5.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 164/65

---

Regioonide komitee arvamus teemal “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse programm Kultuur 2007 (2007–2013)”

(2005/C 164/08)

REGIOONIDE KOMITEE,

võttes arvesse ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuseks, millega kehtestatakse programm Kultuur 2007 (2007–2013) (1) (KOM(2004)469 (lõplik) — 2004/0150 (COD)),

võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2004. aasta otsust konsulteerida antud küsimuses regioonide komiteega vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 265 esimesele lõigule,

võttes arvesse regioonide komitee presidendi 27. jaanuari 2004. aasta otsust teha komitee kultuuri- ja hariduskomisjonile ülesandeks koostada arvamus kõnealuses küsimuses,

võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu artiklit III-280

võttes arvesse komisjoni teatist “Kodakondsuse toimimine: Euroopa kultuuri ja mitmekesisuse edendamine noorsoo-, kultuuri-, audiovisuaalsete ja kodanike osalusega programmide abil” (KOM (2004) 154 (lõplik)),

võttes arvesse komisjoni teatist “Ehitades meie ühist tulevikku — laienenud liidu poliitikaväljakutsed ja eelarvevahendid 2007–2013” (KOM(2004) 101 (lõplik)),

võttes arvesse regioonide komitee arvamust teemal “Ettepanek kultuurisündmusega “Euroopa kultuuripealinn” seotud ühenduse meetmete kohta aastateks 2005–2019” (CdR 393/2003 fin) (2),

võttes arvesse regioonide komitee arvamuse eelnõu CdR 259/2004 rev. 1, mille komitee kultuuri- ja hariduskomisjon võttis vastu 7. detsembril 2004 (raportöör: pr Rosemary Butler, Walesi Rahvusassamblee valitud liige (UK/PES),

võttis 58. täiskogu istungil, mis toimus 23.–24. veebruaril 2005 (23. veebruari koosolek), ühehäälselt vastu järgmise arvamuse.

1.   Regioonide komitee seisukohad

REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.1	kinnitab Euroopa kultuurialase koostööprogrammi olulisust ning on seisukohal, et kasvava vajaduse tõttu toetada üksteisemõistmist ja sallivust nii Euroopa Liidu siseselt kui ka ELi naabritega on selle poliitiline tähtsus suurem kui kunagi varem;

1.2

nõustub komisjoni ettepaneku üldise suunitlusega, eriti programmi lihtsustamisega kolme üldeesmärki ja kolme tegevussuunda hõlmava struktuuri abil. Regioonide komitee hindab väga kõnealust uut struktuuri, mis peaks muutma programmi ühtsemaks ja eesmärgistatumaks, ning tervitab eemaldumist valdkondlikust lähenemisviisist;

1.3

usub, et Euroopa Komisjon peaks andma oma parima, toetamaks valdkondadevahelisi projekte, ning väidab, et valikukriteeriumid peaksid eelistama projekte, mis on olemuselt uuenduslikud, riskijulged või pilootprojektid, mööndes, et uuenduslikkus on suhteline mõiste ning sõltub kohalikust ja piirkondlikust kontekstist;

1.4	loodab, et kolme tegevussuuna integreerimine üheks programmiks tekitab tegevussuundade vahel sünergiat ja suurendab programmi ühtsust. Regioonide komitee palub korralduskomiteel jälgida, kas selline sünergia tõesti tekib;

1.5	toetab kolme üldeesmärki, millel programm põhineb: kultuuritegelaste ja teoste liikuvust ning kultuuridevahelist dialoogi;

1.6

tervitab haldus-, finants- ja juriidilise valdkonna lihtsustamist, mis arvestab kultuurisektori eripäraga, nt lihtsamad taotlusvormid, eristatavate eelarvepunktide ühtsed määrad, kandidaatide parem teavitamine ning väikesi toetusi saavate organisatsioonide väiksem finantskontroll. Regioonide komitee avaldab kahetsust, et need parandused ei sisaldu mitte õigusaktis, vaid seletuskirjas. Samuti on komitee seisukohal, et kõnealust lihtsustamisprotsessi tuleks edasi arendada, muutes lähenemise mitterahaliste vahendite eraldamisele paindlikumaks ja suurendades proportsionaalsust, kusjuures projekti teostajatele esitatavad bürokraatlikud nõuded peaksid olema proportsionaalsed projekti eelarve suurusega;

1.7

tuletab meelde, et väikestel kultuurivaldkonna ettevõtjatel on tavaliselt piiratud vahendid nii inimeste kui raha osas ning neil on suurematega võrreldes palju raskem koostada rahastamistaotlusi. Seda silmas pidades nõuab komitee, et projekti ettevalmistamise kulud oleksid programmi raames rahastamiseks kõlblikud. Üldisemas mõttes peaksid liikmesriikide ametivõimud kaaluma väikese stardikapitali fondi loomist väikeste kultuuriettevõtjate toetamiseks teostatavusuuringu ja taotluse ettevalmistamise ajal;

