a)

haldusnõukogu eesistuja koostab valimiskomisjoni, millesse kuuluvad esindajad eesistujariigist ja veel kahest liikmesriigist, kelle haldusnõukogu on valinud liisuheitmise teel; need kolm liiget valivad ühe endi seast valimiskomisjoni esimeheks;

b)

kuulutuse koostab haldusnõukogu;

c)

personaliosakonna juhataja tegutseb valimiskomisjoni sekretärina ning toetab vajadusel halduslikult; ta ei võta osa hääletamisest ega mõjuta kuidagi menetluse tulemust;

d)

testi või testid, kui seda peetakse vajalikuks, valmistavad eranditult ette valimiskomisjoni liikmed, kes võivad otsustada kirjalikku testi või kirjalikke teste mitte kasutada; valimiskomisjon korraldab vestluse kõigi eelvaliku läbinud kandidaatidega;

e)

valimiskomisjoni poolt paremusjärjekorda pandud väljavalitud kandidaatide nimekiri edastatakse haldusnõukogu eesistujale;

f)

haldusnõukogu valib eduka kandidaadi ühehäälse otsusega vastavalt Europoli konventsiooni artikli 35 lõikele 7.

a)

abisisekontrolöri töölevõtmiseks koostab haldusnõukogu valimiskomisjoni, millesse kuuluvad sisekontrolör, kes tegutseb valimiskomisjoni esimehena, esindaja eesistujariigist ja veel ühest liikmesriigist, kelle haldusnõukogu on valinud liisuheitmise teel, ning personaliosakonna juhataja, kes tegutseb valimiskomisjoni sekretärina; valimiskomisjoni sekretär ei võta osa hääletamisest ega mõjuta kuidagi valimismenetluse tulemust;

b)

sisekontrolöri büroo teiste töötajate töölevõtmise puhul kuuluvad valimiskomisjoni sisekontrolör, kes tegutseb valimiskomisjoni esimehena, ja personaliosakonna juhataja, kes tegutseb valimiskomisjoni sekretärina; valimiskomisjoni sekretär ei võta osa hääletamisest ega mõjuta kuidagi valimismenetluse tulemust; lisaks võib eesistujariik soovi korral määrata valimiskomisjoni liikmeks oma esindaja;

c)

kuulutuse koostab valimiskomisjon;

d)

testi või testid valmistavad eranditult ette valimiskomisjoni liikmed, kes korraldavad väljavalitud kandidaatidega vestluse;

e)

valimiskomisjoni poolt paremusjärjekorda pandud väljavalitud kandidaatide nimekiri edastatakse haldusnõukogu eesistujale;

f)

abisisekontrolöri(de) puhul valib eduka(d) kandidaadi(d) haldusnõukogu ühehäälse otsusega vastavalt Europoli konventsiooni artikli 35 lõikele 7 ja Europoli finantsmääruse artikli 20 lõikele 1;

g)

sisekontrolöri büroo teiste töötajate puhul valib eduka kandidaadi haldusnõukogu eesistuja.

a)

otsuse sisekontrolöri ja abisisekontrolöri(de) töösuhe lõpetada teeb haldusnõukogu ühehäälse otsusega;

b)

kui tehakse otsus lõpetada sisekontrolöri ja abisisekontrolöri(de) töösuhe distsiplinaarsetel põhjustel, peab selline otsus võtma arvesse käesoleva liite 5. peatükis ettenähtud distsiplinaarmenetlusi käsitlevaid erisätteid.

a)

otsuse sisekontrolöri büroo töötaja töösuhe lõpetada teeb haldusnõukogu eesistuja, tuginedes sisekontrolöri põhjendatud soovitusele;

b)

kui tehakse otsus lõpetada sisekontrolöri büroo töötaja töösuhe distsiplinaarsetel põhjustel, peab selline otsus võtma arvesse käesoleva liite 5. peatükis ettenähtud distsiplinaarmenetlusi käsitlevaid erisätteid.

a)

haldusnõukogu koostab distsiplinaarnõukogu, millesse kuuluvad haldusnõukogu eesistuja, kes tegutseb distsiplinaarnõukogu esimehena, ja esindajad kolmest liikmesriigist, kelle haldusnõukogu on valinud liisuheitmise teel; esindajatel on vähemalt sama kõrge palgaaste ja -järk kui sisekontrolöril või abisisekontrolöri(de)l ning nad ei kuulu samal ajal haldusnõukogusse;

b)

eesistujariigi vahetumine ei too kaasa distsiplinaarnõukogu koosseisu muutust; kui nõukogus jääb mõni koht tühjaks, täidetakse see kohe liisuheitmise teel;

c)

