26.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 174/1

I–VII

1–11

1–4

5–10

11

12–14

15–56

15–16

17–18

19–42

20–23

24–25

26–28

29–31

32–36

37–38

39

40–42

43–56

44–50

51–56

57–61

I.

Phare programm pakub Kesk- ja Ida-Euroopa ELi kandidaatriikidele rahalist abi. Programmi juhivad komisjon ja siseriiklikud ametiasutused ühiselt. Komisjon vastutab Phare programmi üldise juhtimise eest. Abisaajariikidel on esmane vastutus projektide elluviimise ja rakendamise eest (vt punktid 8–10).

II.

Kontrollikoja auditi eesmärk oli hinnata Phare toetatud investeerimisprojektide tulemusi Bulgaarias ja Rumeenias. Järeldused põhinevad Phare 2000 riiklike programmide raames rahastatud programmide valimi kontrollimisel. Nende programmide lõppmaksed tehti 2005. aastal (vt punktid 12–14).

III.

Auditeeritud projektid olid enamasti kooskõlas Phare üldiste investeerimiseesmärkidega, milleks on ELi normide ja standarditega ühtlustamise hõlbustamine ning abi osutamine majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse programmide raames (vt punktid 15–16). Kontrollikoda sai ka kinnitust, et üldiselt olid projektid teostatud kooskõlas tarne- ja ehitustöölepingute tingimustega (vt punktid 17–18).

IV.

Rohkem kui poolte auditeeritud investeeringuprojektide puhul ei kasutatud vahendeid (või kasutati ainult osaliselt) ettenähtud eesmärgil. Väljundid ja tulemused olid ajakavast oluliselt maas, vahel kuni kahe aasta võrra. Puudusi põhjustasid jätkuv haldussuutlikkuse ja siseriiklike ressursside puudumine. See näitab, et siseriiklikud ametiasutused peavad tegema edasisi olulisi jõupingutusi projektide lõpuleviimiseks ja projektieesmärkide saavutamiseks (vt punktid 19–42).

V.

Phare toetus rahvusvaheliste rahastamisasutuste poolt juhitud kahele projektile oli problemaatiline. Bulgaarias ei olnud erastamisjärgne fond piisavalt tõhus ja mõjus (madal aktsiakapitali investeeringute tase ning kõrged halduskulud), Rumeenias ei andnud Phare toetus elektrituru reguleeriva infrastruktuuri täiustamiseks selget lisaväärtust (vt punktid 32–36 ja 37–38).

VI.

Kapitalikaupade tehniline elujõulisus ei ole tagatud ja nende pikaealisus on ohus. Selleks et saavutada soovitud majanduslikku elujõulisust, tuleb toetatud ärikeskuste ja inkubaatorite osas lahendada veel palju juhtimisprobleeme (vt punktid 43–56).

VII.

Komisjon vastutab eeskätt Phare poliitika arendamise, Phare abi programmitöö ja järelevalve eest. Kuigi komisjoni projektide rahastamiseelsed (ex ante) kontrollid osutusid tõhusaks, kritiseerib kontrollikoda komisjoni investeerimisprojektide üldist juhtimist kolmes järgmises valdkonnas:

1.

Alates 1997. aastast on Phare programmi üldeesmärk olnud aidata Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel valmistuda Euroopa Liiduga liitumiseks. Et toetada ELiga liitumiseks nõutavaid reforme, pakub Phare programm ühinemiseelse strateegia osana rahalist abi.

2.

1999. aasta oktoobris võttis komisjon vastu konkreetsed suunised Phare programmi rakendamiseks ajavahemikus 2000–2006 (1). Vastavalt neile suunistele pidi Phare toetus keskenduma kahele põhiprioriteedile: investeeringutele ja institutsioonide väljaarendamisele (2).

3.

Pärast 10 riigi liitumist 2004. aasta mais keskendus laienemispoliitika põhiliselt Bulgaaria ja Rumeenia liitumiskavade rakendamisele.

4.

