Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2006/C 211/05)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 510/2006

Registreerimistaotlus vastavalt artiklile 5 ja artikli 17 lõikele 2

“TOME DES BAUGES”

EÜ nr: FR/PDO/005/0254/18.9.2002

KPN (X) KGT ( )

Käesolev kokkuvõte on koostatud üksnes üldiseks teavitamiseks. Üksikasjaliku teabe saamiseks palutakse huvitatud isikutel tutvuda tehnospetsifikaadi täieliku variandiga, mille võib saada 1. jaos viidatud riigi ametiasutustest või Euroopa Komisjonist. (1)

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

2.   Rühm:

3.   Toote liik:

Rühm 1.3 — juust

4.   Tehnospetsifikaat

(artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kokkuvõte)

4.1   Toote nimetus: “Tome des Bauges”

4.2   Toote kirjeldus: Tome des Bauges on lehmatoorpiimast — täispiimast või osaliselt kooritud piimast — valmistatud soolane bakterhallituskoorikuga pressjuust.

Juust on silindrikujuline, 18–20 cm läbimõõduga ja 3–5 cm kõrgune ning kaalub valmimisaja lõpus 1,1–1,4 kg.

Juustu koorik on “kurruline”, see tähendab, et see on reljeefne ja ebakorrapärane. Kooriku paksus on 2 kuni 3 mm. See on halli värvi, millel võivad esineda loomulikul teel tekkinud kollase kuni pruunika värvusega “õied”.

Juust on prinkjas kuni vormitav, vandlivärvi ja selles võib olla augukesi.

Juustu rasvasisaldus on pärast täielikku kuivatamist vähemalt 45 grammi rasvainet 100 grammi juustu kohta ja kuivaine kogumass ei või olla alla 50 grammi kuivainet 100 grammi juustu kohta.

Tome des Bauges'i juustu võib turustada tükkidena, kuid tingimusel, et juustu koorik säilib tüki kõigil kolmel küljel.

4.3   Geograafiline piirkond: Piima tootmine ning juustu tootmine ja valmimine toimuvad geograafilises piirkonnas, mis asub järgmiste kommuunide territooriumil:

Täielikult geograafilises piirkonnas asuvad Haute-Savoie' departemangu kommuunid: Allèves, Chapelle St Maurice (La), Chevaline, Cons Ste Colombe, Entrevernes, Gruffy, Leschaux, Quintal, St Eustache, Seythenex, Viuz-la-Chiésaz

Osaliselt piirkonnas asuvad kommuunid: Cusy, Doussard, Duingt, Faverges, Giez, Lathuile, Marlens, St-Jorioz.

Täielikult geograafilises piirkonnas asuvad Savoie' departemangu kommuunid: Aillon-le-Jeune, Aillon-le-Vieux, Allondaz, Arith, Bellecombe en Bauges, Châtelard (Le), Cléry, Compôte (La), Curienne, Déserts (Les), Doucy-en-Bauges, Ecole, Jarsy, Lescheraines, Mercury, Montcel (Le), Motte-en -Bauges La), Noyer (Le), Pallud, Plancherine, Puygros, St-François-de-Sales, St-Offenge-Dessus, St-Offenge-Dessous, Ste-Reine, Thoiry, Thuile (La), Trevignin, Verrens-Arvey

Osaliselt geograafilises piirkonnas asuvad kommuunid: Marthod, Montailleur, Pugny-Chatenod, St-Jean-d'Arvey, St Jean de la Porte, St Pierre d'Albigny, Thenesol.

Tootmispiirkond on piiritletud spetsiaalsel kaardil.

4.4   Päritolutõend: Tome des Bauges'i tootmiskoht võib vastu võtta üksnes päritolunimetuse tootespetsifikaadile vastavat piima. Tootespetsifikaadile vastava piima kogumise torustik peab olema kõikidest teistest kogumistorustikest eraldi.

Kõik piimatootjad, kõik meiereid ja kõik valmimiskeldrid täidavad riikliku päritolunimetuste instituudi INAO registreeritud sobivusdeklaratsiooni, mille abil viimane saab kõik ettevõtjad kindlaks teha. Ettevõtjad peavad INAO jaoks pidama registreid ning säilitama kõik piima ja juustude päritolu, kvaliteedi ja tootmistingimuste kontrollimiseks vajalikud dokumendid.

Tootmisel märgistatakse juust eraldusmärgisega. Eraldusmärgise kuju ja värv on kindlaks määratud tootespetsifikaadis.

Lõpuks läbivad tooted analüütilise ja organoleptilise testi, et tagada toodete vastavus päritolunimetuse kvaliteedile ja tunnustele.

4.5   Tootmismeetod: Piim peab pärinema abondance'i, tarine'i ja montbéliard'i tõugu piimalehmakarjadelt ja lisaks peab abondance'i ja tarine'i tõugu lehmade osakaal karjas olema vähemalt 50 %. Lisaks peab piim tulema karjadest, mille keskmine piimatoodang ei või ületada 5 500 kg lüpsilehma kohta aastas.

Karja põhisööt koosneb suvisel ajal vähemalt 120 päeva jooksul rohust ja piisavast kogusest heinast talvel. Väljastpoolt geograafilist piirkonda pärit kuivsööta on lubatud anda kohalikele ressurssidele lisaks, ilma et see ületaks 30 % majandi aastasest vajadusest kogu karja kohta. See lisasööt võib sisaldada kuni 3 kg kuivatatud lutsernheina graanuleid lehma kohta päevas. Sileeritud, kiletatud heinapallidena või muul kääritamisjärku sisaldaval viisil säilitatud sööt on keelatud. Söödalisandeid võib anda vaid piiratud määral, need ei või sisaldada ei uureat ega aroomiaineid.

