29.

Ühenduse laevastikku tuleb vähendada, et kohaldada seda olemasolevate ja kättesaadavate ressurssidega;

29.

Ühenduse laevastikku püügikoormust tuleb vähendada, et kohandada, et see sobituks seda olemasolevate ja kättesaadavate ressurssidega;

33.

Tuleb kehtestada üksikasjalikud reeglid akvakultuurile abi pakkumiseks, kalandus- ja akvakultuuritoodete töötlemiseks ja turustamiseks, tagades samaaegselt nende sektorite majandusliku elujõulisuse säilimise; sel eesmärgil on vajalik määrata kindlaks hulk prioriteetseid eesmärke abistamiseks ja suunata struktuuriabi mikro- ja väikestele ettevõtetele;

33.

Tuleb kehtestada üksikasjalikud reeglid akvakultuurile abi pakkumiseks, kalandus- ja akvakultuuritoodete töötlemiseks ja turustamiseks, tagades samaaegselt nende sektorite majandusliku elujõulisuse säilimise; sel eesmärgil on vajalik määrata kindlaks hulk prioriteetseid eesmärke abistamiseks ja suunata struktuuriabi mikro- ja väikestele ettevõtetele;

(e)

kalanduse ja akvakultuuriga seotud tegevustest mõjutatud mere-, järve- ja rannapiirkondade elukvaliteedi parandamise ja säästva arengu toetamisele;

(e)

kalanduse ja akvakultuuriga seotud tegevustest mõjutatud mere-, järve- ja rannapiirkondade elukvaliteedi parandamise ja säästva arengu toetamisele, eelkõige mereäärsetel ääremaadel;

1.

Fondist antav abi täiendab riiklikke, regionaalseid ja kohalikke meetmeid, integreerides nendesse ühenduse prioriteedid.

2.

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et fondi abi on kooskõlas ühenduse tegevuse, poliitika ja prioriteetidega.

3.

Liikmesriigid tagavad, et fondi poolt rahastatavad tegevused on vastavuses asutamislepingu sätetega ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega, samuti ühenduse poliitikaga ja tegevusega, eriti konkurentsireeglite ja riigihankelepingute ning keskkonna kaitsmise ja parandamise osas.

4.

Fondi finantseeritavad meetmed ei toeta otseselt ega kaudselt püügikoormuse suurendamist.

5.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 16 sätteid.

1.

Fondist antav abi täiendab riiklikke, regionaalseid ja kohalikke meetmeid, integreerides nendesse ühenduse prioriteedid.

2.

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et fondi abi on kooskõlas ühenduse tegevuse, poliitika ja prioriteetidega.

3.

Liikmesriigid tagavad, et fondi poolt rahastatavad tegevused on vastavuses asutamislepingu sätetega ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega, samuti ühenduse poliitikaga ja tegevusega, eriti konkurentsireeglite ja riigihankelepingute ning keskkonna kaitsmise ja parandamise osas.

4.

Fondi finantseeritavad meetmed ei toeta otseselt ega kaudselt püügikoormuse suurendamist. Fondi finantseeritavad meetmed ei tohi toetada püügikoormuse suurendamist kalaliikide puhul, mille väljapüügile on kehtestatud kvoot ja piirangud või kalaliikide puhul, mille varud on ohustatud. Lubatud on kalapüügi rahastamine liikide puhul, mille püügikvoot on selgelt alatäidetud.

5.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 16 sätteid.

1.

Liikmesriigid vastutavad rakenduskavade elluviimise eest. Antud vastutust teostatakse käesolevas määruses sätestatud haldus- ja kontrollinõuete kohaselt asjakohasel territoriaalsel tasandil.

1.

Liikmesriigid vastutavad rakenduskavade elluviimise eest koostöös määratud partneritega. Antud vastutust teostatakse käesolevas määruses sätestatud haldus- ja kontrollinõuete kohaselt asjakohasel territoriaalsel tasandil.

1.