distsiplinaarnõukogu abistab sekretär, kelleks võib olla õigusosakonna juhataja;

d)

haldusnõukogul on õigus teha ühehäälse otsusega ja distsiplinaarnõukoguga konsulteerimata kirjalik hoiatus või noomitus haldusnõukogu eesistuja või mõne selle liikme ettepanekul; sisekontrolörile ja abisisekontrolöri(de)le teatatakse sellest kirjalikult ning neil on õigus enne meetme võtmist anda selgitusi;

e)

muudeks distsiplinaarmeetmeteks võib haldusnõukogu anda ühehäälse otsusega käsu pärast käesolevas liites ja personalieeskirjade 7. liites sätestatud distsiplinaarmenetluse lõpuleviimist; nimetatud menetluse algatab haldusnõukogu eesistuja pärast sisekontrolöri või abisisekontrolöri(de) ärakuulamist;

f)

personalieeskirjade artiklis 90 sätestatud õigust ametnik töölt kõrvaldada ja personalieeskirjade artiklis 91 sätestatud õigust teha otsus kustutada ametniku isikutoimikust kõik viited distsiplinaarmeetmele teostab haldusnõukogu eesistuja, kes konsulteerib haldusnõukogu liikmetega;

g)

haldusnõukogu esitab distsiplinaarnõukogule aruande, milles esitatakse selgelt kaebuse aluseks olevad faktid ning vajaduse korral nende tekke asjaolud;

h)

distsiplinaarnõukogu esimesel koosolekul määravad liikmed ühe liikme, kes koostab arutatava küsimuse kohta üldaruande;

i)

7. liite artiklis 15 ettenähtud distsiplinaarnõukogu põhjendatud arvamus saadetakse sisekontrolörile ja haldusnõukogule, kes teeb ühehäälselt otsuse ühe kuu jooksul alates arvamuse kättesaamisest pärast sisekontrolöri ja abisisekontrolöri(de) ärakuulamist;

j)

kui on uusi fakte, mida kinnitavad vastavad tõendid, võib haldusnõukogu distsiplinaarmenetluse oma algatusel või sisekontrolöri või abisisekontrolöri(de) taotlusel uuesti algatada.

a)

haldusnõukogu koostab distsiplinaarnõukogu, millesse kuuluvad esindajad kolmest liikmeriigist, kelle haldusnõukogu on valinud liisuheitmise teel; esindajatel on vähemalt sama kõrge palgaaste ja -järk kui sisekontrolöri büroo töötajal ja nad ei kuulu samal ajal haldusnõukogusse; nad määravad ühe endi seast tegutsema distsiplinaarnõukogu esimehena;

b)

eesistujariigi vahetumine ei too kaasa distsiplinaarnõukogu koosseisu muutust; kui nõukogus jääb mõni koht tühjaks, täidetakse see kohe liisuheitmise teel;

c)

distsiplinaarnõukogu abistab sekretär, kelleks võib olla õigusosakonna juhataja;

d)

haldusnõukogul on õigus teha ühehäälse otsusega ja distsiplinaarnõukoguga konsulteerimata kirjalik hoiatus või noomitus oma algatusel või mõne haldusnõukogu liikme ettepanekul; sisekontrolöri büroo töötajale teatatakse sellest kirjalikult ning tal on õigus enne meetme võtmist anda selgitusi;

e)

muudeks distsiplinaarmeetmeteks võib haldusnõukogu eesistuja käsu anda pärast käesolevas liites ja personalieeskirjade 7. liites sätestatud distsiplinaarmenetluse lõpuleviimist; nimetatud menetluse algatab haldusnõukogu eesistuja pärast sisekontrolöri büroo töötaja ärakuulamist;

f)

personalieeskirjade artiklis 90 sätestatud õigust ametnik töölt kõrvaldada ja personalieeskirjade artiklis 91 sätestatud õigust teha otsus kustutada ametniku isikutoimikust kõik viited distsiplinaarmeetmele teostab haldusnõukogu eesistuja;

g)

haldusnõukogu eesistuja esitab distsiplinaarnõukogule aruande, milles esitatakse selgelt kaebuse aluseks olevad faktid ning vajaduse korral nende tekke asjaolud;

h)

distsiplinaarnõukogu esimesel koosolekul määravad liikmed ühe liikme, kes koostab arutatava küsimuse kohta üldaruande;

i)

7. liite artiklis 15 ettenähtud distsiplinaarnõukogu põhjendatud arvamus saadetakse sisekontrolöri büroo töötajale ja haldusnõukogu eesistujale, kes teeb otsuse ühe kuu jooksul alates arvamuse kättesaamisest pärast sisekontrolöri büroo töötaja ärakuulamist;

j)

kui on uusi fakte, mida kinnitavad vastavad tõendid, võib haldusnõukogu eesistuja distsiplinaarmenetluse oma algatusel või asjaomase ametniku taotlusel uuesti algatada.