1.8	väidab, et komisjoni ettepanek võib muuta raskemaks kultuurivaldkonna väiksemate ettevõtjate ning mahult väikeste, kuid kvaliteetsete projektide osalemise. Väiksematele ettevõtjatele tuleb anda kindlustunne, et programm on kõikehõlmav, ning neid tuleks aktiivselt julgustada selles osalema;

1.9	rõhutab, et suur maht ei ole samatähenduslik kõrge kvaliteedi, loomingulisuse ja uuenduslikkusega, ning et lai kandepind sõltub geograafilisest taustast. Madala rahvastikutihedusega maapiirkondades võib väikesemahulisel projektil olla vaieldamatu lai kandepind ja mõju;

1.10

märgib ära komisjoni kavatsuse tagada, et uus programm täiendaks Euroopa Ühenduse programme noorsoo, hariduse, spordi, infotehnoloogia jms valdkonnas, kuid küsib, kuidas seda kavatsetakse ellu viia ning kuidas jälgitakse kõnealuse eesmärgi täitmist? Regioonide komitee kinnitab, et uutes noorsoo- ja elukestva õppe programmides (2007–2013) tuleks rõhutada kultuuritegevust;

1.11

avaldab rahulolu, et Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu artikkel III-280 sätestab, et stimuleerivaid meetmeid kehtestavate Euroopa õigusaktide või raamseaduste vastuvõtmise seadusandlikule protsessile kultuuri valdkonnas kohaldatakse kaasotsustamismenetlust nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega, hõlmamata liikmesriikide õigusnormide ühtlustamist;

1.12

rõhutab, et kultuuriline mitmekesisus on üks Euroopa Liitu iseloomustavatest olulistest tunnustest, mis kümne uue liikmesriigi liitumisega on oluliselt kasvanud,. Seepärast nõuab regioonide komitee, et tekstis rõhutataks kõnealust olulist põhimõtet rohkem, ning jääb arvamuse juurde, et Kultuur 2007 peaks hõlmama nii kultuurilise kui keelelise mitmekesisuse kõiki kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke ilminguid. Liikmesriikide sisese mitmekesisuse ning sisserände suundumuste kajastamiseks peab komitee lisaks sellele vajalikuks, et vastastikuse mõistmise suurendamise eesmärgil pööraks programm erilist tähelepanu vähemustele või vähemuse ja enamuse kultuuride vahelise lõhe ületamisele suunatud projektide toetamisele;

1.13	usub, et Kultuur 2007 peab kaitsma ja edendama keelelist mitmekesisust, ning nõuab, et tekstis sisalduks viide kõnealusele eesmärgile vastavalt Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu artiklile 3 ning Euroopa Komisjoni keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse tegevuskavale;

1.14

soovitab rohkem rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võtmerolli kultuuri toetamisel ja edendamisel oma kogukonnas ning nõuab, et Kultuur 2007 soodustaks piirkondlike ja kohalike omavalituste osalemist programmis. Tegevus peaks keskenduma kohalikule ja piirkondlikule tasandile, mitte suurtele ja mahukatele projektidele;

1.15

avaldab rahulolu Kultuur 2007 jaoks kavandatud eelarve üle, mis on võrreldes Kultuur 2000 eelarvega kasvanud. Laiema arutelu taustal, mida peetakse ELi rahastamise üle aastatel 2007–2013, loodab regioonide komitee, et leitakse vastuvõetav kompromiss. Eriti loodab komitee, et lõplikus otsuses finantsperspektiivide kohta säilib Euroopa kultuurialase koostöö piisav rahastamine. See on tähtis, kuna kümne uue liikmesriigi liitumisega suurenes ELi rahvastik 20 % ning ka programmi eesmärkide saavutamiseks;

1.16

sooviks, et uus programm rõhutaks sotsiaalmajanduslikku kasu, mida kultuur võib tuua, eriti seda, kuidas kultuur saab aidata saavutada ELi Lissaboni eesmärke. Näiteks peaks komitee arvates programm rõhutama võrdset juurdepääsu kultuurile, et programm ei muutuks elitaarseks, samuti kasu uuenemisest ja territoriaalsest ühtekuuluvusest, mida kultuur pakkuda võib pakkuda;

1.17	kahtleb, kas on võimalik parandada koordineerimist Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide kultuuripoliitika vahel, et viia maksimumini iga Euroopa Ühenduse kultuuriprogrammi toetuse mõju, kui samal ajal soovitakse järgida lähimuspõhimõtet;

1.18	väljendab muret seoses komisjoni ettepanekutega projekti kestuse, kaaskorraldajate arvu suurendamise ja künnisereeglite kohta. Komitee on arvamusel, et kultuuriprogrammi keskmes peaksid olema kvaliteet ja paindlikkus, mitte mehaanilised valikukriteeriumid ja jäigad reeglid;

Üksikasjalikud märkused

Koostöökeskused

1.19	ootab selgitust, kuidas ühenduse toetuse kahanemise põhimõte toimib koostöökeskuste toetamise osas;