Ühenduse eelarvest fondile eraldatud vahendeid rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva halduse raamistikus kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1605/2002 artikliga 53. Artikli 45 lõikes 1 osundatud tehnilise abi eelarvet järgib komisjon siiski otsese halduse raamistikus. Liikmesriigid ja komisjon peavad tagama vastavuse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega kooskõlas asutamislepingu artikliga 274.

1.

Ühenduse eelarvest fondile eraldatud vahendeid rakendatakse koostöös piirkondade, liikmesriikidega ja komisjoni koostöös toimuva halduse raamistikus kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1605/2002 artikliga 53. Artikli 45 lõikes 1 osundatud tehnilise abi eelarvet järgib komisjon siiski otsese halduse raamistikus. Liikmesriigid ja komisjon peavad tagama vastavuse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega kooskõlas asutamislepingu artikliga 274.

2.

Abi andmine toimub ainult rakenduskava vormis. Liikmesriik koostab riiklikul tasandil rakenduskava, konsulteerides tihedalt kalandussektori regionaalsete, kohalike ja majanduspartneritega ning tööturu osapooltega ning kõigi teiste asjakohaste organitega vastavalt nende institutsionaalsele struktuurile.

2.

Abi andmine toimub ainult rakenduskava vormis. Liikmesriik koostab koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning majanduselu ja tööturu osapooli esindavate partneritega riiklikul tasandil rakenduskava, konsulteerides tihedalt kalandussektori regionaalsete, kohalike ja majanduspartneritega ning tööturu osapooltega ning kõigi teiste asjakohaste organitega vastavalt nende institutsionaalsele struktuurile.

(c)

ühise kalanduspoliitika rakendamise haldusstruktuuri täiustamise ja moderniseerimise ning fondi juhtimiseks ja kontrollimiseks vajaliku haldussuutlikkuse tugevdamisega seotud tegevused;

(c)

ühise kalanduspoliitika rakendamise haldusstruktuuri täiustamise ja moderniseerimise ning fondi juhtimiseks ja kontrollimiseks vajaliku haldussuutlikkuse tugevdamisega seotud tegevused, sealhulgas korraldusasutuse teatavate ülesannete delegeerimine piirkondlikule tasandile tegevuse tõhustamiseks;

(a)

riigiabi laevaomanikele ja meeskonnaliikmetele, keda mõjutavad püügikoormuse kohandamise riiklikud kavad, kui need on osa:

(a)

riigiabi laevaomanikele ja meeskonnaliikmetele, keda mõjutavad püügikoormuse kohandamise riiklikud kavad, kui need on osa:

6.

Artikli 23 lõikes a) nimetatud riikliku püügikoormuse kohandamise kava kestus ei ületa kahte aastat.

Artikli 23 lõike a) esimeses, teises ja neljandas taandes sätestatud juhtudel võtab liikmesriik riikliku plaani vastu kahe kuu jooksul pärast kuupäeva, millal nõukogu või komisjon tegi oma otsuse.

Artikli 23 lõike a) kolmandas taandes sätestatud juhtudel võtab liikmesriik kalurite ja laevade ümberstruktureerimist puudutavad kavad vastu kahe kuu jooksul pärast komisjoni teadet.

6.

Artikli 23 lõike a) esimeses, teises ja neljandas taandes sätestatud juhtudel võtab liikmesriik riikliku plaani vastu kahe kuu jooksul pärast kuupäeva, millal nõukogu või komisjon tegi oma otsuse.

Artikli 23 lõike a) kolmandas taandes sätestatud juhtudel võtab liikmesriik kalurite ja laevade ümberstruktureerimist puudutavad kavad vastu kahe nelja kuu jooksul pärast komisjoni teadet.

1.

Fond abistab laevade püügitegevuse püsiva lõpetamise osalisel rahastamisel, kui see on osa artikli 23 lõikes a) nimetatud püügikoormuse kohandamise kavast. Laeva kalastustegevuse lõplikuks lõpetamiseks saab olla vaid laeva vanametalliks lammutamine või kasutamiseesmärgi mittetulunduslikuks muutmine.