Tootmiskohas ega selle kõrvalruumides ei või olla ühtegi süsteemi või seadmestikku, millega võiks väga lühikese aja jooksul enne piima laabiga kalgendamist soojendada seda temperatuurini üle 40 °C.

Piima kogumine toimub 15 km raadiuses tootmiskoha ümber.

Kasutatakse täistoorpiima. Hapendatud piim võib olla osaliselt kooritud. Seda tuleb töödelda kord päevas.

Igasugune piima töötlemine füüsiliselt või keemiliselt on keelatud, välja arvatud piima osaline koorimine ja filtreerimine makroskoopilise võõrolluse eemaldamiseks. Valkude ja rasvaine lisamine on keelatud. Ainsad tootmisel lubatud abiained on sool, laap, traditsiooniliste bakterikultuurimeetodite abil saadud piimhappebakterid. Otseselt inokuleeritud kääritusaineid võib kasutada üksnes abiainena.

Valmistamist tuleb alustada hiljemalt 12 tunni jooksul pärast esimest lüpsi, juhul kui piima hoitakse temperatuuril üle 10 °C, või hiljemalt 28 tunni jooksul, kui piim on jahutatud temperatuurini 6 °C kuni 10 °C. Sel juhul ei või piim pärineda enam kui kahest järjestikusest lüpsist.

Laabiga kalgendamine toimub temperatuuril 32 °C kuni 35 °C. Juustu valmistatakse lahtises vaskkatlas, mille maksimaalne maht on 3 000 liitrit.

Pärast nõrutamist on kalgendi tera maisitera suurune. Seejärel kuumutatakse kalgendit temperatuurini 35 °C kuni 40 °C. Laktoosi eemaldamine ja vee lisamine on keelatud.

Vormimine toimub kas käsitsi või raskusjõu abil. Keelatud on juustumassi pumpamine ja mikroperforeeritud vormide kasutamine.

Juustu pressitakse virnades vähemalt 7 tundi. Selle aja jooksul keeratakse juuste ümber vähemalt 4 korda. Juustud kuivsoolatakse käsitsi, meiereis valmistatud juuste võib hoida soolvees. Seejärel lastakse juustul valmida vähemalt viis nädalat alates laabiga kalgendamisest.

Juustu ladustamistemperatuur ei või langeda alla 4 °C.

4.6   Seos piirkonnaga: Tome des Bauges'i juustu nimetus tuleb Alpi mäemassiivist, kust juust on pärit. Kirjakuju “tome” või “tomme” kohta on selles piirkonnas teateid sajandite tagant ning tome'i juustu valmistamine traditsiooniliste tavade järgi juustukooperatiivides ja mägikarjamaadel on jäänud püsima vaatamata suurte juustude tööstuslikule tootmisele.

Bauges'i mäemassiiv on topograafiliselt väga eripärane. See on lubjakivimassiiv, mis koosneb kõrgete kaljudega ümbritsetud varjulisest orust. Maastikku iseloomustavad karjamaad ja mägikarjamaad ning piirkonnas valitseb mäestikuline kliima, millele on iseloomulikud aastaringsed tugevad vihmasajud ja talvised väga madalad temperatuurid.

Kliima ja geoloogilise keskkonna kooslus tagab sellele piirkonnale suured söödavarud ja soodustab mitmekesise ja oludega kohanenud taimestiku olemasolu.

Tome des bauges'i juustu valmistamiseks ette nähtud piimale on iseloomulik pigem kõrge pH tase, mille tõttu juustumeistrid kasutavad laagerdatud piima. See piima aeglase hapendamise tehnika soodustab eelkõige piimas endas leiduva bakteriaalse floora toimet.

Mäemassiivi taimestiku mitmekesisuse ning piima happesuse tõttu vajalike laagerdamismeetodite tulemusel valmib omapärane juust.

Päritolunimetusega juustu tootmistingimused on kindlaks määratud selliselt, et säiliksid tootmispiirkond ja traditsioonilised valmistusviisid ning et need väljenduksid selles tootes.

4.7   Kontrolliasutus:

4.8   Märgistamine: Kõik Tome des Bauges'i päritolunimetusega juustud on turustamisel varustatud eraldi märgistusega, mis sisaldab päritolunimetust. Juustude märgistusele on kirjutatud kaitstud päritolunimetus, mille tähesuurus on vähemalt kaks kolmandikku märgistusel olevatest kõige suurematest tähemärkidest, ja märge “Appellation d'origine contrôlée”.

“INAO” märgiga logo, märge “Appellation d'origine contrôlée” (kaitstud päritolunimetus) ja päritolunimetus on kõigi kaitstud päritolunimetusega juustude märgistusel kohustuslikud.

Teatud tingimustel on märgistusel lubatud märge “fromage fermier” (talujuust) või mis tahes muu viide juustu talupäritolu kohta.

4.9   Riiklikud nõuded: Kaitstud päritolunimetust Tome des Bauges käsitlev seadlus.

(1)  Euroopa Komisjon — põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat — põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika osakond — B-1049, Brüssel.