5.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 164/82

1.1

tervitab Euroopa Komisjoni poolt 2004. aasta mais vastu võetud sotsiaalse mõõtme teemalist teatist, milles esitatakse komisjoni esialgsed seisukohad ja järeldused globaliseerumise sotsiaalse mõõtme maailmakomisjoni raportis tõstatatud küsimuste suhtes;

1.2

jagab komisjoni seisukohta, et globaliseerumise sotsiaalse mõõtme maailmakomisjoni raport edastab tasakaalustatud sõnumi — kriitilise, aga positiivse -, mis võib olla aluseks edasiseks tegutsemiseks;

1.3

toob välja, et globaliseerumine on käima lükanud ulatusliku muutuste protsessi, mis mõjutab kõiki. Kui protsessi targalt suunata, võivad sellega kaasneda enneolematud materiaalsed edusammud, produktiivsemad ja paremad töökohad kõigi jaoks ja vaesuse märkimisväärne vähenemine maailmas. Aga maailm on veel kaugel selle potentsiaali realiseerimisest. Praeguse globaliseerumisprotsessi tulemused ei ole tasakaalus, kui võrrelda eri üksusi, ega ka üksuste siseselt;

1.4

märgib murelikult, et globaliseerumine on mõjutanud regionaalse ja kohaliku tasandi arengut järgmiselt:

1.5

peab oluliseks vajadust jõuda edusammudeni õiglase globaliseerumise suunas ja kinnitab oma otsust tegutseda sotsiaalse mõõtme tugevdamise heaks globaliseerumise sotsiaalse mõõtme maailmakomisjoni raporti ning komisjoni teatises toodud esialgsete ettepanekute taustal;

1.6

arvab, et globaliseerumise sotsiaalse mõõtme kaasamiseks on vaja rohkem tasakaalustatud ja integreeritumat majandus- ja sotsiaalpoliitikat igal tasemel. Selles kontekstis tuleb erilist tähelepanu pöörata regionaalsele ja kohalikule tasandile, kuna seda mõjutab globaliseerumine kõige otsesemalt ja regionaalsed ning kohalikud omavalitsused tuleb vähemalt osaliselt kaasata — eriti regioonide komitee kaudu — globaliseerumisega kaasnevate probleemide lahendamise protsessi;

1.7

märgib, et mõistet “regionaalne tasand” kasutatakse erinevalt. Globaliseerumise sotsiaalse mõõtme maailmakomisjoni raportis viitab mõiste “regionaalne” mandrile, aga komisjoni teatises kasutatakse mõistet Euroopa Sotsiaalfondiga seonduvalt piirkondliku tasandi tähenduses.

2.1

on seisukohal, et globaalsest majandustegevusest tulenevad praegused probleemid ei ole globaliseerumise kui sellise tulemus, vaid põhjuseks on puudujäägid globaalses valitsemises. Globaalne valitsemine on kohalikust tasandist kuni rahvusvaheliste firmadeni ulatuva valitsemisvõrgu tipp. Hea globaalne valitsemine saab tekkida ainult rahvusvaheliste, riiklike ning samuti regionaalsete ja kohalike osalejate vahelise positiivse sideme olemasolul era- ja avalikus sektoris. Globaalse valitsemise raamistikku ei tohi enam määrata ainult rahvusriikide käitumine ja reeglid. Peale riikliku tasandi on praegu äärmiselt vajalik globaalsete osalejate, nagu Euroopa Liit, samuti ettevõtete ning regionaalsete ja kohalike omavalitsuste vaheline interaktsioon. Sellele lisaks on globaalse valitsemise kvaliteedi oluliseks määrajaks esiteks see, mil määral on osalejad avatud mitmepoolsele tegutsemisele, universaalsetele väärtustele ja ühistele eesmärkidele, teiseks nende tundlikkus oma poliitika piiriülese mõju suhtes ja kolmandaks see, kui oluliseks nad peavad oma tegevuse sotsiaalseid tagajärgi globaalsest seisukohast. Oma siseasjadega tegelemisel otsustavad ja mõjutavad kõik osalejad, mil määral saavad inimesed kasu globaliseerumisest ja mil määral inimesi kaitstakse selle negatiivsete mõjude eest;

2.2

rõhutab, et ainult juhul, kui kõigi nimetatud tegurite kujunemisel kaasatakse regionaalne ja kohalik tasand, jõutakse Euroopas vastuvõetava globaalse valitsemiseni;

