vaid seda sisaldava või selle töötlemise või tootmise tulemusena valminud toote koostisosade loetelus.

---