Laeva omanikule makstav riigiabi lõpliku lõpetamise eest vastab laeva püügimahule ja vajaduse korral sellega seotud kalastusõigustele.

1.

Fond abistab laevade püügitegevuse püsiva lõpetamise osalisel rahastamisel, kui see on osa artikli 23 lõikes a) nimetatud püügikoormuse kohandamise kavast. Laeva kalastustegevuse lõplikuks lõpetamiseks saab olla vaid laeva vanametalliks lammutamine või kasutamiseesmärgi mittetulunduslikuks muutmine.

Laeva omanikule makstav riigiabi lõpliku lõpetamise eest vastab laeva püügimahule ja vajaduse korral sellega seotud kalastusõigustele.

1.

Artikli 23 lõigu a) esimeses, teises ja neljandas taandes nimetatud püügikoormuse kohandamise kavade raames võib fond osaleda kaluritele ja laevaomanikele suunatud kalastustegevuse ajutise lõpetamise abimeetmete rahastamises maksimaalselt aasta jooksul, kusjuures seda perioodi võib aasta võrra pikendada.

Need püügikoormuse kohandamise kavaga kaasaskäivad ajutise lõpetamise meetmed tagavad kahe aasta jooksul püsiva tootmismahu kahanemise ulatuses, mis on vähemalt võrdne ajutisest lõpetamisest tuleneva püügikoormuse kahandamisega.

1.

Artikli 23 lõigu a) esimeses, teises ja neljandas taandes nimetatud püügikoormuse kohandamise kavade raames võib fond osaleda kaluritele ja laevaomanikele suunatud kalastustegevuse ajutise lõpetamise abimeetmete rahastamises maksimaalselt aasta jooksul, kusjuures seda perioodi võib aasta võrra pikendada.

Need püügikoormuse kohandamise kavaga kaasaskäivad ajutise lõpetamise meetmed tagavad kahe aasta jooksul püsiva tootmismahu kahanemise ulatuses, mis on vähemalt võrdne ajutisest lõpetamisest tuleneva püügikoormuse kahandamisega.

1.

Fond võib osaleda seadmete rahastamisel, kui need:

2.

Fond võib osaleda kalapüügivahendite selektiivsuse saavutamiseks tehtavate investeeringute rahastamisel juhul, kui artikli 23 lõigu a esimeses taandes nimetatud taastamisplaanist hõlmatud kalalaev muudab kalastusmeetodit ja läheb ühelt kalapüügiliigilt üle teisele, mille varud on kalastamiseks piisavad; fond võib osaleda vaid esimese kalapüügivahendite asendamiseks tehtava investeeringu rahastamisel.

3.

Lisaks lõikes 2 kirjeldatud juhtudele võib fond osaleda kalapüügivarustuse esmasel asendamisel ka siis, kui uus kalapüügivahend on selektiivsem ja vastab sellistele tunnustatud keskkonnakriteeriumidele ja tavadele, mis ulatuvad kaugemale praegustest reguleerivatest kohustustest.

1.

Fond võib osaleda seadmete rahastamisel, kui need:

2.

Fond võib osaleda kalapüügivahendite selektiivsuse saavutamiseks tehtavate investeeringute rahastamisel juhul, kui artikli 23 lõigu a esimeses taandes nimetatud taastamisplaanist hõlmatud kalalaev muudab kalastusmeetodit ja läheb ühelt kalapüügiliigilt üle teisele, mille varud on kalastamiseks piisavad; fond võib osaleda vaid esimese kalapüügivahendite asendamiseks tehtava investeeringu rahastamisel.

3.

Lisaks lõikes 2 kirjeldatud juhtudele võib fond osaleda kalapüügivarustuse esmasel asendamisel ka siis, kui uus kalapüügivahend on selektiivsem ja vastab sellistele tunnustatud keskkonnakriteeriumidele ja tavadele, mis ulatuvad kaugemale praegustest reguleerivatest kohustustest.