2.3

rõhutab, et globaalne ja riiklik areng sõltub nii kohalikust kui regionaalsest tasandist. See on õiglasema ja parema globaliseerumise eeldus ja võtmeküsimus. Detsentraliseeritud lähenemine poliitika kujundamisele ja rakendamisele on lõppkokkuvõttes tõhusam, sest see põhineb parematel teadmistel tegelikest olukordadest ja piirangutest, selline lähenemine haarab osapooli rohkem, on lähemal inimeste vajadustele ning seda on lihtsam jälgida. Selleks et tugevdada sidet kohaliku/regionaalse ja globaalse mõõtme vahel, on vaja ettevaatavat ja positiivset tegevuskava, mis keskendub valitsemisele kohalikul ja regionaalsel tasandil, kohalikule ja regionaalsele majandusbaasile, väärtustele ja kultuuripärandile.

2.4

viitab sellele, et Euroopa Liidus on eelkõige Lissaboni protsessi edasine areng, migratsiooni ja soolise võrdõiguslikkuse poliitika, riikide ja regioonide vahelise poliitika ning kaubanduspoliitika kujunemine need tegurid, mis viivad liitu märkimisväärselt lähemale Euroopa lahendusele globaalsete probleemide suhtes.

3.1

jagab komisjoni arvamust, et Lissaboni strateegia on aluseks Euroopa Liidu vastusele globaliseerumise mõju suhtes konkurentsile, majandusele ja tööjõule Euroopas;

3.2

täheldab kasvavat omavahelist sõltuvust globaalsete majandusotsuste vahel, mis mõjutavad kohalikku ja regionaalset tasandit, ja rõhutab, et globaalselt tegutsedes tuleb mõtelda kohalikul tasandil;

3.3

viitab sellele, et globaalne majandustegevus peab tagama teatud elustandardi kohalikul ja regionaalsel tasemel kõigis riikides. Inimesed saavad globaliseerumisprotsessis osaleda ja sellest kasu saada ainult siis, kui nende tervis on piisavalt hea, neil on juurdepääs haridusele ja nad saavad seda rakendada ning kui neil on tõesti võimalus leida tööd, mis täidaks nende põhivajadused. Tööhõive, sissetuleku ja jätkusuutliku keskkonna garanteerimine on põhitingimuseks, et tagada inimese enda juhitud, humaanne elu ning osaleda täisõigusliku kodanikuna kohalikus, regionaalses, riiklikus ja globaalses ühiskonnas;

3.4

rõhutab hariduse ja koolituse tähtsust globaliseerumise mõjude tasakaalustamisel. Nagu praktika näitab, on kõik globaliseerumisest kasu lõiganud riigid investeerinud märkimisväärselt haridus- ja koolitussüsteemi. Kuna regionaalne ja kohalik tasand mängib Euroopa riikide haridus- ja koolitussüsteemides olulist rolli, on äärmiselt oluline kohandada neid süsteeme vastavalt globaliseerumise väljakutsetele. Kuigi see ülesanne jääb liikmesriikide vastutusse ja piirkondlikule tasemele, peaks Euroopa Liit aitama Euroopa haridus- ja koolitussüsteeme arendada oma pädevuse piires;

3.5

rõhutab, et siiani ei kasutata täielikult ära võimalusi arendada inimressursi potentsiaali. Ebavõrdne juurdepääs haridusele, kirjaoskamatus, viletsad kutseoskused ning etniliste ja usuvähemuste ebavõrsed õigused vajavad hoolikat tähelepanu nii kõrge kui madala sissetulekutasemega riikides;

3.6

toob taas välja oma positiivse seisukoha seoses mitteliikmesriikidest pärit elanike vastuvõtmisega koolituse ja hariduse saamise eesmärgil. See muudab Euroopa antud valdkonnas konkurentsivõimelisemaks;

3.7

rõhutab eriliselt järgmiste tegurite vahelist sidet: Euroopa ühtekuuluvuspoliitika reform järgmiseks finantsraamistikuks, Lissaboni strateegia rakendamine ning globaliseerumise vastamata väljakutsed Euroopas; Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja selle kolm eri eesmärki peaksid liidu regionaalsel ja kohalikul tasandil võimaldama ühildada Lissaboni strateegia rakendamine ja parem toimetulek globaliseerumise mõjudega;