1.20	väljendab kahtlust, kas on realistlik oodata, et kõik koostöökeskused muutuksid alaliseks ning rahaliselt sõltumatuks pärast seda, kui Euroopa Ühenduse toetus lõppeb;

Uuringud ja analüüsid

1.21

tervitab ettepanekut kulutada 8,56 miljonit eurot uuringutele ja analüüsidele, kuna on tõeline vajadus usaldusväärse teabe järele kultuurisektori kohta Euroopas üldiselt ning eriti Euroopa kultuurialase koostöö kohta. Samuti oleks võtmenäitajate arendamisest kasu kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele oma tegevuste võrdlusaluste kujundamises, et tagada parem informeeritus eduka kultuuripoliitika kohta ning sellise poliitika võimalikku ülevõtmist;

Teabe kogumine ja levitamine

1.22

nõuab, et põhjendataks vajadust kulutada 3,43 miljonit eurot kultuurisektori internetiportaalile, kui Euroopa Kultuurilabori nelja-aastase pilootprojekti, mille eesmärgiks on sellise internetiportaali loomine, maksumus on hinnanguliselt 1,5 miljonit eurot. Lisaks märgib regioonide komitee, et kultuuriportaal on juba olemas;

1.23	soovitab, et toetuse puhul deporteerimistega seotud oluliste paikade ja arhiivide säilitamise ja mälestamise meetmetele (teine tegevussuund) peaksid kõnealused meetmed hõlmama neid kaitsealasid, millega mälestatakse endise Nõukogude Liidu totalitaarse režiimi hirmutegusid;

Artikkel 8 — rakendamine

1.24

meenutab komisjoni tehtud head tööd Kultuur 2000 programmi toimimise parandamiseks, näiteks tegelemine viivitustega konkursikutsete avaldamisel, mis oli kõnealuse programmi alguses probleem. Programmi veelgi paremaks toimimiseks nõuab komitee, et komisjon jätkaks tööd toetuste kiire väljamaksmise tagamisel, et vähendada kultuuriala ettevõtjate rahavoogude probleeme, ning toetuseta jäänud projektide teostajate nõuetekohasel keeldumise põhjusest teavitamisel;

1.25

nõuab, et kaalutaks, kuidas sobitada kõige paremini žüriiliikme erialased teadmised hinnatavate projektidega. Sel viisil saab tagada tõhusa ja usaldusväärse hindamise, mis on eriti oluline, kui eemaldutakse valdkondlikust lähenemisviisist. Valdkondadevaheliste projektide puhul võib üksiku projekti hindamiseks olla vaja rohkem kui ühte hindajat;

Artikkel 10 — kultuuri kontaktpunktid

1.26	pooldab kultuuri kontaktpunktide töö laiendamist parimate tavade vahetamise ja koostöö toetamiseks;

Artikkel 11 — finantssätted

1.27

on seisukohal, et uue programmi esimestel aastatel peaks korralduskomitee andma endast parima, et toetada uute liikmesriikide kultuuriala ettevõtjate, sealhulgas piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kaasamist. Näiteks leiab regioonide komitee, et programmi esimese kahe aasta jooksul võiks minimaalne rahaline toetus olla 5 % asemel 2,5 %, kuna 5 % toetus kujutab endast uutes liikmesriikides reaalselt rohkem kui vanades, sest uutes liikmesriikides on keskmine sissetulek madalam. 2,5 % reeglit tuleks kohaldada ka kõigi uute liikmesriikide puhul, mis liituvad ELiga pärast programmi algust, ning kui osalemise tase mõnes uues liikmesriigis on madal, tuleks reeglit kohaldada pikema aja jooksul;

Artikkel 13 — järelevalve ja hindamine

1.28	arvab, et projekti teostajate ja toetuse saajate tagasiside tuleb kaasata hindamisprotsessi näiteks kultuuri kontaktpunktide kaudu;

1.29	teeb ettepaneku, et programmi Kultuur 2007 tuleks hinnata otsuses sätestatud eesmärkide alusel, et tagada nende eesmärkide saavutamine ning luua faktiline alus tulevaste kultuuriprogrammide väljatöötamiseks;

II lisa — programmi juhtimine

1.30

väljendab muret, et ressursside koondamine ühte “megarakendusasutusse”, mida jagavad teised Euroopa Ühenduse rahastamisprogrammid, näiteks noorsoo- ja elukestva õppe programmid, võib tuua kaasa kultuurialase asjatundlikkuse ja eriteadmiste ning kultuurivaldkonna omapära arvestamise kadumise, mida tuleb iga hinna eest vältida;

2.   Regioonide komitee soovitused

1. soovitus

Otsuse põhjendus 2

Komisjoni pakutud tekst	Regioonide komitee muudatusettepanek
Kultuur peaks kaasa aitama Euroopa Liidu välise nähtavuse parandamisele kultuurilise mitmekesisuse väärtustamise ja oma kultuuride ühiste mõõdete kaudu.	Kultuur peaks kaasa aitama Euroopa Liidu välise nähtavuse parandamisele kultuurilise mitmekesisuse väärtustamise ja oma kultuuride ühiste mõõdete kaudu. Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa väikeste kultuuride ja vähemlevinud keelte seisundi kaitsmisele.