4.

1.

Käesolevas artiklis tähendab “väikesemahuline rannapüük” kalastamist kalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta komisjoni 2003. aasta 30. detsembri määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevade registri kohta) I lisa 2. tabelis loetletud veetavaid püüniseid.

2.

Kui fond käesoleva määruse artikli 27 kohaselt finantseerib väikesemahulise rannapüügi meetmeid, tuleb II lisas oleva tabeli 2. rühmas näidatud eraisikute finantsosaluse määra vähendada 20% võrra.

3.

Kui fond finantseerib käesoleva määruse artiklile 28 vastavaid meetmeid, tuleb kohaldada II lisa 3. rühmas näidatud määrasid.

4.

Fond võib osaleda väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kaluritele ja laevaomanikele lisatasude maksmises, et:

1.

Käesolevas artiklis tähendab “väikesemahuline rannapüük” kalastamist kalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta komisjoni 2003. aasta 30. detsembri määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevade registri kohta) I lisa 2. tabelis loetletud veetavaid püüniseid.

2.

Kui fond käesoleva määruse artikli 27 kohaselt finantseerib väikesemahulise rannapüügi meetmeid, tuleb II lisas oleva tabeli 2. rühmas näidatud eraisikute finantsosaluse määra vähendada 20% võrra.

3.

Kui fond finantseerib käesoleva määruse artiklile 28 vastavaid meetmeid, tuleb kohaldada II lisa 3. rühmas näidatud määrasid.

4.

Fond võib osaleda väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kaluritele ja laevaomanikele lisatasude maksmises, et:

1.

Fond võib osaleda järgmiste sotsiaalmajanduslike meetmete rahastamisel, mida liikmesriigid soovitavad kalapüügi arengust mõjutatud kaluritele:

2.

Fond võib ka osaleda esimest korda isikliku kalalaeva omanikuks saada soovivatele noortele kaluritele mõeldud koolitusmeetmete ja koolitussoodustuste rahastamises.

1.

Fond võib osaleda järgmiste sotsiaalmajanduslike meetmete rahastamisel, mida liikmesriigid soovitavad kalapüügi arengust mõjutatud kaluritele:

2.

Fond võib ka osaleda esimest korda isikliku kalalaeva omanikuks saada soovivatele noortele kaluritele mõeldud koolitusmeetmete ja koolitussoodustuste rahastamises.

1.

Fond toetab investeeringuid, mis aitavad ellu viia ühte või mitut alljärgnevatest eesmärkidest:

2.

Investeerimisabi suunatakse mikro- ja väikeettevõtetele.

1.

Fond toetab investeeringuid, mis aitavad ellu viia ühte või mitut alljärgnevatest eesmärkidest:

2.

1.

Fond võib toetada riiklikku strateegilisse kavva kaasatud konkreetsete strateegiate raames investeeringuid, mis on seotud otseseks inimtarbimiseks mõeldud tootmise ning kalandus- ja akvakultuuritoodete müügiga. Investeerimisabi suunatakse mikro- ja väikeettevõtetele.

1.

Fond võib toetada riiklikku strateegilisse kavva kaasatud konkreetsete strateegiate raames investeeringuid, mis on seotud otseseks inimtarbimiseks mõeldud tootmise ning kalandus- ja akvakultuuritoodete müügiga. Investeerimisabi suunatakse mikro- ja väikeettevõtetele.

(g)

(e)

(f)

3.

Investeeringud on seotud:

3.

Investeeringud on seotud:

(1)

Lisaks ühenduse muudele vahenditele annab fond abi rannapüügipiirkondade säästvale arengule ja elukvaliteedi parandamisele, mis on abikõlblikud üldstrateegia osana, millega püütakse toetada ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimist, arvestades eelkõige selle sotsiaalmajanduslikke tagajärgi.

