(1)

Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni kehtestama määrusega piirmäär, millest väiksemaid abimeetmeid ei loeta asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ja seetõttu ei kohaldata nende suhtes asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamismenetlust.

(2)

Nimetatud määruse alusel võttis komisjon 12. jaanuaril 2001 vastu määruse (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, (3) millega kehtestati ühele abisaajale kolme aasta jooksul antava vähese tähtsusega abi ülemmääraks 100 000 eurot. Algselt ei kohaldatud kõnealust määrust põllumajandus-, kalandus-, akvakultuuri- ja transpordisektorile nimetatud sektorites kehtivate erieeskirjade tõttu.

(3)

Põllumajandus- ja kalandussektorile kehtestati komisjoni 6. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1860/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris) (4) eriline vähese tähtsusega abi ülemmäär: kolme aasta jooksul ühele abisaajale 3 000 eurot, sest komisjoni kogemuste põhjal võis kinnitada, et nendes sektorites antud väga väikesed abisummad ei vasta asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kriteeriumidele, kui on täidetud teatavad tingimused. Sellise juhtumiga on tegemist siis, kui üksiktootjatele antud abisummad jäävad väikesteks ning ka neile sektoritele antava abi kogusumma ei ületa väikest protsenti toodangu väärtusest.

(4)

Muutunud majandusliku olukorra tõttu ja pidades silmas kehtivate vähese tähtsusega abi eeskirjade rakendamisel saadud kogemust, peeti vajalikuks muuta eespool nimetatud eeskirju. Seetõttu tehti hiljuti ettepanek suurendada määrusega (EÜ) nr 69/2001 kehtestatud üldise vähese tähtsusega abi ülemmäära 100 000 eurolt 200 000 eurole, lisada nimetatud määruse reguleerimisalasse transpordisektor ning laiendada kõnealuse määruse kohaldamisala, nii et see hõlmaks ka põllumajandustoodete töötlemist ja turustamist.

(5)

Hiljuti saadud kogemus seoses riigiabi eeskirjade kohaldamisega kalandussektoris, eriti seoses määruses (EÜ) nr 1860/2004 kehtestatud vähese tähtsusega abi ülemmäära ning riigiabi kontrollimist kalandus- ja akvakultuurisektoris käsitlevate suuniste (5) kohaldamisega näitas, et vähese tähtsusega abist tulenev konkurentsi moonutamise oht on väiksem kui 2004. aastal ennustati.

(6)

Käesoleva määrusega ei tohiks vabastada ekspordiabi ega abi, millega eelistatakse kodumaiseid kaupu importtoodetele. Lisaks otsustas Euroopa Kohus oma 19. septembri 2002. aasta otsuses, et kui ühendus on välja andnud õigusakti, millega kehtestatakse ühine turukorraldus teatavas põllumajandussektoris, on liikmesriigid kohustatud hoiduma mis tahes meetmetest, mis seda korraldust kahjustavad või millega luuakse sellest erandeid. (6) Sama põhimõte kehtib ka kalandussektoris. Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud turule viidud toodete koguse või hinna alusel. Samuti ei tohiks käesolevat määrust kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse jaotusvõrgu loomist ja tegutsemist mõnes teises ühenduse liikmesriigis. Abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue või juba olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud, ei loeta üldjuhul ekspordiabiks.

(7)

Komisjoni kogemuse põhjal võib järeldada, et kalandussektori ettevõtjatele antav abi, mis ei ületa mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul 30 000 eurot ühe abisaaja kohta, ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta ega ähvarda moonutada konkurentsi, kui kõikidele kalandussektori ettevõtjatele antava abi kogusumma on kolme aasta jooksul väiksem kui ülemmäär, mis on ligikaudu 2,5 % aastasest kalandustoodangust ning seetõttu ei kohaldata kõnealuse abi suhtes asutamislepingu artikli 87 lõiget 1. Seoses sellega käsitletakse aastana asjaomases liikmesriigis eelarve koostamiseks kasutatavat eelarveaastat. Kõnealust kolmeaastast ajavahemikku tuleks hinnata vastavalt hetkeolukorrale, see tähendab, et iga kord, kui antakse vähese tähtsusega abi, tuleb kindlaks teha jooksva eelarveaasta ja eelmise kahe eelarveaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma.

(8)

Vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud abi andmise põhimõtetele tuleks vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitada aega, millal abisaajal tekib vastavalt riigis kehtivale korrale seaduslik õigus sellist abi saada. Vähese tähtsusega abi eeskiri ei piira ettevõtjate võimalust saada nii komisjoni heakskiidetud riigiabi kui ka grupierandimäärusega sätestatud riigiabi.