Pärast liitumisläbirääkimiste lõppemist 2004. aasta detsembris võttis komisjon 2005. aasta veebruaris vastu positiivse arvamuse nende kahe riigi liitumise suhtes ELiga. Pärast Euroopa Parlamendi poolt antud rohelist tuld allkirjastati ühinemisleping Bulgaaria ja Rumeeniaga 2005. aasta aprillis Luksemburgis. Allkirjastamine sillutab tee ratifitseerimismenetlustele, mis ametlikustavad Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise 1. jaanuaril 2007. Kui üks riikidest ei täida läbirääkimiste ajal võetud kohustusi, võib nõukogu otsustada liitumist ühe aasta võrra kuni 1. jaanuarini 2008 edasi lükata.

5.

ELi rakendatav ühinemiseelne strateegia Bulgaaria ja Rumeenia suhtes põhineb ühinemispartnerlusel, mis moodustab prioriteetide ja rahaliste vahendite programmitöö raamistiku. Rahaline abi tehakse kättesaadavaks komisjoni iga-aastaste rahastamisotsuste põhjal vastavalt ühinemispartnerluses määratletud prioriteetidele.

6.

Rahastamisotsustele järgneb komisjoni ning Bulgaaria ja Rumeenia ametiasutuste vahel sõlmitud rahastamismemorandumid. Rahastamismemorandumid koostatakse riiklike programmide ja konkreetsete valdkondade suhtes, nagu piiriülese koostöö programmid, mitmeid riike hõlmavad programmid või tuumaohutusprogrammid. Iga-aastaste riiklike programmidega rahastatakse ühinemisega seotud esmavajadusi.

7.

Rahastamismemorandumitega kaasnevad nn projektitaotlused, milles sisalduvad rakendatavate projektide üksikasjad. Projektitaotlused on põhilised planeerimisdokumendid, kus esitatakse iga projekti eesmärk, sh tulemusnäitajad ja rakendamise ajakava. Reeglina tuleb projektid rakendada kolme aasta jooksul alates rahastamismemorandumi allkirjastamisest.

8.

Phare programmi juhtimise eest vastutavad komisjon ja siseriiklikud ametiasutused. Komisjon (peakontor ja delegatsioonid Sofias ja Bukarestis) vastutab Phare programmi üleüldise juhtimise, eelkõige Phare poliitika arendamise, Phare abi programmitöö ja järelevalve eest. Esmane vastutus projektide elluviimise ja rakendamise eest lasub Rumeenial ja Bulgaarial.

9.

Phare programm toimib praegu Bulgaarias ja Rumeenias detsentraliseeritud rakendussüsteemi raames. See tähendab, et Bulgaaria ja Rumeenia ametiasutused viivad investeeringute hankemenetlusi ise läbi. Enne lepingute sõlmimist kontrollitakse toimingute korrektsust igas riigis komisjoni delegatsioonide poolt (ex-ante kontroll).

10.

Programmi rakendamise järelevalve kuulub ühise järelevalvekomisjoni kaudu komisjoni ja ühinevate riikide ühisesse vastutusalasse. Järelevalve ülesandeks on juhtida programmi ja selle aluseks olevaid projekte kokkulepitud eesmärkide suunas.

11.

Phare aastate 2000–2004 riiklike programmide raames eraldati Bulgaariale kokku 511 miljonit eurot ja Rumeeniale 1 400 miljonit eurot, millest investeeringutoetusteks eraldati Bulgaariale vastavalt 262 miljonit eurot (51,3 %) ja Rumeeniale 806 miljonit eurot (57,6 %) (vt I lisa).

12.

Kontrollikoja auditi esmaseks eesmärgiks oli teha järeldusi Phare toetatud projektide investeeringute väljundite ja tulemuste kohta Bulgaarias ja Rumeenias. Auditis esitati neli küsimust:

Diagramm näitab, millele kontrollikoja audit keskendus:

13.

Auditis kontrolliti projekte, mis olid kas täielikult ellu viidud või lõppfaasis. Töö põhines Phare 2000. aasta riiklike programmide projektidel, mille lõpuleviimise tähtajaks oli 2003. aasta lõpp, kuid millest mõned kestsid kuni 2005. aasta lõpuni.

14.