Motivatsioon

Viide Euroopa väiksemate kultuuride ja vähemkasutatud keelte seisundi kaitsmisele tuleks lisada Kultuur 2007 otsuse teksti nagu seda tehti Kultuur 2000 otsuses. Selle väljajätmine saadaks negatiivse sõnumi selliste kogukondade projektide teostajatele, kes vajavad hoopis kinnitust, et uus programm on neile avatud.

2. soovitus

Otsuse põhjendus 13

Komisjoni pakutud tekst	Regioonide komitee muudatusettepanek
Samuti on oluline jätkata tegevust, mida Euroopa Liit alustas eelnimetatud otsuse nr 792/2004/EÜ raames, et aidata kindlustada natsistlike koonduslaagrite paikade kui ajaloomälestiste üleeuroopalist ja rahvusvahelist kaitset.	Samuti on oluline jätkata tegevust, mida Euroopa Liit alustas eelnimetatud otsuse nr 792/2004/EÜ raames, et aidata kindlustada natsistlike koonduslaagrite paikade kui ajaloomälestiste üleeuroopalist ja rahvusvahelist kaitset. Programm peaks olema avatud ka projektidele, mis on seotud deporteerimiste, koonduslaagrite paikade ning nõukogude režiimi ajal kannatanud ohvrite mälestamisega.

Motivatsioon

Preambuli punkti 13 sõnastuse muudatusettepanek põhineb seisukohal, et toetada tuleks ka deporteerimiste, endiste koonduslaagrite paikade, samuti nõukogude totalitaarse režiimi ajal kannatanud ohvrite mälestuse hoidmise meetmetega seotud peamiste paikade ja arhiivide säilitamise ja mälestamise meetmeid. Arvestades II maailmasõda ja selle tagajärgi Euroopa ajaloos, peaks programm rõhutama mitte ainult natsistlike deporteerimiste ja ohvritega seotud peamiste paikade ja arhiivide säilitamist ja kaitsmist, vaid ka toetama meetmeid, mis on seotud nõukogude totalitaarse režiimiga, mis mõjutas suurel määral Ida-Euroopa riike ja rahvaid. Nagu on väitnud Läti ajaloolased, oli nõukogude režiim totalitaarne ja mõjutas oluliselt Euroopa endiseid sotsialistlikke riike ega teinud vähem kahju kui natsistlik totalitaarne režiim.

Samuti tasub mainida, et endised nõukogude totalitaarse režiimi koonduslaagrid olid sunnitöölaagrid ja neid loetakse samaväärseteks natsistlike sunnitöölaagritega. Seega tuleks ka neid säilitada ajalooliste mälestusmärkidena.

3. soovitus

Artikli 3 lõige 1

Komisjoni pakutud tekst	Regioonide komitee muudatusettepanek
Programmi üldeesmärk on soodustada eurooplaste ühist kultuuripiirkonda kultuurialase koostöö arendamise kaudu programmis osalevate riikide loomeinimeste, kultuuritöötajate ja kultuuriasutuste vahel eesmärgiga soodustada Euroopa kodakondsuse esilekerkimist.	Programmi üldeesmärk on soodustada eurooplaste ühist kultuuripiirkonda kultuurialase koostöö arendamise kaudu programmis osalevate riikide loomeinimeste, kultuuritöötajate, ja kultuuriasutuste ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel eesmärgiga soodustada Euroopa kodakondsuse esilekerkimist ning toetada nii keelelist kui kultuurilist mitmekesisust.

Motivatsioon

Viited kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tuleks teksti lülitada vastavalt komitee soovitustele, võttes arvesse nende rolli kogukondade kultuuri edendamisel näiteks festivalide, kultuuripärandi säilitamise, kunstiteoste kaitsmise, rohujuuretasandi projektide ning koostöö kaudu kultuuriala ettevõtjatega.

Lisaks tuleks Kultuur 2007 otsuses rõhutada rohkem Euroopa Liidu kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse eesmärke. See aitaks kinnitada vähemkasutatud, piirkondlikke või vähemuse keeli rääkivate kogukondade tulevastele projektide teostajatele, et programmi Kultuur 2007 sihiks on kaasata kõnealuste kogukondade projektid peasuuna rahastamisprogrammidesse.

4. soovitus

Artikli 4 lõike 1 punkt b

Komisjoni pakutud tekst

Regioonide komitee muudatusettepanek

Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide toetamine ja nende meetmete toetamine, mis säilitavad ja mälestavad olulisi paiku ja arhiive, mis on seotud deporteerimistega, mida tähistavad endistes koonduslaagrite asukohtades ja teistes suurte kannatustega seotud ning massihävituspaikades püstitatud mälestusmärgid, ning mis säilitavad kõnealustes paikades ohvrite mälestust.

Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide toetamine ja nende meetmete toetamine, mis säilitavad ja mälestavad olulisi paiku ja arhiive, mis on seotud deporteerimistega, mida tähistavad endistes koonduslaagrite asukohtades ja teistes suurte kannatustega seotud ning massihävituspaikades püstitatud mälestusmärgid, ning mis säilitavad kõnealustes paikades massihävituste, kannatuste ja massiliste deporteerimiste ohvreid ning säilitavad peamisi paiku ja mälestusmärke, sealhulgas endiseid koonduslaagreid, dokumenteerides neid sündmusi, et hoida alles ohvrite mälestust.

Motivatsioon

Kui kaasata nõukogude totalitaarse režiimi ohvrite mälestamine Euroopa ühisesse ajaloomällu, laieneb mandri struktureeritud ja konsensusel põhinev arusaam ajaloost. Poliitiliselt tundlike teemade ignoreerimine võib märgatavalt vähendada usaldust ELi vastu, eelkõige nende kodanike silmis, kelle jaoks sellised teemad ja mälestused on hiljutine ja valus reaalsus.

Samuti on raske ignoreerida asjaolu, et ajalooline tõde II maailmasõja ja selle mõjude kohta räägib selgelt ja ühemõtteliselt paljudest inimsaatustes, mille hävitas nõukogude terror praegustes uutes ELi liikmesriikides.

5. soovitus

Artikli 4 lõige 3 (uus)

Komisjoni pakutud tekst	Regioonide komitee muudatusettepanek
	Kultuuriala ettevõtjatel on õigus teha ettepanekuid valdkondlikeks või valdkondadevahelisteks projektideks, mis vastavad nende huvidele ja taotlustele, kui need projektid taotlevad vähemalt kahte eespool sätestatud eesmärki. Seega ei välistata eelnevalt ühtegi kultuuri- ja kunstitegevuse tahku.

Motivatsioon

Asjaolu, et kõik sektorid on abikõlblikud, tuleks sätestada õigusaktis. On tähtis, et otsuse tekst oleks võimalikult selge, lihtne ja üheseltmõistetav, et kõik potentsiaalsed projekti teostajad teksti mõistaksid ning oleksid teadlikud, et näiteks kirjanduslikud tõlked on programmi Kultuur 2007 raames abikõlblikud.

6. soovitus

Lisa punkti 1.1 pealkirja muutmine

Komisjoni pakutud tekst	Regioonide komitee muudatusettepanek
1.1 Koostöökeskused	1.1 Koostöökeskused Loomingulised keskused

Motivatsioon

Nimetust “koostöökeskus” tuleks muuta, kuna see on liiga sarnane mõistele “kultuuri kontaktpunkt” ja tekitab segadust. Soovitatud “loominguline keskus” kirjeldab kõnealuse tegevussuuna eesmärki kokkuvõtlikult. Sõna “koostöö” on ülearune, kuna kõik Euroopa kultuurialase koostööprogrammi rahastatud projektid peavad põhinema koostööl.

7. soovitus

Lisa punkti 1.1 teine lõik

Komisjoni pakutud tekst	Regioonide komitee muudatusettepanek
Iga koostöökeskus peab koosnema vähemalt kuuest ettevõtjast kuuest programmis osalevast riigist ja koondama sama või erinevate sektorite ettevõtjaid erinevateks mitmeaastasteks valdkonnasisese või valdkondadevahelise iseloomuga ühist eesmärki taotlevaks tegevuseks või projektiks.	Iga koostöökeskus peab koosnema vähemalt kuuest viiest ettevõtjast kuuest viiest programmis osalevast riigist ja koondama sama või erinevate sektorite ettevõtjaid erinevateks mitmeaastasteks valdkonnasisese või valdkondadevahelise iseloomuga ühist eesmärki taotlevaks tegevuseks või projektiks.

Motivatsioon

Viis kaaskorraldajat näitavad selgelt Euroopa lisandväärtust ning projekti teostajaid ei tohiks alates 2007. aastast kohustada otsima kuut kaaskorraldajat. Oluline on projektide panus ühisesse tegevusse ning projekti enese kvaliteet.

8. soovitus

Lisa punkti 1.1 kolmas lõik

Komisjoni pakutud tekst	Regioonide komitee muudatusettepanek
Iga koostöökeskuse eesmärk on paljude struktureeritud ja mitmeaastaste kultuurialaste tegevuste teostamine.	Iga koostöökeskuse eesmärk on paljude struktureeritud ja mitmeaastaste kultuurialaste tegevuste teostamine ning toimimine toetusi vahendava asutusena.

Motivatsioon

Koostöökeskustel tuleks lubada toimida toetusi vahendavate asutustena. Nii saaksid koostöökeskused pakkuda väiksematele/innovaatilistele kultuurikoostöö projektidele kiiret rahastamist väiksema bürokraatiaga. See süsteem on toiminud hästi struktuurifondide puhul ning seda tuleks korrata programmi Kultuur 2007 raames.

