1.

Kehtestada ühised prioriteedid ELi tegevuse endisest paremaks suunamiseks. Parandada ELi tegevuse tõhusust.

a)

Liikmesriigid edastavad peamisi päritolu- ja transiitriike ning enim kasutatavaid marsruute käsitlevad nimekirjad.

b)

ELi finantseeringud (nt Agis ja muud asjakohased olemasolevad rahastamisprogrammid) suunatakse eelkõige pakkumistele, mis hõlmavad tegevuskavas esile toodud valdkondi.

c)

Inimkaubanduse tõkestamine ja selle vastane võitlus võetakse tulevase ELi rahastamiskorra/-programmide raames justiits- ja siseküsimuste valdkonna temaatiliseks prioriteediks.

See kord/need programmid peaksid sisaldama paindlikku rahastamise korda, mis võimaldab anda rahalist toetust liikmesriikide operatsiooniliseks toetuseks ning piirkondliku politseikoostöö tugevdamiseks.

Sellega seoses tuleks kaaluda ainult ühe liikmesriigi poolt läbiviidavat operatiivtegevust käsitlevate projektide rahastamist. Sellega seoses tuleks ka kaaluda viise, kuidas tagada valitsusvälise toetuse ning taasintegreerumisteenuste jätkuv rahastamine.

2.

Tagada pidev mõttevahetus antud teemal, sealhulgas inimõiguste teemadel.

a)

Tuleks korraldada poliitiline mõttevahetus, mis käsitleb ELi inimkaubanduse vastast poliitikat (...) ning hinnata tuleks selle vastavust inimõiguste standarditele ja vajadust edasise tegevuse järele.

3.

Tagada ühisstandardid kogu ELis.

a)

Nõukogu võtab vastu ettepaneku otsuse kohta sõlmida EÜ nimel ÜRO inimkaubanduse vastase protokolli ÜRO protokoll inimestega, eelkõige naiste ja lastega kauplemise takistamiseks, sellise kauplemise kaotamiseks ja selle eest karistamiseks.

b)

Töötatakse välja ettepanekud ELi tasandil vajalike koordinatsiooni- ja koostöömehhanismide kohta.

c)

Liikmesriigid peavad esmatähtsaks Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastaste meetmete konventsiooni allakirjutamist ja ratifitseerimist.

1.

Parandada teadmisi ELi puudutava inimkaubanduse ulatuse ja olemuse kohta (kaasa arvatud seosed muude kuriteo liikidega), et võimaldada ELil vastavalt sellele oma jõupingutusi paremini kohandada.

a)

Töötatakse välja ühised suunised andmete kogumiseks, kaasa arvatud võrreldavad näitajad. Võetakse arvesse inimkaubanduse liikide ja ohvrite kategooriate vahelisi erinevusi. Selle tegevuse raames võetakse arvesse ka uuesti inimkaubanduse ohvriks langenud ohvreid.

b)

Vaadatakse läbi praegune üleeuroopaline tegevus kõnealuse probleemi ulatuse hindamisel eesmärgiga suunata tegevus kõikidele inimkaubanduse liikidele.

c)

Liikmesriikidele kasutamiseks töötatakse välja ühine uurimusliku ankeedi vorm teatud valdkondades tehtava teadusuurimistöö lisamiseks, alustades lastega kaubitsemise valdkonnast.

d)

Kutsutakse kokku koosolek, kus osalevad riiklike koordinatsioonistruktuuride asjakohased esindajad (nt riiklikud raportöörid, kui nad olemas on), kaasa arvatud õiguskaitse- ja immigratsioonieksperdid, siseriiklikust korrast sõltuvalt. Kaalutakse inimkaubanduse ulatust ja sellega seotud küsimusi ELis lisaks inimkaubandusele väljastpoolt ELi.

1)

Tegeleda inimkaubanduse algpõhjustega.

a)

Liikmesriigid ja ELi institutsioonid toetavad inimkaubanduse vastaseid algatusi ning laiemaid meetmeid, mis tegelevad algpõhjustega, eelkõige vaesuse, kindlusetuse ja tõrjutuse ning soolise ebavõrdsusega.

b)

Arengukoostöö hõlmab ka soolist eripära arvestavaid ennetusstrateegiaid ning nii naiste kui laste majandusliku, õigusliku ja poliitilise positsiooni tugevdamiseks ettenähtud strateegiaid.