(2)

Rannapüügipiirkondade säästva arengu toetamiseks võetavate meetmete abil püütakse:

(3)

Iga liikmesriik lisab oma rakenduskavale loetelu piirkondadest, mis on fondi jaoks abikõlblikud rannapiirkondade säästva arengu raames.

Kalanduse rannapiirkond, milleks on mere või järve kallas või kalandusega seotud jõe suudmeala, on üldiselt väiksem kui NUTS III territoorium. Piirkond peaks olema geograafiliselt, okeanograafiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt piisavalt ühtne.

Piirkond peaks olema madala asustustihedusega, kalandussektor peaks andma seal tööd küllaltki paljudele inimestele, püügivõimalused piirkonnas peaksid halvenema ning üheski kohaliku omavalitsuse üksuses ei tohiks olla üle 100 000 elaniku.

4.

Liikmesriik teavitab komisjoni lõikele 3 vastavatest abikõlblikest piirkondadest.

(1)

Lisaks ühenduse muudele vahenditele annab fond abi rannapüügipiirkondade ja eriti mereäärsete äärealade säästvale arengule ja elukvaliteedi parandamisele, mis on abikõlblikud üldstrateegia osana, millega püütakse toetada ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimist, arvestades eelkõige selle sotsiaalmajanduslikke tagajärgi.

(2)

Rannapüügipiirkondade säästva arengu toetamiseks võetavate meetmete abil püütakse:

(3)

Iga liikmesriik lisab oma rakenduskavale loetelu piirkondadest, mis on fondi jaoks abikõlblikud rannapiirkondade säästva arengu raames.

Kalanduse rannapiirkond, milleks on mere või järve kallas või kalandusega seotud jõe suudmeala, on üldiselt väiksem kui NUTS III territoorium. Piirkond peaks olema geograafiliselt, okeanograafiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt piisavalt ühtne.

Piirkond peaks olema madala asustustihedusega, kalandussektor peaks andma seal tööd küllaltki paljudele inimestele, püügivõimalused piirkonnas peaksid halvenema ning üheski kohaliku omavalitsuse üksuses ei tohiks olla üle 100 000 elaniku.

4.

Liikmesriik teavitab komisjoni lõikele 3 vastavatest abikõlblikest piirkondadest.

1.

Rannapüügipiirkondade säästvat arengut toetavaid meetmeid viib kindlaksmääratud territooriumil ellu partneritegrupp, mis on moodustatud selleks tegevuseks väljavalitud kohalikest avaliku ja erasektori esindajatest, edaspidi nimetatud “rannategevusgrupiks” (RTG). Asjaomase liikmesriigi õigusnormide kohaselt moodustatud RTG valitakse läbipaistvuse põhimõtete järgides avaliku projektikonkursi teel.

2.

RTG-de algatusel toimuva tegevuse puhul vastutab erasektor vähemalt kahe kolmandiku projektide eest.

3.

RTG-d on õigustatud saama fondilt toetust integreeritud kohaliku arengu meetmetele, mis põhinevad altpoolt tulevatel algatustel ja mida kohaldatakse kindlaksmääratud territooriumil või kindlale inimkategooriale või projektitüübile. Liikmesriigid tagavad RTG piisava haldus- ja finantssuutlikkuse abivormide haldamisel ja kavandatud tegevuste edukal läbiviimisel.

4.

Territoorium, kus RTG oma meetmeid rakendab, peaks olema ühtne ning omama piisavat inim-, finants- ja majandusressursse elujõulise arengustrateegia toetamiseks.

5.

Teatud liikmesriigi või piirkonna RTG-d moodustavad oma institutsionaalse struktuuri konkreetsest iseloomust lähtudes RTG-de ühenduse, mille nõuetekohase toimimise tagab põhikiri.

1.

