5.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 164/76

1.1

toetab väljaõppe-, arendus-, levitus- ja toetusmeetmete koondamist uue programmi Media 2007 alla; seeläbi tagatakse eesmärgiks seatud Euroopa audiovisuaalse piirkonna arengu ja tugevdamise suurem järjepidevus;

1.2

tervitab programmi rakendamiseks ette nähtud 1,055 miljardi euro suurust eelarvet, ning on seisukohal, et eelarve mahtu tuleb ka tulevikus hoida kõrgel tasemel, et oleks võimalik rahuldada kõnealuses programmis osaleva 27 riigi (25 EL liikmesriiki pluss Bulgaaria ja Rumeenia) suuri vajadusi. Peamiselt puudutab see “kolme kiirusega” turge ja audiovisuaalsektori arengutaseme suurt kõikumist, mis võib ulatuda suurepärasest kuni olematuni. Mainitud eelarve suurendamisest nähtub, et tunnustamist leiab audiovisuaalsektori oluline roll kultuuriväärtuste levitajana ühtse Euroopa identiteedi ja Euroopa kodanike ühtekuuluvustunde kujunemisel;

1.3

toetab“positiivse diskrimineerimise” põhimõtte rakendamist madalama audiovisuaalse tootmisvõimsusega riikide ja/või väikese pindala ja keelealaga riikide suhtes. Selle põhimõtte eesmärk on kõrvaldada kõnealuses valdkonnas erinevused ja ebavõrdsused võrreldes kõrge tootmisvõimsusega riikidega. Kogu Media 2007 programmi juhtmõtteks peaks olema püüd toetada audiovisuaalses valdkonnas nõrgemaid riike (näiteks uusi liikmesriike), aga ka mõningaid teisi, pigem tagasihoidliku turuga riike (nagu näiteks Kreeka ja Portugal). Kõnealune lähenemine aitab säilitada kultuurilist mitmekesisust ja kultuuridevahelist dialoogi Euroopa tasandil;

1.4

tunnustab vajadust suurendada Euroopa killustatud audiovisuaalse sektori konkurentsivõimet ning tugevdada samaaegselt VKEde tootmisstruktuure, mis on praktikas Euroopa audiovisuaalsektori nurgakiviks;

1.5

jagab komisjoni seisukohta, et ilmtingimata tuleb kiirkorras lihtsustada ettepanekute esitamise haldusmenetlust- ja mehhanisme ning koostööd Euroopa audiovisuaalsektoris. Eriti oluline on ka kandidaatide hulgast valiku tegemise protseduuri läbipaistvus, mille tagamiseks tuleb esitatud taotlustele antud hinnanguid alati põhjendada;

1.6

toetab Euroopa audiovisuaalsektori piirkonnas õppivate üliõpilaste ja töötavate spetsialistide liikuvuse soodustamist, mille eesmärk on väärtuslike kogemuste vahetamine ja kommunikatsiooni valdkonnas kõrgelt arenenud riikide teadmiste ja väljaõppevõimaluste kasutamine. Selline liikuvus on eelkõige oluline uutele EL liikmesriikidele, ent ka väikese pindala ja keelealaga riikidele, kus audiovisuaalne sektor ei ole väga kõrgelt arenenud;

1.7

kiidab heaks Euroopa audiovisuaalsektori toodangu sünkroniseerimise, subtiitritega varustamise ja mitmekeelsete koopiate valmistamise toetamise, mille eesmärk on kultuurilise mitmekesisuse säilitamine. Väga oluline on ka eelnimetatud audiovisuaalse loomingu digitaliseerimine.

2.1

juhib tähelepanu vajadusele enam rõhutada kohalike ja piirkondlike kogukondade rolli Euroopa identiteedi kujundamisel. Korraliku toetuse olemasolul võivad Euroopa regioonid audiovisuaalsektori loomingu valdkonnas aidata kaasa originaalse loomingu sündimisele ja kultuurilise mitmekesisuse säilitamisele ning anda seeläbi oma panus Euroopa turu konkurentsivõime tõstmiseks;

2.2

nõuab, et komisjoni ettepaneku artiklisse 6, mis käsitleb Euroopa audiovisuaalsektori tööde edendamist, lisataks selgesõnaline viide kohalike ja piirkondlike kogukondade erilisele rollile, mis võiks tänu oma spetsiifilistele programmidele ja tegevustele aidata kaasa Euroopa turu konkurentsivõime suurendamisele. Samuti pooldab komitee piirkondlikul tasandil loodud meedia infopunktide (“media desks”) tugevdamist ja asjakohastamist. Meedia infopunktid on eriti kasulikud Euroopa kodanike teavitamisel audiovisuaalsektoris toimuvate arengute kohta;

