Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document C2006/121/14

    Kohtuasi C-155/06: 23. märtsil 2006 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

    ELT C 121, 20.5.2006, p. 8–9 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

    20.5.2006   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 121/8


    23. märtsil 2006 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

    (Kohtuasi C-155/06)

    (2006/C 121/14)

    Kohtumenetluse keel: inglise

    Pooled

    Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: M. Patakia ja D. Lawunmi)

    Kostja: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

    Hageja nõuded

    tunnistada, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik jättis võtmata lõplikud meetmed nõukogu direktiivi 96/29/Euratom (1), millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, artiklist 53 tulenevate kohustuste täitmiseks, kuna puudusid õigusnormid asjakohaseks sekkumiseks püsiva kiirgusega kokkupuute korral, mis tuleneb kiirgusavarii või eelneva tegevuse tagajärgedest;

    mõista kohtukulud välja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Direktiivi IX jaotis sätestab liikmesriikide kohustused seoses sekkumiste ettevalmistamise ja sekkumisega kiirgusavariide korral. Artikkel 53 näeb ette, et liikmesriigid vastutavad sekkumise eest püsiva kiirgusega kokkupuute korral.

    Ühendkuningriikide ametiasutused on möönnud, et nende olemasolevas õiguses ei ole direktiiv täielikult üle võetud, kuna selles ei ole ette nähtud meetmeid kõigiks juhtudeks, mil radioaktiivne saaste on tuvastatud. Käesoleva menetluse aluseks olnud kaebuses on kirjeldatud asjaolu, et juhul, kui püsiv kiirgusega kokkupuude on tingitud eelnevast tegevusest, milleks kunagi ei ole antud luba, siis pole võimalik seda tuvastada ega selle suhtes meetmeid võtta; sekkumine on võimalik vaid siis, kui seda kokkupuudet saab seostada nimetatud eelneva tegevusega, mis toimus maa-alal, kus nüüd on tuvastatud võimalik saaste.


    (1)  EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.


    Top