2.

Tõkestada inimkaubandust päritolu-, transiit- ja sihtriikides, tõstes teadlikkust sellega seotud ohtude kohta ning levitades kaubitsejate heidutamise eesmärgil teavet kuritegevuse ennetamisest ja kriminaalõigusest ELis, sealhulgas edukast kohtupidamisest (...).

a)

Töötatakse välja ELi teavitusmaterjal koostöös valitsusväliste organisatsioonidega. Teavituskampaaniad

Teavituskampaaniate tõhusust hinnatakse.

b)

Luuakse inimkaubanduse valdkonna meediakontaktide võrgustik ELis ja väljaspool seda võetud edukatest inimkaubanduse vastastest meetmetest teavitamiseks.

3.

Võimaldada ohvrite identifitseerimist varakult, et vältida ärakasutamist.

a)

Alustuseks korraldatakse seminar lennuettevõtjatega.

Kaastakse asjaomased õiguskaitseorganid ja sisserände kontaktametnikud. Analüüsitakse piirkondliku/riikliku koostöö ja koos tegutsemise mudeleid, mis on olnud edukad liikmesriikide korraldatavate tulevaste riikliku/piirkondliku tasandi ürituste ette valmistamisel.

b)

Viia võimalikult kiiresti lõpule ühise viisainfosüsteemi väljatöötamine.

c)

Korraldatakse seminar koos migratsiooni-, sotsiaal- ja muude asjaomaste ametitega, et jagada häid tavasid puudutavat teavet seoses riskialdiste laste, eelkõige saatjata alaealiste, äratundmisega.

d)

Päritoluriikides paiknevad liikmesriikide konsulaarametnikud ja sisserände kontaktametnikud pööravad inimkaubandusele tähelepanu kohalikes viisadega seotud küsimusi käsitlevates töörühmades ja sisserände kontaktametnike koosolekutel, et vahetada teavet ja tõhustada nende taotluste äratundmist, mis võiksid olla seotud inimkaubandusega.

e)

Pärast küsimuse arutamist ja sellega nõustumist ELi välispiiride valve alase operatiivkoostöö koordineerimise agentuuri (piirivalveagentuur) haldusnõukogus toimub inimkaubandusega seotud küsimuste süvalaiendamine piirivalveagentuuri tegevuses:

Piirivalveagentuuri töös võetakse arvesse kõige riskialtimate ohvrite, eelkõige laste ja naiste, eriolukord.

f)

Biomeetrilised tunnused võetakse kasutusele ELi elamislubade ja viisade väljastamisel ning kontrollimisel.

1.

Arendada välja teadmised tööjõu ärakasutamist puudutava nõudluse vähendamiseks.

a)

Asutatakse ekspertrühm asjaomaste küsimuste arutamiseks seoses tööhõive eeskirjade ja nende mõjuga inimkaubandusele. Ekspertrühm peaks kaaluma eraõiguslike töövahendusteenuste rolli ning asjakohaste materjalide väljatöötamist, et tõsta inimkaubanduse ohvrite võimalike tööandjate teadlikkust.

2.

Vähendada nõudlust inimkaubanduse ohvriks langenute järele sihtriikides.

a)

Liikmesriigid annavad aru mis tahes olemasolevate heade tavade kohta, mis puudutavad ühiskonna osalust ja ühiskondlikku korravalvet käsitlevaid strateegiaid, mis on vastu võetud sellise inimkaubanduse tõkestamiseks, mis võib esineda ühiskonnas mitteametlikult, näiteks inimkaubandus kodutööde eesmärgil. See protsess peaks laienema mis tahes eesmärgil (seksuaalne ärakasutamine ning laiem) toimuvat mis tahes liiki inimkaubandust ning erinevaid ohvrite gruppe, nt naisi ja lapsi, hõlmavatele strateegiatele.

1.

