This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62006TN0385
Case T-385/06: Action brought on 14 December 2006 — Aalberts Industries and Others v Commission
Kohtuasi T-385/06: 14. detsembril 2006. aastal esitatud hagi — Aalberts Industries jt versus komisjon
Kohtuasi T-385/06: 14. detsembril 2006. aastal esitatud hagi — Aalberts Industries jt versus komisjon
ELT C 20, 27.1.2007, p. 33–34
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
ELT C 20, 27.1.2007, p. 32–33
(BG, RO)
27.1.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 20/33 |
14. detsembril 2006. aastal esitatud hagi — Aalberts Industries jt versus komisjon
(Kohtuasi T-385/06)
(2007/C 20/50)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hagejad: Aalberts Industries NV (Utrecht, Madalmaad), Aquatis France (La Chapelle St. Mesmin, Prantsusmaa) ja Simplex Armaturen + Fittings GmbH & Co. KG (Argenbühl-Eisenharz, Saksamaa) (esindajad: advokaadid R. Wesseling ja M. van der Woude)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hagejate nõuded
— |
tühistada artikkel 1, artikli 2 punkt a ning artikkel 3; |
— |
tühistada artikli 2 punkti b alapunkt 2 Aquatist ja Simplexi puudutavas osas; |
— |
või, teise võimalusena, vähendada olulisel määral hagejatele määratud trahvi; |
— |
mõlemal juhul mõista kohtukulud välja kostjalt. |
Väited ja peamised argumendid
Hagejad on esitanud nõude tühistada osaliselt komisjoni 20. septembri otsus KOM(2006) 4180 (lõplik) (juhtum COMP/F-1/38.121 — Seadmed), milles komisjon tuvastas, et hagejad koos teiste ettevõtjatega olid rikkunud EÜ artiklit 81 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklit 53, määrates kindlaks hinnad, leppides kokku hindade nimekirjad, leppides kokku allahindlused ja mahahindlused, leppides kokku hinnatõusude sisseviimise rakendusmehhanismid, jagades siseriiklikud turud, jagades kliendid ja vahetades muud turuga seotud teavet.
Hagejad on esitanud oma hagi toetuseks viis argumenti näitamaks, et komisjon on otsuse langetamisega teinud ilmse kaalutlusvea, rikkunud EÜ artiklit 81 ning hea halduse tava.
Esiteks märgivad hagejad, et Alberts ei avaldanud määravat mõju oma investeerimisühingute Aquatis ja Simplex Armaturen + Fittings majandustegevusele, ning et Alberts on lükanud ümber eelduse, et tal oli määrav mõju. Seega ei saa võtta Albertsit vastutusele Aquatise ja Simplex Armaturen + Fittingsi väidetavate rikkumiste eest.
Teiseks on hagejad seisukohal, et: a) osa hagejate vastu esitatud dokumente ja väiteid ei puuduta menetluses vaadeldavat ajavahemikku, kuna nad on seotud pärast 1. aprilli 2004 aset leidnud sündmustega ning b) ülejäänud tõendeid ei saa arvestada hageja vastu, kuna neid ei olnud käsitletud hagejatele saadetud vastuväiteteatises. Hagejate sõnutsi ei tõenda eelnimetatud dokumendid ja väited ka juhul, kui neid kas eraldiseisvalt või kumulatiivselt arvesse võetakse, et hagejad oleks rikkunud EÜ artiklit 81.
Kolmandaks leiavad hagejad, et asjaolud, millest lähtus komisjon, ei tõenda õiguslikult piisaval määral, et keelatud koostöö jätkus ka pärast 2001. aasta aprillis läbi viidud kontrolli. Samuti ei sisalda vaidlustatud otsus hagejate sõnutsi mingit põhjendust hageja turukäitumise sidumisele taolise väidetava skeemiga.
Neljandaks väidavad hagejad, et trahvi tuleb vähendada, kuna komisjon kohaldas valesti trahvi määramise suuniseid ning tegi vea trahvi arvutamisel, määrates esialgse summa ebaõigesti, kuna: a) väidetavat rikkumist ei ole võimalik määratleda kui “väga tõsist”; b) rikkumise tegelikku mõju ei ole arvesse võetud; ning c) asjaomase geograafilise turu suurus on ebaõigesti määratletud kui Euroopa Majanduspiirkond.
Veelgi enam, hagejad leiavad, et komisjon rikkus EÜ artiklit 253, kuna vaidlustatud otsuses ei ole põhjendatud täiendava 2,04 miljoni euro suuruse trahvi määramist hagejatele Aquatis France'ile ja Simplex Armaturen + Fittingsile.
Viiendaks väidavad hagejad, et komisjon rikkus määruse nr 1/2003 (1) artiklit 2 ning protsessuaalse võrdsuse põhimõtet, jättes tõendamiskoormuse hageja kanda sellega, et toetus täielikult väidetele koostöö kohta ning jättis kasutamata õiguse algatada uurimine. Lisaks sellele tõdevad hagejad, et komisjon rikkus määruse nr 773/2004 (2) artikli 11 lõiget 2 lisades vaidlustatud otsusele vastuväiteid, mida polnud hagejate vastu esitatud vastuväiteteatises.
(1) Nõukogu 16. detsember 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1).
(2) Komisjoni 7. aprill 2004. aasta määrus (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT 2004, L 123, lk 18).