Rannapüügipiirkondade säästvat arengut toetavaid meetmeid võib viib kindlaksmääratud territooriumil ellu viia partneritegrupp, mis on moodustatud selleks tegevuseks väljavalitud kohalikest avaliku ja erasektori esindajatest, edaspidi nimetatud “rannategevusgrupiks” (RTG). Asjaomase liikmesriigi õigusnormide kohaselt moodustatud RTG valitakse läbipaistvuse põhimõtete järgides avaliku projektikonkursi teel.

2.

3.

RTG-d on õigustatud saama fondilt toetust integreeritud kohaliku arengu meetmetele, mis põhinevad altpoolt tulevatel algatustel ja mida kohaldatakse kindlaksmääratud territooriumil või kindlale inimkategooriale või projektitüübile. Liikmesriigid tagavad RTG piisava haldus- ja finantssuutlikkuse abivormide haldamisel ja kavandatud tegevuste edukal läbiviimisel.

4.

Territoorium, kus RTG oma meetmeid rakendab, peaks olema ühtne ning omama piisavat inim-, finants- ja majandusressursse elujõulise arengustrateegia toetamiseks.

5.

Teatud liikmesriigi või piirkonna RTG-d moodustavad oma institutsionaalse struktuuri konkreetsest iseloomust lähtudes RTG-de ühenduse, mille nõuetekohase toimimise tagab põhikiri.

6.

1.

Fondi jaoks abikõlblikud kulud on abisaaja poolt seoses teatud tegevusega tehtud tegelikult kulutused ajavahemikus 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2015. Kaasrahastatavad tegevused ei pea olema lõpetatud enne abikõlblikkuse jõustumiskuupäeva.

2.

Fondi jaoks on abikõlblikud vaid need kulud, mis on seotud tegevustega, mille kohta on tehtud otsus asjakohase rakenduskava korraldusasutuse poolt või korraldusasutuse vastutusel järelevalvekomitee poolt eelnevalt sätestatud kriteeriumide kohaselt.

Rakenduskava ülevaatamise käigus kehtestatud uus kulu on abikõlblik alates sellest kuupäevast, millal komisjon sai rakenduskava parandamise taotluse.

3.

Kulude abikõlblikkuse eeskirjad peavad olema kehtestatud riiklikul tasandil, arvestades käesolevas määruses sätestatud erandeid.

4.

Järgmised kulud pole abikõlblikud:

5.

Käesoleva artikli lõigete 1–3 sätete kohaldamine ei piira artikli 45 sätete kohaldamist.

1.

Fondi jaoks abikõlblikud kulud on abisaaja poolt seoses teatud tegevusega tehtud tegelikult kulutused ajavahemikus 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2015. Kaasrahastatavad tegevused ei pea olema lõpetatud enne abikõlblikkuse jõustumiskuupäeva.

2.

Fondi jaoks on abikõlblikud vaid need kulud, mis on seotud tegevustega, mille kohta on tehtud otsus asjakohase rakenduskava korraldusasutuse poolt või korraldusasutuse vastutusel järelevalvekomitee poolt eelnevalt sätestatud kriteeriumide kohaselt.

Rakenduskava ülevaatamise käigus kehtestatud uus kulu on abikõlblik alates sellest kuupäevast, millal komisjon sai rakenduskava parandamise taotluse.

3.

Kulude abikõlblikkuse eeskirjad peavad olema kehtestatud riiklikul tasandil, arvestades käesolevas määruses sätestatud erandeid.

4.

Järgmised kulud pole abikõlblikud:

5.

Käesoleva artikli lõigete 1–3 sätete kohaldamine ei piira artikli 45 sätete kohaldamist.

(c)

kontrollib ta rakendamise tulemusi, eelkõige iga prioriteedi puhul seatud eesmärkide saavutamist ja artiklis 48 nimetatud vahehindamisi;

(c)

kontrollib ta rakendamise tulemusi, eelkõige iga prioriteedi puhul seatud eesmärkide saavutamist ja artiklis 48 nimetatud vahehindamisi ning vajaduse korral suunab eelarve vahendid ümber sihtide saavutamise tagamiseks;