Täpsustada strateegilisel ja taktikalisel jälitusteabel põhinevat ettekujutust inimkaubandusest ning võimaldada jälitusteabel põhinevat lähenemisviisi.

a)

Liikmesriigid nõustuvad jagama teavet süsteemi I/24/7 ning inimkaubanduse ja salakaubitsemise vallas kasutatava Interpoli sõnumivahetusteenuse kaudu ning jagama asjakohast teavet ja jälitusteavet Europoliga; Europol tugevdab aga sidemeid Interpoliga.

b)

Kasutatakse organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnangut (OCTA), et aidata kaasa üleeuroopalise hinnangu koostamisele ja meetmete tähtsuse järjekorda seadmisele.

c)

EL tugevdab ametlikke sidemeid rahvusvaheliste organisatsioonidega marsruute, allikaid ja meetodeid puudutava teabe kogumiseks.

d)

Liikmesriigid sisestavad jälitusteabe Europoli asjakohasesse analüütilisse töökataloogi.

e)

2.

Parandada liikmesriikide suutlikkust uurida tõhusalt inimkaubandusega seotud juhtumeid.

a)

CEPOL juhib programmiga AGIS rahastatud ressursside (sealhulgas hiljutised suuniseid sisaldavad käsiraamatud ning muud ressursid nagu Interpoli käsiraamat) edasiarendamist kõrgemate politseiametnike õppekavaks, mida võib vajadusel laiendada. CEPOL korraldab regulaarselt õiguskaitseorganite töötajatele inimkaubanduse alast erikoolitust. Koolituse raames tuleks inimkaubandust käsitleda ka sisserändajate ebaseadusliku riiki toimetamise kontekstis.

3.

Tõhustada liikmesriikide vahelist operatiivkoostööd inimkaubanduse vastu võitlemise vallas.

a)

Liikmesriigid kaaluvad viise, kuidas inimkaubandusega tihedalt seotud ja erialase keeleoskusega (nt idamaised või Aafrika keeled) liikmesriikide õiguskaitseametnikke puudutavat teavet saaks laiemalt levitada (see tähendaks, et kui erinevad liikmesriigid panevad kokku kahe- või mitmepoolseid ühiseid uurimisrühmi, saavad nad vajadusel kaaluda selliste ametnike rühma kaasamist, kuivõrd ametnikke puudutavad riiklikud operatiivvajadused seda võimaldavad).

b)

Politseijuhtide töökond ja Europol esitavad igal aastal aruande selle kohta, milliseid edusamme nad on inimkaubanduse teemal oma tööprogrammide raames teinud.

c)

Politseijuhtide töökond jälgib liikmesriikide vahelist operatiivkoostööd inimkaubanduse vastase võitluse vallas ning annab vajadusel soovitusi selle parandamiseks.

d)

ELi õiguskaitseorganite jaoks töötatakse välja kontaktide käsiraamat, mis sisaldab tööaja väliseid kontakte ning taustteavet igas liikmesriigis kasutatava menetluskorra kohta.

4.

Võimaldada tõhusamat koostööd inimkaubandusega seotud juhtumite uurimisel ja kohtu alla andmisel.

a)

Liikmesriigid kasutavad inimkaubandusega seotud juhtumite uurimisel ja kohtu alla andmisel võimalikult palju Eurojusti ja selle koordineeriva rolli ning Euroopa kohtute võrgu abi.

b)

Luuakse inimkaubandust puudutavate juhtumite (sealhulgas lapsi puudutavate juhtumite) uurimisele spetsialiseerunud praktikute eriala-võrgustik Võrgustik kaaluks peatselt koolitusprogrammi väljatöötamist prokuröridele.

c)

Liikmesriikide kohtusüsteemi raames tõstetakse teadlikkust inimkaubandust puudutavate juhtumitega, kaasa arvatud lapsi puudutavate juhtumitega, seotud eriküsimuste osas.

d)

Inimkaubanduse vastase võitluse raamotsuse hindamise raames vaadatakse läbi liikmesriikides kehtiv inimkaubanduse vastast võitlust, eelkõige lastega kaubitsemist, käsitlev õiguslik raamistik.

e)

Koostatakse ülevaade õigusaktidest, mis täiendavad kehtivaid inimkaubandust kriminaliseerivaid õigusakte, näiteks õigusaktidest, mis käsitlevad ohvrite seisundit, vahendajate (gangmaster) kriminaliseerimist ning kuritegudest saadud tulusid.