Phare 2000. aasta riiklike programmide raames eraldati investeeringuteks Bulgaarias 34,6 miljonit eurot ja Rumeenias 146,6 miljonit eurot (vt II ja III lisa). Kontrollikoda auditeeris 11 projekti, (3) mis hõlmasid 48 tarne- ja ehitustöö lepingut, esindades Phare 14 miljoni euro suurust toetust Bulgaariale ja 51 miljoni euro suurust toetust Rumeeniale. Auditirühm kontrollis projekte kohapeal 2005. aasta esimesel poolel, sealhulgas külastati riiklikke rakendusasutusi ja vahehindamise üksusi (4).

15.

Phare üldeesmärgiks on aidata kandidaatriikidel ELiga liitumiseks valmistuda. See hõlmab investeeringuid, mille eesmärgiks on tugevdada:

16.

Üldiselt olid auditeeritud investeerimisprojektid Phare üldeesmärkidega kooskõlas. Kontrollitud projektid olid liitumisele suunatud, kas parandades suutlikkust järgida ühenduse õigustikku ja tagada selle täitmine (nt keskkonnakaitse õigusaktide rakendamine) või edendades majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust (nt ettevõtlusparkide rajamine väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele)).

17.

Üldiselt olid auditeeritud investeeringud füüsiliselt kooskõlas tarne- ja ehitustöölepingutega. See tähendab, et esialgsed tingimused projekti õnnestumiseks olid tänu nii ühinevate riikide ametiasutuste kui komisjoni ühistele jõupingutustele üldiselt täidetud.

18.

Mõned näited kõikidest auditeeritud programmidest illustreerimaks tehtud investeeringuid on toodud 1. selgituses:

1. selgitus

19.

Ainult investeeringute tegemisest ei piisa. Rohkem kui poolte auditeeritud investeerimisprojektide puhul ei kasutatud vara (või kasutati ainult osaliselt) korrakohaselt ettenähtud eesmärgil. Väljundid ja tulemused olid ajakavast oluliselt maas, vahel kuni kahe aasta võrra. Järgmised juhud näitavad, et projekti erieesmärkide saavutamine oli kavandatust kesisem (punktid 20–42).

20.

Selle projekti põhieesmärk oli riigiprokuratuuri kõigi üksuste moderniseerimine kesk-, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Investeeringutoetus (lepingu kogumaksumus 1,8 miljonit eurot) hõlmas arvuti- ja võrguseadmete tarnet ning teabe ühtlustatud katalogiseerimissüsteemi rakendamist.

21.

Katalogiseerimissüsteemi tarkvara paigaldati 2003. aastal, kuid seda kasutati ainult ühes kaheksast kontrollikoja poolt külastatud kohast. Auditi toimumise ajal 2005. aasta mais ei oldud katalogiseerimissüsteemi tarkvarale lõplikku vastuvõtutõendit väljastatud, kuna selle töös leiti liiga palju vigu.

22.

Lisaks tuvastati vastuolud IT-strateegias ning ebakõlad tark- ja riistvara vahel (nt integratsiooniprobleemid olemasoleva tarkvaraga; 37 arvutit seisid kasutamata ühe prokuratuuri üksuse laos; katalogiseerimissüsteemi kavandatud laiema kasutamise riskantsus Interneti-ühenduse pakkuja probleemide tõttu).

23.

Seetõttu oli uus katalogiseerimissüsteem 18 kuud pärast eesmärgiks seatud lõpetamistähtaega (2003. aasta lõpp) jätkuvalt katsetamisfaasis ega täitnud veel oma ülesannet olla oluliseks vahendiks organiseeritud kuritegevuse ja korruptsioonivastases võitluses. Projekti kavandamisel alahindasid komisjon ja Bulgaaria ametiasutused selle keerukust ning ülehindasid tehnilist otstarbekust ja vastavust olemasolevate süsteemidega.

24.

Sarnast projekti rakendati Rumeenias (3 tarnelepingut koguväärtuses 8,4 miljonit eurot) eesmärgiga luua riigi kõiki kohtuid ja prokuratuure ühendav kohtuasjade ja dokumentide haldussüsteem. Haldussüsteemi tarkvara oli juba ühe varasema Phare projekti raames välja arendatud ja 2002. aasta septembris üle antud. Phare 2000. aasta projekti eesmärgiks oli olla viimaseks astmeks kõigi süsteemi kuuluvate kohtute ja prokuratuuride ühendamisel.

25.