a)

haldusnõukogu eesistuja koostab valimiskomisjoni, millesse kuuluvad esindajad eesistujariigist ja veel kahest liikmesriigist, kelle haldusnõukogu on valinud liisuheitmise teel; need kolm liiget valivad ühe endi seast valimiskomisjoni esimeheks;

b)

kuulutuse koostab haldusnõukogu;

c)

personaliosakonna juhataja tegutseb valimiskomisjoni sekretärina ning toetab vajadusel halduslikult; ta ei võta osa hääletamisest ega mõjuta kuidagi menetluse tulemust;

d)

testi või testid, kui seda peetakse vajalikuks, valmistavad eranditult ette valimiskomisjoni liikmed, kes võivad otsustada kirjalikku testi või kirjalikke teste mitte kasutada; valimiskomisjon korraldab vestluse kõigi eelvaliku läbinud kandidaatidega;

e)

valimiskomisjoni poolt paremusjärjekorda pandud väljavalitud kandidaatide nimekiri edastatakse haldusnõukogu eesistujale;

f)

haldusnõukogu valib eduka kandidaadi häälteenamusega.

a)

peaspetsialisti töölevõtmiseks koostab haldusnõukogu eesistuja valimiskomisjoni, millesse kuuluvad haldusnõukogu sekretär, esindaja eesistujariigist ja veel ühest liikmesriigist, kelle haldusnõukogu on valinud liisuheitmise teel, ning kellest üks tegutseb valimiskomisjoni esimehena, ja personaliosakonna juhataja, kes tegutseb valimiskomisjoni sekretärina; valimiskomisjoni sekretär ei võta osa hääletamisest ega mõjuta kuidagi valimismenetluse tulemust;

b)

peaspetsialisti ametikohast madalamate ametikohtade täitmiseks koostab haldusnõukogu eesistuja valimiskomisjoni, millesse kuuluvad haldusnõukogu sekretär, kes tegutseb valimiskomisjoni esimehena, ja personaliosakonna juhataja, kes tegutseb valimiskomisjoni sekretärina; valimiskomisjoni sekretär ei võta osa hääletamisest ega mõjuta kuidagi valimismenetluse tulemust; lisaks võib eesistujariik soovi korral määrata valimiskomisjoni liikmeks oma esindaja;

c)

kuulutuse koostab valimiskomisjon;

d)

testi või testid valmistavad eranditult ette valimiskomisjoni liikmed, kes korraldavad eelvaliku läbinud kandidaatidega vestluse;

e)

valimiskomisjoni poolt paremusjärjekorda pandud väljavalitud kandidaatide nimekiri edastatakse haldusnõukogu eesistujale;

f)

haldusnõukogu eesistuja valib eduka kandidaadi.

a)

otsuse haldusnõukogu sekretäri töösuhe lõpetada teeb haldusnõukogu;

b)

kui tehakse otsus lõpetada haldusnõukogu sekretäri töösuhe distsiplinaarsetel põhjustel, peab selline otsus võtma arvesse käesoleva liite 5. peatükis ettenähtud distsiplinaarmenetlusi käsitlevaid erisätteid.

a)

otsuse haldusnõukogu sekretariaadi töötaja töösuhe lõpetada teeb haldusnõukogu eesistuja;

b)

kui tehakse otsus lõpetada haldusnõukogu sekretariaadi töötaja töösuhe distsiplinaarsetel põhjustel, peab selline otsus võtma arvesse käesoleva liite 5. peatükis ettenähtud distsiplinaarmenetlusi käsitlevaid erisätteid.

a)

haldusnõukogu koostab distsiplinaarnõukogu, millesse kuuluvad haldusnõukogu eesistuja, kes tegutseb distsiplinaarnõukogu esimehena, ja esindajad kolmest liikmesriigist, kelle haldusnõukogu on valinud liisuheitmise teel; esindajatel on vähemalt sama kõrge palgaaste ja -järk kui haldusnõukogu sekretäril ja nad ei kuulu samal ajal haldusnõukogusse;

b)

eesistujariigi vahetumine ei too kaasa distsiplinaarnõukogu koosseisu muutust; kui nõukogus jääb mõni koht tühjaks, täidetakse see kohe liisuheitmise teel;

c)

distsiplinaarnõukogu abistab sekretär, kelleks võib olla õigusosakonna juhataja;

d)