3.8

nõuab tungivalt liikmesriikidelt, et need lepiksid õigel ajal kokku Euroopa Liidu uue ühtekuuluvuspoliitika põhipunktides ja finantsraamistikus, et regionaalne ja kohalik tasand saaksid võimalikult kiiresti vajalike programmidega alustada;

3.9

tervitab selgesõnaliselt seda, et komisjoni poolt esitatud eelnõu määrusele, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (KOM(2004)492) sisaldab ettepanekut, et rahalist toetust saavatel ettevõtetel ei ole seitsme sellele järgneva aasta jooksul õigust tootmistegevust ümber paigutada, mis võib endaga kaasa tulla töökohtade vähenemise, vastasel juhul on ettevõte kohustatud saadud toetused tagasi maksma (vt eelnõu artikkel 56).

3.10

palub Euroopa Liidu komisjonil tagada, et Euroopa Liidu õigusliku regulatsiooni reform seoses riigiabiga (EÜ asutamislepingu artikkel 83) annab regionaalsetele ja kohalikele omavalitsustele võimaluse majandusarenguks väga sihtotstarbeliste finantssoodustuste kaudu;

3.11

peab vajalikuks koos Euroopa Komisjoniga siduda mitmeaastane siseturustrateegia intensiivsemalt erinevate majandusprotsessidega. Arvestades Wim Koki aruande spetsiifilisi soovitusi, on strateegia suunatud ka kaugemale, 2010. aasta ühtsele eesmärgile kujundada Euroopa Liidust globaalselt konkurentsivõimeline ja dünaamiline teaduspõhine majandusruum;

3.12

kiidab seega heaks Euroopa Komisjoni arenguaruannetes tehtud jõupingutused lihtsustada siseturustrateegia realiseerimist ja teisi protsesse ühise globaalse strateegia abil. Sellest ühisest, 2010. aastale suunatud eesmärgist peaks saama Euroopa vastus globaliseerumisele;

3.13

jagab seisukohta, et siseturukontseptsiooni laiendamine on hädavajalik. Vastavalt komitee seisukohale peab siseturustrateegia jõudma järgmiste aastate jooksul lahendusteni, mis on keskenduvad maailmaturu nõudmistele ja samas ka liikmesriikide majanduspoliitilistele ülesannetele ja initsiatiividele, arvestades nii regionaalseid ja kohalikke omavalitsusi kui ka Euroopa sotsiaalmudeli kvaliteeti.

4.1

toetab komisjoni seoses migratsioonialaste kahe- ja mitmepoolsete läbirääkimiste edasi arendamisega;

4.2

tuletab meelde tööjõu liikumise olulisust, mis on Euroopas olulise tähtsusega regionaalse ja kohaliku tasandi jaoks, ning rõhutab vajadust kiiresti edasi arendada regulatsiooni vastavalt Euroopa Liidu lähenemisele migratsioonile;

4.3

rõhutab vajadust luua spetsiaalsed abiprogrammid sisserännanud isikute päritolumaade jaoks;

4.4

kutsub üles nõukogu ja liikmesriike Euroopa Liidu ja riikliku immigratsioonipoliitika kujundamisel võtma arvesse vajadust integreerida legaalselt sisserännanuid — neid mitte diskrimineerida ja tagada neile võrdne juurdepääs avalikele teenustele;

4.5

leiab, et EL saaks lisada oma panuse sellele, mis tehakse riiklikul tasemel lõimumise saavutamiseks, ja seda eelkõige soodustuste ja abimeetmete abil, mitte seadusandluse harmoneerimise teel;

4.6

on arvamusel, et kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi tuleks kutsuda osalema riiklike tegevuskavade koostamisel — see aitaks tegevuskavu paremini võrrelda, valida parim kava ning hõlbustaks liikmesriikide strateegiate reaalse mõju ja tulemuste analüüsi;

4.7

soovitab tungivalt tunnustada suure arvu illegaalsete sisserännanud tööliste olemasolu ja vajadust luua süsteem, mis võimaldaks immigratsiooniseadust rikkunud sisserännanutel võimalusel oma staatus legaliseerida ilma liigse viivituseta, kusjuures juhtumeid käsitletakse individuaalselt. Sealjuures peab süsteem arvestama riigi võimalustega sisserännanute adekvaatseks vastuvõtuks ja peab kõrvale jätma sisserändajad, kes on sooritanud tõsiseid õigusrikkumisi. Regioonide komitee juhib siiski tähelepanu sellele, et seoses kontrolli puudumisega Euroopa Liidu sisepiiridel mõjutab illegaalsete tööliste legaliseerimine olukorda ka teistes Schengeni piirkonna riikides. Legaliseerimisse tuleb suhtuda reservatsiooniga;