Kuigi projekti lõpetamine pidi algselt toimuma 2003. aasta novembris, ei oldud projekti üldeesmärki (üleriigiline toimiv haldussüsteemi rakendus) 2005. aasta alguseks saavutatud. Kõigis kontrollikoja poolt külastatud kohtades oli tarkvara installeeritud vastavalt lepingutele. Varasema Phare programmi raames saabunud tarkvara kasutati aga ainult osaliselt. Suur osa Rumeenia kohtusüsteemist oli endiselt haldussüsteemi kaasamata, kuna Rumeenia ametivõimud ei pidanud kinni oma olulise tähtsusega kaasrahastamiskohustustest, nimelt võimaldada programmi kestuse ajaks 12 miljoni euro suurust laenu justiitsministeeriumile ja 10 miljoni euro suurust laenu prokuratuurile (6). Rahastamiskohustuste täitmata jätmine näitas, et Rumeenia valitsus ei pidanud prioriteediks kohtusüsteemide reformi projekti, mille eesmärk oli süsteemi vastavusse viimine ELi standarditega.

26.

VKEde ettevõtlusinkubaatorite projekti (investeeringuks eraldatud eelarve 2,7 miljonit eurot) eesmärgiks oli VKEde sektori tugevdamine Bulgaaria loodeosas ja Lõuna-Bulgaaria keskosas. Nendes kahes piirkonnas pidi loodama ettevõtluskeskusi taandareneva tööstusega paikkondadesse, renoveerides vanu hooneid. Eraisikuid oleks pidanud innustatama uusi ettevõtteid looma, et asendada tööstuse ümberkorraldamisel kadunud töökohad uutega.

27.

Lõpuks valiti renoveerimiseks välja kuus hoonet. Auditi toimumise ajal 2005. aasta juulis alustas ainult üks neist (Montana) tegevust ettevõtlusinkubaatorina. Viis aastat pärast vajaduste hindamist ei oldud taandareneva tööstusega piirkondades saavutatud alternatiivsete töökohtade loomise osas mingit piirkondlikku mõju.

28.

Edusammud puudusid peamiselt siseriiklike ametiasutuste nõrga rakendussuutlikkuse tõttu. Viimane oli ka peamiseks põhjuseks, miks üks teine VKEdega seotud projekt tühistati (vt 2. selgitus).

2. selgitusKavandatud VKEde kvaliteedi sertifikatsiooni projekt Bulgaarias (eraldatud eelarve 4,8 miljonit eurot) jäi lõpuks teostamata. Selle erieesmärk oli tootmissektori konkurentsivõime ja ekspordisuutlikkuse arendamine. Sofia delegatsiooni ex-ante kontroll (vt punkt 9) toimis tõhusalt, lükates tagasi esimese pakkumiskutse dokumendid, kuna vastavates ministeeriumides puudusid toetuskavade adekvaatsed rakendusstruktuurid ja menetlused. Lõpuks ei kiitnud delegatsioon toetuste andmise menetlust heaks, kuna haldusvastavuse ja taotlejate kõlblikkuse hindamine bulgaarlaste poolt polnud järjekindel ja ettevõtteid ei koheldud võrdselt. Bulgaaria ametiasutused omalt poolt süüdistasid delegatsiooni rakendatava ELi õigusliku raamistiku kohta ebaselge teabe edastamises.

29.

Auditi toimumise ajal 2005. aasta märtsis tuli veel teha suuri pingutusi, et saavutada eesmärgiks seatud kahe ettevõtluse infrastruktuuri arendamise pargi (lepingu kogumaksumus 13,7 miljonit eurot) valmimine Rumeenias. Ehitus oli endiselt pooleli, kuigi vastavalt projektitaotlusele pidi algseks lõppkuupäevaks olema 2004. aasta oktoober. Projekteerimisvead tingisid ehitustööde lepingute pikendamise. Nende kahe projekti tuleviku osas tuleb veel lahendada hulk juhtimisprobleeme (vt punktid 53–56: “Ohud majanduslikule elujõulisusele”).

30.