2.3

soovitab anda rahalist toetust ja korraldada teavituskampaaniaid piirkondlikele ja kohalikele audiovisuaalsetele festivalidele, mis mängivad olulist rolli Euroopa identiteedi loomisel ja selle arendamisel, kuna nad rikastavad selle struktuuri ja olemust tänu oma kohalikule kogukonnale omastele kultuurilistele, ajaloolistele ja keelelistele iseärasustele. Võrreldava tulemuse annaks ka see, kui Euroopa väikelinnades ja regioonides loodaks tingimused, mis ajendaks seal filme looma;

2.4

rõhutab, et tuleb täpsustada eelkõige noorukitele suunatud meetmeid, kuna just noored moodustavad Euroopa audiovisuaalse sektori tuleviku. Toetusprogrammis ette nähtud Euroopa noorte kunstnike tööde edendamine ja noore publiku jaoks mõeldud festivalide toetamine on küll samm selles suunas, ent ei ole siiski piisav. Näiteks võiks mõelda noorukite liikuvuse suurendamisele liikmesriikides, et nad õpiksid tundma Euroopa turgu. Samuti oleks kasulik nende teavitamine ja erialane väljaõpe lähtuvalt turu hetkeolukorrast ja objektiivsetest vajadustest;

2.5

toonitab vajadust süüvida audiovisuaalsektori spetsialistide väljaõppe parandamise meetmetesse, seda eelkõige riikides ja regioonides, mille audiovisuaalsektori toodang on väike ja/või mille pindala ja keeleala on väiksemad. Kõnealustes riikides ei ole audiovisuaalsektor väga tugevalt arenenud ja vajadus erialase väljaõppe järele on ikka veel väga suur. Lisaks kaugõppele ja vahetuste edendamisele oleks mõttekas hüvitada üliõpilaste sõidu- ja osavõtukulud, mis kaasnevad osalemisega väljaõppeprogrammides ja kongressidel, mis on korraldatud audiovisuaalse traditsiooniga riikides;

2.6

soovitab luua stiimuleid edendamaks Euroopas, aga ka rahvusvahelisel tasandil audiovisuaalsektoris tegutsevate firmade ettevõtlusalast koostööd ja seda mitte ainult tootmissektoris, vaid ka toodete levitamisel. Vastavasisulised uurimused ja ka praktika näitavad, et just levitussüsteemi vajakajäämised on peamine takistus Euroopa filmitoodangu levikule rahvusvahelisel turul. Kõige värskem MEDIA Salles poolt läbi viidud uurimus, mille käigus käsitleti kõiki Ameerikas ja Kanadas aastatel 2001 kuni 2003 levitatud filme, näitas, et Lääne-Euroopa riikides toodetud filmide vaatajate arv väheneb pidevalt. Samas võis täheldada aasta-aastalt suurenevat vaatajahuvi koostöös Euroopa riikidega valminud filmide vastu, samuti suurenes Euroopa riikides kinopiletite läbimüük filmidele, mis olid toodetud koostöös Ameerikaga (kus ameeriklased olid peaprodutsendid).

2.7

on seisukohal, et lisaks audiovisuaalsektori toetamisele tootmiseelses ja tootmisele järgnevas staadiumis peaks liit kandma hoolt selle eest, et protseduuri kõik staadiumid oleksid läbipaistvad ning kehtestama reeglid audiovisuaalsektori toodete kvaliteedi tagamiseks.

2.8

on seisukohal, et uute, Lissabonis kindlaks määratud strateegiliste eesmärkide kontekstis tuleks panna erilist rõhku sotsiaalsele ühtekuuluvusele; audiovisuaalne meedia peaks andma oma panuse võitlusesse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu, aitama kaasa teatud elanikkonna gruppide ja majanduslike migrantide sotsiaalsele lõimumisele ning seisma sugude võrdõiguslikkuse eest.

2.9

arvab, et edendada tuleks ka selliseid spetsiifilisi meetmeid ja sellist loomingut, mis on suunatud tundlikele sotsiaalsetele gruppidele (nt puuetega inimesed, vanemad inimesed) või mis puudutavad erinevatel põhjustel ühiskonna äärealadele sattunud inimeste taaslõimimist ühiskonda.