9. soovitus

Lisa punkti 1.1 kuues lõik

Komisjoni pakutud tekst	Regioonide komitee muudatusettepanek
Ühenduse toetus ei tohi ületada 50% projekti eelarvest ja peab olema kahaneva iseloomuga. Toetus ei tohi ületada 500 000 eurot aastas. Toetust antakse viieks aastaks.	Ühenduse toetus ei tohi ületada 50% projekti eelarvest ja peab olema kahaneva iseloomuga. Toetus ei tohi ületada 500 000 eurot aastas. Toetust antakse vähemalt kolmeks ja kuni viieks aastaks.

Motivatsioon

Projekti kestuse osas tuleks lubada rohkem paindlikkust, kuna kõik projekti teostajad ei soovi või vaja viieaastast projekti. Pealegi on paljudel ettevõtjatel tõenäoliselt raskusi kaasfinantseerimise leidmisega kogu viieaastaseks perioodiks.

10. soovitus

Lisa punkti 1.2 pealkirja muutmine

Komisjoni pakutud tekst	Regioonide komitee muudatusettepanek
1.2 Koostöötegevused	1.2 Koostöötegevused Loomingulised tegevused

Motivatsioon

Nimetus “koostöötegevused” on liiga tehnokraatlik, väljend “loomingulised tegevused” rõhutab aga asjaolu, et projektide valikul on prioriteediks loomingulisus.

11. soovitus

Lisa punkti 1.2 teine lõik

Komisjoni pakutud tekst	Regioonide komitee muudatusettepanek
Kõik tegevused tuleb kavandada ja teostada partnerluses vähemalt nelja kultuuriala ettevõtja vahel kolmest erinevast osalevast riigist, kusjuures kõnealused kultuuriala ettevõtjad võivad olla ühest või enamast valdkonnast.	Kõik tegevused tuleb kavandada ja teostada partnerluses vähemalt nelja kolme kultuuriala ettevõtja vahel kolmest erinevast osalevast riigist, kusjuures kõnealused kultuuriala ettevõtjad võivad olla ühest või enamast valdkonnast

Motivatsioon

Kolm kaaskorraldajat näitab küllaldasel määral Euroopa lisandväärtust. Nagu eespool Euroopa koostöökeskustega seoses märgitud, tuleks projekte hinnata nende sisemise kvaliteedi, mitte mehaaniliste valikukriteeriumide alusel.

12. soovitus

Lisa punkt 1.2 neljas lõik

Komisjoni pakutud tekst	Regioonide komitee muudatusettepanek
Ühenduse toetus ei tohi ületada 50% projekti eelarvest. Toetus ei tohi olla väiksem kui 60 000 eurot aastas ega suurem kui 200 000 eurot aastas. Kõnealust toetust antakse maksimaalselt 12 kuuks.	Ühenduse toetus ei tohi ületada 50% projekti eelarvest. Toetus ei tohi olla väiksem kui 60 000 eurot aastas ega suurem kui 200 000 eurot aastas. Kõnealust toetust antakse maksimaalselt minimaalselt 12 kuuks ja maksimaalselt 24 kuuks.

Motivatsioon

Euroopa Ühenduse toetuse miinimumtaseme osas (60 000 eurot aastas, mis tähendab, et projekti minimaalne suurus on 120 000 eurot aastas) peaks valitsema suurem paindlikkus, sest mõned projektid ei tarvitse kõnealust summat vajada või suuta ära kasutada, kuid neil on sellest hoolimata mõju ja lai kandepind.

Samuti tuleks lubada projektide kestmist kuni kaks aastat, muutes programmi teostajatele paindlikumaks ja kasutajasõbralikumaks.

13. soovitus

Lisa punkt 1.3 neljas lõik

Komisjoni pakutud tekst	Regioonide komitee muudatusettepanek
Sellega seoses eraldatakse märkimisväärne toetus ka “Euroopa kultuuripealinnadele”, et aidata ellu viia meetmeid, mis rõhutavad Euroopa nähtavamaks muutmist ja üleeuroopalist kultuurialast koostööd.	Sellega seoses eraldatakse märkimisväärne toetus erimeetmete tegevussuuna raames 90% eelarvest ka “Euroopa kultuuripealinnadele”, et aidata ellu viia meetmeid, mis rõhutavad Euroopa nähtavamaks muutmist ja üleeuroopalist kultuurialast koostööd.

Motivatsioon

Erimeetmete tegevussuuna keskpunktis peaks olema Euroopa kultuuripealinna algatus. Euroopa Ühenduse poolne Euroopa kultuuripealinna rahastamine peaks suurenema, kuna alates 2009. aastast on tõenäoliselt kaks Euroopa kultuuripealinna, et kajastada ELi hiljutist laienemist. Suuremat toetust tuleks kasutada näiteks selleks, et aidata linnavõimudel ja kultuuriala ettevõtjatel töötada partneritega teistest liikmesriikidest, edendades seeläbi riikidevahelist liikuvust ja kultuuridevahelist dialoogi. Lisaks suurendab 90 % eraldamine erimeetmete eelarvest Euroopa kultuuripealinnale selle tegevussuuna läbipaistvust, mida on minevikus kritiseeritud teatava läbipaistmatuse pärast. Ülejäänud 10 % tuleks kasutada sellisteks auhindadeks nagu Europa Nostra auhind ning Euroopa Liidu kaasaegse arhitektuuri auhind (Mies van der Rohe auhind).