Üks teine projekt Rumeenias kandis nimetust “Turismiinfrastruktuuri uuendamine ja areng Piatra Neamtis” (lepingu maksumus 2,3 miljonit eurot). Infrastruktuur toimis vastavalt ehitustööde lepingule. Projekti nimetus oli siiski eksitav, kuna korrastatavas piirkonnas polnud just palju turistidele meelepärast. Peamisteks rahastatud objektideks olid sild ja kolme kilomeetri pikkune tänav, mis mõlemad jäävad väljapoole puhkeala ja mida mõlemat mööda kulgeb regulaarselt kohalik liiklus. “Turismiala” mõeldud ala näol on tegemist puhkealaga, mida peamiselt (kevadel ja suvel) kasutatakse kohalike elanike poolt. Sealsamas asub ka silma riivav olümpiaujula mõõtmetega lagunenud bassein. Seega on Strandi nime kandev ala vaid pooleldi korrastatud ning projekt ei täitnud algset eesmärki turismi abil uusi töökohti luua.

31.

Kahe ülejäänud infrastruktuuriprojekti eesmärke ei saavutatud:

32.

Phare vahendite eraldamine Bulgaaria erastamisjärgsele fondile kujutab endast investeeringutoetuse erijuhtu. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) lõi fondi 1998. aastal 10aastase tegevusajaga. Eesmärgiks oli aidata kaasa erasektori arengule Bulgaarias ja aidata kaasa valitud Bulgaaria eraettevõtete tegevusele, pakkudes neile pikaajalist rahastamist omakapitali kaudu ning oskusteavet.

33.

Üldvastutus erastamisjärgse fondi eest lasus EBRD-l, kes kasutas fondivalitsejana varahaldusettevõtjat. EBRD rahastas fondi omakapitali kaudu 30 miljoni euroga ja sai 6,5 miljonit eurot Phare makseid Bulgaaria aastate 1997–2000 Phare riiklike programmide raames. Kuna Phare vahendid ei olnud otseinvesteeringu vormis, kasutati neid fondivalitseja tegevuskuludeks, ettevõtete nõustamiseks ja EBRD enda valitsemistasuks.

34.

Mitmed tegurid viitavad, et Phare abi polnud ei tõhus ega mõjus.

35.

Bulgaaria ametiasutused polnud fondi tegevusega rahul ja komisjon sekkus, et peatada ELi rahaliste vahendite edasine kulutamine. EBRD lõpetas fondi tegevuse ennetähtaegselt 2002. aasta lõpus.

36.

Peamiseks fondi ebaõnnestumise põhjuseks oli ilmselt fondivalitseja tegevus, kes üldiselt keerulises erastamisjärgses olukorras tegi ebaõigeid hindamisi (investeeringuotsuseid). Stiimul kulusäästlikult töötada oli väike, kuna kõik tegevuskulud kandis Phare. Kuna investeeringut kasutati EBRD tavategevuse toetamiseks, jäi selle katalüseeriv (7) mõju saavutamata.

37.

Rumeenias on elektritööstuse kaasajastamise projektiga kaasnenud märgatavad viivitused, mis aeglustab riigi ettevalmistusi ELi sisese energiaturuga liitumiseks. Phare katab 11 % programmi 203 miljoni euro suurusest investeeringust; ülejäänud osa katab siseriiklik kaasrahastamine (24 %) ja laenud EBRDlt (25 %) ning Euroopa Investeerimispangalt (40 %). Esialgne tähtaeg ülekandevõrkude parendamise lõpetamiseks (hõlmates kõiki Phare rahastatud projektiosi) oli 2002. aasta august. Tähtaega lükati kaks korda edasi, esmalt 2004. aasta novembrisse ja siis 2005. aasta juunisse. Lepingute sõlmimine hilines valitsuse kõhkluste tõttu projekti ühe tingimuse järgimisel, milleks oli kahe elektrijaotuse ettevõtte erastamise rahuldav edenemine.

38.

Projekt aitas kaasa sektori ümberkorraldamisele kooskõlas ELi direktiividega. Kuna aga projekti rakendati peamiselt EBRD ja Euroopa Investeerimispanga laenude abil, pole Phare osaluse täiendavus (8) ilmne. Lisaks aitasid Phare rahastatud projektiosad pigem ülekandeteenuse pakkujat ja kommertsoperaatorit, mitte elektrienergiasektorit reguleerivat asutust otseselt.

39.