4.8

toob välja, et maailmamajanduse olemasolevas institutsionaalses struktuuris on suureks probleemiks mitmepoolse raamistiku puudumine, mis reguleeriks inimeste riikidevahelist liikumist;

4.9

leiab, et arenenud maade vaatenurgast peegeldab inimeste riikidevahelist liikumist reguleeriva mitmepoolse raamistiku puudumine veel ühte puudujääki maailmamajanduse regulatsioonis. Mitmed arenenud riigid on seisukohal, et tööstusriikidesse suunatud rände piirangute vähendamine oleks kiire ja võimas vahend globaliseerumisest suurema kasu saamiseks.

5.1

toob välja, et järjest enam leidub tõendeid, mis näitavad, et globaliseerumine mõjutab eelkõige naisi. Globaliseerumisel on negatiivne mõju järjest rohkematele naistele nii absoluutsetes arvudes kui suhtena meeste osakaalu. Näiteks seisavad naissoost ettevõtjatel ees suured tõkked, kui nad soovivad osaleda globaliseerumise tulemusel tekkinud uutes majandustegevustes. Selle põhjuseks on sageli erapoolik suhtumine naistesse kas otseselt või väikeettevõtete sektoris (kus on naisi rohkem) ka poliitiliselt ja regulatiivselt. Samas on paljude naiste jaoks globaliseerumise tulemusel paranenud nende majanduslik ja sotsiaalne staatus. Siia kuuluvad miljonid naistöölised, kes osalevad globaalses tootmissüsteemis. Selline palgatöö on neile toonud suurema sissetuleku, kui see oli eelnevalt, mil naised tegid kas peresisest sunnitööd või võtsid kehvades ja ebakindlates tingimustes osa mitteametlikust majandustegevusest. Palgatöö on andnud neile naistele suurema potentsiaalse majandusliku iseseisvuse ja sageli tõstnud nende sotsiaalset staatust isegi kõige rõhuvamalt patriarhaalsetes ühiskondades;

5.2

kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu sotsiaalsele ja õiguslikule raamistikule, mis reguleerib naiste tööhõivet, ning toetama ettevõtmisi regionaalsel ja kohalikul tasemel, et edendada soolise võrdõiguslikkuse poliitikat;

5.3

jagab komisjoni arvamust, et sooline võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu sise- ja välispoliitika üks põhieesmärkidest ning oluline element rahvusvaheliselt kokkulepitud tööhõive põhistandardites.

6.1

rõhutab, et tulevane territoriaalse koostöö lepe tuleb koostada nii, et see abistaks regionaalseid ja kohalikke omavalitsusi võitluses globaliseerumise negatiivsete mõjudega;

6.2

toetab Euroopa naaberriikidele suunatud poliitikat kui tegevust, mille eesmärk on parendada suhteid Euroopa Liidu laienemisjärgsete ida- ja lõunapoolsete naaberriikidega;

6.3

jagab komisjoni seisukohta, et selle algatuse lõplik eesmärk on luua stabiilne ja jõukas piirkond, mis põhineb ühistel väärtustel ja huvidel;

6.4

annab oma panuse, et aidata partnerriikidel viia ellu poliitilisi ja majanduslikke reforme ning samas tugevdada dialoogi ja koostööd sotsiaalvallas;

6.5

tuletab meelde kohandumiseks vajaliku abi vajadust neis Euroopa Liidu sektorites ja piirkondades, mida mõjutab suurem integratsioon Euroopa Liidu ning ida- ja lõunapoolsete naaberriikide vahel.

7.1

soovitab tungivalt komisjonil kui WTO läbirääkimiste osalejal arvestada järgmiste punktidega:

7.2

tervitab komisjoni jõupingutusi parandada rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimiste läbipaistvust ja kaasata huvigruppe kõigist asjassepuutuvatest teenindussektoritest. Siiski arvab regioonide komitee, et regionaalseid ja kohalikke omavalitsusi tuleb eristada kodanikuühiskonnast, kuna nad põhinevad demokraatlikult õiguslikul alusel ning demokraatlikus protsessis on nende pädevuses avaliku sektori reguleerimine.