haldusnõukogul on õigus teha häälteenamusega ja distsiplinaarnõukoguga konsulteerimata kirjalik hoiatus või noomitus haldusnõukogu eesistuja või mõne selle liikme ettepanekul; haldusnõukogu sekretärile teatatakse sellest kirjalikult ning tal on õigus enne meetme võtmist anda selgitusi;

e)

muudeks distsiplinaarmeetmeteks võib haldusnõukogu anda häälteenamusega käsu pärast käesolevas liites ja personalieeskirjade 7. liites sätestatud distsiplinaarmenetluse lõpuleviimist; nimetatud menetluse algatab haldusnõukogu eesistuja pärast haldusnõukogu sekretäri ärakuulamist;

f)

personalieeskirjade artiklis 90 sätestatud õigust ametnik töölt kõrvaldada ja personalieeskirjade artiklis 91 sätestatud õigust teha otsus kustutada ametniku isikutoimikust kõik viited distsiplinaarmeetmele teostab haldusnõukogu eesistuja, kes konsulteerib haldusnõukogu liikmetega;

g)

haldusnõukogu esitab distsiplinaarnõukogule aruande, milles esitatakse selgelt kaebuse aluseks olevad faktid ning vajaduse korral nende tekke asjaolud;

h)

distsiplinaarnõukogu esimesel koosolekul määravad liikmed ühe liikme, kes koostab arutatava küsimuse kohta üldaruande;

i)

7. liite artiklis 15 ettenähtud distsiplinaarnõukogu põhjendatud arvamus saadetakse haldusnõukogu sekretärile ja haldusnõukogule, kes teeb häälteenamusega otsuse ühe kuu jooksul alates arvamuse kättesaamisest pärast haldusnõukogu sekretäri ärakuulamist;

j)

kui on uusi fakte, mida kinnitavad vastavad tõendid, võib haldusnõukogu distsiplinaarmenetluse oma algatusel või haldusnõukogu sekretäri taotlusel uuesti algatada.

a)

haldusnõukogu koostab distsiplinaarnõukogu, millesse kuuluvad esindajad kolmest liikmeriigist, kelle haldusnõukogu on valinud liisuheitmise teel; esindajatel on vähemalt sama kõrge palgaaste ja -järk kui haldusnõukogu sekretariaadi töötajal ja nad ei kuulu samal ajal haldusnõukogusse; nad määravad ühe endi seast tegutsema distsiplinaarnõukogu esimehena;

b)

eesistujariigi vahetumine ei too kaasa distsiplinaarnõukogu koosseisu muutust; kui nõukogus jääb mõni koht tühjaks, täidetakse see kohe liisuheitmise teel;

c)

distsiplinaarnõukogu abistab sekretär, kelleks võib olla õigusosakonna juhataja;

d)

haldusnõukogul on õigus teha distsiplinaarnõukoguga konsulteerimata kirjalik hoiatus või noomitus oma algatusel või mõne haldusnõukogu liikme ettepanekul; haldusnõukogu sekretariaadi töötajale teatatakse sellest kirjalikult ning tal on õigus enne meetme võtmist anda selgitusi;

e)

muudeks distsiplinaarmeetmeteks võib haldusnõukogu eesistuja käsu anda pärast käesolevas liites ja personalieeskirjade 7. liites sätestatud distsiplinaarmenetluse lõpuleviimist; nimetatud menetluse algatab haldusnõukogu eesistuja pärast haldusnõukogu sekretariaadi töötaja ärakuulamist;

f)

personalieeskirjade artiklis 90 sätestatud õigust ametnik töölt kõrvaldada ja personalieeskirjade artiklis 91 sätestatud õigust teha otsus kustutada ametniku isikutoimikust kõik viited distsiplinaarmeetmele teostab haldusnõukogu eesistuja;

g)

haldusnõukogu eesistuja esitab distsiplinaarnõukogule aruande, milles esitatakse selgelt kaebuse aluseks olevad faktid ning vajaduse korral nende tekke asjaolud;

h)

distsiplinaarnõukogu esimesel koosolekul määravad liikmed ühe liikme, kes koostab arutatava küsimuse kohta üldaruande;

i)

7. liite artiklis 15 ettenähtud distsiplinaarnõukogu põhjendatud arvamus saadetakse haldusnõukogu sekretariaadi töötajale ja haldusnõukogu eesistujale, kes teeb otsuse ühe kuu jooksul alates arvamuse kättesaamisest pärast asjaomase ametniku ärakuulamist;

j)

kui on uusi fakte, mida kinnitavad vastavad tõendid, võib haldusnõukogu eesistuja distsiplinaarmenetluse oma algatusel või asjaomase ametniku taotlusel uuesti algatada.