Bulgaarias kavandati põllumajandusstatistika süsteemi uuendamise projekt (lepingu kogumaksumus 0,4 miljonit eurot) lõpule viia 2002. aasta jaanuariks. IT-seadmed installeeriti 2003. aasta algul, aga neid ei ole veel ettenähtud eesmärgil kasutatud, kuna tarkvara tarnija süül oli saabunud tarkvara puudulik. Selle tulemusena ei toiminud põllumajandusstatistika süsteem veel 2005. aasta jaanuaris, olgugi et komisjoni andmetel on sellest ajast peale toimunud tuntav edasiminek. Süsteemi puudumine raskendab põllumajandus- ja metsandusministeeriumi tööd, kuna süsteem lihtsustaks tulevikus ELi ühise põllumajanduspoliitika rakendamist.

40.

Rumeenia varjupaiga projekti (lepingu koguväärtus 1,6 miljonit eurot) eesmärgiks on varjupaigasüsteemi edasiarendamine Euroopa menetluste ja tavadega ühtlustamise suunas. Rahastamist kasutati peamiselt kahe uue majutuskeskuse rajamiseks Galatis (idapiiril) ja Timisoaras (läänepiiril).

41.

Galati keskuse ruumid olid suures osas kasutamata. Auditi ajal oli keskusesesse majutatud ainult 19 varjupaigataotlejat, mis tähendab 7,6 % (9) täituvust. 2005. aasta juunis keskusesse majutatud inimesed polnud varjupaika taotlenud mitte Galatis, vaid tegemist oli grupi Rumeenia muudest osadest keskusesse transporditud bangladešlastega. Riikliku põgenikeameti andmetel pole idapiiril paiknevates piiriületuspunktides kunagi varjupaigataotlusi esitatud (sama kehtib peaaegu kogu Rumeenia välispiiri kohta, välja arvatud Bukaresti lennujaam). Galatist saadud üldpilt (olematud põgenikud idapiiril, ehitise kaks tühjalt seisvat korrust, kasutamata majapidamistarbed, suletud pakendites meditsiinivahendid, vaevu kasutatud autod) kinnitab, et Galati uue majutuskeskuse rajamine polnud just hädavajalik.

42.

Rumeeniast saadud üldmulje kohaselt on varjupaigataotlejatele ja põgenikele loodud tegelikust vajadusest rohkem rajatisi. Teisest küljest on tulevaste varjupaigataotlejate arvu raske ennustada ebakindluse tõttu, mis valitseb tuleviku majanduskliima ja piirkonna stabiilsuse osas. Kui keskuse täituvus jääb lähiaastatel sama madalaks, tuleb kindlasti mõelda ehitistele ja varustusele, eriti selle riknevale osale alternatiivsete kasutusvõimaluste leidmisele.

43.

Vastavalt Phare suunistele peavad investeerimisprojektid pärast liitumiskuupäeva jätkusuutlikud olema, sealhulgas omama rahalisi vahendeid edasisteks hooldus- ja tegevuskuludeks. Kontrollikoda auditeeris jätkusuutlikkust kahe aspekti põhjal: kapitalikaupade tehniline elujõulisus (vt punktid 44–50) ja ettevõtlusinkubaatorite ja tööstusparkide majanduslik elujõulisus (vt punktid 51–56).

44.

Pikaajaliste tulemuste saavutamiseks tuleb kulukaid investeeringuid nõuetekohaselt hooldada. Üldjuhul puudusid selged plaanid pärast garantiiperioodi lõppu tekkivate hoolduskulude katmiseks. Paljudel juhtudel ilmnes siseriikliku rahastamise puudulikkus. Bulgaaria prokuratuuri eelarve polnud põhinõuete (kvalifitseeritud IT-spetsialistid, skannerid ja piisavalt jahedad ruumid serverite jaoks) tagamiseks piisav. Rumeenia kohtusektoris (kohtuasjade ja dokumentide haldussüsteem) esinesid sarnased probleemid.

45.

Siseriiklike vahendite puudus koos teatavate seadmete keerukusega oli juba mitmete projektide puhul raskusi tekitanud. Järgnevad näited piiripolitsei varustuse valdkonnast näitavad, millised tagajärgi võivad hooldusprobleemid põhjustada.

46.