14. soovitus

Artikli 5 lõige 2

Komisjoni pakutud tekst	Regioonide komitee muudatusettepanek
Programm on avatud ka koostööle muude kolmandate riikidega, kes on sõlminud Euroopa Ühendusega kultuuri valdkonda puudutavaid sätteid sisaldavad assotsiatsiooni- või koostöölepingud, edaspidi sätestatavate täiendavate rahasummade ja erikorra alusel.	Programm on avatud ka koostööle muude kolmandate riikidega, kes on sõlminud Euroopa Ühendusega kultuuri valdkonda puudutavaid sätteid sisaldavad assotsiatsiooni- või koostöölepingud, edaspidi sätestatavate täiendavate rahasummade ja erikorra alusel, kusjuures vastavalt Euroopa naaberriikide poliitikale eelistatakse lähinaabreid.

Motivatsioon

Programm peaks eelistama riike, mida hõlmab Euroopa naaberriikide poliitika. Rahvastevahelise dialoogi ja vaba mõttevahetuse tähtsust kultuuride, religioonide ja traditsioonide vahel ei saa küllalt rõhutada. Ühisprojektid kultuuri valdkonnas võivad aidata saavutada Euroopa naaberriikide poliitika peamisi eesmärke ühendada inimesi ja soodustada üksteise kultuuride, ajaloo, hoiakute ja väärtuste vastastikust mõistmist, kaotades seeläbi väärarusaamad.

15. soovitus

Artikli 9 lõige 1

Komisjoni pakutud tekst	Regioonide komitee muudatusettepanek
Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja mille eesistuja on komisjoni esindaja.	Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad, regioonide komitee esindaja ja mille eesistuja on komisjoni esindaja.

Motivatsioon

Kuna paljudes liikmesriikides on kultuuripoliitika sageli piirkondliku tasandi pädevuses, tuleks regioonide komiteele anda õigus määrata kõnealusesse komiteesse üks esindaja. Lisaks peaks komitee liikmesriikide delegatsioonidesse vajaduse korral kuuluma kohalikke ja piirkondlikke esindajaid.

16. soovitus

Artikli 10 lõige 1

Komisjoni pakutud tekst	Regioonide komitee muudatusettepanek
Lisa I jaotise punktis 3.3 määratletud kultuuri kontaktpunktid toimivad programmi kohta teabe levitamise rakendusüksustena riiklikul tasandil, võttes arvesse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punkti c ja lõiget 3.	Lisa I jaotise punktis 3.3 määratletud kultuuri kontaktpunktid toimivad programmi kohta teabe levitamise rakendusüksustena riiklikul ja piirkondlikul tasandil, võttes arvesse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punkti c ja lõiget 3.

Motivatsioon

Käesolev muudatusettepanek on kooskõlas arvamuse eelnõu 17. soovitusega. Kultuuri kontaktpunktidel peab olema võimalik tegutseda ka piirkondlikul tasemel, et neil oleks lihtsam jõuda kultuuriala ettevõtjateni ja kohanduda nende konkreetsele iseärasustele. Seega tuleks kohalike ja piirkondlike omavalitsuse jaoks lihtsustada kultuuri kontaktpunktide loomist, mis on alati vabatahtlik.

17. soovitus

Artikli 10 lõige 2

Komisjoni pakutud tekst	Regioonide komitee muudatusettepanek
2. Kultuuri kontaktpunktid peavad arvestama järgmiste kriteeriumidega:	2. Kultuuri kontaktpunktid peavad arvestama järgmiste kriteeriumidega:
— neil peab olema piisavalt rahvusvahelise koostöö keskkonnas töötamiseks vajaliku keele- ja ametialaste oskustega personali;	— neil peab olema piisavalt rahvusvahelise koostöö keskkonnas töötamiseks vajaliku keele- ja ametialaste oskustega personali;
— neil peab olema vajalik infrastruktuur, eriti informaatika ja sidevahendite osas;	— neil peab olema vajalik infrastruktuur, eriti informaatika ja sidevahendite osas;
— nad peavad tegutsema sellises halduskeskkonnas, mis võimaldab neil rahuldavalt täita oma ülesandeid ja vältida huvide konflikte.	— nad peavad tegutsema sellises halduskeskkonnas, mis võimaldab neil rahuldavalt täita oma ülesandeid (vajadusel peaksid kultuuri kontaktpunktid toimima näiteks piirkondlikul tasandil) ja vältida huvide konflikti.

Motivatsioon

Kultuuri kontaktpunkte tuleks julgustada vajaduse korral tegutsema piirkondlikul tasandil, et olla lähemal kodanikele ning kohapealsetele kultuuriala ettevõtjatele. Hea tava, mida tuleks teistes liikmesriikides kopeerida, on näiteks Prantsuse regionaalkeskuste süsteem, mida juhib Prantsuse kultuuri kontaktpunkt.