(9)

Ühise kalanduspoliitika eesmärke arvestades ei tohiks käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluda abi püügivõimsuse suurendamiseks ega kalalaevade ehitamiseks ja ostmiseks antud abi, välja arvatud abi peateki ajakohastamiseks, millele on viidatud nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) artiklis 11. (7)

(10)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vähese tähtsusega abi ülemmäära õige kohaldamise huvides peaksid liikmesriigid kasutama ühte ja sama arvutusmeetodit. Kõnealuse arvutamise hõlbustamiseks ja kooskõlas määrusega (EÜ) nr 69/2001 tuleks abisummad, mida ei anta rahas, arvestada ümber nende brutotoetusekvivalendiks. [Lisaks tuleks käesolevat määrust tõhusa järelevalve tagamiseks kohaldada üksnes läbipaistvate abimeetmete suhtes, see tähendab abimeetmete suhtes, mille summa on teada]. Läbipaistva abi, välja arvatud mitmes osas makstava abi, toetusekvivalendi arvutamiseks tuleb kasutada abi andmise ajal kehtivaid turuintressimäärasid. Riigiabi käsitlevate eeskirjade ühtseks, läbipaistvaks ja hõlpsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse kohaldamisel kasutada turumäärasid viitemääradena. Viitemääradena tuleks kasutada määrasid, mille komisjon erapooletul alusel korrapäraselt kinnitab ja mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Internetis.

(11)

Komisjoni kohustus on tagada riigiabi käsitlevate eeskirjade täitmine, eelkõige see, et vähese tähtsusega abi eeskirjade alusel antav abi oleks nende eeskirjade tingimustega kooskõlas. Asutamislepingu artiklis 10 sätestatud koostööpõhimõtte kohaselt peaksid liikmesriigid selle ülesande täitmisele kaasa aitama ja looma mehhanismi, millega tagatakse, et vähese tähtsuse eeskirjade alusel ühele abisaajale kolme aasta jooksul antava abi kogusumma ei ületa 30 000 eurot ja koguabi summa kolme aasta jooksul ei ületa liikmesriigi kalandustoodangu väärtuse alusel komisjoni kehtestatud üldist ülemmäära. Selleks peaksid liikmesriigid vähese tähtsusega abi andmisel teatama asjaomasele ettevõttele abi vähesest tähtsusest, saama täieliku teabe viimase kolme eelarveaasta jooksul saadud muu vähese tähtsusega abi kohta ja hoolikalt jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäärasid. Selle asemel võib ülemmäärade järgimist tagada keskregistri abil.

(12)

Selguse huvides ja arvestades, et vähese tähtsusega abi ülemmäär kalandussektoris erineb vähese tähtsusega abi ülemmäärast põllumajandussektoris, tuleks vastu võtta erimäärus, mida kohaldatakse vaid kalandussektori suhtes, ja muuta vastavalt sellele määrust (EÜ) nr 1860/2004.

(13)

Pidades silmas komisjoni kogemusi, eriti seda, kui tihti on tavaliselt vaja uuesti läbi vaadata riigiabi põhimõtted, ning võttes arvesse määruse (EÜ) nr 69/2001 ja määruse (EÜ) nr 1860/2004 kohaldamisperioodi, on asjakohane piirata käesoleva määruse kehtivusaega, nii et see kehtib 31. detsembrini 2013. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, peab liikmesriikidele jääma käesoleva määrusega hõlmatud abi osas kuuekuuline kohanemisaeg. Õiguskindluse huvides on asjakohane selgitada enne käesoleva määruse jõustumist selle mõju juba antud abile.

a)

abi, mille summa on kindlaks määratud turule viidud toodangu hinna või koguse alusel;

b)

abi ekspordiga seotud tegevuseks, nimelt ekspordimahuga otseselt seotud abi ning abi, mille andmise tingimus on kodumaiste toodete eelistamine importtoodetele;

c)

abi jaotusvõrgu loomiseks ja tegevuseks või muude jooksvate kulude katmiseks, mis on seotud liikmesriikide ekspordialase tegevusega;

d)

abi, millega suurendatakse püügivõimsust, mida väljendatakse tonnaažis või võimsuses, nagu on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 lõikes n, välja arvatud abi peateki ajakohastamiseks, millele on viidatud sama määruse artikli 11 lõikes 5;

e)

abi kalalaevade ostmiseks või ehitamiseks.

a)

kalandussektori ettevõtted — kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevad ettevõtted;

b)

kalandustooted — nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 (8) artiklis 1 määratletud tooted;

c)

töötlemine ja turustamine — kõik toimingud, kaasa arvatud käitlemine, töötlemine, tootmine ja turustamine alates lossimisest või püügist kuni lõpptooteni.

a)

Pealkirjas asendatakse sõnad “- ja kalandussektoris” sõnaga “sektoris”.

b)

Artiklis 1 asendatakse sõnad “põllumajandus- ja kalandussektori” sõnaga “põllumajandussektori”.

c)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

d)

Artikli 3 lõikes 2 jäetakse välja kolmas lõik.

e)

Artikli 4 lõikes 2 jäetakse välja sõnad “ja kalanduse”.

f)

Artikli 4 lõike 3 teises lõigus jäetakse välja sõnad “või kalandus”.

g)

II lisa jäetakse välja.