Bulgaaria piiripolitsei teatas, et garantiiperioodi järgseks raadiosidesüsteemi hoolduseks ei oldud eraldatud siseriiklikke vahendeid. Lisaks vajavad soojuskujutisel põhinevate seiresüsteemide elektroonilised osad pärast viie- kuni seitsmeaastast kasutamist väljavahetamist. 2007. aastaks on soojuskaameraid kasutatud viis aastat.

47.

Uute ja kaasaegsete seadmete korrektne kasutamine pikendab nende kasutamisaega. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb ametnikke seadmete kasutamise alal koolitada. Käesoleval juhul projekti koolitust (0,5 miljonit eurot) läbi ei viidud. Koolitus oleks pidanud tõhustama ka asutustevahelist koostööd.

48.

Bulgaaria piiripolitsei puhul on ette näha probleeme neljarattaliste sõidukite hooldusel. Pakkumiskutse võitjal puuduvad võimalused hooldust kohapeal läbi viia. Bulgaaria piiripolitseis kasutatakse tavaliselt Venemaal ehitatud autosid, mis maksavad kolmandiku Phare programmi raames pakutavate soetatud autode hinnast ning mille varuosad on odavamad. Et aga Phare eeskirjad näevad ette Euroopa päritolu sõidukite kasutamise, on sõidukite ostmine väljastpoolt ELi või kandidaatriike välistatud.

49.

Kuna osa seadmeid ei olnud töökorras või nende tehniline võimsus ei vastanud kasutajate nõuetele, on hooldusvõimaluste olemasolu väga tähtis.

50.

Kui ei tagata vahendite kättesaadavust aeguva kasutusajaga seadmete või komponentide (nt patrullpaatide mootorid Rumeenias) asendamiseks või uuendamiseks, tekib oht, et Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisel ELiga (või ka Schengeni ruumiga) ja nende piiride muutumisel osaks ELi välispiirist, on piirivalvevarustus juba osaliselt kasutamiskõlbmatu.

51.

Bulgaarias renoveeriti kuus hoonet eesmärgiga neid ettevõtlusinkubaatoritena kasutada; viite neist sellel otstarbel veel ei kasutatud (vt punkt 27). Rumeenias polnud kaks auditeeritud ettevõtluse infrastruktuuri arendamise parki veel käigus. Olgugi et ebapiisavalt edenenud projektide puhul on edasist majanduslikku elujõulisust raske hinnata, selgitati välja mitmed riskid.

52.

Bulgaaria ettevõtlusinkubaatorite pikaajaline edu ja majanduslik elujõulisus oleneb mitmetest asjaoludest, millega auditi toimumise ajaks ei oldud veel tegeldud: juhtimismeeskondade töö, kohalike omavalitsuste toetus ja osalus ruumide haldamisel, VKEdele laekuv üüritulu üürnikelt ja sissetulek teenustelt, nagu nõustamine (nt krediidi- ja laenutaotlused, õigusnõustamine). Edukas tegevus sõltub ministeeriumide täielikust toetusest inkubaatorite juhtimismeeskondadele, kes peavad nüüd tegevuse käivitamiseks aktiivselt tegutsema.

53.

Rumeenias on tööstuspargid suhteliselt uus nähtus ja parkide haldamise kogemused on kesised. Aastate 2004–2006 riiklikus arengukavas avaldati kahtlust mõningate vastloodavate parkide osas, väites et mitmed praegused tööstusarengu kavad ei põhinenud väga täpsel nõudluse analüüsil.

54.

Dünaamilise juhtimise ja lisainvesteeringute korral on Iasi pargil arvestatav kasvupotentsiaal. Kontrollikoda leidis siiski, et Phare projekti toetanud teostatavusuuringus prognoositud 1 100 töökohast suudetakse tõenäoliselt luua alla poole.

55.

Olgugi et eesmärk luua Bacau pargis 300 uut töökohta on suhteliselt ettevaatlik, pole selle saavutamine kindel. Uusi töökohti peaksid looma tegevust alustavad ettevõtted, aga teatises ei kirjeldatud, kuidas kavatseb park nende tegevust edendada ja soodustada.

56.

Rumeenias pidi rakendusasutus jälgima kõnealuste infrastruktuuri projektide eesmärkide täitmist. Asutus aga keskendus peamiselt ehituse edukale lõpetamisele ega kontrollinud, kas projektid täitsid oma ülesande laiemate majanduslike eesmärkide saavutamisel, nagu uute töökohtade loomine.

