William Prym GmbH & Co. KG ja Prym Consumer GmbH & Co. KG 28. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-30/05)

(2005/C 106/57)

Kohtumenetluse keel: saksa

William Prym GmbH & Co. KG ja Prym Consumer GmbH & Co. KG, asukoht Stolberg (Saksamaa), esitasid 28. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hagejate esindaja on advokaat H. J. Meyer-Lindemann, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hagejad paluvad esimese astme kohtul:

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsuses leidis komisjon, et ajavahemikus 10. septembrist 1994 kuni 31. detsembrini 1999 rikkusid hagejad ja teised ettevõtjad EÜ artikli 81 lõiget 1, kuna nad kooskõlastasid oma tegevust ning sõlmisid mitmeid formaalselt kahepoolseid kokkuleppeid, mida tuleb vaadelda ühe kolmepoolse kokkuleppena ja mille toime ja eesmärk oli esiteks, jagada omavahel ära metallist jms pudukaupade üleeuroopaline turg, s.t õmblusnõelte ja erinõelte turg, muude nõelte turud ning teiste metallist jms pudukaupade turud ning teiseks jagada omavahel ära üleeuroopaline nõelte turg, s.t nõelte geograafiline turg.

Hagil on kolm õiguslikku alust. Esimese hagi alusega väidatakse, et on rikutud ärakuulamise kohustust ning põhjendamiskohustust. Hagejate arvates ei analüüsinud kostja mitmeid hagejate argumente piisavalt ning ei ole selge, miks kostja lähtus eriti raskest rikkumisest. Rahatrahvi suuruse põhjendus on ka täiesti formaalne, nii et hagejatel ei ole võimalik aru saada, kas selle määramisel arvestati ka nende jaoks soodsamaid asjaolusid. Hagejad väidavad ka, et põhjendavasse osasse tehti hiljem parandusi.

Seoses teise hagi alusega viitavad hagejad mitmele sisulisele veale EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamisel. Esimesele hagejale ei oleks olnud võimalik rahatrahvi määrata, sest talle ei saa omistada teise hageja käitumist. Lisaks sellele ei arvestanud kostja, et teine hageja kandis seoses asjaomaste toodetega kahjumit, ning et turu geograafilise ärajagamise kokkulepe oli tingimuseks teise osaleva ettevõtja tulemiseks silmaga nõelte turule ning seega piirab nimetatud kokkulepe konkurentsi, mis ilma selle kokkuleppeta poleks üldse võimalikuks saanud. Lisaks ei hinnanud kostja õigesti asjaomase teise ettevõtja suurust ning majanduslikku jõudu.

Kolmas hagi alus käsitleb rahatrahvi määramist. Hagejate arvates kujutab nii kõrge rahatrahv endast karistusõiguslikule sanktsioonile sarnast karistust, mille määramiseks ei piisa määruse (1) artikli 23 lõikes 3 sätestatust, kuna seadusandja peab ise piisavalt täpselt määratlema, millise põhimõtte järgi määratakse rahatrahvi tegelikult. Igal juhul on rahatrahvi suurus vastuolus määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikega 2, kuna see ületab 10 % mõlema hageja kogukäibest ning on täiesti ebaproportsionaalne rikkumise majanduslike mõjude suhtes, samuti teisele asjaomasele ettevõtjale määratud rahatrahvi suhtes. Lisaks tekitati hagejatele kahju sellega, et menetlus “Hartkurzwaren — Nadeln” (pudukaubad: nõelad) lahutati menetlusest “Hartkurzwaren: Verschlüsse” (pudukaubad: lukud). Lõpetuseks, kostja ei arvestanud hagejate suhtes kohalduvate mitmete kergendavate asjaoludega ega vähendanud asjaolude mittevaidlustamise eest neile määratud rahatrahvi.

(1)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta, EÜT 4.1.2003, lk 1.