18. soovitus

Artikli 12 punkt d (uus)

Komisjoni pakutud tekst	Regioonide komitee muudatusettepanek
	d) ELi keelelise mitmekesisuse toetamine.

Motivatsioon

Eeltoodud põhjustel (1. ja 2. soovitus) tuleks tekstis rohkem rõhutada keelelise mitmekesisuse eesmärki.

19. soovitus

Lisa V jaotis ÜLDEELARVE JAGUNEMINE

Tegevussuund 1

Komisjoni pakutud tekst	Regioonide komitee muudatusettepanek
Programmi aastaeelarve jagunemine	Programmi aastaeelarve jagunemine
Eelarve protsent	Eelarve protsent
Tegevussuund 1 (toetus projektidele) umbes 77% — koostöökeskused umbes 36% — koostöötegevused umbes 24% — erimeetmed umbes 17%	Tegevussuund 1 (toetus projektidele) umbes 77% — koostöökeskused umbes 36% 30% — koostöötegevused umbes 24% 30% — erimeetmed umbes 17%

Motivatsioon

Koostöökeskused ja koostöötegevused peaksid kumbki saama 30 % kogueelarvest praeguse 36 % ja 24 % asemel. Komitee arvab, et praegune jaotus võiks diskrimineerida väiksemaid ettevõtjaid, kes on sageli kõige eksperimentaalsemad ja uuenduslikumad, kuna nende puhul on suurematega võrreldes väiksem tõenäosus, et nad suudaksid kindlustada vajaliku kaasrahastamise viieks aastaks ning teostada nõutavat ulatuslikku arendustegevust.

20. soovitus

LISA punkt 2.2

Komisjoni pakutud tekst

Regioonide komitee muudatusettepanek

Toetada võib meetmeid, mis säilitavad ja mälestavad olulisi paiku ja arhiive, mis on seotud deporteerimistega, mida tähistavad endistes koonduslaagrite asukohtades ja teistes suurte kannatustega seotud ning massihävituspaikades püstitatud mälestusmärgid, ning mis säilitavad kõnealustes paikades ohvrite mälestust.

Toetada võib meetmeid, mis säilitavad ja mälestavad olulisi paiku ja arhiive, mis on seotud deporteerimistega, mida tähistavad endistes koonduslaagrite asukohtades ja teistes suurte kannatustega seotud ning massihävituspaikades püstitatud mälestusmärgid, ning mis säilitavad kõnealustes paikades massihävituste, kannatuste ja massiliste deporteerimiste ohvreid ning säilitavad peamisi paiku ja mälestusmärke, sealhulgas endiseid koonduslaagreid, dokumenteerides neid sündmusi, et hoida alles ohvrite mälestust.

Motivatsioon

Kui kaasata nõukogude totalitaarse režiimi ohvrite mälestamine Euroopa ühisesse ajaloomällu, laieneb mandri struktureeritud ja konsensusel põhinev arusaam ajaloost. Poliitiliselt tundlike teemade ignoreerimine võib märgatavalt vähendada usaldust ELi vastu, eelkõige nende kodanike silmis, kelle jaoks sellised teemad ja mälestused on hiljutine ja valus reaalsus.

Samuti on raske ignoreerida asjaolu, et ajalooline tõde II maailmasõja ja selle mõjude kohta räägib selgelt ja ühemõtteliselt paljudest inimsaatustes, mille hävitas nõukogude terror praegustes uutes ELi liikmesriikides.

21. soovitus

LISA punkt 3.3

Komisjoni pakutud tekst	Regioonide komitee muudatusettepanek
Et tagada programmi praktilise teabe eesmärgistatud ja tõhus levik rohujuure tasandil, nähakse ette “kultuuri kontaktpunktide” toetamine. Kõnealused riiklikul tasandil tegutsevad asutused rajab komisjon koostöös liikmesriikidega vabatahtlikkuse alusel.	Et tagada programmi praktilise teabe eesmärgistatud ja tõhus levik rohujuure tasandil, nähakse ette “kultuuri kontaktpunktide” toetamine. Kõnealused riiklikul ja piirkondlikul tasandil tegutsevad asutused rajab komisjon koostöös liikmesriikidega või piirkondlike omavalitsustega vabatahtlikkuse alusel.

Motivatsioon

Käesolev muudatusettepanek on kooskõlas arvamuse eelnõu 17. soovitusega. Kultuuri kontaktpunktidel peab olema võimalik tegutseda ka piirkondlikul tasandil, et neil oleks lihtsam jõuda kultuuriala ettevõtjateni ja kohanduda nende konkreetsele iseärasustele. Seega tuleks kohalike ja piirkondlike omavalitsuse jaoks lihtsustada kultuuri kontaktpunktide loomist, mis on alati vabatahtlik.

---

(1)  Tõlge lähtub dokumendi KOM(2004) 469 (lõplik) inglis-, prantsus- ja saksakeelsest versioonist.

(2)  ELT C 121, 30.4.2004, lk 15.

---