1.

Tagada, et inimkaubanduse võimalike ohvritega vahetult kokkupuutuvatel töötajatel, on õiged vahendid ja teadmised inimkaubanduse ohvrite äratundmiseks ning neile asjakohase kaitse ja toetuse andmiseks, pidades silmas laste erivajadusi.

a)

Korraldatakse seminar koos liikmesriikide ja ohvritele teenuseid pakkuvate valitsusväliste organisatsioonidega ülevaate saamiseks ohvrite äratundmist puudutavate heade tavade kohta ning kaalutakse kriteeriumide laialdase loetelu koostamist seoses heade tavadega selles valdkonnas.

2.

Luua ja tugevdada tõhusaid sidemeid toetust ja taasintegreerumisteenuseid pakkuvate organisatsioonide ning liikmesriikide vahel.

a)

Korraldatakse konverents olemasolevate sidemete tugevdamiseks ning tihedama võrgustiku loomiseks toetust ja taasintegreerumisteenuseid pakkuvate valitsusväliste ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.

b)

Koostatakse kogu Eli hõlmav teenuste loetelu olemasolevate toetuskavade kaardistamiseks.

c)

EL kaalub OSCE käsiraamatu (siseriiklike suunamismehhanismide käsiraamat) edasiarendamist ning edastab eesistujariigile ja komisjonile soovitused ning muudatused eesmärgiga esitada Eli seisukohast ühtne muudatuste pakett käsiraamatu tulevast läbivaatamist silmas pidades või vajadusel eraldiseisva Eli dokumendi.

d)

Töötatakse välja liikmesriikide ja valitsusväliste organisatsioonide vahelise protokolli näidis, milles esitatakse toetuse miinimumtase, põhiteenuste kontaktpunktid ning nõuded töökorraldusele. Näidisprotokoll peaks põhinema toimivatel headel tavadel ning selle koostamisel peaks vajadusel võtma arvesse valitsusväliste organisatsioonide seisukohad.

1.

Vahetada teadmisi ja kogemusi olemasolevate taasintegreerumiskavade kohta päritoluriikides ja enne tagasipöördumist läbiviidavate riski hindamise menetluste kohta.

a)

Kaardistatakse olemasolevad kavad ja protsessid ning otsitakse võimalusi tagasipöördumise järgse abi kooskõlastamiseks, kaasa arvatud riski hindamine riikides, kuhu tagasi pöördutakse. Protsessi eesmärk peaks olema määrata kindlaks head tavad liikmesriikides ja levitada neid laiemalt ning sellele võiks vajadusel järgneda häid tavasid käsitlev seminar.

1.

Inimkaubanduse vastase võitlusega seotud tegevuse tõhustamine suhetes kolmandate riikidega.

a)

Koostatakse riiklikud ja piirkondlikud strateegiadokumendid ning näidisprogrammid inimkaubandust, eelkõige lastega kaubitsemist, hõlbustavate tegurite vastu võitlemise strateegiate tugevdamiseks.

EL alustab dialoogi päritoluriikidega, kaasa arvatud selliste piirkondlike konsultatiivprotsesside kaudu nagu ASEM ja Bali protsess ning muude asjakohaste muid piirkondi (näiteks Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riike) puudutavate mitmepoolsete protsesside kaudu.

Kolmandate riikidega sõlmitavate lepingutega (nt ELi-Venemaa tegevuskava) peaks edendatama ELi, piirkondlike ja rahvusvaheliste õiguskaitseoperatsioonide raames tehtavat koostööd ning soodustatama suutlikkuse tõstmist inimkaubanduse vastase võitluse vallas.

b)

ELi tulevases justiits- ja siseküsimuste välissuhete strateegias peaks inimkaubandust käsitletama prioriteedina.

c)

Rõhutada selliseid inimkaubanduse vastaseid mitmepoolseid tegevusi nagu UNODC ülemaailmne inimkaubanduse vastase võitluse fond.