57.

Komisjoni rahastamiseelne projektide kontroll (ex-ante kontroll) osutus tõhusaks, ennetamaks eeskirjade eiramisi hankeprotsessi käigus.

58.

Auditeeritud projektid olid enamasti kooskõlas Phare üldeesmärkidega ja füüsiliselt teostatud kooskõlas tarne- ja ehituslepingutega. Üle poole auditeeritud projektide puhul ei kasutatud vahendeid (või kasutati ainult osaliselt) ettenähtud eesmärgil. Nende puuduste põhjuseks oli Bulgaaria ja Rumeenia nõrk haldussuutlikkus ja siseriiklike omavahendite vähesus.

1. soovitusSiseriiklikud ametiasutused peaksid tegema projektide lõpetamiseks ja projektieesmärkide saavutamiseks edasisi olulisi jõupingutusi.Komisjon peaks hoolega jälgima, et auditeeritud projektid lõpuks kavakohaselt toimiksid. Samuti peaks komisjon aitama täiustada järelevalvekomisjonide tööd, kuna neil on keskne roll parandusmeetmete võtmisel neil juhtudel, kui eesmärk ei ole saavutatud.

59.

Komisjon ülehindas Bulgaaria ja Rumeenia ametiasutuste haldusvõimet ja leppis nendega tihti kokku liialt ambitsioonikates eesmärkides ja tähtaegades. Liialt ambitsioonikate eesmärkide seadmine kajastus ka projektitaotlustes, mis sisaldavad segu ambitsioonikatest “ulatuslikest” ja “kohestest” eesmärkidest, väljunditest, ülesannetest, tulemustest, tegevustest ja tihti kehtetute “tulemusnäitajate” (11) kogumist, mida sageli piisavalt ei selgitatud. Selle tulemusena ei ole projektitaotlusi võimalik kasutada asjakohaste juhtimisvahenditena.

2. soovitusKomisjon peaks Bulgaaria, Rumeenia ja uute kandidaatriikide suhtes vastu võtma realistlikuma programmitöö lähenemisviisi; sealhulgas tuleks täiustada vajaduste hindamist, et tagada täiendavus teiste investeeringutoetuse allikatega. Kõige tähtsamaks elemendiks on projektitaotluse täiustamine, et see täidaks paremini oma suunamis- ja järelevalvefunktsioone. Väliseksperdid on juba soovitanud, et tegevuskava planeerimisel osalevad organid peaksid projektidokumentide koostamisel regulaarselt rakendama kvaliteedikontrollifunktsiooni (12).

60.

Siseriikliku rahastamise puuduse tõttu on mõnede vahendite tehniline elujõulisus kaheldav. Toetatud ettevõtlusparkide ja inkubaatorite osas tuleb lahendada veel mitmeid majandusliku elujõulisuse küsimusi. Komisjon ei kontrollinud piisavalt Phare rakendamise suunistes määratletud jätkusuutlikkuse ja kaasrahastamise põhimõtete järgimist.

3. soovitusKomisjon peaks juba programmitöö faasis täpsustama haldamise vahendeid ja kaasrahastamise nõudeid ning juurutama nende põhimõtete järelevalveks ametliku menetluse. Jätkusuutlikkuse järelevalves tuleks arvesse võtta ka majanduslikke eesmärke, nt uute töökohtade loomist.

61.

Rahvusvaheliste rahastamisasutuste poolt juhitud projektide puhul ei võtnud komisjon piisavalt arvesse Phare rahastamise lisaväärtust ja katalüseerivat mõju. Ühenduse õigustiku rakendamiseks ja jõustamiseks on vajalikud suured investeeringud regulatiivse infrastruktuuri vallas. Nendest üldvajadustest saab Phare katta ainult osa. Seepärast nõuavad Phare suunised investeeringutoetuse suunamist tegevustele, mis muidu aset ei leiaks ja mille katalüseeriv mõju oleks tõenäoliselt suur.

4. soovitusKomisjon peaks täiustama oma täiendavuse ja katalüseeriva aspekti analüüsi, eriti rahvusvaheliste rahastamisasutuste või muude kolmandate osapoolte poolt juhitavate projektide puhul.